lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestati tema eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning F.V kandmata karistuseks loeti 3 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jäeti vangistus F.V suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui F.V ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle
lg 1 alusel määratud kontrollnõudeid ning kohustusi.
lg 2 p 2 alusel määrati F.V-le katseajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi;
75 lg 4 alusel kohustati teda registreerima ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele;
lg 2 p 8 alusel määrati talle kohustus osaleda sotsiaalprogrammis.
lg 1 p 6 nõuet ja lahkus ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata Eestist, käies 29.11.2019 kuni 01.12.2019 Rootsi kruiisil. Hooldusalune selgitas, et tema meelest pidi ta luba küsima juhul, kui lahkub Eestist kauemaks kui 15 päevaks. Erakorralise ettekande kohaselt on F.V olnud probleeme ka registreerimiskohustuse täitmisega, ta on jätnud registreerimisele ilmumata 17.09.2019, 15.10.2019 ja 29.10.2019. Pärast seda on ta registreerimas käinud ilma probleemideta. Programmis „Kainem ja tervem Eesti“ tuvastati, et hooldusalusel on probleem alkoholi kuritarvitamisega, kuid ta ei olnud motiveeritud programmiga jätkama. Raskusi on valmistanud ka sotsiaalprogrammi läbimine, sest hooldusalune unustas esimesse loengumoodulisse minna, mistõttu arvati ta grupist välja. Praeguseks on ta registreerunud uuele koolitusele. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku pikendada F.V katseaega kahe kuu võrra, sest hooldusalune on küll rikkunud nõudeid, aga mitte sel määral, et oleks alust tema karistuse täitmisele pööramiseks. KOHTU SEISUKOHT Erakorralise ettekande kohaselt on F.V olnud probleeme mitmete kohustuste ja kontrollnõuete täitmisega, mis näitab tema hoolimatut suhtumist talle antud võimalusse kanda karistust vabaduses. Nõuded on sõnaselgelt kirjas F.V kohta tehtud kohtuotsuses, samuti on võimalik küsida nõu või täpsustusi kriminaalhooldusametnikult. Seega ei päde kohtu hinnangul ka vabandus, et hooldusalune ei saanud nõudest aru. Süüdimõistetule on selgitatud kohtulahenditega määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmise kohustuslikkust ning nende rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Seega on talle teada, millistel tingimustel on võimalik karistust vabaduses kanda. Sellegipoolest jääb kohtule selgusetuks, millist eesmärki täidaks hetkel katseaja pikendamine, kui hooldusaluse katseaeg kestab veel peaaegu 6 kuud. Kohtuotsusega määratud katseaeg on veel piisavalt pikk, et jälgida, kas süüdimõistetu suhtumises ja käitumises toimuvad oodatud muutused. Süüdimõistetule tuleks veelkord selgitada kohtulahenditega määratud kontrollnõuete ja kohustuste olemust ning nende rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Juhul kui rikkumised jätkuvad, on võimalik esitada kohtule uus erakorraline ettekanne. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kriminaalhooldusametniku taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.