← Eesti

2-19-8026/57

Obsah (8)§ 436§ 231§ 442§ 122§ 173§ 163§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 27.10.2021.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-8026 T

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

  1. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Kooskõlas TMS § 221 lg-ga 1¹ muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. TMS § 2 lg 1 p 19 kohaselt on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. 5
  2. Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste faktiliste asjaolude üle, mille kohus loeb

§ 231

lõigete 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: • Sissenõudja Neticom OÜ esitas 28.03.2019 kohtutäiturile täitmisavalduse hageja suhtes 125 000 euro sissenõudmiseks (täiteasi nr 022/2019/2069, I kd tl 4), • Täitedokumendiks täiteasjas nr 022/2019/2069 on notariaalne 28.03.2019 konstitutiivne võlatunnistus ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta nr

  1. Täitedokumendist selgub, et võlgnevus tuleneb summas 35 000 eurot 14.10.2014 Neticom OÜ ja AS KC Kinnisvara vahel sõlmitud käenduslepingust ning summas 90 000 eurot 10.09.2013 HH ja AS KC kinnisvara vahel sõlmitud laenulepingust, millise nõudeõiguse on Neticom OÜ omandanud 28.03.2019 nõudeõiguse loovutamise lepinguga (I kd tl 27-28). • Võlgnik AS KC Kinnisvara esitas 17.05.2019 Neticom OÜ-le avalduse 28.03.2019 tehingu tühistamiseks TsÜS § 131 lg 1 alusel (I kd tl 29-30). • AS KC Kinnisvara kutsus HH 01.05.2019 tagasi hageja juhatusest (I kd tl 32-33).
  2. Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, kas hageja tühistamisavaldusel on õiguslikud tagajärjed. Hageja hinnangul on sundtäitmine lubamatu, kuivõrd puudub kehtiv täitedokument. Oma tühistamisavalduses tugines hageja sellele, et HH tegevus 28.03.2019 kokkuleppe sõlmimisel oli ilmselgelt vastuolus AS KC Kinnisvara huvidega ning HH tegevuse eesmärgiks sai olla üksnes hageja huvide kahjustamine, sh silmas pidades HH isiklikku kasu. Ühtlasi pidi kostja kokkuleppe sõlmimisel olema teadlik, et HH tegutseb kokkulepet sõlmides hageja huvide vastaselt, sest HH sõlmis kokkuleppe nõude osas, mis oli väidetavalt varasemalt kuulunud HHle endale, ning kostja kasuks. Käesolevas menetluses on hageja toonud välja ka selle, et HH ei ole andnud hagejale sellises summas laenu nagu on seda 28.03.2019 kokkuleppes märgitud.
  3. Kostja ei nõustu hageja seisukohtadega selles, et hageja juhatuse liige HH tunnustas kostja ees nõudeid, mida ei tegelikkuses ei eksisteeri, hageja juhatuse liige tegutses vastuolus hageja huvidega ja kostja pidi seda teadma.
  4. Kostja leiab, et 28.03.2019 lepingu sisuks olevaid nõudeid ei peaks antud asjas lähemalt kontrollima, kuivõrd hageja HH isikus ja kostja sõlmisid 28.03.2019 konstitutiivse võlatunnistuse. VÕS § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus (konstitutiivne võlatunnistus) või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu (deklaratiivne võlatunnistus), on võlatunnistus. Viidatud 28.03.2019 võlatunnistusest ja kokkuleppest kohesele sundtäitmisele allumise kohta selgub, et hageja on tunnistanud võlgnevust kostja ees summas 35 000 eurot, mis tuleb 14.10.2014 Neticom OÜ ja AS KC Kinnisvara vahel sõlmitud käenduslepingust ning võlgnevust summas 90 000 eurot mis tuleneb10.09.2013 HH ja AS KC Kinnisvara vahel sõlmitud laenulepingust, millise nõudeõiguse on Neticom OÜ omandanud 28.03.2019 nõudeõiguse loovutamise lepinguga. Seega on pooled selles kokkuleppes reguleerinud varasematest lepingutest tulenevaid võlasuhteid ja võla suurust. Kohtu hinnangul on tegemist VÕS § 30 lg 1 tuleneva deklaratiivse võlatunnistusega, millega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist.
