← Eesti

2-22-120926/16

Obsah (7)§ 661§ 462§ 428§ 430§ 150§ 168§ 463

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Määruse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2023, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-22-120926 Kohtuasi S. P. i hagi G. H. N. i va

§-s 432 nimetatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. 7) Pooled välistavad

§ 661

lõike 4 mõttes kompromissi kinnitava ja tsiviilasjas nr 2-22120926 menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õiguse. 8) Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Pooled märkisid, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled loobuvad tulenevalt

§ 661

lg-st 4 kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale määrusele määruskaebuse esitamise õigusest. Pooled paluvad

§ 462

lg 2 alusel kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisel asendada poolte nimed tähemärkidega ning mitte avalikustada poolte isikukoode ega teisi kontaktandmeid (kompromissilepingu p 10). Kompromissiga samas menetlusdokumendis sisaldub hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu, so 297,50 euro tagastamiseks (kompromissilepingu p 9). KOHTU SEISUKOHT 3. Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ning tsiviilasja menetlus

§ 428lg 1 p 4 alusel lõpetada.

4.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei esine

§ 430lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks kompromissi kinnitamist.

Kompromiss ei ole kinnitatavas osas vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromissilepingut võimalik täita. Pooled on kohtule kinnitanud, et nad on menetluse kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest teadlikud. Kohus märgib, et poolte menetluslikud avaldused ei ole kompromissi osa – kompromissilepingu p-d 5-7, 9 ja 10, mistõttu kohus selles osas kompromissi ei kinnita. 5. Kohus selgitab, et vastavalt

§-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda 3

(4)ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmist saab nõuda täitemenetluse korras.
  1. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 169,50 eurot ja hagiavalduse esitamisel Tartu Maakohtule
  2. augustil 2022 täiendavalt 425,50 eurot, kokku 595 eurot. Hageja taotleb

§ 150lg 2 p 1 alusel tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust ehk 297,50 eurot.

Alates 1. veebruarist 2023 jõustus

§ 150

lg 3 muudatus.

§ 150

lg 3 sätestab, et avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Kuna kompromissi kinnitamisel maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu ei tagastata, kuulub hagejale tagastamisele hagiavalduse Tartu Maakohtule

  1. augustil 2022 esitamisel makstud täiendavast riigilõivust (425,50 eurost) pool ehk 212,75 eurot. Kohus rahuldab osaliselt hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks ja jätab rahuldamata hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks 84,75 eurot ulatuses. Hageja palub riigilõivu tagastada arveldusarvele nr XXX.
  2. Kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud muus osas vastavalt

§ 168lg-le 3 poolte endi kanda.

8. Pooled on

§ 661

lg 4 alusel välistanud kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise. Kohus jättis riigilõivu tagastamise taotluse rahuldamata 84,75 eurot ulatuses, mistõttu ei ole määrus ka selles osas edasikaevatav (

§ 150lg 8).

9. Kohus rahuldab andmesubjektide isikuandmete avalikustamise piiramise taotluse

§ 462

lg 2 esimese lause alusel koostoimes

§ 463lg-ga 2. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.