kohaselt kohus peatab abielu lahutamise menetluse, kui võib arvata, et abielu saab säilitada. Kohus ei näe hagis ja menetluses esitatu kohaselt võimalust abielu taastamiseks. Kostja nägemus leppmisvõimalusest ei realiseeru, sest selleks peaks mingigi valmidus olema ka suhte teisel poolel. Hageja enam leppimisvõimalust ei näe. Kostja esitatud mahukad ekraanitõmmised kõnede väljavõtetest (nähtavad e-toimikus), ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Ka kostja väide, et hageja tahab lahutust vaid oma kasuema päranduse saamiseks, ei viita poolte valmidusele leppida ja suhet taastada. Iseenesest ei ole midagi harukordset selles, kui abielu lahutanud pooled mingil ajal tulevikus teineteist taas leiavad, aga hetkel ei ole hageja valmis abielu jätkama. Vaid ühe poole soovil isiklik paarisuhe toimima ei hakka. Kohus leiab, et hageja on eluliselt usutavalt kinnitanud kooselu jätkamise perspektiivitust. Kostja väidetud hageja kasuema ja pärandvaraga seonduv ei ole käesoleva nõude puhul asjassepuutuv. Abielu lahutamise ajendiks on võimalik lugeda seda, et pooled ei tundnud üksteist enne abiellumist ja tegelik kooselu on osutunud pigem episoodiliseks hageja viibimiste tõttu vabaduses üksnes ”mõne kuu kaupa”. Kohus ei pea võimalikuks anda hinnangut seksuaalse sobivuse/mittesobivuse väitele.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.