“) § 2 lg 1 kohaselt on välismaalasel keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Käesoleval juhul ei ole puudutatud isikul seaduslikku alust Eestis viibimiseks, talle on 05.07.2023 tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks (nr 1052269760), mille vabatahtlikuks täitmiseks oli puudutatud isikul aega kuni 25.07.2023. Seejuures nähtub puudutatud isikuga 05.07.2023 peetud vestluse protokollist, et nii pika tähtaja andmisel tuli PPA vastu puudutatud isiku soovile, kuna tavaliselt on sarnastel asjaoludel lahkumisettekirjutuse täitmiseks antav tähtaeg lühem. Asjaolu, et lahkumisettekirjutuse vabatahtliku täitmise viimasel päeval ei olnud isik Eestist lahkunud ega olnud teinud ka ühtki reaalset ettevalmistust (näiteks ostnud sõidupiletit), samuti asjaolu, et selsamal viimasel päeva õhtupoolikul viibis ta Maardus, kus väidetavalt üritas võtta kauplusest ilma maksmata alkoholi, õigustavad järeldust, et tegelikult puudutatud isikul ei olnud kavatsust Eestist ettenähtud aja jooksul lahkuda. 4.
lõikest 11 ja § 15 lõikest 1 ja lõike 2 punktist 1 tuleneb, et väljasaatmist ootava välismaalase võib paigutada kinnipidamiskeskusesse, kui esineb tema põgenemise oht ning muid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. 5. Nõustun, et puudutatud isiku puhul esineb põgenemise oht.
punktist 1 tuleneb, et põgenemise oht esineb, kui välismaalane ei ole Eestist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega. Sama paragrahvi punkti 6 kohaselt esineb põgenemise oht ka siis, kui isiku käitumisest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Need põgenemise ohule viitavad asjaolud puudutatud isiku puhul esinevad. Käesoleval juhul puudutatud isik küll lubas kohtuistungil, et ta lahkub vabatahtlikult ning arusaadavalt on tal ka piisavalt raha pileti ostmiseks, aga samas andis ta sellise lubaduse PPA-le ka juba 05.07.2023, ent tegelikult ta Eestist ei lahkunud ega mingisuguseid reaalseid ettevalmistusi lahkumiseks ei teinud. Pidades silmas ka seda, et puudutatud isik saabus Eestisse töötamiseks ette nähtud viisa alusel, ent pärast esimesest töökohast lahkumist ei asunud uuesti seaduslikult tööle ning jätkas Eestis viibimist ka pärast viisa kehtetuks tunnistamist, võib põhjendatult kahelda selles, et ta nüüd tõepoolest Eestist vabatahtlikult lahkub. Neil asjaoludel arvab PPA põhjendatult, et puudutatud isiku käitumine õigustab järeldust, et ta ei soovi vabatahtlikult lahkumiskohustust täita ning et ta võib vabaduses viibides hakata väljasaatmisest kõrvale hoidma ja näiteks ennast varjama. Ainuüksi puudutatud isiku lubadus, et ta ei hakka väljasaatmisest kõrvale hoidma, ei ole piisav. Nõustun ka PPA seisukohaga, et leebemate järelevalvemeetmete rakendamine ei oleks antud juhul tõhus. Muude meetmete rakendamine eeldab isiku usaldamist, ent puudutatud isiku usaldamiseks ei ole põhjust, arvestades, et sisuliselt on ta rikkunud varem antud lubadust Eestist vabatahtlikult lahkuda. Eeltoodud asjaolusid arvestades on puudutatud isiku väljasaatmise tagamiseks vältimatu tema paigutamine kinnipidamiskeskusesse. Kinnipidamiskeskuses on tagatud puudutatud isiku julgeolek, toitlustamine ja vajadusel arstiabi. Puuduvad muud asjaolud, mis räägiksid isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamise vastu. 6.
lõigetest 1 ja 11 tuleneb, et kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul isiku kinnipidamisest, paigutatakse väljasaadetav halduskohtu loal kinnipidamiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Antud juhul on PPA taotlenud puudutatud isiku paigutamist kinnipidamiskeskusesse kuni üheks kuuks. Isiku väljasaatmise võimaluse tekkimisel või kinni pidamise aluse ära langemisel (sh. juhul kui ilmnevad täiendavad asjaolud või tõendid, mis õigustavad leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist), tuleb ta kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.