  5. Kuivõrd hageja on hagiavalduses täienduses esile toonud, et kostjal puudub kohustus hageja vastu, kuivõrd HHl puudus hageja ees võlgnevus, mida ta sai kostjale loovutada, siis kohus kontrollib, kas kostjal üldse on hageja vastu mingi nõue. Muuhulgas tuleneb sissenõutav võlgnevus summas 90 000 eurot HH ja hageja vahel 10.09.2013 sõlmitud laenulepingust, millise nõudeõiguse on HH 28.03.2019 loovutanud kostjale. Hageja on seisukohal, et tal puudus nõude loovutamise ajal võlgnevus HH ees ja seega ei saanud HH nõuet summas 6 90 000 eurot ka kostjale loovutada. Kostja selgitas, et tegemist on hageja reaalse võlgnevusega HH ees, HHl oli nõue hageja vastu ja ta sai seda ka kostjale loovutada. Kostja selgitas, et HH võttis isiklikult laenu Fortuuna Capital OÜ-lt 45 000, mille laenas edasi hagejale.
  6. Fortuuna Capital OÜ ja HH vahel 10.09.2013 sõlmitud laenulepingu kohaselt oli laenu tähtaeg 10.03.2014 laenuintressiga 2,0% kuus, HH kinnitas, et tegemist ei ole tarbijalaenuga, vaid tema igapäevase ettevõtlusega seonduvalt edasilaenamise eesmärgil võetud laenuga ning HH kohustus tasuma igakuist intressi kuni laenu tähtajani 10.04.2014 ja rahaliste kohustuste täitmisega viivitamisel rakendus viivis 0,35% laenusummalt iga viivitatud päeva eest (I kd, tl 209-211). Asja materjalidest nähtub ka, et HH on laenusumma 45 000 eurot laenuandjalt 10.09.2019 kätte saanud (I kd, tl 212). Samuti nähtub kohtule esitatud maksekorraldustest, et 30 000 eurot on HH 10.09.2013 laenulepingu alusel kandnud AS-le KC Grupp ja 12 000 eurot AS-le KC Kinnisvara ning 11.09.2013 täiendavalt AS-le KC Kinnisvara veel 3 000 eurot (I kd, tl 217-229). Et HH oleks 10.09.2013 laenulepingu alusel AS-le KC Kinnisvara kandnud veel 30 000 eurot asja materjalidest ei selgu.
  7. Äriregistrist nähtub, et 10.09.2013 seisuga oli AS KC Grupp ainus aktsionär MR ja nõukogu liikmed KR, OR ja KR. AS KC Kinnisvara aktsionäriks oli AS KC Grupp, nõukogu liikmed olid KR, MR ja KR. Maardu Katlamaja AS aktsionäriks oli AS KC Kinnisvara AS ja nõukogu liikmeteks KR ja KR, nõukogu esimeheks MR.
  8. Kohus nõustub kostjaga selles, et ilmselgelt võttis HH laenuandjalt laenu MRle kuuluvate ettevõtete huvides. Sellele viitab muuhulgas laenuandja esindaja ning HH laenulepingu sõlmimisele eelnev kirjavahetus, millest selgub, et MRle ja KC-le laenu ei anta, ning ka MR isiklik käendus ei olnud laenuandjatele piisav tagatis. HH on vastava kirjavahetuse edastanud ka teadmiseks MRle (I kd, tl 206-208). Seega saab viidatud kirjavahetusest ja 10.09.2013 laenulepingu koosmõjust teha järelduse, et viidatud laen ei ole võetud HH isiklikes huvides vaid KC gruppi kuuluvate ettevõtete tarbeks. Seda kinnitab ka asjaolu, et AS KC Grupp on HH ja laenuandja vahelist lepingut taganud käsipandilepinguga, millega anti laenu tagatiseks AS-le KC Grupp kuuluv kunstiteos (I kd, tl 219-220).
  9. Hageja tugineb ka sellele, et laenuleping, mille alusel HH andis hagejale laenu on tühine, kuivõrd puudub hageja nõukogu nõusolek. ÄS § 307 lg 3 järgi aktsiaseltsi ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse aktsiaseltsi igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et laenuleping HH ja hageja vahel on tühine. Kohtule ei ole veenev hageja seisukoht, et antud juhul puudus nõukogu nõusolek laenulepingu sõlmimiseks. Kohtu hinnangul on HH laenu otsides tegutsenud kooskõlas hageja nõukogu liikme MRga. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest kohus saaks teha järeldusi nõukogu nõusoleku kohta, kuid vähemalt eelpool viidatud käsipandilepingu sõlmimist ja selle hilisemaid muutmise kokkuleppeid saab kohus käsitleda kui nõukogu heakskiitu laenulepingu sõlmimisele. Laenusumma on hageja poolt vastu võetud ja HHle seda asja materjalidest nähtuvalt tagastatud ei ole.
