Obsah (9)

§ 107§ 108§ 92§ 47§ 109§ 89§ 4§ 29§ 5

Tsiviilasi nr 2-20-13120 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht 20. mai 2022. a Tartu Tsiviilasja number 2-20

§ 107järgi peaks hüvitis olema umbes 18 000 eurot.

Hageja leidis samas, et hüvitis võiks olla minimaalselt 10 000 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled töölepingu 20.08.

1. Tööandja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu üles 11.08.
2. Tööandja põhjendas töölepingu ülesütlemist tööandja majanduslikust olukorrast tingitud ametikoha kaotamisega ning töötaja keeldumisega tööandja pakutud teisest tööst. Hageja ei töötanud meister-seadistaja ametikohal ning kostja ei ole püüdnud koondada hageja asemel teist töötajat. Kostja ei ole pakkunud hagejale teist tööd. Muudatusettepanekuga hagejale esitatud uus töölepingu redaktsioon ei sisalda ühtegi muudatust hageja töös, vaid muutust hageja töötasus. Tunnipalk 5,55 eurot + preemia 6% on väiksem kui kuupalk 1 118,46 eurot ja preemia 6%. Teiseks vähendab selline abstraktne töötasu arvestamine hageja positsiooni nt riigipühadel, vaba aja mõistes, keskmise töötasu arvestamise tähenduses ja põhjustaks rohkem vaidlusi. Kostja ülesütlemisavaldus on tühine, hageja töösuhe kehtiv ning hagejal on õigus nõuda

§ 108tähenduses saamata jäänud töötasu.

Tegelikult oli töölepingu lõpetamise põhjuseks asjaolu, et hageja teavitas ametiühingut ja tööinspektsiooni tööandja rikkumistest ja seisis aktiivselt teiste töötajate huvide eest. Kostja kohustab hagejat ja teisi töötajaid pidama tööpäevasiseseid tasustamata vaheaegu tavapärase 30 minuti asemel 50 minutit. Hageja tuleb tööle kell 6.00 ja saab loa töölt lahkuda kell 14.

1. Töölepingus ei ole kokku lepitud täiendavates tasustamata 20 minuti pikkustes puhkepausides. Seega on tegemist tasustamata ületunnitööga, mida kostja nõuab alates
2. aasta jaanuarist. Töötasu võlgnevus ületunnitöö eest tuleb välja mõista rahas ja 1,5 kordselt. Kokku palub hageja mõista kostjalt välja 11.08.2018 – 11.08.2020 eest maksmata töötasu 2514,55 eurot. Hageja on teiste töötajate esindaja ja ametiühingu usaldusisik ning seetõttu tuleb arvestada

§ 92lg-ga 5.

Kostjat on teavitatud hageja usaldusisikuks valimisest ja volituse kestvusest, hageja on esitanud tõendid oma usaldusisiku staatuse kohta. Kostja maksis hagejale töölepingu ülesütlemisel etteteatamistähtaja järgimata jätmise tõttu hüvitist, mis korvab saamata jäänud töötasu nõude 12.08.2020-12.10.2020 eest. Kostja tasus ka koondamishüvitist, mille hageja tasaarvestab saamata jäänud töötasuga 12.10.2020-31.12.2020 eest. Seega nõuab hageja saamata jäänud töötasu alates 01.01.

