lg 1 kehtestatud korras eessõitvale sõidukijuhile tagasõitvalt politseivärvides alarmsõidukilt ühel ajal töötava sinise ja punase märgutulega. Menetlusalune isik rikkus liiklusseaduse (
) § 38 lg 1 sätestatud nõuet ning tema tegu on kvalifitseeritud
Kohtuväline menetleja määras E.S-ile karistuseks
Rahatrahvi tasumise tähtaeg on 27.05.2022. E.S esitas enda kaitsja jurist A. Novikovi vahendusel 27.05.2022 kaebuse PPA Lõuna prefektuuri 12.05.2022 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2780,22,004203 ja palub kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuse täies ulatuses tühistada. Alternatiivselt palub kaebaja tühistada otsus osaliselt ning teha uus otsus, millega vähendada 12.05.2022 kiirmenetluse otsusega määratud rahatrahvi kergendavate asjaolude esinemisel 50 euroni või muu mõistliku ulatuseni kohtu äranägemisel. Menetlusaluse isiku hinnangul ei ole ta kiirmenetluses otsuses ette heidetud
Samuti ei ole kohtuväline menetleja igakülgselt uurinud asjas kogutud tõendeid, mistõttu on kiirmenetluse otsus kaebaja suhtes ebaõiglane. E.S ei rikkunud tahtlikult
Menetlusalune isik märkas politseisõiduki poolt antud peatumismärguannet, kuid hinnates tee tegelikku olukorda, tee parempoolse ääre laiust ning arvestades veoki mõõte koos haagisega (veoki laius 2,5 meetri ja pikkus koos haagisega 18 meetrit), leidis, et kohene peatumine võib olla ohtlik teiste liiklejatele. Sel põhjusel otsustas kaebuse esitaja jätkata liikumist peatumiseks lähima ohutu kohani. Kaebuse esitaja jätkas oma liikumist ja peatas sõiduki umbes 2,5 km (liikumine kestis umbes 2,5 minutit) kaugusel asuvas xxxx bussipeatuses. Kaebaja peatas ohutult veoki 2 km peatumismärguande andmise kohast eemal. Varasem peatumine ei oleks olnud ohutu. Selle tõendamiseks lisas kaebuse esitaja kaebusele ka videosalvestise ja Google Maps-i väljatrükid, millelt nähtub peatumise ohtlikkus peatumismärguande andmise kohas. Kaebuse esitaja rõhutab, et võrreldes tavaliste sõiduautodega on veoauto puhul tegemist kõrgendatud ohu allikaga, mistõttu peab veoauto juht liikumisel olema tähelepanelikum ja järgima ning rakendama liikluses kõrgendatud ohutuse meetmeid. Selle eest trahvi määramine ei ole õiglane, sest kaebuse esitaja järgis liiklusseadusest tulenevat kohustust. Seega puudub ka teos objektiivne koosseis. Kohtuväline menetleja oleks võinud kohaldada suulist või kirjalikku hoiatust. Menetlusalune isik on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluskulud 600 eurot tuleb jätta riigi kanda. PPA Lõuna prefektuur 29.06.2022 vastuses kaebusele on seisukohal, et otsuse tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks puuduvad alused ning rikkumise sooritamine on tõendamist leidnud. Politsei andmebaasis MIS on registreeritud juhtum 3100,22,0255634, kui Häirekeskusesse 112 helistas kodanik, kes andis teada, et 12.05.2022 kella 14.54 ajal xxxx alevikus xxxx vallas IdaViru maakonnas Jõhvi-Tartu-Valga mnt 33. km-l rekka vingerdab teel - kord sõidab tee ääres, kord üle keskjoone, kord normaalselt. Häirekeskus andis Bravo väljakutse (joobes juhi kahtlus) lähedal olevatele patrullidele. Kella 14.57 ajal patrull peatas sõiduki xxxx. Juhiks osutus E.S , kes omas vastava kategooria juhtimise õigust ja oli indikaatorvahendiga kontrollimisel kaine. Liiklusjärelevalve on politsei korrakaitseline tegevus jalakäijate, sõitjate ja juhtide õigete liiklusharjumuste kujundamisel liiklusalaste õigusaktide nõuete rikkumiste ja liiklusõnnetuste vähendamiseks ning üldise liiklusohutuse parandamiseks. Mootorsõiduki juht on kohustatud jälgima ja järgima ümbritsevat liikluskeskkonda, sinna alla käib ka liikluskorraldusvahenditest ja liiklusreeglitest kinnipidamine. Sündmusele reageerinud patrullsõiduki videosalvestiselt nähtub, et menetlusalune isik jätkab pärast märgutulede sisse lülitamist ehk peatumise märguande andmist edasi sõitmist.
