KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 26.06.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-435 H

) § 55 ja § 57 3-23-435 lg-d 1, 3 ja 10. Ettekirjutuste tegemist põhistavad faktilised asjaolud kajastati

§ 55

lg 2 alusel eraldi dokumentides (05.12.2022 dokument nr 3-1/916-1 ja 03.01.2023 dokument nr 3-1/2-1), mida Xile ei tutvustatud. 2. RAB esitas Tallinna Halduskohtule 27.02.2023 taotluse (dokument nr 1.2-1/27-1) anda

§ 57

lg-te 6 ja 10 alusel luba Xi valduses olnud vara, mille oli hoiule võtnud MTA, käsutamise piiramiseks ettekirjutusega kehtestatud käsutuspiirangu lõppemisest (s.o alates 05.03.2023) kuni vara tegeliku omaniku omandiõiguse tuvastamiseni, aga mitte kauemaks kui üheks aastaks. RAB palus HKMS § 79 lg 1 p 1, § 88 lg-te 2 ja 7, avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p-de 3 ja 19 ning

§ 53

lg 4, § 60 lg 1 ja § 55 lg 3 p-de 1–3 alusel piirata varaga seotud isiku, tema esindajate ja kolmandate isikute juurdepääsu 28.02.2023 taotlusele nr 1.2-1/27-2 tervikuna ja ettekirjutuste aluseks olnud faktilisi asjaolusid kajastavatele dokumentidele (05.12.2022 nr 3-1/916-1 ja 03.01.2023 nr 3-1/2-1). RAB palus kolmandatele isikutele avaldada tehtavast määrusest üksnes resolutsioon, asendades avaldamisel isikute nimed (v.a RAB) tähemärkidega. Puudutatud isik üritas 30.11.2022 ületada Narva piiripunkti suunaga Venemaalt Eestisse, kaasas 350 000 Ukraina grivnat. MTA võttis raha tolliseaduse § 661 ja määruse (EL) 2018/1672 art 7 lg 1 alusel hoiule kuni 05.12.2022 ning pärast seda on RAB vara käsutamist ettekirjutustega piiranud. Seni haldusmenetluses tuvastatud asjaolud osutavad, et vara on saadud kuritegelikul teel ega kuulu puudutatud isikule. RAB-l ei ole õnnestunud leida vara tegelikku omanikku. Tehtud toimingud on kajastatud ettekirjutuste faktilistes asjaoludes. Puudutatud isik ei ole tõendanud vara legaalset päritolu. Tema esindaja küsis, mida tuleb vara tagasisaamiseks teha, kuid ei ole vaatamata RAB-i selgitustele esitanud vara päritolu tõendavaid dokumente. Vara tagastamine võimalikele kuriteo toime pannud või sellele kaasa aidanud isikutele või isikutele, kellel puudub vara omandiõigus, ei ole põhjendatud ning seab ohtu Eesti õigussüsteemi ja maine. Piirangu seadmine on vajalik, et tuvastada vara tegelik omanik. Esinevad kõik

§ 55lg-s 3 sätestatud juurdepääsupiirangu alused.

Faktilistes asjaoludes toodud teabe põhjal võib isik teha järeldusi selle kohta, millise teabe alusel on loetud rahapesukahtlus piisavaks, samuti RAB-i menetluse taktika ja meetodite kohta. Sellise teabe tutvustamine võib aidata isikutel moonutada või varjata oma andmeid või tegevusi ümber korraldada viisil, mis võib omakorda takistada rahapesu tõkestamist, ohustades omakorda avalikku korda ja majandusruumi (

§ 55lg 3 p 1).

Dokumentide avaldamine on vastuolus EL direktiivide ning rahvusvaheliste suunistega. Teise riigi rahapesu andmebüroolt saadud teavet on võimalik kasutada vaid teise büroo loal (

§ 55lg 3 p 2, § 63).

Kuna tuvastatud asjaolud osutavad, et vara võib olla saadud kuritegelikul teel, võib teabe avaldamine kahjustada ka kriminaalmenetlushuvi (

§ 55lg 3 p 3).