1. Hageja selgitas kohtuistungil, et allkirjastas töölepingu 01.11.2013 versiooni tõenäoliselt
2. või
3. aastal. Hageja ei ole kunagi täitnud
4. aastal allkirjastatud meister-seadistaja ametijuhendis toodud tööülesandeid. Hageja selgitas, et läks
5. aasta augustis uude kohta tööle, töötas paar kuud ja 22.12.2020 lõpetati temaga tööleping. Hageja vormistas end Töötukassas töötuks, sai esimesed kolm kuud 70% keskmisest palgast ja 26.05.2021 kohtuistungi ajal 40% keskmisest palgast. Alates
6. aasta augustist saab hageja pensioni. Kostja nõue tuvastada ametiühingu organite otsuste kehtivus on aegunud (dtl 560). Tööandjal on keelatud sekkuda ametiühingu siseasjadesse. KOSTJA VASTUVÄITED
7. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt ei anna kehtiv tööseadusandlus õiguslikku võimalust töötaja tööle ennistamiseks ja ennistamiseni töötasu väljamõistmiseks. 2 Töölepingu ülesütlemine oli õiguspärane, hageja töökoht koondati ja talle pakuti eelnevalt teist tööd, millest hageja keeldus. Kostja selgituste kohaselt töötas hageja kostja juures alates 01.09.2006 CNC pingi meisterseadistaja ametikohal. Hageja töötas CNC pingi meister-seadistaja ametikohal kuni selle ametikoha koondamiseni
8. aastal. Hagejale pakuti alates 01.11.2013 uut töölepingut, mille kohaselt oleks hageja asunud tööle seadistaja-operaatorina, kuid hageja ei olnud sellega nõus. Kostjale teadaolevalt ei tagastanud hageja 01.11.2013 tema poolt allkirjastatud lepingu eksemplari. Hageja jätkas peale 01.11.2013 endiselt meister-seadistaja ametikohal, st. täitis perioodil 2013-2020 igapäevaselt meister-seadistaja tööülesandeid ja sai endiselt sissetulekuid (palk + preemiad), mis vastasid meister-seadistaja ametikoha palgaarvestusele. Kui kostja pakkus hagejale
9. aasta alguses asendustööna seadistaja-operaatori töökohta, ei vastanud hageja, et ta juba töötab sellel töökohal. Meister-seadistaja ametikoht oli mõeldud selleks, et ta abistab ja juhendab teisi. Kostja juhendas vahel teisi, aga tal ei tulnud see välja. Kui tuli digitaliseerimine, ei olnud enam vajadust meister-seadistaja osas. Kostja hakkas struktuuri korda tegema ja hagejale jäi ainult seadistamise ja opereerimise ülesanne. Kostja leidis hageja töötasu nõude kohta, et kostja arvestuste kohaselt on hageja keskmine päevatasu olnud 57,28 eurot.

§ 47

lg 2 kohaselt kokkulepe, mille kohaselt pikema kui 6tunnise töötamise kohta ei ole ette nähtud vähemalt 30-minutilist tööpäevasisest vaheaega, on tühine. Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka. Nimetatud säte ei keela tööandjal kehtestada töötajatele täiendavaid tööpäevasiseseid vaheaegu ja neid vaheaegu ei arvata sarnaselt 30-minutisele vaheajale tööaja hulka. Hageja on saanud koondamise hüvitisena 1 kuu palga tööandjalt ja 2 kuu palga riigilt. Töötajale makstud koondamishüvitis kuulub

§ 109lg 1 alusel väljamõistetava hüvitisega tasaarvestamisele.

Hüvitist tuleks vähendada, mõistlik oleks näiteks 10 päeva töötasu ulatuses. Hageja nõuded on aegunud (dtl 560). Kostja esitas 26.05.2021 kohtuistungil alternatiivselt taotluse töölepingu lõpetamiseks

§ 107lg 2 alusel (dtl 372).

Kostja leidis, et hagejat ei ole võetud õiguspäraselt Eesti Industriaal- ja Metallitöötajate Ametiühingu Liidu (IMTAL) liikmeks, kohaliku ametiühingu loomine ei ole vastanud seadusele ja hageja ei ole seaduslikult valitud usaldusisikuks. 04.01.2019 koosoleku pidasid veel IMTAL-sse mittekuuluvad töötajad. Selline koosolek ja sellel vastuvõetud otsused on õigustühised. Koosolekust osa võtnud R. R. ei ole olnud kostja töötaja. Koosolekul väidetavalt osalenud M. S. ja T. T. ei olnud ametiühingu loomisest teadlikud. Kuna põhikirja kohaselt sai ametiühingu moodustada vähemalt viis ühe tööandja töötajat, kes on IMTAL-i liikmed, ei olnud ülejäänud kolmel töötajal võimalik ametiühingut moodustada. IMTAL-i 10.01.2019 juhatuse koosolekul oli 10-st juhatuse liikmest olnud kohal

