← Eesti

1-23-2653/17

Obsah (7)§ 238§ 175§ 180§ 315§ 63§ 189§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. juuli 2023. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-23-2653 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Re

§ 238

lg 2 alusel vähendada Ain Rudanenile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, so 2 (kahe) kuu vangistuse võrra ning mõista Ain Rudanenile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta 4 (neli) kuud vangistust Ain Rudaneni suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui Ain Rudanen ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 11.07.

  1. a.
  2. Tsiviilhagi Rahuldada Scandinavian Window OÜ tsiviilhagi osaliselt ning välja mõista Ain Rudanenilt Scandinavian Window OÜ (registrikood 12047685, Swedbank AS arveldusarve nr XXX) kasuks 2 116,94 (kaks tuhat ükssada kuusteist eurot ja üheksakümmend neli senti) eurot ja viivis põhinõudelt, mille suuruseks on 1 534,19 eurot VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates 12.07.
  3. a kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
  4. Menetluskulu/makseinfo

§ 175

lg 1 p 1,

§ 180lg 1 ja Ts

MS § 177 lg 4 alusel välja mõista Ain Rudanenilt Scandinavian Window OÜ (registrikood 12047685, Swedbank AS arveldusarve nr XXX) kasuks kannatanu lepingulise esindaja kulud 140 (ükssada nelikümmend) eurot ja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

§ 175

lg 1 p 1,

§ 180lg 1 ja Ts

MS § 177 lg 4 alusel välja mõista Ain Rudanenilt Scandinavian Window OÜ (registrikood 12047685, Advokaadibüroo Gaver OÜ arveldusarve nr XXX) kasuks kannatanu lepingulise esindaja kulud 1 271,67 (üks tuhat kakssada seitsekümmend üks eurot ja kuuskümmend seitse senti) eurot ja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

§ 180

lg 3 alusel jätta Ain Rudaneni sundrahast pool, so 543,75 eurot riigi kanda.

§ 175

lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Ain Rudanenilt menetluskulud 1 165,83 (üks tuhat ükssada kuuskümmend viis eurot ja kaheksakümmend kolm senti) eurot alljärgnevalt:   kaitsja tasu 622,08 eurot; sundraha 543,75 eurot. Võimaldada Ain Rudanenil menetluskulu tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE522200221013264447 Swedbank AS-is, nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või nr EE957700771001523585 LHV Pank AS-is, märkides viitenumbri 99923700022133 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu määratud tähtajaks. Selleks tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord 2

(15)Vastavalt

§-le 318 lg 3 p-le 2 ei saa prokuratuur esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Süüdimõistetul on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule. Süüdimõistetul on

§ 315lg 5 p 2 alusel õigus apellatsiooniõigusest loobuda.

Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I SÜÜDISTUSE SISU Ain Rudaneni süüdistatakse selles, et tema tungis luku lõhkumise teel XXX kella 02:12 paiku XXX Scandinavian Window OÜ poolt kasutatavale aiaga piiratud territooriumile ja võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Scandinavian Window OÜ-le kuulunud kaks akent A11 koguväärtusega 298,32 €, ühe akna A11 väärtusega 165,75 €, kaks akent A2 koguväärtusega 270,74 €, ühe akna A2 väärtusega 98,53 €, üksteist akent A4 koguväärtusega 918,06 € ja neli akent A8 koguväärtusega 849,24 €, kokku võõrast vara 2600,64 € ilma käibemaksuta ja 3120,77 € koos käibemaksuga. Sellega pani Ain Rudanen toime KarS § 199 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega. II KOHTU SEISUKOHT SÜÜDISTUSE OSAS Ain Rudaneni süüdistatakse käesolevas kriminaalasjas kokku 21 akna varguses. A. Rudanen tunnistas ennast süüdi osaliselt, kuna tema hinnangul ei pea akende kogus paika. Süüdistatav A. Rudanen ei soovinud kohtus ütlusi anda ning ta jäi varem kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluste juurde. Süüdistatav tunnistas kohtueelses menetluses 12 akna vargust ning ta jäi selle juurde ka kohtus. Ka kaitsja leidis, et süüdistus on põhjendatud üksnes osaliselt. Prokurör lähtus kannatanu positsioonist, kes on kindel selles, et varastati just 21 akent. Seega on kriminaalasjas keskne vaidlus selle üle, mitu Scandinavian Window OÜ akent A. Rudanen XXX. a öösel XXX territooriumilt ära võttis. Kuivõrd kohtumenetluse pooled ei vaidlustanud kohtule esitatud tõendite seaduslikkust, pole järelikult vaidlust kõnealuste tõendite lubatavuses ega usaldusväärsuses, seega on tõendid lubatavad ning tuleb võtta aluseks otsuse tegemisel. Juriidilisest isikust kannatanu Scandinavian Window OÜ esindaja juhatuse liige E. F. andis kohtueelses menetluses ütlusi selle kohta, et Scandinavian Window OÜ tegeleb akende müügi ja vahendamisega. Ettevõtte ladu ja kontor asub aadressil XXX linn. Varguse hetkel seisid aknad aiaga ümbritsetud laoplatsil. Aed oli lukustatud keti ja lukuga. Akende vargusest sai E. F. teada XXX. a, kui Scandinavian Window OÜ töölised läksid laoplatsile ning avastasid, et laoplatsil ladustatud aknaid on vähem. Töölised nägid, et ladustatud akende ümber olevad koormarihmad olid lahti. Töölised teavitasid sellest E. F., kes hakkas territooriumil olevaid videokaamera salvestusi vaatama. Asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldi XXX laoplatsil asuvat salvestust kuupäevast XXX. a. Vaatlusprotokollist ja videosalvestiselt on näha, kuidas XXX. a kell 20.06 siseneb laoplatsile 3