  10. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et käesoleval juhul tuleb lugeda, et HH andis hagejale laenu summas 45 000 eurot. Nagu kohus eelpool tuvastas, kandis HH AS-le KC grupp raha 10.09.2013 summas 30 000 eurot ja AS-le KC Kinnisvara 10.-11.09.2013 kokku summas 15 000 eurot. Kirjalikku laenulepingut, mille kohaselt just AS KC Kinnisvara sai laenu summas 45 000 eurot ja 30 000 eurot on AS-le KC Grupp üle antud hageja juhiste kohaselt kohtule esitatud ei ole. Seega ei saa kohus kuidagi teha järeldust, et AS KC Kinnisvara on saanud HHlt laenu 45 000 eurot. Seda järeldust kinnitavad ka AS KC Grupp ja teiste samasse kontserni kuuluvate ettevõtete poolt HHle tehtud intressi tagasimaksed 300 eurot kuus st 7 intress 2% kuus summalt 15 000 eurot. Seega on HH andnud hagejale laenu summas 15 000 eurot.
  11. Kuigi HH andis laenu kogusummas 45 000 eurot ASle KC Grupp ja hagejale, kui tema tütarettevõttele ei tähenda, et HHl oleks enne nõude loovutamist olnud õigus nõuda hagejalt kogu 45 000 euro tasumist, tegemist on erinevate juriidiliste isikutega, vaatamata sellele, et juriidilised isikud kuuluvad/kuulusid samasse kontserni. Et ASGrupp ja AS KC Kinnisvara oleks teinud mingeid tehinguid, millest lähtuvalt saaks lugeda, et just AS-l KC Kinnisvara on kohustus tagastada HHle kogu laen summas 45 000 eurot asjas esile toodud ei ole. Samuti ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, millest selguks, et hageja või mõni kolmas ettevõte oleks HHle või tema laenuandjale tagastanud hageja kohustuse summas 15 000 eurot. Seega oli HHl iseenesest hageja vastu nõue põhinõudena 15 000 eurot, millele lisandusid kõrvalnõuded.
  12. Kohtul ei ole alust eeldada, et HH andis hagejale laenu teistsugustel tingimustel, kui ta seda oma laenuandjaga kokku leppis. HH laen oli võetud tegelikkuses hageja ning AS KC Grupp huvides ja kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et HH oleks AS-le KC Grupp ja hagejale laenu andnud teistsugustel tingimustel, kui ta ise selle laenu võttis. Ei ole eluliselt usutav, et isik, kes võtab laenu selleks, et seda edasi laenata, sõlmib laenu edasi laenates lepingu enda suhtes halvematel tingimustel, kui ta ise seda laenu võttes tegi. Kohtu hinnangul kinnitab seda seisukohta ka asjaolu, et AS KC Kinnisvara tasus ja AS KC Kinnisvara eest tasuti HHle laenuintressi samas määras, nagu HH oli oma laenuandjaga kokku leppinud so 2% kuus. Seega lähtub kohus kõrvalnõuete suuruse kindlaks määramisel eeldusest, et hageja ning HH laenusuhtes tuleb kohaldada samasugust intressi- ja viivisemäära kui HH oli kokku leppinud Fortuuna Capital OÜga. Samuti tuleb lähtuda samast laenu tagastamise tähtajast.
  13. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga selles, et HH nõue oli loovutamise hetkel juba aegunud. Hageja tugineb sellele, et tulenevalt TsÜS § 146 lg 1 aegusid kõik nõuded hageja vastu ära 30.12.2018 so enne nõude loovutamist. Kohus hagejaga selles osas ei nõustu. Asja materjalidest nähtub, et HH ja tema laenuandja vahelise 10.09.2013 laenulepingu tähtaega pikendati korduvalt ja kohtule esitatud laenulepingute muutmise kokkulepetest nähtuvalt jäi laenu tagastamise lõpptähtajaks 30.12.
