Obsah (10)

§ 5§ 173§ 162§ 174§ 477§ 175§ 138§ 144§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Nele Seping Otsuse tegemise aeg ja koht 02.11.2022, Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-717 Tsiviilasi XX hagi YY vastu ebaõigete and

) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

§ 5

lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. 18. Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: 18.1 09.10.2021 edastas kostja e-kirja (saajad: KA ja koopia: hageja, LA, GI, TK, x, RU; x, G, x, NV, HM, TJ, KM, MM, ET, x, R; teema: re: x külasse puutub), kus märkis muuhulgas: “Samuti on jõudnud minuni info, et külaseltsi paberimajandusega pole kõik korras. Mingid aruanded on esitamata,” 18.2 06.12.2021 edastas hageja e-kirja teel (saaja x, koopia: TJ, AI, LE, RE, NV ja KK) avalduse külaseltsist lahkumise kohta, kus märkis muuhulgas: „Juhatuse esimees manipuleerib infoga, laimab ja esitab külas valeväiteid.“

1. Hageja nõuete rahuldamise esimene eeldus on, et hageja kohta oleks avaldatud andmeid ja nende avaldajaks oleks kostja. Avaldamise all mõeldakse andmete ja/või väärtushinnangute teatavaks tegemist kolmandale isikule.
2. Andmed ehk faktiväited on asjaolud, mis on põhimõtteliselt kontrollitavad ning mille tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (RKTKo 3-2-1-67-10, p 17). Seda, kas avaldatu sisaldab faktiväiteid või väärtushinnanguid, tuleb välja selgitada avaldatu tõlgendamise teel (RKTKo 3-2-1-5-07, p 27). Avaldatut tuleb võtta sellisena, nagu see on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane (RKTKo 3-2-1-161-05, p 11). Ümberlükatavad on ka kaudsed faktiväited, st selliste väidete ning väärtushinnangute kogum, millest järeldub (mõistlikult võttes) teatav faktiväide (RKTKo 3-2-1-161-05, p 12). Kannatanu saab VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuda ebaõige faktiväite ümberlükkamist.
3. Isiku au teotavad on faktiväited, mis kutsuvad tavapäraselt esile avalikkuse negatiivse suhtumise isikusse. Faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et see võimaldab isiku “väärtustamist“ negatiivse hinnanguga (RKTKo 3-2-1-83-10, p 12). Väärtushinnangu korral peab kohus hindama, kas hinnang oli kohane või ebakohane.
4. Kannatanul on õigus nõuda VÕS § 1047 lg 4 alusel ebaõige faktiväite ümberlükkamist sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest (Riigikohtu 31.10.2007 otsus tsiviilasjas nr 3 2 1 73 07, p 14). Kannatanu ei saa nõuda ebakohase väärtushinnangu ümberlükkamist (Riigikohtu 10.10.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p 19).
5. Kohus analüüsib alljärgnevalt iga väidet ja annab neile hinnangu.