1. Kuna juhatuse koosolekust ei ole võtnud osa vähemalt 2/3 juhatuse liikmetest, ei olnud juhatuse koosolek otsustusvõimeline. KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
2. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: • V. B. ja Metec CNC OÜ sõlmisid 01.11.2005 töölepingu, mille kohaselt V. B. asub tööle CNC pingi operaator-seadistaja ametikohal täiskoormusega. (dtl 274). Pooled sõlmisid töölepingu muudatuse, mille kohaselt hageja töötab alates 01.09.2006 CNC pingi meisterseadistaja ametikohal (dtl 276-279); • tööandja ütles poolte vahel sõlmitud töölepingu 11.08.2020 erakorraliselt üles

§ 89

lg 1 alusel alates 11.08.2020 (dtl 13-15), kuna meister-seadistaja ametikoht koondati. 3 4.

§ 89

lg 1 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Kostja väitel korraldas tööandja töö ümber. Poolte vahel on vaidlus selle üle, millist tööd hageja tegi ning kas hageja töö lõppes töö ümber korraldamise tõttu. Hageja esitas kohtule 01.05.2013 kuupäeva kandva töölepingu muudatuse, mille kohaselt hageja töötab CNC pingi seadistaja-operaatori ametikohal (dtl 19-20). Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja enda poolt allkirjastatud lepingut tööandjale esitanud ning jätkas töötamist varasema töölepingu järgi. Hageja täpsustas kohtuistungil, et allkirjastas töölepingu 01.11.2013 versiooni tõenäoliselt 2018. või 2019. aastal (dtl 325).

§ 4

lg 1 sätestab, et töölepingu sõlmimisele (ja järelikult ka muutmisele) kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta sätestatut. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kostja tegi hagejale pakkumuse töölepingu muudatuse sõlmimiseks 2013. aastal. Tulenevalt VÕS §-st 18 pidi hageja kostjale nõustumusest teatama mõistliku aja jooksul. VÕS § 19 kohaselt on pakkumus lõppenud, kuivõrd hageja ei andnud sellele õigeaegselt nõustumust. Lepingut ei saa lugeda poolte kokkuleppel muudetuks, kui hageja kirjutas lepingu muudatusele alla 5 või 6 aastat pärast pakkumuse tegemist. Seejuures ei ole hageja tõendanud, et ta oleks kostjale üleüldse (s.t pärast allkirjastamist) lepingu muutmisega nõustumisest teada andnud. Poolte esitatud tõenditest nähtuvalt tuleneb järelikult, et hageja töötas meister-seadistaja ametikohal. Kostja selgituse ja ametijuhendi järgi oli meister-seadistaja ülesandeks teiste töötajate juhendamine (dtl 277-279). Operaator-seadistajal teiste juhendamise kohustust ei olnud. Kohtu arvates ainuüksi see, et hageja ei täitnud kõiki ametijuhendist tulenevaid töökohustusi ei tähenda, et ta ei pidanudki neid täitma. Kui kostja nägi, et hagejale teiste juhendamine ei sobi, ei olnud kostjal kohustust hagejalt juhendamist nõuda. Samas ei muuda see vaikivalt hageja lepingujärgseid kohustusi. Töö ümberkorraldamine on igasugune muudatus, mille tagajärjel muutub töökorraldus. Selliseks muudatuseks võib olla muuhulgas ka olukord, kus ettevõttes kaob mingil põhjusel vajadus teisi juhendada. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ei ole teisi töötajaid juhendanud, s.t tegelikult meister-seadistaja tööd teinud. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et teiste juhendamise vajadus kadus ning seetõttu ei olnud ettevõttes meister-seadistaja töökohta enam vaja. Kohus leiab, et sellega on meister-seadistaja töökoha koondamine põhjendatud. Kui hageja juba tegi enda väitel seadistaja-operaatori tööd, ei olnud talle põhjust maksta meister-seadistaja töötasu. Hageja ei ole tõendanud, et töölepingu lõpetamise põhjuseks oleks näiteks asjaolu, et hageja teavitas ametiühingut ja tööinspektsiooni tööandja rikkumistest ja seisis aktiivselt teiste töötajate huvide eest. Hageja on ise selgitanud, et ta ei teinud tegelikult meister-seadistaja tööd. Seega tuleneb hageja ütlustest, et temaga oli sõlmitud tööleping ning ametijuhend töökohale, millel hageja ei tegutsenud ning mida ei olnud ettevõttel vaja. 5.

