lg 2 p 2 ja 3,
lg 1 ja
lg 1 järgi ja karistamises liitkaristusena vangistusega 1 aasta 6 kuud, millest kandmata karistus vangistus 1 aasta 5 kuud 28 päeva, tingimisi katseajaga 2 aastat kohtulahendi täitmisel esitatud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne Avalduse ese Kohtunik Aivar Hint Avaldaja Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametnik Vesta Golding Süüdimõistetu Timo Jeeger (isikukood: 38712116016; elukoht: xxxx xxx xx xxxxxxxxx xxxx ) Asja menetlemine kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 145, 427, 432 ja
§-dest 74 lg 4, 75 lg 2 p 2 kohus määras:
lg 2 p 2 ja 3 järgi ja mõistetud karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust;
lg 1 järgi ja mõistetud karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust;
lg 1 järgi ja mõistetud karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskemaga ja Timo Jeegerile mõisteti liitkaristuseks vangistus 1 aasta 6 kuud.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva (7.-8.09.2022) ning loeti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 1 aasta 5 kuud 28 päeva.
lgte 1 ja 3 alusel määrati, et Timo Jeegerile mõistetud karistus 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust jääb täielikult tingimisi kohaldamata, kui Timo Jeeger ei pane 2-aastase katseaja kestel toime uusi kuritegusid ja täidab
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.
lg 4 alusel määrati Timo Jeegerile katseajaks lisakohustus teha peale kohtuotsuse jõustumist käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui kord kvartalis, alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne vereanalüüs CDT.
MS § 427 lg 1 kohaselt karistusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg-st 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt KrMS §-des 425–4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Kriminaalhooldusseadus (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta.
lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13). 4. Tartu Maakohtu 17.02.2023 otsusega on Timo Jeeger süüdi mõistetud
lg 2 p 2 ja 3,
lg 1 ja
lg 1 järgi ja
lg 1 alusel mõistetud liitkaristuseks vangistus 1 aasta 6 kuud, millest kandmata karistus vangistus 1 aasta 5 kuud 28 päeva.
lg-te 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud karistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata, kui Timo Jeeger ei pane 2-aastase katseaja kestel toime uusi kuritegusid ja täidab
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.
lg 4 alusel määrati Timo Jeegerile katseajaks lisakohustus teha peale kohtuotsuse jõustumist käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui kord kvartalis, alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne vereanalüüs CDT. Kriminaalhooldusametniku poolt kohtule esitatud erakorralises ettekandes heidetakse Timo Jeegerile ette ametniku määratud tähtajaks vereanalüüsi tulemuste esitamata jätmist ja 14.07.2023 registreerimisele mitte ilmumist. Timo Jeeger palus 21.06.2023 telefoni teel oma registreerimisaega muuta, tuues põhjuseks töötamise. Kokkulepitud ajal 22.06.2023 isik kohale ei ilmunud, põhjustest ametnikku ei 3 teavitanud, telefoni teel kättesaadav ei olnud. Kirjalikus seletuses põhjendas isik mitteilmumist asjaoluga, et oli purjus. 12.07.2023 saatis Timo Jeeger ametnikule e-kirja, milles väitis, et ei saa töötamise tõttu registreerimisele tulla ning palus aega 14.07.
Kohus peab otstarbekaks anda süüdistatavale võimalus muuta oma eluviise ja näidata tahet talle määratud kohustuste täitmisel ning edaspidi läbida kriminaalhooldus edukalt. Alkoholi tarvitamisest hoidumine võiks aidata kaasa kontrollnõuete täitmisele. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on otstarbekas määrata
lg 4 ja
(allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.