lg 1 järgi juht on kohustatud sõiduki peatama, kui selleks on kehtestatud korras märguande andnud politseiametnik, abipolitseinik või muu isik, kelle pädevus selleks tuleneb seadusest või seaduse alusel antud muust õigusaktist. Kui liiklusjärelevalve teostaja pole peatumiseks kohta 2 näidanud, peab juht peatama sõiduki sõidutee parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal. Menetlusalusel isikul oli võimalus mootorsõiduk peatada pikkadel sirgetel, mida videosalvestistelt ka nähtub mitmel korral. Lisaks sõitis menetlusalusele isikule vastu ka teine politseivärvides sõiduk, mis andis E.S-ile märku, et on vaja sõiduk peatada, kuid sõiduk jätkas edasiliikumist. Sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande eiramine on üks taunitavamaid liiklusalaseid rikkumisi, mille eest on liiklusseaduses ette nähtud ranged sanktsioonid. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Määratud karistus on proportsionaalne - rahatrahv on alla sanktsiooni keskmise määra ning menetleja on karistuse määramisel arvestanud toimepandud väärteo raskusastet, väärteo toimepanemise asjaolusid, menetlusalust isikut ning õiguskorra kaitsmise huve. Lähtudes eeltoodust ja VTMS § 132 p 1, palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja peab võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtu põhjendid VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses ( ), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ja selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad soovivad kirjalikku menetlust. Kohus leiab, et on olemas alused, lahendamaks kaebust kirjalikus menetluses – kohus on PPA Lõuna prefektuurile edastanud kaebuse ja selle lisade koopiad, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Samuti on mõlemad osapooled saanud kirjalikult oma seisukohti avaldada. Kohus, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat. Kohtu hinnangul on kiirmenetluse otsus vormistatud nõuetekohaselt. Kiirmenetluse otsusest nähtub, et E.S-ile on selgitatud VTMS §-s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õiguseid ja kohustusi ning isik on nende õiguste tutvustamise kohta andnud ka allkirja. Kiirmenetluse otsuses on E.S-i allkirjaga fikseeritud ka menetlusaluse isiku nõustumine kiirmenetluse läbiviimisega. Kiirmenetlust on kohtu hinnangul kohaldatud õiguspäraselt, s.o seaduses sätestatud eeldustel (VTMS § 55 lg 1 p 1-3). Kiirmenetluse otsusest ka nähtub, et menetlusalune isik on andnud kirjalikke ütluseid (vene keeles) väärteo toimepanemise kohta. Neid asjaolusid ei ole vaidlustanud kohtueelses ega kohtumenetluses ka menetlusalune isik. Kuigi kiirmenetluse otsuses on teo toimepanemise kellaajana märgitud 14.54, siis kogutud tõenditest nähtub, et peatumismärguanne anti mootorsõidukile Scania R440 reg-nr-ga xxxx ilmselt kella 14.55 paiku. Kohus möönab, et kiirmenetluse otsuses kajastatud ja politsei patrullsõiduki pardakaamera videosalvestiselt nähtuv kellaaeg mingil määral erinevad, kuid see asjaolu ei muuda kiirmenetluse otsuse sisulist teokirjeldust ning seega ka kiirmenetluse otsust ennast õigustühiseks. Ka Riigikohus on analoogia korras sedastanud, et väärteoprotokollis teo kirjeldamisel sõltub süüteo toimepanemise aja fikseerimine kindla ajahetkena või ajavahemikuna ja see, milline võib olla selle ajavahemiku pikkus, konkreetse süüteoasja tehioludest. Süüteo toimepanemise aeg peab olema kindlaks