1-14-3521/83

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. juuni 2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-14-3521 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör Elle Karm Kaitsja Vandeadvokaat Alla Jakobson (kokkuleppel) Tõlk Svetlana Hamaza Kohtuasi Viru Vangla materjalid A.N-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks valve alla Süüdimõistetu vangistusest elektroonilise A.N, i.k. XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 13.01.2014 ja lõpp 13.08.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 31.05.2016, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta A.N vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtumääruse väljatrükk saata nglale, Viru Va kaitsjale. prokurörile, A.N-ile ja tema Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 Asjaolud Viru Vangla esitas 26.04.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.N vangistusest tingim isi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. i A.N on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 16.06.2014 otsusega lühimenetluse korras KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi ning kohus mõistis karistuseks 6 aastat 6 kuud vangistust ja KarS § 257 järgi karistusega 2 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskema suurendamise teel mõistis kohus A.N-ile kuritegude kogumi eest karistuseks 7 aastat 6 kuud vangistust ja KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega mõistis kohus ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 73 lg 4 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Harju Maakohtu 10.03.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõistis kohus A.N-ile 5 aastat 3 kuud vangistust. Harju Maakohtu 09.01.2015 määrusega vabastati A.N talle Harju Maakohtu 16.06.2014 otsusega KarS § 257 järgi määratud karistusest ja vähendati Harju Maakohtu 16.06.2014 otsusega KarS § 65 lg 2 ja § 73 lg 4 alusel mõistetud liitkaristust määrates uueks liitkaristuseks 4 aastat ja 7 kuud vangistust. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust Viru Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung A.N taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitab, et tahab vabaneda laste pärast, kellest ta tunneb puudust ja kes tunnevad temast puudust ning kelle kasvatamisest ta on kõrvale jäänud. Avaldab, et distsiplinaarkaristused on tööst keeldumise eest ja need on ta kõik vaidlustanud, kuna varem ta oli neerukivide tõttu tööst vabastatud. Kinnitab, et on oma tegudest aru saanud ja rohkem selliseid vigu ei tee, töökoht oleks tal vabanemise korral isa firmas olemas, vangla poolt kõik pakutud programmid on läbitud, kohtub kaplaniga usulistel teemadel. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega pole osanud hinnata temale Harju Maakohtu 10.03.2009 otsusega antud võimalust kanda karistust vabaduses pannes katseajal toime uusi tahtlikke kuritegusid ning seetõttu ei ole prokuratuuril veendumust, et isik ennetähtaegsel vabanemisel suudaks elada seaduskuulekat elu. Lisaks juhib prokurör nutähelepa asjaolule, et A.N on ohtlik avalikkuse le ning tal on 14 kehtivat distsiplinaarkaristust, seega ei suuda kinnipeetav ka kontrollitud tingimustes õiguspäraselt käituda. Ka ei ole prokuröri hinnangul ärakantud vangistuse pikkus proportsionaalne toimepandud kuriteo raskusega arvestades, et kinnipeetav kannab karistust I astme raskendavatel asjaoludel varavastase kuriteo toimepanemise eest. Kaitsja on seisukohal, et kõik eeldused A.N-i ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud: tal on garanteeritud töökoht ja elektroonilise valve paigaldamiseks sobilik elukoht, ta tunnistab oma süüd ja kahetseb seda. Lisaks ootavad teda 3 last, keda kasvatavad kinnipeetava vanemad. Kaitsja hinnangul on prokuratuuri vastuväited lakoonilised ning mitte sisulised ja alkoholiprobleemi A.N-ile ette heita enam ei saaks, kuna alkoholijoobes sõitmise eest karistati teda 8 aastat tagasi. 2 Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga, ära kuulanud kinnipeetava ning tema kaitsja leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. A.N i käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas: tal on 14 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Kohus leiab, et kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama isale kuuluvasse 2-toalisse korterisse xxxx. Koduk ülastuse käigus on väljaselgitatud, et korter sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ning seal elavad kinnipeetava vanemad on valveseadme paigaldamiseks nõusoleku andnud. Seega on isikul olemas elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Ka on isikule vabanedes ga ranteeritud töökoht xxxx, mis on oluline isiku iseseisva majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes. Isik on ka vangituses viibitud aega kasutanud enesetäiendamiseks: läbitud on riigikeele A2 taseme õpe, agressiivsuse asendamise treeningu programm, toimunud on vestlused psühholoogiga ja kohtumised kaplaniga. Positiivseks ja mitte vähetähtsaks peab kohus ka toetava sotsiaalvõrgustiku olemasolu: kinnipeetavat ootavad vabaduses peale vanemate veel ka tütred. Suhted lähedaste, teiste sugulaste ja endise abikaasaga on head. Lähedased on valmis kinnipeetavat vabanemisel igati toetama. Samas peab aga märkima, et kinnipeetava tutvusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid ja kinnipeetav on ka vangistuse ajal kirjavahetuses karistust kandvate isikutega, s.h. kuriteokaaslase vennaga. Kohus on seisukohal, et kriminaalse mõtteviisi, käitumise ja taustaga isikutega läbikäimine ei soodusta kinnipeetava taasühiskonnastumist. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 33% ja vägivalla komponendi ga uue kuriteo toimepanemise tõenäos us 49%, mida saab lugeda keskmisest kõrgemaks tõenäosuseks. Vangla iseloomustuse kohaselt on A.N väljakujunenud kulutamisharjumus ja soov „hästi elada“, mistõttu võib vabanemisel elustiili muutus osutuda raskeks ja seda olukorras, kus isikul on tasumata rahalisi nõudeid 14 000 euro ulatuses. Kinnipeetav on vangistuses korduvalt keeldunud töötamast, kuna see on tema jaoks alandav. Isiku käitumises esineb impulsiivsus, riskimine, vigade kordamine, eesmärkideni jõudmisel ei pruugi kasutada alati seaduslikke teid. Omades teatavaid põhimõtteid on A.N ustav kriminaalse subkultuuri väärtustele ega piira oma käitumist teiste heaolu nimel ega väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid. 3 Ametnikega on viisakas ja salliv, kuid eeldab enda jaoks soodsaid otsuseid. Kriminaalhoolduses näeb võimalust vanglast varem vabaneda, kuid ei teadvusta sellega kaasnevat. Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel (tingimisi karistatud katseajaga), kuid pani katseajal toime uue kuriteo. Kohus on seisukohal, et isik on oma käitumisega näidanud, et käitumiskontrollile allutamine ja kriminaalhooldus ei ole tema puhul küllaldane meede uute kuritegude toimepanemise ära hoidmiseks. Kohus märgib, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel uue tahtliku kuriteo toimepanemine, s.t. katseja tingimuste kõige raskemal viisil rikkumine, ei võimaldaks teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et A.N puhul i on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elu - ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja vangistuse ajal (distsiplinaarkaristused) ning isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kristel Vedro Kohtunik 4