(15)järelkäruga valget värvi sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX. Salvestisel on näha, kuidas isik väljub sõidukist ja liigub sõidukist eemale. Isik läheb sõidukisse tagasi. XXX. a kell 02.12 siseneb laoplatsile sama valget värvi sõiduauto XXX ilma järelkäruta. Ain Rudanen tunnistas kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel XXX territooriumilt akende äravõtmist. A. Rudanen selgitas kahtlustatavana ütlusi andes, et ta käis XXX. a kella 22.00 paiku XXX võrkaia paneele ostmas. Aiapaneelid laadis A. Rudanen tema kasutuses oleva XXX registreerimismärgiga XXX ja järelkäru peale. Tegemist oli vana politseibussiga, mille tagaruum oli tühi ja istmeid sees ei olnud. Paneele peale laadides lähenes A. Rudanenile võõras meesterahvas, kes soovis samuti aedu osta. Isikuga vesteldes sai A. Rudanen teada, et platsil olevad firmad on pankroti äärel. A. Rudanen küsis isikult platsil olevate akende kohta, mille peale isik ütles, et A. Rudanen võib aknad ära võtta, sest kedagi ei huvita, kui keegi aknaid võtab. A. Rudanen mõtles, et ta saab akende pealt kasumit teenida ja need minema viia. A. Rudaneni arvates midagi ei juhtu, kui firma peaks olema pankrotti minemas. A. Rudanen arvas, et see meesterahvas oli mingi firmaga seotud, et talle niimoodi aknaid pakkus. Süüdistatava kirjelduse kohaselt olid aknad ladustatud alustele. Firma territoorium oli ümbritsetud aiaga. Aknad seisid seal samas lähedal. Kuna aknad ja aiad olid samal territooriumil, arvas süüdistatav enda sõnul, et tegemist on sama ettevõttega. Ta ei hakanud aknaid kohe peale laadima, sest käru kandevõime oli juba täis. A. Rudanen mõtles, et ta viib aiapaneelid ära ja tuleb hiljem akendele järgi. A. Rudanen sõitis koos aiapaneelidega XXX tallu. A. Rudanen laadis aiapaneelid ja torupostid kärult maha ja jättis need kinnistule. Süüdistatav ühendas käru lahti ja hakkas sama sõidukiga tagasi XXX sõitma. A. Rudanen jõudis tagasi XXX kella 02.00 paiku. Ta sõitis laoplatsile, värav oli süüdistatava sõnul avatud asendis. Sealt edasi sõitis A. Rudanen akende juurde. Aknad olid aluste peal, osad olid kile sisse pakendatud, osadel alustel olid koormarihmad ümber. Aknaid võttis süüdistatav erinevate aluste pealt. Aknaid võttes pidi ta lahti tegema aluste kile ja koormarihmad. Kuna A. Rudanen tegi enda sõnul XXX remonti, siis valis ta aknaid, mida ta saaks remondi ajal kasutada. A. Rudanen võttis keldriaknaid 4-6 tk. Üks aken oli kolme klaasiga, siis oli veel kahe klaasiga. Kõigepealt laadis A. Rudanen bussi tagaruumi kolme klaasiga akna, seejärel laadis väiksemad aknad kolme klaasiga akna ümber. Kui kõik aknad olid bussi laaditud, oli bussi tagaruum küljelt küljele täis. Bussi kandevõime ei lubanud rohkem asju peale laadida. Kuna aknad on õrnad, ei saanud neid üksteise peale laduda, vaid ta pani aknad kalde alla püsti seisma. Ka kannatanu E. F. sõnul olid aknad ladustatud alustel, mis olid omakorda kinnitatud koormarihmaga. 21 akent ei olnud ühel alusel, need olid mitmetel alustel, teiste akende vahel. Aknaid oli E. F. ütluste kohaselt võetud mitme aluse pealt. Varastamiseks pidi esmalt lahti lõikama aluse pakkekile, siis lahti tegema koormarihmad ja siis sai aknaid võtta. Kannatanu E. F. ja süüdistatava A. Rudaneni ütlused on selles osas riimuvad ja kooskõlas. Kuivõrd videosalvestiselt nähtub, et A. Rudaneni kasutuses olnud valge kaubik koos järelkäruga viibis XXX territooriumil XXX. a ning sama kaubik naasis tagasi XXX. a öösel, siis on kohus veendunud, et süüdistatav eksis ütlusi andes kuupäevaga ning akende vargus toimus XXX. a öösel kella 02.12 paiku mitte XXX. a. Asjaolu, et vargus toimus XXX. a öösel, kinnitavad ka E. F. ütlused, kes sai akende vargusest teada XXX. a ning samal päeval esitas süüteoteate. Uurijale saadetud e-kirjas täpsustas E. F., et kaubik registreerimismärgiga XXX tuli XXX laoplatsile tagasi XXX. a öösel. 4