6. Väide: „Samuti on jõudnud minuni info, et külaseltsi paberimajandusega pole kõik korras. Mingid aruanded on esitamata.“ 24.1 Hageja leiab, et kostja on nimetatud lausega avaldanud hageja kohta ebaõigeid ja au teotavaid andmeid ning on soovinud luua hagejast kuvandit kui korruptiivsest inimesest. 24.2 Kostja on seisukohal, et avaldatu ei käi hageja kohta, lisaks on tegemist väärtushinnanguga. 24.3 Kohus tuvastas, et kostja edastas 09.10.2021 kell 8:41 e-kirja (tl 6) adressaadina KA ja koopia: hageja, lA, GI, TK, x, RU; x, G, x, NV, HM, TJ, KM, MM, ET, x, R; teema: re: x külasse puutub: sisu: „Tere. Kuna siin kirjavahetuses on kombeks, et osad inimesed ennast üldse ei tutvusta, siis ei kavatse seda ka mina teha. Tark inimene paneb ise pildi kokku, vajadusel tuleb küsib. Mulle ei meeldi selline provotseeriv lahmimine. Kuidagi väga selline netikommentaatori 4 stiil. Mulle ei meeldi kui eakamatest inimestest räägitakse halvasti. Mulle ei sobi, kui keegi arvab, et keegi teine peab tegelema tema hobidega. Mina ei kavatse kunagi kasta kellegi teise lilli ega sööta kellegi teise kasse ilma, et minult poleks seda eelnevalt palutud. Kui inimene või inimeste grupp võtab endale mingi kohustuse, siis ei saa eeldada, et keegi teine sellega edasi toimetab. Prügist. Pakendite ja muu sodi põletamine on nii eilne päev. Eriti poolpõlenud ja plastikust kubiseva tuha metsa alla viimine. Selleks on konteiner olemas. Vajadusel jäätmejaam, Vajadusel aitan transpordiga. Mulle ei sobi x külaseltsis valitsev negatiivne õhkkond. Tundub, et liikmeks on saanud kõik, kes seda soovinud on. Samuti on jõudnud minuni info, et külaseltsi paberimajandusega pole kõik korras. Mingid aruanded on esitamata. Minul lööb selline asi kohe punase tule põlema. On selline ütlemine, et kus suitsu, seal ka tuld. Paberi- ja rahamajandus peab olema korras ja ka näima korras. x külaselts on lihtsalt üks MTÜ. Ei taha ennast siduda ühe MTÜ-ga, kus asjad ei ole korras. Õnneks saab MTÜ-sid veel teha, kes samamoodi võivad x kogukonda panustada. Mida ma soovin? Mida soovin seda, et normaalsed inimesed arutavad sisulisi küsimusi. Las laste ja muude asjade lugemine jääb ajakirja Kroonika pärusmaaks. Tervitades. YY“. 24.4 Kohus leiab, et väide „Samuti on jõudnud minuni info, et külaseltsi paberimajandusega pole kõik korras. Mingid aruanded on esitamata“ on faktiväide. Kohus leiab, et faktiväideteks võib pidada väiteid: minuni (kostjani) jõudis info; külaseltsi paberimajandusega pole kõik korras; aruanded on esitamata. Sellised väited on põhimõtteliselt kontrollitavad, nende tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Väite tõesus või väärus ei olene sellest, kas see põhineb kuulujutul, kellegi arvamusel või veendumusel. 24.5 Kohus leiab aga, et väide on esitatud MTÜ x kui mittetulundusühingu kohta, mitte hageja kohta. See väide kajastab kostja väiteid mittetulundusühingus aset leidvate ilmingute kohta ja ei ole ainuüksi selle lause põhjal ega e-kirja üldist sisu arvestades suunatud hageja tegevuse kohta. Edastatud e-kirjast on näha, et see on saadetud külaseltsi liikmetele ja kostja üksnes arutab, mis talle ei meeldi külaseltsis. MTÜ x Külaselts kui juriidiline isik ei ole käesolevas asjas hageja. Au teotavate faktiväidete ja väärtushinnangute avaldamise õigusvastasust saab hinnata üksnes siis, kui need käivad kannatanu kohta (mh kaudselt) (vt RKTKo 3-2-1-17-05, p 25; 32-1-11-04, p 11). Kohus, arvestades e-kirja sisu ja adressaate, leiab, et lausest ei saa ka järeldada kaudseid faktiväiteid hageja kohta. Hageja saab au teotamise korral kaitsta ainult enda, mitte ühegi teise isiku õigusi. 