Juurdepääsupiirangu kohaldamiseks ei pea kriminaalmenetlus olema alustatud ning see ei pea toimuma Eestis. 3. Tallinna Halduskohus rahuldas 28.02.2023 määrusega RAB-i taotluse ja andis loa Xi valduses olnud ning MTA hoiule võetud vara käsutamise edaspidiseks piiramiseks kuni vara tegeliku omaniku kindlakstegemiseni, aga mitte kauemaks kui üheks aastaks (resolutsiooni p 1). Halduskohus kuulutas menetluse RAB-i 28.02.2023 taotluse nr 1.2-1/27-2 ning 05.12.2022 ja 03.01.2023 ettekirjutuste faktilisi asjaolusid põhistavate dokumentide nr 3-1/916-1 ja 3-1/2-1 osas kinniseks ning piiras puudutatud isiku, tema esindajate ja kolmandate isikute õigust nende dokumentidega tutvuda (resolutsiooni p 2). Halduskohus määras, et lahendi avalikustamisel avaldatakse üksnes määruse resolutsioon ja asendatakse varaga seotud isikute nimed (v.a RAB) tähemärgiga (resolutsiooni p 3).

§ 57

lg 6 alusel loa andmiseks peavad olema täidetud

§ 57lg-tes 1 ja 3 sätestatud tingimused.

RAB-i taotlus vastab nendele tingimustele ning on vajalikul määral põhistatud. Vara käsutamist on RAB-i 05.12.2022 ja 03.01.2023 ettekirjutustega 30 ja 60 päevaks 2

§ 57lg 1).

Tehtud toimingud ja analüüs ei ole neid kahtlusi hajutanud. RAB on 27.02.2023 taotluses selgitanud kahtluse aluseks olevaid asjaolusid. Puudutatud isik ei ole esitanud tõendeid vara legaalse päritolu kohta. Asja materjale arvestades ei saa sellist kahtlust pidada alusetuks ning soovi legaalne päriolu välja selgitada põhjendamatuks. Omandiõiguse tuvastamisel tuleb piirangud lõpetada. RAB-i 28.02.2023 taotlus nr 1.2-1/27-2 ja ettekirjutuste faktilisi asjaolusid kajastavad dokumendid võivad sisaldada sellist teavet, mille avaldamine võib ohustada kriminaalmenetluse läbiviimist. Tegemist on prognoosotsusega. Kohus hindab luba andes asjaomaseid andmeid. Puudutatud isikul on võimalik kaitsta oma õigusi ja tutvuda RAB-i 27.02.2023 taotlusega nr 1.21/27-1 ning sellele lisatud tõenditega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule 11.04.2023 määruskaebuse (täiendatud 21.06.2023), milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 28.02.2023 määruse resolutsiooni p 1 ning teha uus määrus, millega jätta RAB-i 27.02.2023 taotlus rahuldamata.

§ 57lg-s 6 sätestatud eeldused ei olnud täidetud.

Hoiule võetud 350 000 Ukraina grivnat, mis on u 9105 eurot, kuulub puudutatud isikule ning see on legaalset päritolu. Puudutatud isiku ema müüs