§ 89

lg 5 sätestab, et töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu on tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last. 4 Kumbki pooltest ei ole viidanud sellele, et kostja juures oleks peale hageja töötanud veel mõni meister-seadistaja, keda kostja oleks võinud hageja asemel koondada. Kui hageja koondas meister-seadistaja töökoha, ei oleks ta saanud hageja asemel koondada mõnda seadistajaoperaatori ametikohal töötavat inimest. Tegemist peab olema võrreldavate töökohtadega. Seega ei olnud koondamisotsuse tegemisel oluline, kas hageja oli sel hetkel töötajate esindaja. Kohus ei analüüsi menetlusse esitatud tõendeid ja seisukohti, mis seonduvad hageja valimisega töötajate esindajaks. 6.

§ 89

lg 3 sätestab, et enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Hageja etteheite kohaselt ei pakkunud kostja hagejale teist tööd. Kohtule esitatud tõendite kohaselt pakkus tööandja 10.02.2020 töötajale CNC pingi seadistajaoperaatori ametikohta (dtl 17-18, 21). Kostja selgitas seejuures, et kostja struktuuri on alates 01.01.2020 muudetud. Hageja on olnud väitega töö pakkumise kohta nõus ja selgitas, et uus tööleping oleks tähendanud muudatust hageja töötasus. Kohtu hinnangul oleks CNC pingi seadistaja-operaatori ametikohta vastu võtmine tähendanud mitte ainult muudatust töötasus, nagu hageja ekslikult viitab, vaid ka muudatust ametijuhendis. Sellega oleks kadunud hagejal kohustus teisi isikuid juhendada. Teise töö pakkumise kohustuse eesmärk on anda töötajale võimalus jätkata töötamist sama tööandja juures. Seadus ei näe seejuures ette, et pakutava töö töötasu ei tohi olla väiksem, suurem või teistmoodi arvestatav kui koondataval töökohal. Hagejal oli võimalik valida, kas ta võtab kostja pakutud töökoha vastu. Hagejal oli õigus loobuda pakutud töö vastu võtmisest. Seejuures ei ole hageja viidanud, et talle pakutud töötasu oleks olnud väiksem või teistmoodi arvestatav kui teistel ettevõttes töötavatel seadistaja-operaatoritel. 7. Kohus leiab eeltoodu alusel, et kostja on lepingu lõpetanud kooskõlas seadusega. Kohus jätab rahuldamata hageja nõuded tuvastada töölepingu kostja poolse ülesütlemise tühisus ning mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu alates 01.01.2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni. Põhinõude rahuldamata jätmisel jätab kohus rahuldamata ka viiviste nõude. 8. Kuna kohus ei tuvasta, et töölepingu ülesütlemine on tühine, ei ole vaja analüüsida töölepingu lõpetamist ja hüvitise maksmist

§ 107järgi.

1. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista 11.08.2018 – 11.08.2020 eest maksmata töötasu 2514,55 eurot ning viivised alates hagi esitamisest kuni nõuete täitmiseni. Hageja leiab, et kuivõrd kostja on kehtestanud alates
2. aastast tööpäeva sisesed tasustamata vaheajad kokku 20 minutit päevas, on tegemist ületunnitööga ning see tuleb hüvitada. Kostja vastuväite kohaselt on hageja nõuded aegunud.

§ 29

lg 9 sätestab, et töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat arvates töötasu sissenõutavaks muutumisest. Kohus leiab, et sarnaselt töötasu nõudele kehtib see aegumise tähtaeg ka ületunnitöö tasu nõudele. Hageja esitas oma ületunnitasu nõude menetlusse selge nõudena 01.03.2021 (dtl 334). Augustikuu eest tehtavate ületundide tasu muutub sissenõutavaks alates septembrist ning vastavalt poolte vahel sõlmitud töölepingu p-le 4.3 makstakse palka hiljemalt 10. kuupäeval. Seega ei ole hageja esitatud ületunnitöö eest tasu nõue aegunud. 5

§ 47

lg 2 sätestab, et tööpäeva jooksul peab olema vähemalt üks 30-minutiline vaheaeg. Lisaks tuleneb viidatud sättest, et tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvata tööaja hulka. Töölepingu seadusest ei tulene, et tööandja ei või oma sisekorraeeskirjade, ametijuhendi vms-ga kehtestada täiendavaid vaheaegu või pikemat vaheaega kui 30 minutit. Kohus ei ole tuvastanud käesolevas asjas poolte kokkulepet, et tööandja maksab töötajale lõunapauside eest töötasu. Riigikohus on 09.02.2022 otsuse nr 2-19-9129 p-s 21 selgitanud, et töötasu makstakse töö eest (

§ 5lg 1 p 5 ja § 28 lg 2 p 2).