24.6 Kohus nõustub kostjaga, et oluline ei ole see, kuidas hageja saab aru, mida üldsusele avaldati, vaid see, kuidas mõistlik inimene saab avaldatust aru. Asjakohased ei ole hageja esitatud tõendid ja kinnituskirjad (tl 39, tl 40 pöördel -42, tl 43 pöördel, tl 105-106, tl 107-108, tl 109, tl 109 pöördel – 110, tl 119-122, tl 142-152), kus on käsitletud hageja tööülesandeid MTÜ-s x Külaselts, nimetatud tõendid ei tõenda seda, kuidas mõistlik inimene 09.10.2021 kostja edastatud e-kirjast aru sai. Kohtu hinnangul mõistliku isiku seisukohalt võib vaidlusalust e-kirja tõlgendada viisil, et MTÜ-s x Külaselts ei ole paberimajandusega kõik korras, mingid aruanded on esitama, mitte viisil, et hageja on jätnud aruanded esitamata. 24.7 Eeltoodust tulenvalt jätab kohus hagi selle väite osas rahuldamata.
7. Väide: Juhatuse esimees manipuleerib infoga, laimab ja esitab külas valeväiteid. 25.1 Kostja on edastanud 06.12.2021 e-kirjaga (saajad x Kylaselts, TJ, AI, LA, RE, NV K K) avalduse MTÜ xKülaseltsi juhatusele (tl 6 pöördel – 7, tl 36 pördel - 337): „Palun mind alates tänasest,
8. detsembrist 2021, arvata välja mittetulundusühingu x Külaselts liikmete seast. Astun nimetatud ühingust välja järgmistel põhjustel: - ühingu juhatuse vastu olen kaotanud igasuguse usalduse. Juhatuse esimees manipuleerib infoga, laimab ja esitab külas valeväiteid. Teised juhatuse liikmed on passiivsed ega esita mingeid seisukohti; – lihtsatele raamatupidamist 5 puudutavatele küsimustele jäeti vastamata. Selle asemel esitati üldist häma, kui palju kõike tehtud on; - ühingus on liikmeid, kelle elementaarne viisakus on puudulik. “ 25.2 Hageja on seisukohal, et avalduses toodud väide - juhatuse esimees manipuleerib infoga, laimab ja esitab külas valeväiteid – on avaldatud hageja kohta ning hageja au ja hea nime kahjustav ning ebakohane. Kolmandatele isikutele valeandmete avaldamine rikkus hageja isiklikke õigusi ja kahjustas hageja reputatsiooni. 25.3 Kostja on seisukohal, et avaldatu ei ole avaldatud hageja kohta ning tegemist ei ole faktiväitega, vaid väärtushinnanguga. 25.4 Puudub vaidlus, et 06.12.2021 seisuga oli MTÜ-l x Külaselts kolm juhatuse liiget, sh hageja. Juhatuse esimeest valitud ei olnud. Kohus on seisukohal, et kostja poolt 06.12.2021 edastatud avalduses on kostja silmas pidanud juhatuse esimehe all konkreetset isikut ehk hagejat. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et nii teised juhatuse liikmed TJ ja TK, MTÜ x Külaseltsi liikmed, sh kostja abikaasa OO, on pidanud hagejat MTÜ x Külaselts juhatuse esimeheks (tl 39-40, tl 41 pöördel-41). Usutav ei ole, et kostja on olnud enda abikaasast erineval arusaamal, et hageja ei ole juhatuse esimees. Seega on kohus seisukohal, et 06.12.2021 kostja poolt avaldatu on avaldatud hageja kohta. 25.5 Kohus on seisukohal, et kostja poolt avaldatu näol ei ole tegemist faktiväitega, vaid väärtushinnanguga. 25.6 Hageja vaidlustatud väide sisaldab mõisteid „manipuleerib infoga“, „laimab“, „esitab valeväiteid.