1. a novembris Tallinnas asunud korteri 27 000 euro eest, millest 26 400 eurot kanti ema õe arvele, kes kandis puudutatud isikule
2. a märtsis edasi 9000 eurot. Puudutatud isik võttis
3. a juulis ja novembris sularahas pangakontolt välja kokku 5950 eurot, mida on hoidnud sularaha säästudena. Lisaks on puudutatud isik teeninud sissetulekut juhutöödega, mille eest on tasutud sularahas. Üldteadaolevalt on võimalik juhutöödega raha teenida. Eluliselt on usutav, et ka püsiva sissetulekuta on võimalik iga kuu kõrvale panna u 84,73 eurot. Kogunenud u 9000 eurot andis puudutatud isik
4. a septembris laenuks A, kes tagastas selle 30.11.2022 Ivangorodis Ukraina grivnades. Ära võetud summa on seega laenu tagastus. Tavapärane on, et eraisikute vaheliste arvelduste puhul ei koostata kirjalikke lepinguid ega dokumenteerita sularaha sääste. Puudutatud isiku jaoks ei olnud oluline, mis valuutas laen tagastatakse ning ta ei küsinud A, kust ta grivnad sai. RAB ei ole taotluses näidanud, et raha pärineks konkreetsest kuriteost. Üldse on RAB-i tõlgendus vara päritolu kinnitamiseks piisavatest tõenditest ebaõige, võimaldades raha kinni pidada igas olukorras, kus selle legaalne päritolu pole tõendatud. Ebaseadusliku päritolu korral saab raha kinni pidada vaid kriminaalmenetluse raames.
5. RAB palub jätta määruskaebus rahuldamata. Puudutatud isik esitas selgitused ja tõendid vara päritolu kohta alles 17.03.2023, kuigi oli juba 07.02.2023 pärinud, kuidas vara tagasi saada, ning RAB oli sellele päringule vastanud. Samas olid esitatud selgitused ja tõendid olemas juba haldusmenetluse alguses. Üksiti ei ole esitatud selgitused ja tõendid vara legaalse päritolu tõendamiseks veenvad. On ebausutav, et Eestis elav isik nõustub, et laen makstakse tagasi Ukraina grivnades, st valuutas, mis on käibel üksnes Ukrainas, ning olukorras, kus grivnade vahetus eurodeks on raskendatud, sest neid ei soovita vastu võtta, ning kurss langeb. Puudutatud isik on esitanud ka üksnes
6. a konto väljavõtte, kuigi väidetav laenu andmine toimus
7. a septembris. Pealegi nähtub konto väljavõttest, et isikul on veel pangakontosid. Usutav ei ole, et isik on võimeline juhutöödest panema kõrvale vähemalt 3050 eurot, arvestades, et tal tuleb katta igapäevaseid kulusid ja tasuda lapsele elatisraha. Samuti ei ole usutav, et püsiva sissetuleku puudumisel antakse kirjaliku lepinguta laenu 9000 eurot ajal, mil hinnad ja majanduslik ebastabiilsus kasvavad, ning nõustutakse laenu tagastamisega grivnades. Esitatud selgitused ja tõendid tekitavad pigem uusi küsimusi ja süvendavad kahtlusi. Rahapesu ei ole võimalik tõkestada, kui rahapesu kahtlusega vara vabastatakse. 3

§ 57lg-te 6 ja 10 alusel.

Nende sätete järgi võib RAB taotleda halduskohtult luba vara käsutamise piiramiseks kuni vara omaniku või tegeliku kasusaaja kindlakstegemiseni, seda ka kriminaalmenetluse lõpetamisel, kuid mitte rohkem kui üheks aastaks, kui vara omanikku ei ole õnnestunud kindlaks teha. Kui vara legaalne päritolu rahapesu kahtluse korral või vara mitteseotus terrorismi rahastamisega terrorismi rahastamise kahtluse korral leiab tõendamist enne

§ 57

lg-tes 1, 3 või 6 nimetatud tähtaja möödumist, on RAB kohustatud vara käsutamise piirangud viivitamata lõpetama. 9. Kuna

§ 57

lg 6 reguleerib n-ö jätkutegevust pärast seda, kui

§ 57

lg-tes 1 ja 3 sätestatud võimalused vara käsutamise piiramiseks on ammendunud ning vara ei ole arestitud kriminaalmenetluse huvides, peavad

§ 57

lg 6 kohaldamisel olema jätkuvalt täidetud

§ 57

lg-tes 1 ja 3 sätestatud materiaalsed tingimused varale käsutuspiirangu seadmiseks. Eelkõige peab esinema kahtlus, et piiratav vara on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega (

§ 57

lg 1), piirang peab olema vajalik vara säilimise tagamiseks (

§ 57

lg 3 sissejuhatav lause) ning rahapesukahtlusega vara valdaja või omanik ei ole RAB-le tõendanud vara legaalset päritolu (

§ 57

lg 3 p 1) või terrorismi rahastamise kahtlusega vara valdaja või omanik ei ole kõrvaldanud kahtlust, et vara kasutatakse terrorismi rahastamiseks (

§ 57lg 3 p 2).