  14. Samas nähtub asja materjalidest, et HH ja Fortuuna Capital OÜ pidasid 2016 aastal läbirääkimisi ning Fortuuna Capital OÜ nõustus võla tagastamise tähtaega pikendama
  15. aasta lõpuni tingimusel, et HH tasub selle aja eest jätkuvalt intressi. HH tasus intressi, kuid ei tagastanud laenu ka 31.12.
  16. Pärast seda ei ole Fortuuna Capital OÜ sõlminud HHga kokkuleppeid võla tagastamise tähtaja pikendamise kohta (I kd tl 225).
  17. Seega saab kohus teha järelduse, et laenu tagastamise lõpptähtajaks leppisid tegelikkuses kokku 31.12.
  18. Seda seisukohta kinnitab ka asjaolu, et aastatel 2016 ja 2017 on HH tasunud laenuandjale laenuintressi (I kd tl 212, 213). Nagu kohus eelpool tuvastas, tuleb lähtuda sellest, et hageja ja HH vahelise laenulepingu tingimused sh ka laenu tagastamise tähtaeg on samad, kui HH ja Fortuuna Capital OÜ vahel sõlmitud laenulepingu tingimused. Seega saab kohus teha järelduse, et ka hageja ja HH laenusuhtes oli laenu tasumise tähtaeg 31.12.
  20. Kuivõrd laenu tagastamise lõpptähtaeg oli 31.12.2016, sai nõue HH (ja ka hageja vastu) vastu aeguda 31.12.
  21. Hagejal on õigus selles, et kuivõrd pooled on kokku leppinud laenu tagastamise ühe maksena, seega tuleb aegumise kontrollimisel lähtuda TsÜS §-st 146 lg 1, mille kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Riigikohus on selgitanud, et „tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 järgi kolm aastat. Tähtaeg lõpeb TsÜS § 135 lg 2 järgi tähtpäeva saabumisel. Tähtpäeva saabumine määratakse TsÜS § 136 lg 1 järgi tähtaja või kindlaksmääratud sündmusega. Kui tähtpäeva 8 saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev TsÜS § 136 lg 2 järgi viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg TsÜS § 137 lg 1 järgi tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Aastates arvutatava aegumistähtaja puhul on keskne küsimus, mida lugeda aegumistähtaja viimase aasta „vastavaks kuuks ja päevaks" TsÜS § 136 lg 2 mõttes. Kolleegiumi arvates peetakse selle all aegumistähtaja puhul silmas kohustuse täitmise tähtpäevale või kohustuse täitmise tähtaja viimasele päevale vastavat päeva aastates arvutatava tähtaja möödumisel. Nõude maksmapanekuks on võlausaldajal aega kolm täisaastat. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause järgse nõude sissenõutavaks muutumise ja ühtlasi aegumise alguspäeva väljaarvamine aegumistähtajast pikendaks aastat kunstlikult ühe päeva võrra (RKTKO 3-2-1-162-13). Seega pidi Fortuuna Capital OÜ nõue HH ning kohtu hinnangul ka HH nõue hageja vastu aeguma 31.12.
  22. Kuivõrd HH võõrandas temal hageja vastu oleva nõude kostjale 28.03.2019, ei olnud nõue võõrandamise hetkel aegunud.
  23. Kuid isegi juhul, kui lähtuda kirjalikes menetlusdokumentides toodust, et laenu tagastamise tähtaeg oli 30.12.2015, ei ole nõue aegunud. Hageja on jätnud tähelepanuta, et hageja eest on HHle tasutud laenuintressi ja seda ka pärast laenulepingu tähtaja möödumist. TsÜS § 158 lg 1 ja 2 järgi aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Hageja ise tasus HHle intressi 11.10.2013 (210 eurot), 06.11.2013 (300 eurot), 29.11.2013 (300 eurot), 31.12.2013 (300 eurot), 31.01.2014 (300 eurot), 28.02.2014 (300 eurot), 04.04.2014 (300 eurot), 01.05.2014 (300 eurot), 01.07.2014 (600 eurot), 05.08.2014 (300 eurot), 03.09.2014 (299 eurot) (I kd, tl 216). Maardu katlamaja AS on HHle tasunud KC Kinnisvara eest intressi 13.11.2014 (100 eurot), 05.11.2014 (200 eurot), 08.12.2014 (299 eurot), 30.09.2014 (300 eurot), 07.01.2015 (80 eurot), 15.09.2015 (300 eurot), 06.05.2016 (300 eurot), 13.06.2016 (300 eurot), 15.07.2016 (300+300 eurot). OÜ Bona KV on HHle tasunud KC Kinnisvara eest 10.09.2013 laenulepingu intressi 31.08.2016 (300 eurot), 04.10.2016 (300 eurot), 05.10.2016 (300 eurot), 30.12.2016 (300 eurot), 27.01.2017 (300 eurot) ja 21.04.2017 (300 eurot, I kd tl 215, 216, 218).