määratud sellise täpsusega, et süüdistataval oleks võimalus aru saada, millist konkreetset tegu talle ette heidetakse ning esitada soovi korral omalt poolt põhjendusi, miks ta seda tegu toime panna ei saanud. Üldpõhimõtte kohaselt ei tohi kohtuvälise menetleja otsuses ega kohtuotsuses faktiliste 3 asjaolude kindlakstegemisel väljuda väärteoprotokolli piiridest, s.o tuvastada selliseid asjaolusid, mida ei ole väärteoprotokolli kantud teokirjelduses. Siiski ei ole tegemist lubamatu väljumisega väärteoprotokolli piiridest juhul, kui menetleja kõrvaldab otsusega pelka ebatäpsust aja või koha märkimisel teokirjelduses. Täpsustused ei tohi olla aga menetlusaluse isiku jaoks üllatusliku iseloomuga ja tal peab olema võimalik esitada sellekohaseid vastuväiteid (vt RKKKo 4-17-3969, p 7.2 – 8.1 koos edasiste viidetega). Kohtu hinnangul oleks käesolevas väärteoasjas võinud rikkumise toimepanemise aja tuvastada ka ajavahemikuna. Kohtu hinnangul arutluse all olevas kiirmenetluse otsuses märgitud rikkumise aeg ei ole iseenesest vale, vaid on oma sisult õige, kuna videosalvestiselt on tuvastatav, et veokit nägid politseinikud esmakordselt kella 14.54.49 paiku. Nimetatud asjaolu ei ole ka menetlusalusele isikule üllatuslik, sest tal on olnud võimalik esitada ise ja ka enda kaitsja vahendusel rikkumise kohta vastuväited. Kohus ka ei välju sellise tõlgendusega teokirjelduse piiridest, sest rikkumise ajalised, ruumilised ja sisulised piirid, s.o teokirjeldus jääb samaks. Vaidlust ei ole asjaoludes, et E.S juhtis 12.05.2022 kella 14.54 ajal Ida-Viru maakonnas xxxx vallas Jõhvi-Tartu-Valga maantee
Kohus siinkohal selgitab menetlusalusele isikule, et kuna politseipatrull sai Häirekeskusesse tehtud kõne peale kõrge prioriteediga väljakutse E.S-i poolt juhitud veoauto väidetavalt kaasliiklejatele silmatorkavate manöövrite tõttu, siis oli politseiametnikel õiguslik alus nimetatud sõidukit kontrollida ja anda sõidukile peatumismärguanne.
lg 1 kohaselt on juht kohustatud sõiduki peatama, kui selleks on kehtestatud korras märguande andnud politseiametnik. Kui liiklusjärelevalve teostaja pole peatumiseks kohta näidanud, peab juht peatama sõiduki sõidutee parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal. Väärteomenetluses kogutud materjalidest nähtuvalt andsid veoautot Scania R440 reg-nr-ga xxxx peatada tahtvad politseiametnikud E.S-ile peatumismärguandeid patrullsõiduki siniste ja punaste märgutuledega, näitamata ära konkreetset peatumiskohta. Eelnev tähendab seda, et sõiduki juht E.S pidi politseisõiduki peatumismärguande tulesid nähes peatama sõiduki sõidutee parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal esimesel võimalusel. E.S ei olnud õigus hakata ise otsima peatumiseks sobivaimat kohta. Liiklusseadus sellist eriõigust veoauto (või mõne teise suurema sõiduki) juhile ei anna. Kohus möönab, et kuigi kõik sõidukijuhid
lg 2 kohaselt peavad järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist ning
lg 1 kohaselt liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda, siis
lg-d 2 ja 3 sätestavad täiendavalt, et liikleja peab juhinduma reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku muud liiklusalast korraldust. Liikleja peab täitma reguleerija korraldust isegi siis, kui see on vastuolus käesoleva seaduse või liikluskorraldusvahendi nõudega, välja arvatud juhul, kui see ohustab isikute elu, tervist, vara või keskkonda.
