lg 1 näeb ette, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
Kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda. 11.
lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (lepingulise esindaja kulud). Vastavalt
p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud.
lg-s 1 sätestatud põhimõtte järgi on lepingulise esindaja kulude hüvitamise kriteeriumiks esindaja kulude põhjendatus ja vajalikkus. Seejuures on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise eesmärgiks on vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude hüvitamise eest. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Tsiviilasja keerukus tuleneb asja olemusest. Asja keerukus võib seisneda ka tõendite hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur.
lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu ka selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad. Kohtumenetluses korduvate seisukohtade esitamise puhul ei saa eeldada, et dokumentide koostamisele ja seisukohtade esitamisele aega ei kulu, kuid see ei saa olla nii ajamahukas. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb
lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Senises kohtupraktikas on muu hulgas põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 180 eurot nii ilma käibemaksuta kui koos käibemaksuga. Samuti on kohus seisukohal, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Antud tsiviilasjas on kostjat esindanud vandeadvokaat Andi Tubin, olles kostja lepinguliseks esindajaks
Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on kostja lepingulise esindaja kulud kokku 2006,40 eurot koos käibemaksuga. Vandeadvokaat Andi Tubin on kostjale osutanud õigusabi kokku 10,27 tundi tunnihinnaga 192 eurot. Advokaadi töötasu 192 eurot (koos käibemaksuga) tunnis tuleb kohtu hinnangul pidada mõistlikuks tasuks. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu (lepingu rikkumine), tsiviilasja keerukust ja mahtu, esindaja tunnitasu hinda ning kostja vastustes esitatud õiguslikke põhjendusi, leiab, et põhjendatud ja vajalikeks õigusabikuludeks, mis on seotud kostja vastuste koostamise, kohtuistungiks 5 ettevalmistamise ning 26.04.2023 kohtuistungi osalemisega, on 2006 eurot 40 senti (
Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 2006 eurot 40 senti, mis menetluskulude jaotust arvestades kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.