  24. Nõude tunnustamisega aegumine katkeb ja algab uuesti tunnustamisele järgnevast päevast tervikuna. Katkemine võib olla korduv ja toimuda ka aegumise peatumise ajal (RKTKo 3-21-41-07 p 26). Kuivõrd kolmandad isikud on hageja eest tasunud HHle 10.09.2013 laenulepingu eest intressi esimest korda pärast nõude sissenõutavaks muutumist ja enne nõude aegumist 06.05.2016 (Maardu Katlamaja AS, 300 eurot) ja viimane kord 21.04.2017 (OÜ Bona KV, 300 eurot), katkes ja algas järgmisest päevast uuesti nõude aegumine esimest korda 06.05.2016 ja viimast korda 21.04.
  25. Lähtudes TsÜS §146 lg 1 toodud tähtajast ei olnud nõude loovutamise ajal so 28.03.2019 HH nõue hageja vastu aegunud.
  26. Kohtule arusaadavalt HH hagejalt tasumata jäänud intressi ei nõua, vaid loovutas kostjale põhivõlgnevuse koos viivisega. Põhivõla suuruseks on kohtu tuvastatu kohaselt 15 000 eurot. Kuigi HH ja hageja kontodelt saab näha, et HH kontole on 17.09.2013 kantud 10.09.2013 laenulepingu osalise tagasimaksena 3 500 eurot, on edaspidi ikkagi intressi arvestatud summalt 15 000 eurot, seega on laenulepingu pooled omavahelises laenusuhtes käsitlenud põhivõlgnevusena summat 15 000 eurot, kohus lähtub samuti sellest käsitlusest. Kohus tuvastas eelnevalt, et laenukohustus summas 15 000 eurot muutus sissenõutavaks 01.01.
  27. Arvestades kokkulepitud viivisemäära 0,35% päevas, võlgnes hageja 28.03.2019 seisuga HHle viivist summas 42 892,50 eurot. 9
  28. Hageja vaidleb vastu ka 14.10.2014 sõlmitud notariaalsele käenduslepingust tulenevale nõudele. Kohtu hinnangul oli olemas ka nõue summas 35 000 eurot, mida HH hageja juhatuse liikmena tunnustas ja leppis kostjaga kokku, et nõue allub kohesele sundtäitmisele.
  29. Asja materjalist nähtub, et 14.10.2014 sõlmisid kostja ja hageja käenduslepingu, millega hageja tagas kõik kostja nõuded AS KC Grupp (registrikood 10363821) ja/või MAARDU KATLAMAJA AKTSIASELTS (registrikood 10055309) ja/või MR (isikukood 36011200221) vastu, mis tulenevad Lepingust, sealhulgas Lepingu muudatustest, täiendustest ja lisadest (AS KC Grupp, MAARDU KATLAMAJA AKTSIASELTS ja MR kõik koos edaspidi nimetatud võlgnikud); kõik võlausaldaja nõuded AS KC Grupp (registrikood 10363821) ja/või MAARDU KATLAMAJA AKTSIASELTS (registrikood 10055309) ja/või MR (isikukood 36011200221) vastu, mis tulenevad MAARDU KATLAMAJA AKTSIASELTS (registrikood 10055309), AS KC Grupp (registrikood 10363821), MR (isikukood 36011200221) ja võlausaldaja vahel tsiviilasjas nr 2-13-14836 sõlmitud kompromissist, sealhulgas nimetatud kompromissi muudatustest, täiendustest ja lisadest; kõik võlausaldaja nõuded MAARDU KATLAMAJA AKTSIASELTS (registrikood 10055309) vastu, mis tulenevad MAARDU KATLAMAJA AKTSIASELTS (registrikood 10055309) ja võlausaldaja vahel tsiviilasjas nr 2-13-15295 sõlmitud kompromissist, sealhulgas nimetatud kompromissi muudatustest, täiendustest ja lisadest (I kd tl 202-205).