S) § 45 lg 1 sätestab, et politsei võib anda sõidukijuhile 5 muuhulgas alarmsõiduki valgusseadme abil liiklusseaduses kehtestatud korras märguande sõiduki peatamiseks, kui see on vajalik ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt, kui isik ei täida sõiduki peatamise märguannet, võib sõiduki sundpeatada. Ka
lg 1 p 3 kohaselt peatamise märguande juhile võib liiklusjärelevalve teostaja muuhulgas anda ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt alarmsõidukilt ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga. Vähemalt üks politseivärvides sõiduk seda umbes 3 minuti vältel veoki taga liikudes ka tegi, teine politseisõiduk andis peatumismärguande vastassuunast liginedes, kuna nähtus, et veokijuht ei reageeri peatumismärguandele, mis on antud tema taga sõitvalt politseisõidukilt. Eelnevale arutluskäigule tuginedes on kohus seisukohal, et kuigi sõidukijuhil kui suurema ohu allika käitlejal on kohustus mitte seada oma tegevusega kaasliiklejaid ohtu, siis
lg-d 2, 3 ja § 38 lg 1 on erinormid, mille alusel sõiduki juht peab politseilt peatumismärguande saamisel (selle esmakordsel tajumisel) koheselt esimesel võimalusel liiklusseaduses sätestatud korras peatuma, mitte hakkama otsima peatumiseks enda hinnangul ohutumat kohta. Kui sõiduk ei ole ohutult peatatud, siis selle edasine manööverdamine korraldatakse, lähtudes politseiametnike ehk liikluse korraldajate koha peal antud juhistest ja suunistest. Seega peatumismärguande saamisel sõiduki (ka veoauto) juhi kaalutlusõigus redutseerub nullini ehk politseiametniku peatumismärguannet tuleb võimalikult koheselt ja tingimusteta täita. Käesolevas väärteomenetluses ei ole ka kogutud tõendeid selle kohta, et E.S-i või politseiametnike tegevus sõiduki peatamisel oleks kuidagi teiste isikute elu, tervist, vara või keskkonda ohtu seadnud. Ka patrullsõidukite pardakaamerate videosalvestistelt on tuvastatav, et veoauto sõitis mitme minuti jooksul sirgel või vähese kurviga teelõigul ja seda kinnitab ka menetlusaluse isiku poolt väärteoasja juurde lisatud kaart, video ja fotod – nimetatud teelõigul kohus selliseid ohtlikke lõike, kus veoauto peatamine oleks täiesti välistatud, ei tuvastanud. Ka ilmastikutingimused ei muutnud peatamist ohtlikumaks. Menetlusaluse isiku poolt kohtule edastatud videolt on ka näha, et kõne all olev maantee on niivõrd lai, et on võimalik ka sujuvalt möödasõitu teha, mida filmija ka teeb. Kuigi möödasõit on tehtud nn mikrobussist, siis on see võimalik ka rekkast, sest rekka ei ole laiem kui üks sõidurida. Veelgi enam, ohtu võib liikluses pigem suurendada olukord, kus veoki juht eirab vihmase ilmaga peatumismärguannet ning politsei peab olukorra lahendamiseks ületama tee keskjoont ja sõitma vastassuunda, samuti on vihmase ilmaga nähtavus palju halvem sõitva sõiduki ümbruses (pritsmed) kui seisva sõiduki ümbruses. KarS § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1 kohaselt jaguneb tahtlus kavatsetuks ja otseseks ning kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Esmalt märgib kohus, et videosalvestistelt on näha, et rekka taga sõitval patrullautol on sisse lülitatud märgutuled ja veokijuhi tähelepanu saamiseks sõidab politseisõiduk nii tee kesktelje kõrvale, üle kesktelje kui ka veoki kõrvale. Samuti andis rekkale peatumismärguande vastutulev politseisõiduk. Arvestades seda, et veoki taga sõitev politseisõiduk tegi ennast korduvalt veokijuhile nähtavaks, siis on kohus üheselt veendunud selles, et menetlusalune isik nägi tema taga sõitvat politseisõidukit ja pidi aru saama, et teda tahetakse peatada. Ka menetlusaluse isiku juhtimisvõtted, mis on näha videosalvestistelt, viitavad üheselt sellele, et menetlusalune isik sai aru sellest, et talle on antud