Obsah (6)

§ 76§ 121§ 238§ 68§ 69§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-11114 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Va

§ 76

lg 7 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu L.S määruskaebus (ik XXX), RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu

1. aprilli 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Viru Maakohtu 29.03.2017 otsusega mõisteti L.S süüdi

§ 121

lg 2 p 2 ja 3 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti L.S-ile 3 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 69

lg 7 ja § 65 lg 2 alusel liideti käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu 08.12.2015 otsuse alusel mõistetud karistusega ning L.S-ile mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud ja 5 päeva vangistust. Liitkaristusest arvati maha Viru Maakohtu 08.12.2015 otsuse järgi osaliselt ära tehtud üldkasulik töö 283 tunni ulatuses, s.o 9 kuud ja 13 päeva vangistust. Lõplikult ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti L.S-ile 7 kuud ja 17 päeva vangistust. 2. Viru Maakohtu 11.09.2017 määrusega vabastati L.S tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest katseajaga mitte vähem kui 6 kuud. Katseajal oli L.S kohustatud järgima

§ 75

lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2, 4 ja 8 sätestatud kontrollnõudeid – ja kohustusi.

1. 26.03.2018 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule erakorralise ettekande, milles taotles L.S-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramist, sest L.S on rikkunud temale kohtuotsuse alusel määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Maakohtu määrus
2. Viru Maakohtu 10.04.2018 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus ja pöörati täitmisele L.S-ile Viru Maakohtu 29.03.2017 otsusega mõistetud ärakandmata karistus, s.o 1 kuu ja 18 päeva vangistust.
3. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, kas L.S on alkoholi tarvitanud või mitte. Eeltoodu on tõendatud nii L.S-i enda ütluste kui ka indikaatorvahendi kasutamise protokolliga. Arvestades, et tegemist on katseaja tingimuse tahtliku rikkumisega, saab järeldada, et L.S ei ole huvitatud katseaja korrektsest läbimisest ning oma käitumisharjumuste muutmisest, mis võimaldaks tal edaspidi seadusekuulekalt elada. Tema suhtes kohaldatud leebemad meetmed (sotsiaalabiprogrammis osalemine) ei ole suutnud tagada L.S-i õiguskuulekat käitumist, s.o kõik leebemad meetmed on ennast ammendanud.
4. Maakohus möönab, et L.S on ülalpidamisel pere ja tal on olemas töökoht, kus teda iseloomustatakse positiivselt. Eeltoodu aga ei takistanud L.S käitumiskontrolli nõuet rikkumast. Seetõttu asub maakohus seisukohale, et pere ja töökoha olemasolu ei garanteeri L.S-i seadusekuulekat käitumist. Maakohus märgib, et asjaolu, kas L.S-i suhtes alustatud kriminaalmenetlus on lõpetatud või mitte, ei oma tähtsust antud taotluse lahendamisel. Määruskaebus
5. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu L.S , kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist.
6. L.S on seisukohal, et maakohus ei ole arvesse võtnud, et alkoholi tarvitamine oli ühekordne ning kõik muud kohustused on süüdimõistetul täidetud. L.S on olemas kindel töökoht, kust ta on saanud positiivse iseloomustuse, samuti on L.S osalenud kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Lisaks ei võtnud maakohus arvesse, et süüdimõistetul on neli alaealist last, kellest noorim on vaid 1 aasta ja 9 kuune. Süüdimõistetu elab perega üürikorteris, mille üürileping on sõlmitud L.S-i nimele. Samuti tasub L.S korteriüüri, kuna on ainus töötav inimene perekonnas, sest tema abikaasa on lapsehoolduspuhkusel.
7. L.S kahetseb eksimust sügavalt ja suhtub sellesse kriitiliselt. Lisaks kohustub süüdimõistetu käituma edaspidi seadusekuulekalt ja täitma kõiki kriminaalhooldusametniku nõudeid, sealhulgas kohustust mitte tarvitada alkoholi. Seda põhjusel, et süüdimõistetule on perekond ja lapsed väga tähtsad ning ta mõistab oma käitumise tõsisust täiel määral. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
8. Ringkonnakohus, tutvudes kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ning esitatud kaebusega, on seisukohal, et maakohus on õiguspäraselt pööranud L.S-ile mõistetud karistuse täitmisele. 2 11.

§ 76

lg 7 näeb ette, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.

1. Süüdimõistetu ütluste ja indikaatorvahendi kasutamise protokolliga on tõendamist leidnud, et 25.02.2018 rikkus L.S temale kohtuotsusega määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi (tl 128, 141 pöördel - 142). Erakorralise ettekande kohaselt kestis süüdimõistetule määratud kriminaalhooldus kuni 27.03.2018 (tl 125). Seega on L.S pannud eelmainitud rikkumise toime umbes kuu enne kriminaalhoolduse lõppemist. Kriminaalkolleegiumi hinnangul viitab eeltoodu sellele, et süüdimõistetu ei ole suuteline alkoholist hoiduma. Viru Maakohtu 06.08.2013 otsusega karistati L.S enda abikaasa kehalises väärkohtlemises. Käesoleva kohtuotsuse aluseks oleva kehalise väärkohtlemise pani L.S toime enda alaealise poja suhtes. Kõik eeltoodud kuriteod on süüdmõistetu toime pannud alkoholijoobes. Samuti on L.S karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Seega saab tõsikindlalt öelda, et alkoholi tarvitanuna kujutab L.S tõsist ohtu enda lähedastele (ja ka avalikkusele), mistõttu talle ka kohtuotsuse alusel alkoholikeeld määrati. Sellest hoolimata tarvitas süüdimõistetu 25.02.2018 alkoholi, rikkudes seeläbi tema suhtes kohaldatud kriminaalhooldusreegleid. Samuti ei oma tähtsust, et erakorralise ettekande kohaselt seisneb rikkumine ühekordses alkoholitarvitamises, kuna määratud alkoholikeeld oli absoluutne.
2. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul veendumus, et L.S on vabaduses suuteline õiguskuulekalt käituma, millest tulenevalt ei ole vangistusest ennetähtaegne vabastamine ning kriminaalhooldusele allutamine L.S-ile soovitud mõju avaldanud. Seega ei ole karistuse eesmärke võimalik vabaduses saavutada ning L.S-ile mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata. Samuti ei ole vabaduses kindla töökoha ning alaealiste laste olemasolu taolisteks erandlikeks asjaoludeks, mis tooksid kaasa karistuse täitmisele pööramata jätmise. Eriti arvestades, et L.S võib alkoholijoobes enda lähedastele ohtlik olla.
3. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 lg 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 10.04.2018 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Aarne Sarjas Maarika Kuusk 3