1-14-3521/96

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. juuni 2018, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-14-3521 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Elle Karm Tõlk Jelena Laas Kohtuasi Viru Vangla materjalid Gennadi Živeli vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Z.N , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemise l: xxxx, xxxx Karistuse kandmise algus 13.01.2014 ja lõpp 13.08.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 15.05.2018, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta Z.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja Z.N-ile. Asjaolud Viru Vangla esitas 04.04.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Z.N on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 16.06.2014 otsusega lühimenetluse korras KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi ning kohus mõistis karistuseks 6 aastat 6 kuud vangistust ja KarS § 257 järgi karistusega 2 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskema 1 suurendamise teel mõistis kohus Z.N-ile kuritegude kogumi eest karistuseks 7 aastat 6 kuud vangistust ja KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega mõistis kohus ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 73 lg 4 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Harju Maakohtu 10.03.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõistis kohus Z.N-ile 5 aastat 3 kuud vangistust. Harju Maakohtu 09.01.2015 määrusega vabastati Z.N talle Harju Maakohtu 16.06.2014 otsusega KarS § 257 järgi määratud karistusest ja vähendati Harju Maakohtu 16.06.2014 otsusega KarS § 65 lg 2 ja § 73 lg 4 alusel mõistetud liitkaristust määrates uueks liitkaristuseks 4 aastat ja 7 kuud vangistust. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud viiel korral, vanglakaristust kannab esimest korda. Isiku poolt toime pandud kuriteod on erinevat laadi: mootorsõiduki joobes juhtimine, karistusest kõrvalehoidmine, omavoli ja väljapressimine. Kuriteod on muutunud raskemaks, viimane kuritegu on seotud isikute vastu suunatud vägivallaga, tahtlik tegu grupis. Soodustavaks asjaoluks on hõlptulu saamise soov. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla Genn adi Živeli tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Z.N taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja avaldas, et hakkab tööle ja tahab tagasi pöörduda oma laste juurde kuigi need on juba suured. Selgitas, et võlad on kõik seotud abikaasaga, kellega hetkel ei suhtle. Karistused vanglas on saanud tööst keeldumise tõttu, kuna tal on haiged neerud. Tugevdatud järelevalvega osakonnas viibib seetõttu, et ei rääkinud uurimisel seda, mida kuulda taheti. Kriminaalhooldusel ennem olnud pole, läbitud sotsiaalprogrammid on kasulikud ja psühholoogi hinnangul on esimesed 6 kuud vabaduses rasked. Avaldas arvamust, et kriminaalhooldus oleks abiks seadusekuulekale teele asumisel. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur ei toeta Z.N ennetähtaegset i vabasta mist. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ning prokuröri seisukohaga ja ära kuulanud kinnipeetava leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Z.N i käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas: isikul on 7 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Olgugi tegemist üheliigilise ja vähese tähtsusega rikkumistega (tööst keeldumine), näitab Gennadi Živel i käitumine, et tal puudub tõsine tahe normikuulekaks eluks. Käesoleval ajal viibib kinnipeetav kartserirežiimil. 2 Z.N-i iseloomustab asjaolu, et teda on kriminaalkorras karistatud 5-l korral , seega ei ole uut e süütegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava eelnevat käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Ka vangla materjalides on märgitud, et tegemist on süstemaatilise allumatusega korraldustele ning seetõttu kannab Z.N-i karistust tugevdatud järelevalvega osakonnas. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisel elama isale kuuluvasse 2-toalisesse korterisse xxxx . Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema ja isa, endine abikaasa ning nende ühised laps ed. Suhted kõikide lähedastega on head ja toetavad, kinnipeetavaga suheldakse telefonitsi, ollakse kirjavahetuses ja on toimunud ka kokkusaamisi. Seega on isikul olemas positiivselt toetav lähisuhtevõrgustik. Samas ei saa jättata,märkima et arvestades isiku korduvkaristatust kuulub Z.N i tutvusringkonda ilmselgelt ka kriminaalse taustaga isikuid. Z.N-ile on garanteeritud töökoht OÜ’s xxxx, mis on oluline isiku iseseisva majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes ja seda olukorras, kus isikul on täitmata nõudeid 34 935 euro ulatuses, kuid vabanemisfondis on üksnes 1221,28 eurot. Kinnipeetaval on väljakujunenud kulutamisharjumus ja soov hästi elada, mistõttu võib kasinamale ning tagasihoidlikumale elustiilile üleminek osutuda raskeks. Positiivseks loeb kohus seda, et Z.N on vanglas omandanud riigikeele A2 ja B1 tasemel, on läbinud vestlused agressiivsuse asendamise teemadel, osaleb sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ning vestlustel psühholoogiga. Kohtu hinnangul on kinnipeetav vangistuses viibitud aega kasutanud otstarbekalt. Kinnipeetaval on probleeme alkoholi tarvitamisega, mida ta tunnistab ka ise. Seega alkoholi kuritarvitamine suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Vangla hinnangul suudab kinnipeetav eristada, kuid vaid siiski mõningal määral arvestada teiste arvamusega. Käitumises võib esineda impulsiivsust ja vigade kordamist. Toimepandud kuritegu küll tunnistab, kuid püüab oma osalust pisendada ja süüd leevendada. Süstemaatiline korrale allumatus viitab subkultuuriliste hoiakute väärtustamisele. Kohus on seisukohal , et käesoleval ajal välistavad Z.N-i vabastamise tema varasem elukäik , subkultuursed hoiakud ning varasem alkoholi kuritarvitamine. Ka märgib kohus, et isiku tugevdatud järelevalvega osakonda paigutamine viitab tõsisemale korrarikkumisele vangistuse ajal ja kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu veelgi süvendab kahtlust võimekuses ja motiveerituses tingimusteta alluda karmile korrale käitumiskontrollile allutamise ajal Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elu- ja töökoha ning toetavate lähedaste olemasolu) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja teiste inimeste turvalisuse tagamiseks on põhjendatud jätta Z.N vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Kohus lisab täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest 3 vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Oluline on ka asjaolu, et karistuse täieliku ärakandmise tähtaeg saabub eeldavasti juba 13.08.
4. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4