Kui töötaja ei soovi tööandja kehtestatud tööpäevasiseseid lisavaheaegu, tuleb töötajal sõlmida vastav kokkulepe juba töösuhte alguses või töösisekorraeeskirjade muutudes. Erikokkuleppe puudumisel tuleb töötajal juhinduda tööaja arvestamisel tööandja sisekorraeeskirjadest. Kohus leiab, et poolte vahel ei olnud selget kokkulepet ületunnitöö tegemiseks ning tööpäevasiseseid vaheaegu ei saa arvestada ületunnitööna. Seega jätab kohus hageja nõude 11.08.2018 – 11.08.2020 eest töötasu välja mõistmiseks rahuldamata. Põhinõude rahuldamata jätmisel jätab kohus rahuldamata ka viiviste nõude. 10. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude nimekirja järgi kandis kostja õigusabikulusid 4410 eurot. Kogu ajakulu oli 36,75 tundi. Advokaadi tunnihinnaks on olnud 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et esindaja tunnitasu on põhjendatud ja vajalik ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Lepingulise esindaja ajakulu jagunes järgmiselt: 21.10.2020 tutvumine hagimaterjalidega, nõupidamine kliendiga, vastuse koostamine hagiavaldusele – 4 tundi; 23.11.2020 nõupidamine kliendiga, seisukohad ja taotlused kohtule, tõendite komplekteerimine – 4 tundi; 08.02.2021 nõupidamine, kohtutoimikuga tutvumine – 1,25 tundi; 09.02.2021 lisatõendite esitamine, seisukohad, ekspertiisitaotlus – 2,5 tundi; 17.02.2021, tutvumine hageja vastusega, ettevalmistus istungiks, osalemine Tartu Maakohtu istungil – 2 tundi; 31.03.2021 nõupidamine kliendiga, tutvumine hageja täiendavate seisukohtade ja nõuetega, kirjaliku arvamuse koostamine kohtule – 3,5 tundi; 18.05.2021 nõupidamine kliendiga – 0,75 tundi; 19.05.2021 ettevalmistus istungiks, osalemine Tartu Maakohtu istungil – 3,5 tundi; 02.08.2021 taotluste koostamine, lisade komplekteerimine – 2 tundi; 14.10.2021 taotluste koostamine kohtule lisatõendite saamiseks - 2 tundi; 30.10.2021 nõupidamine kliendiga – 1 tund; 13.12.2021 täiendav taotlus kohtusse IMTAL-ist lisatõendite saamiseks – 1,25 tundi; 04.01.2022 tutvumine kohtukirjaga, seisukoha koostamine taotlusele kaasata asja kolmandad isikud – 0,75 tundi; 07.02.2022 lõplikud seisukohad kohtule – 3 tundi; 05.04.2022 nõupidamine kliendiga – 1 tund; 07.04.2022 tutvumine hageja taotlustega, ettevalmistus istungiks, osalemine Tartu Maakohtu istungil – 3,5 tundi; 12.04.2022 menetluskulude nimekirja koostamine – 0,75 tundi. Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu. Kostja vastus hagile on pool lehekülge teksti. Kostja taotlused ametiühingult otsuste protokolle jms nõuda on täiesti põhjendamata. Kostja ei näidanud ära, mida ta on ise teinud selleks, et neid tõendeid saada. Põhjendatud ei ole ka kostja esindaja kohtuistungiteks valmistumise kulu, sest hageja hinnangul ei olnud esindaja kursis kehtiva õigusega. Kuivõrd kostja taganes kompromissist, tekitas kostja istungitel vaidlusega kompromissi üle täiesti mõttetu menetluskulu. 6 Kohus, arvestades tsiviilasja vaidluse olemust, menetluse käiku ning hinnates kostja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna menetluskulude nimekirjas märgitud ajakuluga, leiab, et õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole kohtul õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel vajalik analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, küll aga peab vastaspoolelt väljamõistetava õigusabikulu suurus tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Seega ei pea kohus vajalikuks anda detailset hinnangut kulude põhjendatusele ja vajalikkusele menetluskulude nimekirjas iga väljatoodud üksiku toimingu põhiselt. Kohus märgib, et põhjendatuks ja vajalikuks ei saa pidada ajakulu kliendiga nõupidamistele. Üldjuhul peaks kliendiga suhtlemisele ja menetlusdokumentidega tutvumisele kuluv aeg olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Kohus peab põhjendatuks vähendada 21.10.2020 hagi vastuse koostamiseks kulunud aega 3 tunni võrra, kuna kostja ei esitanud selles sisulisi vastuväiteid hagile, vaid üksnes taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks. Kohus peab põhjendatuks vähendada ka teiste menetlusdokumentide analüüsiks ja koostamiseks kulunud aega kokku 7 tunni võrra, kuna menetluse kestel on kostja argumendid jäänud valdavalt samaks ning mitmetes menetlusdokumentides korduvad eelnevad seisukohad. Kohtu hinnangul ei ole mitmed kostja kirjalikud seisukohad eriti sisulised ega põhjalikud ning näiteks

§ 107järgi töölepingu lõpetamine jäi ainult protokollis olevaks taotluseks.

Kohus leiab, et põhjendatud ei ole ka nõupidamistega seotud ajakulu 4 tunni ulatuses, mis tuleks vastaspoolel hüvitada. Kohtuistungi protokollidest nähtuvalt algas 17.02.2021 istung kell 11.00 ja lõppes kell 11.55, 19.05.2021 istung algas kell 10.00 ja lõppes 12.30, 07.04.2022 istung algas kell 14.02 ning lõppes kell 15.

1. Seega istungitel osalemise põhjendatud ajakuluks on 4,7 tundi. Iga istungi ettevalmistumiseks vajalik ja põhjendatud kulu on 0,5 tundi, seega kokku 1,5 tundi. Kohus ei pea vajalikuks hinnata ajakulu detailsemalt, vaid loeb kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 20 tundi ehk kostja hüvitatavateks menetluskuludeks on 2400 eurot (20 tundi × 120 eurot). /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Osaliselt lahendatud Tartu Ringkonnakohtu lahendiga 23.11.
2. 7