peatumismärguanne. Seda saab järeldada eelkõige sellest, et menetlusalune isik korduvalt vähendas piduritele vajutades kiirust, kuid siiski täielikult seisma ei jäänud enne bussipeatuse taskusse keeramist. Taoline objektiivne käitumine sõiduki juhtimisel viitab kohtu arvates üheselt sellele, et menetlusalune isik teadlikult eiras temale antud ja üheselt arusaadavaid märguandeid sõiduk peatada. E.S on ka ise tunnistanud, et ta märkas politseisõidukit. Kohus on seisukohal, et E.S-i 6 õigusvastane tegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega, kuna ta peatumismärguande saamisel sõitmist jätkates sisuliselt möönis õigusrikkumise toimepanemist. Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas ka õigusvastasust välistavaid asjaolusid. E.S ei olnud peatumismärguannet saades KarS § 29 kohaselt hädaseisundis või KarS § 30 kohaselt kohustuste kollisiooni olukorras. Esiteks E.S-ile ja ka teistele liiklejatele vahetut või vahetult eesseisvat ohtu küllaltki sirgel maanteel videosalvestistest nähtuvalt ei esinenud ja seda ka mitte ilmastikutingimustest tulenevalt. Samuti ei olnud E.S kahte vastassuunalist kohustust – E.S oli kohustatud peatumismärguande peale sõiduki koheselt peatama, mitte samal ajal edasi sõitma ja otsima peatumiseks sobivaimat kohta. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid pole ka E.S ise oma ütlustes ja kaebuses esile toonud. Ka ei saa asuda seisukohale, et E.S oleks eksinud KarS § 31 kohaselt õigusvastasust välistavas asjaolus, sest igale juhtimisõigust omavale sõidukijuhile on ja peab olema teada, et politseilt peatumismärguande saamisel tuleb sõiduk koheselt peatada, mitte hakata peatamisega viivitades selleks sobivamat kohta otsima. Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas ka E.S-i süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid, mistõttu tuleb menetlusalust isikut E.S-i toimepandud väärteo eest karistada. Kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Ei menetlusaluse isiku ütlustest ega ka kaebusest nähtu, et ta oleks enda poolt sooritatud rikkumist kuidagi kahetsenud.
lg 1 sätestab, et juht on kohustatud sõiduki peatama, kui selleks on kehtestatud korras märguande andnud politseiametnik, abipolitseinik või muu isik, kelle pädevus selleks tuleneb seadusest või seaduse alusel antud muust õigusaktist. Kui liiklusjärelevalve teostaja pole peatumiseks kohta näidanud, peab juht peatama sõiduki sõidutee parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal.
lg 1 kohaselt sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtliku eiramise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Järelikult on menetlusaluse isiku süütegu kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud
Vaidlus on ka selles, kas kohtuväline menetleja on E.S-ile määranud rikkumise eest õiguspärase karistuse. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja mõistnud E.S-ile rikkumise eest proportsionaalse karistuse.
lg 1 järgi saab karistusena mõista rahatrahvi kuni 200 trahviühikut (s.o kuni 800 eurot) või määrata aresti või võtta juhtimisõiguse ära kuni 24 kuuks.
lg 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Menetlusalust isikut karistusregistri andmetel varasemalt liiklusrikkumiste eest karistatud ei ole. Käesoleval juhul määrati E.S-ile rahatrahv sanktsiooni keskmisest tunduvalt väiksemas määras. Mõistetud karistuse määrast ka nähtub, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel 7 arvesse võtnud seda, et menetlusalune isik on varasemalt karistamata. Ka kohtu hinnangul on E.S-i süü seetõttu keskmisest väiksem. Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja lähtunud Riigikohtu praktikas avaldatud seisukohtadest (vt nt RKKKo 1-18-2232, p 71 koos edasiste viidetega).