(15)Pärast akende vargust hakkas A. Rudanen tagasi XXX tallu sõitma kella kolme paiku öösel. Aknad laadis ta maha hommikul kinnistul asuva kuuri alla. Kolmeosalise akna viis A. Rudanen oma sõbrannale, ülejäänud aknad jäid XXX talu kinnistule. E. F. ütlustest selgub, et mõned päevad hiljem helistati E. F. politseist ning anti teada, et varastatud aknad on kätte saadud ja aknaid hoitakse XXX politseijaoskonnas. E. F. sõitis XXX. a XXX. Scandinavian Window OÜ laoplatsilt varastatud aknad olid politsei poolt kahtlustatavalt ära võetud ning need seisid XXX politseijaoskonnas. E. F. arvab, et ta sai tagasi 5-7 akent, mis olid kahjustatud. Akendel olid kriimud peal ja ta ei saanud neid kliendile enam müüa. Aknad läksid utiliseerimisele. Tunnistaja M. K. ütlustest selguvad akende tagasisaamise asjaolud. Tunnistaja M. K. ütluste kohaselt helistasid XXX kolleegid talle XXX. a ja ütlesid, et isikut Ain Rudanen ja sõidukit XXX registreerimismärgiga XXX kahtlustatakse akende varguses. Samal päeval, kui tunnistaja kõne sai, sõitis ta XXX linna poole ja märkas sõidukit XXX. Juhiks oli Ain Rudanen. Sõiduk sõitis eramajade rajooni ja peatus maja juures. Mõne hetke pärast tuli majast välja Ain Rudanen, kes läks auto juurde. Tunnistaja väljus enda sõidukist ja läks Ain Rudaneniga rääkima. M. K. selgitas Ain Rudanenile, et viimast kahtlustatakse akende varguses ja palus selgitust. Pärast mõningast vestlust Ain Rudanen tunnistas vargust ja lubas tagastada aknad koheselt. Ain Rudanen selgitas, et käis ühe korra XXX ja tõi ehitusobjektilt aknad. Tunnistaja M. K. ja Ain Rudanen sõitsid kumbki oma sõidukitega Rudaneni koju XXX. Ain Rudanen näitas tunnistajale kõrvalhoonet, kus asusid plastaknad. Aknad ei olnud pakendatud, ainult kileteibid olid peal. Rudanen andis teada, et osa aknaid on tuttava juures hoiul XXX ja need olid suured aknad. Väiksed aknad pandi Rudaneni bussile ja seejärel sõitsid tunnistaja M. K. ja süüdistatav XXX. Sõideti hoovi ning vastu maja seina asusid aknad. Neid võis olla 3 kuni 4. Aknad olid pakendamata ja lahtiselt. Näha oli transpordi vigastusi akendel. Raamidel olid küll kiled peal, aga akna raamid olid viga saanud. Seal olles tõsteti aknad Rudaneni bussi peale ja tunnistaja mäletab, et rohkem bussi ei oleks aknaid mahtunud. Kaubiku tagaruumis ei olnud mingeid muid esemeid, st aknad olid ainukesed esemed, mis sinna pandi. Ka süüdistatav kinnitas, et mõni päev hiljem pidas XXX uurija M. K. A. Rudaneni XXX linnas XXX tänaval kinni. A. Rudanen pakkus, et toob ise aknad ära ja annab vabatahtlikult üle. Uurija ütles, et soovib kaasa tulla. A. Rudanen sõitis uurijaga XXX tallu. A. Rudanen tõstis kambakesi kuuri all olevad kõik aknad sõidukisse XXX reg.nr XXX. Need olid aknad, mille A. Rudanen enda sõnul XXX võttis. Bussi tagaruum oli täis. Seejärel sõideti XXX politseijaoskonda ja XXX talust võetud aknad laaditi jaoskonna sisehoovi. Seejärel sõideti A. Rudaneni sõbranna juurde. Kolme klaasiga aken seisis selle ajani maja ääres. Ka see aken laaditi samasse sõidukisse XXX. Asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldi Scandinavian Window OÜ-le kuuluvaid varastatud aknaid. Politsei võttis aknad