  30. Pooled leppisid kokku, et käendaja kohustus tagatud nõude järgsete võlgnike kohustuste täitmiseks ning võlgnevuste kustutamiseks võlausaldaja ees on tagasivõtmatu ning kehtib tagatud nõude kohase täitmiseni, on tingimusteta ning solidaarne tagatud nõude järgsete võlgnike vastutusega. Samuti leppisid pooled kokku, et käendaja vastutab Tagatud Nõudega seotud võlgnike kohustuste täitmise eest ka juhul, kui Lepingut / kompromisse muudetakse või täiendatakse võlausaldaja ja võlgnike poolt; kui Leping / kompromissid on tühised, kehtetud, Leping / kompromissid tühistatakse, Lepingust / kompromissidest taganetakse või Leping / kompromissid öeldakse üles, siis tagab käendaja käesoleva lepinguga võlausaldajal tekkivaid võimalikke alusetu rikastumise, kahju hüvitamise või teisi nõudeid, käendaja vastutab Tagatud Nõude järgsete võlgnike kohustuste täitmise eest ka juhul, kui võlgnik esitab võlausaldaja nõudele vastuväite, sealhulgas kohustuste lõppemise või vähenemise vastuväite (sh võlgniku pankroti korral), aegumise vastuväite ja/või Lepingu / kompromisside kehtetuse, tühisuse või taganemise vastuväite. Pooled leppisid kokku, et käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on 35 000 eurot (I kd, tl 203).
  31. Hageja ei ole esile toonud, et oleks 14.10.2014 käenduslepingust taganenud või selle tühistanud. Seega on 14.10.2014 käendusleping kostja ja AS KC Kinnisvara vahel jätkuvalt kehtiv. Tsiviilasjas nr 2-13-14836 tehtud kompromissilepingut kinnitavast kohtumäärusest selgub, et Maardu Katlamaja Aktsiaselts, AS KC Grupp ja MR (võlgnikud) kohustuvad ühiselt ja solidaarselt tasuma OÜ-le Neticom võlgnevuse summas 500 000 (viissada tuhat) eurot (edaspidi Võlgnevus). Maardu Katlamaja Aktsiaselts, AS KC Grupp ja MR tunnustavad käesolevaga oma võlgnevust OÜ Neticom ees tingimusteta ning vastuvaidlematult. Pooled käsitlevad Maardu Katlamaja Aktsiaseltsi, AS KC Grupp ja MR käesolevas punktis sätestatud võlgnevuse summas 500 000 eurot tunnustamist konstitutiivse võlatunnistusena võlaõigusseaduse § 30 mõistes, mis loob iseseisva abstraktse kohustuse. Maardu Katlamaja Aktsiaselts, AS KC Grupp ja MR kohustuvad võlgnevuse summas 500 000 eurot tagastama OÜ-le Neticom hiljemalt 01.08.
  32. Maardu Katlamaja Aktsiaseltsil, AS-l KC Grupp ja MRl on igal ajal õigus võlgnevus tagastada OÜ-le Neticom ennetähtaegselt osaliselt või täies ulatuses. Summade osalisel tasumisel kustutatakse esmajärjekorras intressid ja muud kõrvalkohustused ning viimases järjekorras võlgnevus (Harju Maakohtu 02.08.2013 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-13-14836, II kd tl 88-90). 10
  33. Vaidlust ei ole selles, et Harju Maakohtu menetluses oli AS KC Grupp, MR, Maardu Katlamaja AS ja Mittetulundusühing Oandu Watermill hagi Neticom OÜ vastu täitemenetluste lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 022/2016/4391, nr 022/2016/4393 ja nr 022/2016/4392, nr 158/2016/1173 ja nr 158/2016/1174 (tsiviilasi nr 2-16-12561). Harju Maakohus jättis 19.03.2018 otsusega hagi rahuldamata ja tunnistas täitemenetlused eelpoolviidatud täiteasjades lubatavateks. Tallinna Ringkonnakohtu 14.12.2018 otsusega jäeti hagejate apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu 19.03.2018 otsus muutmata. Riigikohus keeldus 02.08.2019 määrusega hagejate (AS KC Grupp, MR, Maardu Katlamaja AS ja Mittetulundusühing Oandu Watermill) kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja Tallinna Ringkonnakohtu 14.12.2018 ning Harju Maakohtu 19.03.2018 otsus jõustusid 02.08.2019 (II kd, tl 5-22, 99). Kassatsioonkaebusest selgub, et vaidlus käis muuhulgas ka Harju Maakohtu 02.08.2013 määrusega kohtuasjas nr 2-13-14836 kinnitatud poolte 31.07.2013 kompromisslepingu ja Harju Maakohtu 03.09.2013 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-13-15295 kinnitatud 31.07.2013 kohtuliku kompromissi kehtivuse üle.
