← Eesti

3-23-757/5

Obsah (6)§ 121§ 207§ 204§ 104§ 210§ 4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 1. juuni 2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-757

§ 121lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. X esitas Vabariigi Valimiskomisjonile 13.03.2023 kaebuse Riigikogu valimiste elektroonilise hääletamise tulemuste kehtetuks tunnistamiseks ja hääletustulemuste hävitamise lubamise tühistamiseks. Vabariigi Valimiskomisjon jättis 17.03.2023 otsusega nr 73 kaebuse läbi vaatamata, sest kaebusest ei nähtu, kuidas rikuvad elektroonilise hääletamise korraldamise ja elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemine, hääletamissedelite ja elektrooniliste häälte hävitamine X subjektiivseid õigusi.
  2. X esitas Riigikohtule 22.03.2023 kaebuse Vabariigi Valimiskomisjon 17.03.2023 otsuse nr 73 tühistamiseks ning tema 13.03.2023 kaebuse läbi vaatamiseks kohustamiseks. Riigikohus jättis 30.03.2023 määrusega nr 5-23-23 X kaebuse läbi vaatamata, sest see oli esitatud kaebetähtaega rikkudes. Kolmepäevane kaebetähtaeg hakkas kulgema 19.03.2023 ja lõppes 21.03.2023, kuid kaebus on postiasutusele üle antud 22.03.
  3. 3-23-757
  4. X esitas Tallinna Halduskohtule 06.04.2023 kaebuse Riigikogu valimiste elektroonilise hääletamise tulemuste kehtetuks tunnistamiseks ning Riigikohtu 30.03.2023 määruse nr 5-2323 õigustühiseks tunnistamiseks. Kuna digitaalallkirja seadus tunnistati
  5. aastal kehtetuks, siis on ka Vabariigi Valimiskomisjoni esimehe poolt digitaalselt allkirjastatud 17.03.2023 otsus nr 73 kehtetu. Riigikohus lahendas kaebuse kirjalikus menetluses, rikkudes seeläbi kaebaja õigust olla oma kohtuasja arutamise juures. Samuti on Riigikohtu 30.03.2023 määrus nr 5-2323 omakäeliselt allkirjastamata ja seetõttu kehtetu. Riigikohus luges kaebuse ebaõigesti mittetähtaegseks. Ka kaebetähtaja algust tuleks arvestada puhkepäevale järgnevast esimesest tööpäevast. Kaebetähtaeg ei saanud hakata kulgema 19.03.2023 ehk pühapäeval, sest see on kristlaste puhkepäev. Samuti leiab kaebaja, et Võru linnapeana tegutsenud A ei kõlba Riigikogu liikmeks, sest linnavalitsuse koosseis ei andnud volikogu ees avaliku teenistuse seaduses sätestatud kirjalikku ametivannet.
  6. Tallinna Halduskohus tagastas 10.04.2023 määrusega X kaebuse

§ 121lg 1 p 1 alusel, sest selle menetlemine ei kuulu halduskohtul pädevusse.

Riigikohtu jõustunud lahendeid ei saa vaidlustada halduskohtus ja seega ei kuulu Riigikohtu 30.03.2023 määruse nr 5-23-23 peale esitatud kaebus halduskohtus läbivaatamisele. Samuti ei saa halduskohus uuesti läbi vaadata Riigikohtule esitatud valimiskaebust, mille menetlemiseks on olemas erikord (vt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS)

  1. ptk). Kehtiv õigus ei anna halduskohtule ka pädevust hinnata valimistel kandideerinud isiku sobivust Riigikogu liikmeks.
  2. X taotleb 28.04.2023 määruskaebuses kõigi tema valimiskaebuste sisulist läbivaatamist kaebaja juuresolekul ringkonnakohtu istungil. Nii Vabariigi Valimiskomisjoni 17.03.2023 otsus nr 73, Riigikohtu 30.03.2023 määrus nr 5-23-23 kui ka Tallinna Halduskohtu 10.04.2023 määrus on digitaalselt allkirjastatud. Kuna digitaalallkirja seadus on kehtetu alates 26.10.2016 ja riigihalduse toimingute digitaalse allkirjastamise õigus kehtis kuni 25.10.2016, siis on kõik eespool nimetatud õigusaktid kehtetud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Määruskaebus tuleb võtta

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 121

lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral

§-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

7.