Arvestades menetlusaluse isiku süü suurust (mh süüteo toimepanemise asjaolusid), eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi (s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid), on kohtu hinnangul rahatrahvi määramisel kohtuväline menetleja kõiki eelloetletud põhimõtteid arvesse võtnud. Seega on rahatrahv kohtuvälise menetleja poolt määratud kaalutlusõigust õiguspäraselt kasutades ning mõistetud karistus on õiguspärane ja proportsionaalne. Arvestades E.S-i süü suurust, ei pea kohus võimalikuks temale kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust muuta. Kohtu hinnangul kaebusest nähtub, et menetlusalune isik oma rikkumist täielikult ei tunnista ja seega ka ei saa oma õigusvastasest käitmisest ilmselt lõpuni aru ning ei soovi ka võtta selle eest vastutust. Liiklusseadus ei võimalda sõiduki juhil peatumismärguande saamisel hakata endale meelepärast peatumiskohta otsima. Teadlik otsustus eirata politsei peatumismärguannet kasvõi ohutuse kaalutlustel, saamata selleks politseilt eraldi juhiseid, ei vähenda mingilgi viisil isiku süü suurust (vaata analoogia korras RKKKo 3-1-1-18-17, p 10). E.S-i ütlustest ka nähtub, et ta nägi juba enne peatumist politseisõidukit. Politseinike peatumismärguande eiramine aga võib kaasa tuua olukorra eskaleerumise, mis suurtel kiirustel on ka väga ohtlik, sest politseiametnikud ei tea, miks sõiduki juht keeldub peatumast ja sõidab jätkuvalt eest ära. Sõidukit on sellisel juhul võimalik ka sundpeatada. Eelnevale tuginedes peab kohus põhjendatuks karistada menetlusalust isikut rahatrahviga 55 trahviühiut, s.o 220 eurot. Karistus peab E.S-i mõjutama liiklusrikkumisi enam mitte sooritama. Määratav karistus peab ka tegelikult menetlusalusele isikule saatma signaali, et temapoolsete rikkumiste toimepanemine ei ole mingil moel aktsepteeritav. Samas karistuse kandmine ei pea olema menetlusalusele isikule mugav, vaid peab hoidma ära uued süüteod ja saatma ka ühiskonnale signaali, et rikkumistele järgnevad mõjusad karistused. Kohtu hinnangul ei ole E.S-i süüteo puhul tegemist ka vähetähtsa väärteoga. VTMS § 31 lg 1 sätestab, et väärteo tunnuste ilmnemisel on kohtuväline menetleja kohustatud alustama ja läbi viima väärteomenetluse, kui tegu ei ole kohtuvälise menetleja veendumuse kohaselt vähetähtis või puuduvad käesoleva seadustiku §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt vähetähtsa väärteo korral ei pea väärteomenetlust alustama ja võib piirduda väärteo tunnustega teo toimepannud isiku suulise hoiatamisega. Kuna üldteadaolevalt on Eestis mittepeatumised sagedased massirikkumised, siis tegemist ei ole kohtu hinnangul vähetähtsa väärteoga ning suulist hoiatust sellisel juhul kohaldada ei saa. Kohtuväline menetleja on õiguspäraselt alustanud väärteomenetluse ja karistanud süüdlast tuvastamist leidnud rikkumise eest. Kirjalikku hoiatamismenetlust VTMS § 541 järgi aga käesolevas kohtuasjas kohaldada ei saa. Tuginedes eeltoodule, jätab kohus menetlusaluse isiku kaebuse rahuldamata ning PPA Lõuna prefektuuri 12.05.2022 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2780,22,004203 muutmata. Kuna kaebuse esitaja ei ole taotlenud karistuse kandmist, s.o rahatrahvi tasumist ositi pikema tähtaja jooksul ning ei ole ka kohtule esitanud tõendeid enda majandusliku olukorra kohta, jätab kohus karistuse tasumise kehtima kohtuvälise menetleja otsuses märgitud tingimustel. Menetlusalusel isikul on võimalik kohtuvälisele menetlejale esitada taotlus karistuse ositi kandmiseks. Kohus siinkohal selgitab menetlusalusele isikule, et ei pea võimalikuks tema suhtes ka väärteomenetlust lõpetada. Tuvastamist on leidnud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo 8 toimepanemine. Kohtu hinnangul on peatumismärguande eiramise ja selle kohese mittetäitmise osas olemas ka suur avalik menetlushuvi, kuna tegemist on massirikkumistega, millega on kaasnenud ka fataalsed tagajärjed. Samuti ei ole menetlusaluse isiku süü niivõrd väike, sest on leidnud tõendamist, et ta teadlikult jätkas peatumismärguande märkamisel edasisõitmist. Seega puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks ka otstarbekuse kaalutlustel. E.S-i kaitsja jurist A. Novikov on 13.06.2022 kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et kaebaja lepinguline kaitsja on täitnud kaitseülesandeid kokku 5 tunni ulatuses, tunnitasuga 100 eurot + käibemaks, s.o 120 eurot. Seega on kaebaja menetluskulud käesoleva kaebuse koostamisega seoses kokku summas 600 eurot (koos KMga). VTMS § 38 sätestab, et kohtumenetluses järgitakse menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Eelnevale tuginedes jätab kohus VTMS § 38 ja KrMS § 180 lg 1 alusel E.S kui väärteo toimepannud isikul kaebemenetluses tekkinud menetluskulud tema enda kanda. Kohtunik Peet Teidearu ( ) 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.