  34. Hageja on seisukohal, et 28.03.2019 võlatunnistuses sisalduv kostja nõudeõigus hageja vastu summas 35 000 eurot on aegunud. Kohus hagejaga ei nõustu. Harju Maakohtu 02.08.2013 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-13-14836 kinnitatud kompromissilepingu kohaselt pidid AS KC Grupp, MR ja Maardu Katlamaja AS tasuma kostjale 500 000 eurot hiljemalt 01.08.
  35. Tulenevalt TsÜS § 146 lg 1 aegunuks käenduslepinguga tagatud nõuded 01.08.
  36. Kuivõrd hageja toonane seaduslik esindaja tunnustas nõuet 28.03.2019, ei olnud käenduslepingu aluseks olev nõue aegunud.
  37. Eeltoodust tulenevalt oli ja on kostjal hageja vastu 14.10.2014 käenduslepingust tulenev nõudeõigus summas 35 000 eurot. Küll ei nõustu kohus sellega, et HH sai kostjale loovutada temal hageja vastu oleva nõude summas 90 000 eurot. Kohus tuvastas eelnevalt, et HH põhinõue sai hageja vastu olla summas 15 000 eurot, millele lisandus 28.09.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 42 892,50 eurot. Kohus märgib, et kohtupraktika kohaselt peab põhivõlast suurema viivisenõude korral vastava kahju olemasolu tõendama võlausaldaja, kui nõutakse seaduses sätestatud määrast suuremat viivist. Antud juhul ei ole kostja HHl vastava kahju olemasolu tõendanud, seega peab kohus põhjendatuks, et HH loovutas kostjale viivisenõude summas 15 000 eurot. Seega on kohus seisukohal, et HHlt omandas kostja nõude hageja vastu summas kokku 30 000 eurot.
  38. TsÜS § 131 lg 1 järgi võib esindatav tühistada esindaja poolt tehtud tehingu, mille tegemisel esindaja rikkus esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis oli vastuolus esindatava huvidega, kui teine pool kohustuste rikkumisest teadis või pidi teadma. Kui esindaja tegutses ühtlasi teise poole esindajana või kui esindaja tegi tehingu iseendaga, eeldatakse, et esindaja rikkus tehingu tegemisel esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi.
  39. Kohtu hinnangul ei ole HH rikkunud ka oma juhatuse liikme kohustusi ega teinud 28.03.2019 kostjaga hagejat kahjustavat tehingut. Hageja tugineb käesoleval juhul sellele, et HH teinud hageja huve kahjustava tehingu sisuliselt iseenda kasuks, kuna on: 1) loovutanud enda väidetava nõude hageja vastu kostjale, saades selle eest kostjalt eeldatavasti tasu, ning 2) seejärel hageja esindajana sõlminud sellest samast nõudest tuleneva võlgnevuse osas konstitutiivse võlatunnistuse ning kokkuleppe vastava nõude kohesele sundtäitmisele allutamise kohta. Samuti puudus HHl mõistlik põhjus tunnustada kokkuleppega kostja ees võlgnevust summas 35 000 eurot. Mingit kasu kokkuleppe sõlmimisest hagejale ei tulenenud ega saanudki tekkida. 11
  40. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et HH rikkus 28.03.2019 kokkuleppe sõlmimisel hageja juhatuse liikme kohustusi. HH andis hagejale laenu, hageja ei ole HHle laenu tagastanud. Hageja ei ole esile toonud, et enne 28.03.2019 võlatunnistuse andmist oleks hageja asunud eitama HHlt saadud laenu. Vastupidi, intresside tasumisega on hageja seda laenu tunnustanud. Hageja ei saanud eeldada, et HHlt saadud laenu ei pea hageja talle tagastama. HHl kui füüsilisel isikul oli õigus temal hageja vastu olev nõue loovutada. Samuti ei olnud HHl keelatud nõuet loovutada just kostjale. Miks on hagejat kahjustav tegu ja keelatud kohustust tunnistada ja sõlmida kokkulepet sundtäitmise kohta, ei ole hageja põhistanud. Samuti ei ole hageja põhistanud ega tõendanud, et kostja pidi HH väidetavast õigusvastaselt käitumisest olema teadlik. On põhjendamatu hageja väide nagu võla tunnistamine kahjustaks võlgnikuks olevat hagejat olukorras, kus hageja pole varem oma kohustuse olemasolu ja võlgnevust eitanud. Kohtu hinnangul ei ole võlatunnistuse ning sundtäitmisele allumise kokkulepe tavatu või mingit moodi hagejat kahjustav tegu.