§ 210

lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Määruskaebusest ei nähtu ühtegi asjaolu, mida oleks tarvis kohtuistungil arutada, ning tegemist ei ole faktiliselt või õiguslikult keeruka vaidlusega. Seega jääb kaebaja taotlus rahuldamata. 8. Halduskohus tagastas kaebuse

§ 121

lg 1 p 1 alusel õiguspäraselt.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Sellest tuleneb, et halduskohtus ei ole võimalik lahendada vaidlust, milleks seaduses on nähtud ette teistsugune menetluskord. Praeguse juhul on kaebaja taotlenud esiteks Riigikogu valimiste elektroonilise hääletamise tulemuste kehtetuks tunnistamist, mis on seaduste järgi üksnes Vabariigi Valimiskomisjoni ja Riigikohtu pädevuses (vt Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 9 lg 2 p 3; PSJKS § 46 lg 2). Erikord on nähtud ette ka Vabariigi Valimiskomisjoni tegevuse vaidlustamiseks (sh 17.03.2023 otsuse nr 73 kehtetuks tunnistamiseks), milleks tuleb RKVS § 721 lg 1 kohaselt esitada kaebus Riigikohtule vastavalt PSJKS §-des 37–39 sätestatule. Kaebaja ongi esitanud kaebused Vabariigi Valimiskomisjonile (13.03.2023) ja Riigikohtule (22.03.2023), kuid need jäeti läbi vaatamata vastavalt kaebeõiguse 2

(3)3-23-757 puudumise ja kaebetähtaja rikkumise tõttu. Vabariigi Valimiskomisjoni tegevuse peale esitatud kaebuse kohta tehtud Riigikohtu lahend (sh kaebuse läbi vaatamata jätmise määrus) on lõplik ja seda ei ole võimalik vaidlustada halduskohtus.
  1. Halduskohtu pädevust (täpsemalt selle puudumist) eeltoodud vaidlustes ei mõjuta asjaolu, et kaebaja hinnangul on Vabariigi Valimiskomisjoni 17.03.2023 otsus ja Riigikohtu 30.03.2023 määrus kehtetud, sest neid ei ole allkirjastatud omakäeliselt, vaid üksnes digitaalselt. Vabariigi Valimiskomisjoni 17.03.2023 otsuses on kaebajale asjakohaselt selgitatud, et digitaalallkirja seaduse alates 26.10.2016 kehtetuks tunnistamine e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse (EUTS) §-ga 26 ei tähenda, et digitaalallkirjad enam ei kehtiks. Digitaalallkirja seadus tunnistati kehtetuks põhjusel, et sellega Eesti õigusesse üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13.12.1999 direktiiv 1999/93/EÜ elektroonilisi allkirju käsitleva ühenduse raamistiku kohta asendati alates 01.07.2016 otsekohaldatava Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23.07.2014 määrusega (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul. EUTS § 24 lg 1 kohaselt loetakse digitaalallkirja e-allkirjaks, mis vastab määruse (EL) nr 910/2014 art 3 p-s 12 sätestatud kvalifitseeritud e-allkirja nõuetele. Määruse (EL) nr 910/2014 art 25 lg-st 2 tulenevalt on kvalifitseeritud e-allkirjal käsitsi kirjutatud allkirjaga samaväärne õiguslik toime. Määruse pealkirjas sisalduv viide siseturule ei piira digitaalallkirja kasutamist ühegi kindla valdkonnaga (nt kaubatehingud), vaid viitab üksnes, et liikmesriigid peavad teavitatud e-identimise süsteeme vastastikku tunnustama ning tagada tuleb määrusega kooskõlas olevate toodete ja usaldusteenuste vaba ringlus siseturul.
  2. Halduskohtu pädevuses ei ole anda hinnanguid Riigikogu liikmete ametisse sobivusele. Kui kaebaja arvates ei oleks A tohtinud Riigikogu liikme kandidaadina registreerida, tulnuks tal õigeaegselt Vabariigi Valimiskomisjonile tõendada, et kandidaat ei vasta seaduse nõuetele (RKVS § 32 lg 5 p 3) või vaidlustada Vabariigi Valimiskomisjoni otsus kandidaadi registreerimise kohta (RKVS § 32 lg 1), esitades selleks kaebuse Riigikohtule (RKVS § 721 lg 1, PSJKS § 37 lg 1). Registreerimisotsuse saab tühistada hiljemalt
  3. päeval enne valimispäeva (RKVS § 32 lg 7). Riigikogu liikme staatuse seaduse §10 p 2 ning PSJKS § 26 lg 1 ja § 31 lg 1 p 3 kohaselt saab üksnes Riigikohtu otsusega lõpetada enne tähtaega selle Riigikogu liikme volitused, kes ei vasta põhiseaduses või RKVS-s Riigikogu liikme kandidaadile esitatavatele nõuetele, kusjuures vastavasisulise taotluse võib Riigikohtule esitada üksnes Riigikogu juhatus.
  4. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.04.2023 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.