ära Ain Rudanenilt XXX. a. Aknad leiti ja võeti hoiule Ain Rudaneni juhitud mootorsõidukist XXX registreerimismärgiga XXX. Vaadeldavaid aknaid on kokku 12 tk. XXX. a esemete üleandmise akt kinnitab asjaolu, et Ain Rudanen andis Lõuna prefektuurile üle plastaknad kirjega Kömmerling. E. F. kirjeldas kohtueelses menetluses ütlusi andes, kuidas ta kindlaks tegi, mitu akent laoplatsilt varastati. Pärast vargust pandi akende paigaldustöö seisma. Aias olevad järele jäänud aknad loeti üle. Aknad on märgistatud positsiooninumbritega. Samad numbrid on välja toodud töövõtulepingus, mille alusel saab teha kindlaks akende mõõdu ja koguse. Akendele on kantud 5
(15)positsiooninumber ja töövõtulepingu number. Aknad, mis olid juba objektidele paigaldatud, nende kohta on korterite kaupa töölehed, kus võeti paigalduse kohta allkiri. Nendest töölehtedest saadi andmed ja ülevaade, mis aknad on objektidele viidud ja paigaldatud. Sealt tulenev vahe on puudujääk ja varastatud akende kogus ja andmed. E. F. koostas kirjaliku kavandi, kuidas võisid varastatud 21 akent bussis paikneda vastavalt positsiooninumbritele ja akende arvule. Tunnistaja M. K. ja süüdistatava ütlustest tuleneb, et pärast varguse avastamist tõsteti varastatud aknad tagasi A. Rudaneni kasutuses oleva sama kaubiku XXX registreerimismärgiga XXX peale, millega A. Rudanen varastatud aknad XXX territooriumilt ära viis. Aknad toimetati seejärel XXX politseijaoskonna territooriumile. Asitõendi vaatlusprotokolli ja XXX. a esemete üleandmise aktiga on tõendatud, et XXX. a saadi tagasi kokku 12 varastatud akent. Asitõendi vaatlusprotokolliga on tuvastatud tagasi saadud aknad ning XXX OÜ arve nr XXX ja töövõtulepinguga on tõendatud akende maksumus. Tagasi saadi üks aken A8 maksumusega 212,31 eurot tk + km 20 % (vaatlusprotokolli foto 3, töövõtulepingu positsioon 6), üheksa akent A4 maksumusega 83,46 eurot tk + km 20 % (vaatlusprotokolli fotod 4 ja 5, töövõtulepingu positsioon 5) ning kaks akent A2 maksumusega 135,37 eurot tk + km 20 % (vaatlusprotokolli foto 6, töövõtulepingu positsioon 3). A. Rudaneni ütlustest nähtub, et ta käis XXX territooriumil aknaid varastamas ühel korral ning kui kõik aknad olid bussi laaditud, oli bussi tagaruum küljelt küljele täis. Bussi kandevõime ei lubanud rohkem asju peale laadida. Kuna aknad on õrnad, ei saanud neid üksteise peale laduda, vaid ta pani aknad kalde alla püsti seisma. Videosalvestuselt on samuti näha, et A. Rudanen tuli pärast aia ja aiapostide ostmist laoplatsile tagasi vaid ühel korral. Kohtule ei ole esitatud videosalvestisi ega muid tõendeid, mis lükkaksid ümber tõiga, et süüdistatav käis ainult ühel korral aknaid võtmas. Tunnistaja M. K. andis ütlusi, et aknad tõsteti Rudaneni bussi peale ja tunnistaja mäletab, et rohkem bussi ei oleks aknaid mahtunud. Kaubiku tagaruumis ei olnud mingeid muid esemeid, st aknad olid ainukese esemed, mis sinna pandi. Tunnistaja M. K. hinnangul ei oleks sõidukisse XXX registreerimismärgiga XXX rohkem mitte midagi mahtunud. Viimase akna peale panemine juba oli keeruline. Tunnistaja kinnitas, et 9 akent lisaks 12 aknale, mille A. Rudanen politseile üle andis, ei oleks mitte mingil juhul kaubiku peale mahtunud. Ühe korraga ei oleks 21 akent kindlasti kaubiku peale mahtunud. Seega tunnistaja ja süüdistatava ütlustest tulenevalt ei oleks kaubikusse registreerimismärgiga XXX kaheteistkümnest aknast enam aknaid mahtunud. XXX Kohtu hinnangul ei ole kriminaalasjas esitatud tõendeid, mis kinnitaksid 21 akna vargust, seega loeb kohus eelnevalt