  41. Kohtule on arusaamatud hageja etteheited HHle ka selles, et viimane tunnistas kostja ees 14.10.2014 käenduslepingust tulenevat võlgnevust summas 35 000 eurot ja leppis kostjaga kokku selles, et nõue on koheselt sundtäidetav. Kostja on korduvalt avaldanud, et ta oleks pöördunud 14.10.2014 käenduslepinguga tagatud nõuete hagejalt väljamõistmiseks igal juhul kohtusse. Nagu kohus eelpool tuvastas, oli vaidlus kohtumääruse nr 2-13-14836 kehtivuse üle (st tsiviilasi nr 2-16-12561) läbinud juba kaks kohtuastet. Et hageja (samuti ka AS KC Grupp ja ka Maardu Katlamaja AS) toonane seaduslik esindaja hindas realistlikult tsiviilasja nr 216-12561 perspektiivi ja ka võimaliku tulevase käenduslepingu alusel toimuva hakkava kohtuvaidluse väljavaateid ja otsustas säästa menetluskuludelt, ei ole hagejat kahjustav tegu. Nagu kohus eelpool tuvastas, käendusleping oli poolte vahel kehtiv ja sellega tagatud nõuded juba kaks kohtuastet läbinud. Lisaks olid pooled 14.10.2014 käenduslepingus kokku leppinud, et käendaja vastutab tagatud nõude järgsete võlgnike kohustuste täitmise eest ka juhul, kui võlgnik esitab võlausaldaja nõudele vastuväite, sealhulgas kohustuste lõppemise või vähenemise vastuväite (sh võlgniku pankroti korral), aegumise vastuväite ja/või Lepingu / kompromisside kehtetuse, tühisuse või taganemise vastuväite (lepingu p 3.2.4, I kd, tl 203). Seega ei pidanud HH hageja esindajana ootama kohtuasja nr 2-16-12561 jõustumist, sest sõltumata selle tulemusest oli käendajal igal juhul võla tasumise kohustus. Kui kostja oleks hageja vastu kohtusse pöördunud, oleks käesolevas asjas välja toodud asjaolude pinnalt äärmiselt suure tõenäosusega kostja hagi hageja vastu rahuldatud. Hagile põhjendamatult ning ebamõistlikult vastu vaieldes tekitanuks hageja endale vaid menetluskulusid ja oleks sunnitud hüvitama ka vastaspoole menetluskulud. Seega ei saa kohus nõustuda hagejaga, et HH on tegutsenud vastuolus hageja huvidega. Vastupidi, kohtu hinnangul käitus HH kohustust tunnustades mõistlikult ja hea usu põhimõttega kooskõlas. Kohtuvaidluse pidamine lihtsalt kohtuvaidluse pidamise ning kohustuse täitmise edasilükkamise nimel ei oleks hea usu põhimõtet järgiv käitumine.
  42. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et täidetud ei ole hageja 17.05.2019 avalduse 28.03.2019 tehingu tühistamiseks TsÜS § 131 lg 1 alusel materiaalsed eeldused. Hageja tühistamisavaldus on õiguslikult toimetu ja tuleb jätta tähelepanuta.
  43. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostjal on hageja vastu nõue kokku summas 65 000 eurot, arvestades seda, et sundtäitmisel on kostja nõue hageja vastu summas 125 000 eurot, tuleb hageja nõue rahuldada osaliselt ja tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 022/2019/2069 lubamatuks summas 60 000 eurot.
  44. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. 12 Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 49.

§ 442lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1 ja § 132 lg 5 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3 500 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 50.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et arvestades antud kaasuse asjaolusid ning seda, et kohus rahuldas hagi 48 % ulatuses, on õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. 51.

§ 177

lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

§ 178

lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 13.04.2023. a otsusega nr 2-198026. 13

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.