“ Kohus on seisukohal, et ei ole võimalik tõendada, kas mingi infoga manipuleeritakse, laimatakse, kuid võimalik on vastavaid hinnanguid põhjendada. Eesti keele seletava sõnaraamatu 2009 (https://www.eki.ee/dict/ekss/) kohaselt on termini „manipuleerima“ tähendus „manipulatsioone sooritama“ ja termini „laimama“ tähendus „kellegi kohta valet, häbistavat väljamõeldist levitama“. Eesti Keele Instituudi ühendsõnastiku 2021 (https://sonaveeb.ee/) kohaselt on termini „manipuleerima“ tähendus „osava, kavala, petva vms võtte abil inimesi, nähtusi vm soovitud suunas mõjutama“ ja termini „laimama“ tähendus „kellegi kohta valet, häbistavat väljamõeldist levitama“ ning sünonüümiks mustama. Seega ei seondu eelminetatud terminid otseselt millegi faktilise korrektsuse või paikapidavusega, vaid see väljendab isiku hinnangut. Kohus leiab, et kostja avaldatu väljendab mõistliku isiku arusaama kohaselt kostja hinnangut selle kohta, miks kostja MTÜ-st lahkus. Seega leiab kohus, et eelnimetatud väide on tervikuna väärtushinnang. Negatiivse hoiaku väljendamist isiku tegevuse kohta saab pidada üksnes väärtushinnanguks. 25.7 Lisaks leiab kohus, et kostja poolt avaldatu puudutas hageja tegevust ühistu esimehena, mitte hageja isikut. Kostja väljendeid, nende esitamise põhjust ja ajendit arvestades leiab kohus, et negatiivse arvamuse avaldamist hageja ametitegevusest tulenevalt ei saa antud tsiviilvaidluses pidada VÕS § 1046 lg 1 mõttes õigusvastaseks. Tegemist on kostja subjektiivse hinnanguga hagejale kui ühistu esimehele. Kuigi puudub mõistlik õigustus hagejat halvustada, on kohus seisukohal, et kostja ei ületanud väärtushinnangut andes piiri, milleni MTÜ esimees peaks suutma taluda MTÜ liikmete põhjendamatut kriitikat. 25.8 Lisaks on hageja ise suurendanud isikute ringi, edastades kostja avalduse kõikidele MTÜ Taikse Külaselts liikmetele (tl 81-93). Hageja on olnud seega ise e-kirja, milles ta leiab, et kostja on rikkunud tema au ja head nime, avaldajaks kõikide liikmete osas. Kostjat ei saa pidada nimetatud osas vastutavaks ning seda ka mitte olukorras, kus kostja on varasemalt, 09.10.2021 ekirjas, teinud märkuse, et listiga manipuleerimine on inetu (tl 115). Käesoleval juhul oli tegemist kostja avaldusega MTÜ-st lahkumiseks, mitte arutlusega MTÜ tegevusest, millest oleksid pidanud teadma kõik liikmed. Kui hageja leidis, et hageja esitatud avaldus kahjustab hageja au ja head nime, siis ei oleks hageja vastavat kirja edastanud kõikidele liikmetele. 6 25.9 Hageja ei esitanud nõuet kohustada kostjat hüvitama ebakohase väärtushinnangu avaldamisega tekitatud kahju. Seetõttu pole vaja hinnata poolte väiteid ja tõendeid selle kohta, kas väärtushinnangu avaldamine oli õigusvastane ning kas hagejal on tekkinud kahju. Kuna hageja ei saa nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist reguleerivate sätete alusel väärtushinnangu ümberlükkamist, siis jääb hagi selle väite osas rahuldamata.
9. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja esitatud hagi tervikuna rahuldamata. Menetluskulud
10. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt

§ 162lg 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

28.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 29. Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja kandnud kulusid lepingulisele esindajale. Kostjale on osundatud õigusabi 14 tundi ja 46 minutit tunnihinnaga 160 eurot + km. 30.

§ 174

lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).

§ 175

lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 31.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

1. Järgnevalt kontrollib kohus kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
2. Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14; 01.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-39-16), tunnitasu 165 eurot, 180 eurot (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-183-15, p 18), 183,60 eurot (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-115-14, p 14) ja 193,20 eurot (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-82-14, p 28). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 32-1-115-14, p 14). Kostjale on osutatud õigusteenust tunnihinnaga maakohtus 160 eurot käibemaksuta.
3. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kostja on kinnitanud, et ei ole 7 käibemaksukohustuslane ja ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja koos käibemaksuga.
4. Kohus arvestades asja sisu ja mahtu, on seisukohal, et põhjendatud ei ole kostja lepingulise esindaja kulu 192 eurot koos käibemaksuga. Kohus on seisukohal, et põhjendatud lepingulise esindaja kuluks antud asjas võib pidada 160 eurot koos käibemaksuga.
5. Kostja lepinguline esindaja on teavitanud kohut 31.05.2022, et on kostja lepinguline esindaja (tl 124). Seega on põhjendamatud hageja väited, et kohus peaks esindaja kulusid välja mõistma alates 02.08.2022, millal kostja lepinguline esindaja esitas kohtule esimese dokumendi.
6. Kostja esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja lepingulisel esindajal on kulunud: 37.1 06.04.2022 kliendi saadetud materjalidega tutvumine + e-kirjavahetus kliendiga (tagasiside ja selgitused) + telefonivestlus kliendiga 2 tundi ja 8 minutit. Kohus arvestades, et menetlus algas 17.01.2022, milliseks ajaks olid toimikus hagi + lisad, vastus + lisad ja hageja seisukoht + lisad, on seisukohal, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga; 37.2 19.05.2022 asja materjalide ja senise menetluse õiguslik analüüs, kliendile tagasiside koostamine 1 tund ja 21 minutit – kohus on seisukohal, et tegemist on põhjendatud ajakuluga; 37.3 25.05.2022 õiguslik analüüs + telefonivestlus kliendiga 25 minutit – kohus on seisukohal, et tegemist on põhjendamatu ajakuluga. Kostja esindaja on 06.04.2022 ja 19.05.2022 tutvunud ja analüüsinud materjale piisavalt, mistõttu ei ole 25.05.2022 analüüs põhjendatud. Kohus nõustub hagejaga, et kliendisuhtlus on osa lepingulise esindaja tööst ning peaks olema kaetud tunnihinnaga; 37.4 30.05.2022 seisukoha koostamine + telefonivestlus kliendiga, 31.05.2022 suhtlus kliendiga, seisukoha kooskõlastamine; 02.08.2022 kliendi edastatud materjali õiguslik analüüs + seisukoha täiendamine + suhtlus kliendiga + seisukoha kohtule esitamine, kokku 5 tundi ja 12 minutit. Kohus on seisukohal, et tegemist on põhjendatud ajakuluga, mis vastab esitatud menetlusdokumendi sisule ja mahule; 37.5 30.08.2022 kohtumäärusega ja kohtu selgitustega tutvumine, õiguslik analüüs + suhtlus ja selgitused kliendile 36 minutit – kohus on seisukohal, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga; 37.6 09.09.2022 kohtu nõudele vastamine 17 minutit – kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga; 37.7 13.09.2022 hageja seisukoha ja lisadega tutvumine + suhtlus kliendiga (sh kliendi kommentaarid) 40 minutit – kohus arvestades hageja seisukoha ja lisade mahtu, on seisukohal, et tegemist on põhjendatud ajakuluga; 37.8 14.09.2022 seisukoha koostamine + suhtlus kliendiga, 20.09.2022 kliendi ekirjaga/kommentaaridega tutvumine, analüüs, seisukoha täiendamine, 23.09.2022 suhtlus kliendiga + seisukoha esitamine kohtule, 3 tundi ja 8 minut. Kohus arvestades kostja 23.09.2022 esitatud seisukoha mahtu ja seda, et lisasid ei ole esitatud ning asjaolu, et telefonivestlused kliendiga peaksid olema osa lepingulise esindaja tööst ning kaetud tunnihinnaga, loeb põhjendatud ajakuluks 2 tundi ja 37 minutit; 37.9 18.10.2022 kohtunõudega tutvumine + suhtlus kohtuga + suhtlus kliendiga 28 minutit – kohus arvestades, et kõne kohtuga võttis umbes 5 minutit ning kohtunõudega esitada menetluskulude nimekiri tutvumine umbes 5 minutit, loeb põhjendatud ajakuluks kokku 10 minutit; 37.10 25.10.2022 suhtlus kliendiga + hageja menetluskulude nimekirjaga tutvumine + menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine 31 minutit – kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.
7. Kokku on põhjendatud kostja lepingulise esindaja ajakulu 13 tundi ja 32 minutit ehk 2166,40 eurot koos käibemaksuga (13,54x160). Kostja taotlus jääb rahuldamata 668,82 euro osas. 8 39.

§ 177

lg 4 järgi kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 40. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 järgi menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2023 otsusega on muudetud ja täiendatud Pärnu Maakohtu otsuse põhjendusi. 9