Lisaks tuleneb

§ 57

lg-st 6 nõue, et ka RAB-l endal või kriminaalasja menetlejal pole õnnestunud teha kindlaks vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat. 10. Asja materjalide kohaselt kehtestati RAB-i 05.12.2022 ettekirjutusega nr 3-1/916-7 puudutatud isiku varale (350 000 Ukraina grivnat) käsutuspiirang 30 päevaks ja seda pikendati 03.01.2023 ettekirjutusega nr 3-1/2-18 veel 60 päevaks. 05.12.2022 ettekirjutuse järgi kontrollib RAB rahapesukahtlusega seotud teavet vastavalt

§ 54lg-le 3.

03.01.2023 ettekirjutusest nähtub, et puudutatud isik ei ole tõendanud vara legaalset päritolu. Kuna puudutatud isik ei ole vara legaalset päritolu tõendanud, kestab haldusmenetlus asjaolude kindlakstegemiseks. 11. RAB-i üheks põhiülesandeks on rahapesule viitava teabe kogumine ja analüüsimine, mille käigus kontrollitakse saadud andmete olulisust rahapesu või sellega seotud kuritegude tuvastamiseks või kohtueelseks uurimiseks ning rahapesukahtluse kontrolli raames võtab RAB vajaduse korral tarvitusele abinõud vara säilimiseks ja edastab kuriteo tunnuste avastamisel materjali viivitamata pädevale asutusele (

§ 54lg 1 p 1 ja lg-d 2‒3). See, kas rahapesu 4

§ 57

lg-tes 1 ja 3 sätestatud tingimused on jätkuvalt täidetud.

§ 4

lg-st 2 tulenevalt hõlmab rahapesu mh

§ 4

lg-s 1 nimetatud tegevustes osalemist või neile kaasaaitamist ning

§ 4

lg-te 3 ja 5 järgi on rahapesuga tegemist ka juhul, kui kuritegelik tegevus, mille tulemusel saadi rahapesus kasutatav vara, toimus teise riigi territooriumil ning sellise kuritegeliku tegevuse üksikasjad ei ole kindlaks tehtud. RAB on 28.02.2023 taotluses välja toonud ning selle juurde lisatud dokumentides selgitanud, et tegemist võib olla ebaseaduslikult omandatud varaga ehk kuritegelikku päritoluga rahaga ja halduskohus on selle hinnanguga nõustunud. Esitatud materjalid sisaldavad asjaolusid ja väiteid, mis on sellise kahtluse tekitamiseks piisavad. Kuna on kahtlus, et vara on seotud rahapesuga, võib kahelda selles, et see säilib ilma käsutuspiiranguta. Puudutatud isik ei olnud esitanud RAB-le vara legaalset päritolu tõendavaid dokumente. 13.

§-s 57 sätestatakse vara valdaja või omaniku tõendamiskoormus. See tähendab, et kui RAB-l on kahtlus, et vara ei ole legaalset päritolu ja seetõttu piiratakse vara käsutamist, siis käsutuspiirangust vabanemiseks tuleb isikul tõendada vara legaalset päritolu, esitades kõik tõendid, mis isiku arvates seda kinnitavad (vt ka haldusmenetluse seaduse § 38 lg-d 2 ja 3). RAB hindab esitatud tõendeid kogumis ning annab hinnangu, kas esitatud tõendid tõendavad vara legaalset päritolu või mitte (vt

§ 1lg 3, § 57 lg-d 3, 6, 10).

Haldustoiminguks loa taotlemisel tuleb RAB-l näidata ka toimingud, mida ta on vara tegeliku valdaja või omaniku tuvastamiseks teinud. 28.02.2023 taotlusele lisatud dokumentidest nähtuvad toimingud, mida RAB on teinud vara tegeliku omaniku tuvastamiseks. Vara tegeliku omaniku kindlakstegemine pole vaatamata püüdlustele õnnestunud. Käsutuspiirangu seadmise aluseks on rahapesu kahtlus, mis eeldab selle tekkimist ja kontrolli haldusmenetluses. Sellise kahtluse olemasolu kontrollib haldustoiminguks loa andmisel ka kohus. Seega ei ole puudutatud isiku väited RAB-i liiga laiast tõlgendusest põhjendatud.

