← Eesti

2-22-126873/11

Obsah (13)§ 442§ 637§ 187§ 405§ 444§ 45§ 173§ 163§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maili Riisenberg Otsuse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2023, Viljandi Tsiviilasja number 2-22-126873 Tsiviilasi Osaühing A. F. hagi R. B.

§ 442lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

9. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (

§ 637lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (

§ 187lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

  1. Hageja esitas
  2. oktoober 2022 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 1473,92 eurot, intressid 156,04 eurot, haldustasud 2,70 eurot, sissenõudekulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 104,69 eurot. Samuti viivised alates 01.11.2022 kuni põhinõude summas 1473,92 eurot täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
  3. Kostja on hagile vastu vaielnud, leides, et hageja esitatud võlgnevuse summad on vasturääkivad. Summa on pidevalt muutunud ning kostjale on jäänud arusaamatuks, kuidas nõue kujunenud on.
  4. Hageja on esitanud hagis kostja vastu esitatud nõude kohta piisavalt andmeid ning tõendeid, et nende alusel hagiavaldus rahuldada osaliselt. 4.

§ 405

lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. 5. Hagi hind on 2006,96 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt

§ 405lg-le 1.

6.

§ 405

lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

§ 444

lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

  1. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 15.12.2015 krediidiandjaga C. F. AS sihtlaenulepingu nr L3700478706, mille alusel on kostjale väljastatud laen summas 5110 eurot (dtl 38). Laenuandja saatis 09.02.2017 laenulepingu nr L3700478706 ülesütlemise hoiatused, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (dtl 44). Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles laenuandja laenulepingu üles 28.06.2017.a (dtl 45). C. F. AS loovutas 30.04.2018 kostja vastased nõuded (dtl 46). Kostja on lepingu nr L3700478706 alusel teinud tagasimakseid laenuandjale kokku 1011,08 eurot (dtl 123-124) ning hagejale kokku summas 2625 eurot (dtl 122).
  2. Kohus on seisukohal, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
  3. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste võlausaldajate ees. 2

(4)Ka ülalpidamiskohustuse täitmiseks ning majapidamiseks kuluvad summad saavad nähtuda just konto väljavõttelt.
  1. Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 403 4 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 14,90% (dtl 38). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.
  2. Krediidiandja on võimaldanud kostjale laenu laenulepingu nr L3700478706 alusel 5058,90 eurot, tagasimakseperioodiga 60 kuud, kohustusega tasuda alates 14.12.2015 maksegraafiku alusel iga kuu 15.kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja haldustasust koosnevaid makseid ligikaudselt summas 1x 51,10 ja 59 x 122,80 eurot.
  3. Kohus peab vajalikuks siin märkida, et põhiosa suurus saab olla ikkagi ainult reaalselt väljamakstud laen ehk 5058,90 eurot (dtl 126), mitte 5110 eurot, mis sisaldab juba endas ka lepingutasu summas 51,10 eurot. Kohus peab siinkohal vajalikuks hagejale selgitada, et selline põhinõude alusetu suurendamine lepingutasu arvelt, on oma menetlusõiguste pahauskne käsutamine, mis võib viia hageja alusetu rikastumiseni kostja arvelt ja mida kohus ei saa lubada. Kohus hoiatab, et teadlikult tegelikkusest põhjendamatult suurema nõude esitamine võib vastata KarS § 209 mõttes kelmuse tunnustele. Hetkel võib kohus lähtuda eeldusest, et tegemist on eksitusega, kuid kui sarnane tegevus peaks korduma, siis seesugune eeldus enam kehtida ei saa. Kohus selgitab ka seda, et

§ 45

lg 6 kohaselt kui menetlusosalise või muu isiku käitumises ilmnevad kohtus kuriteo tunnused, edastab kohus kuriteoteate prokuratuurile või politseile.

  1. Hageja on kinnitanud, et kostja on lepingu nr L3700478706 alusel teinud tagasimakseid kokku 4180,40 eurot (dtl 122-124). Väljamõistmisele kuuluva põhinõude suuruseks kujuneb seega 878,50 eurot (5058,90-4180,40), sest tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt intresse ega ka muid tasusid (sh lepingutasu).
  2. Lisaks põhivõlale ja intressile nõuab hageja kostjalt viivist krediidi tagastamisega viivitamise eest alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
  3. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist kuna kostja on oma kohustust rikkunud. Viivist tuleb arvutada perioodi 11.05.2022 – 31.10.2022 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kokku summas 33,50 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 15.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. 16. Tulenevalt

§ 163

lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 51% ulatuses kostja ja 49% ulatuses hageja kanda. 17.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab 3

(4)kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
  1. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 350 eurot ja õigusabikulust summas 480 eurot. Kostja kohtule menetluskulusid esitanud ei ole. Kostjal ei olnud ka käesolevas menetlus lepingulist esindajat, seega ei saa tal ka õigusabikulusid esineda.
  2. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1).

Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.

  1. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 50 eurot. Sealjuures viitab kohus Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021 määrusele tsiviilasjas nr 2-20-123611, milles kõrgem kohus peab nn lihtsate sõnastuses kattuvate tüüphagide puhul, mille koostamine ei eelda õiguslikku analüüsi ning piirdub arvutustehete tegemise, lünkade täitmise ja lisade komplekteerimisega, analoogselt VÕS § 1132 lg 2 p-s 3 sätestatud tarbijalt nõutava sissenõudmiskulu piirsummaga maksimaalseks põhjendatuks õigusabikuluks 50 eurot.
  2. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuludena (350 + 50) * 51% = 204 eurot. 22.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (204 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 23.

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.