1. RAB on 02.06.2023 vastuse järgi hinnanud pärast taotluse esitamist edastatud tõendeid, leides, et need ei ole vara legaalse päritolu tõendamiseks veenvad, ning ei ole käsutuspiirangut lõpetanud. Ringkonnakohus nõustub RAB-ga, et esitatud selgitustest ja tõenditest ei ole võimalik järeldada, et piirangualune vara on laenu tagastus ja puudutatud isiku säästud ning seeläbi legaalset päritolu. Puudutatud isiku sõnul sai ta ema korteri müügist 9000 eurot, millest 5030 eurot võttis
2. a-l sularahas välja ning andis selle summa koos juhutöödest kogutud sularaha säästudega (kokku 9000 eurot)
3. a septembris A-nimelisele isikule, kes tagastas laenu 30.11.2022 Ukraina grivnades. Kuna puudutatud isikul ei ole püsivat sissetulekut, kuid samas on tal mitmed püsikulutused (elatis, sideteenused, elekter, eluase, toit), on väheusutav, et ta hoiab aastaid kontolt võetud ja täiendavalt juurde kogutud raha sularahas kodus. Seda enam, et konto väljavõtte järgi kasutab ta pangakaarti igapäevaselt ning omab rohkem kui üht pangakontot. Seejuures on puudutatud isik esitanud vaid ühe konto väljavõtte ning vaid ühest aastast. RAB on asjakohaselt välja toonud, et puudutatud isiku pangakonto
4. a lõppjääk oli 24,38 eurot, mis osutab, et vaba raha tal aasta lõpuks ei olnud. Konto väljavõttest ei nähtu üldist säästmise mustrit. Kuna esitatud on vaid ühe pangakonto väljavõte ja ühe aasta kohta, ei saa ka tugineda elulisele usutavusele, et puudutatud isik on iga kuu võimeline panema kõrvale 84,73 eurot.
5. a juulis on puudutatud isik tõepoolest palju sularaha välja võtnud, kuid samas nähtuvad kontolt samal kuul välismaal tehtud kulutused, mistõttu võib arvata, et sularaha võeti välja reisimiseks. Tehinguid pangakaardiga on sel ajal tehtud väikeste summade eest. Kui ka 9000 eurot oli sularahas säästetud, on ebausutav, et puudutatud isik kasutas seda raha selgituses toodud viisil. Väited laenu andmisest A-nimelisele tuttavale on väga üldised. Kuna 9000 eurot 5

§ 57lg-s 6 sätestatud tingimused.

Ehkki vara käsutamise piiramine riivab vara väidetava omaniku õigusi intensiivselt, tagab käsutuspiirang vara säilimise ja meetme rakendamine on ajaliselt piiratud. Määruskaebuse esitaja ei ole toonud välja asjaolusid, millest saaks järeldada, et meetme kohaldamine riivab tema õigusi ebaproportsionaalselt.

1. Eelneva põhjal jätab ringkonnakohus Xi määruskaebuse rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 28.02.2023 määruse resolutsiooni p-i 1 muutmata.
2. RAB palus piirata puudutatud isiku ja kolmandate isikute õigust tutvuda määruskaebusele vastuseks esitatud 02.06.2023 krüpteeritud dokumendiga, sest see sisaldab avaldamisele mittekuuluvat infot. Kuna RAB-i mittekrüpteeritud 02.06.2023 vastuses on asjaolusid piisava põhjalikkusega käsitletud ja ringkonnakohtul on võimalik tutvuda halduskohtule esitatud 28.02.2023 krüpteeritud taotlusega, siis puudub vajadus 02.06.2023 krüpteeritud vastuse asja materjalide juurde võtmiseks ning see tuleb RAB-le tagastada. Taotlus juurdepääsu piiramiseks 02.06.2023 vastuse krüpteeritud versioonile jääb seetõttu läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 6