analüüsitud tõenditega tuvastatuks, et Ain Rudanen võttis XXX. a kella 02.12 paiku XXX Scandinavian Window OÜ poolt kasutatavalt aiaga piiratud territooriumilt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Scandinavian Window OÜ-le kuulunud järgmised 12 akent: ühe akna A8 väärtusega 212,31 eurot, kaks akent A2 koguväärtusega 270,74 eurot ning üheksa akent A4 koguväärtusega 751,14 eurot ehk kokku võõrast vara summas 1 234,19 eurot ilma käibemaksuta ja 1 481,03 eurot koos käibemaksuga. KarS § 199 lg 2 p 8 sätestab kuriteona võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud sissetungimisega. 12 akent olid Ain Rudaneni jaoks võõras vara, aknad olid äriühingu Scandinavian Window OÜ omandis ning süüdistataval 6
(15)puudus õiguslik võim nende üle. Akende nende senisest asukohast äraviimisega murdis süüdistatav A. Rudanen kannatanu senise otsese valduse ja kehtestas akendele oma uue valduse. Vaidlust ei ole selles, et aknad läksid kannatanu valdusest välja tema tahte vastaselt. Varastatud akende väärtus ületab KarS § 218 lg-st 4 tulenevalt 20 miinimumpäevamäära. Seega pani A. Rudanen toime vallasasja äravõtmise KarS § 199 mõttes. Sissetungimisena KarS § 199 lg 2 p 8 mõttes on käsitatav omavoliline sissetung KarS § 266 tähenduses. Sissetungimine on igasugune õigusvastane sisenemine. Kohus on veendunud, et akende vargus toimus sissetungimisega Scandinavian Window OÜ poolt kasutatavale aiaga piiratud territooriumile. Kannatanu E. F. ütlustega on tuvastatud, et ettevõtte laoplats oli aiaga ümbritsetud. Aed oli lukustatud keti ja lukuga. Laoplatsi aed lukustati pidevalt 24/7. Kui keegi läks aeda, avas värava ja kui lahkus, siis suleti värav lukuga. Lukustati nii, et kett pandi läbi aia ja see omakorda lukustati tabalukuga. Aia sees hoiti Scandinavian Window OÜ-le kuuluvaid aknaid. XXX on omakorda kinnine territoorium, millel on kolm sissepääsu. Üks neist on tõkkepuuga. Millegi pärast oli varguse ööl tõkkepuu avatud asendis ja territooriumile said võõrad siseneda. Töötaja avastas hommikul, et kett või tabalukk oli puruks ja osadel alustel olid koormarihmad lahti. Kannatanu läks ka ise kohale ja sai aru, et on toimunud vargus. Värav oli pandud kinnisesse asendisse, et vargust kohe ei märkaks. Seega A. Rudanen sisenes Scandinavian Window OÜ laoplatsile aia luku lõhkumise teel. Kuivõrd aknad olid süüdistatavale võõras vara ja kohus ei tuvastanud ühtegi põhjust, mis annaks alust eeldada aiaga piiratud ja lukustatud laoplatsile sisenemise õiguspärasust ning süüdistataval puudus kannatanu nõusolek sinna siseneda, on tegemist omavolilise sissetungimisega. Seega pani A. Rudanen varguse toime sissetungimisega luku lõhkumise teel aiaga piiratud territooriumile ning täitis oma tegevusega KarS § 199 lg 2 punktis 8 sätestatud objektiivse koosseisu tunnused. Kohtu hinnangul on täidetud ka KarS § 199 lg 2 p 8 subjektiivne koosseis. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Süüdistatav A. Rudanen väitis kohtueelses menetluses ütlusi andes, et keegi võõras meesterahvas lähenes talle ja pakkus tasuta aknaid. A. Rudanen arvas, et kuna aknad ja aiad olid ladustatud samal territooriumil, kuulusid nii aknad kui ka aiad samale ettevõttele ning neid võis tasuta võtta. Kohus on veendunud, et sellekohased A. Rudaneni ütlused ei ole eluliselt usutavad ega usaldusväärsed. Märkimist väärib asjaolu, et aedade eest süüdistatav maksis, kuivõrd ütlusi andes kasutas ta väljendit „Käisin varguse päeval ostmas võrkaia paneele“ ja akende äravõtmise kohta väitis A. Rudanen, et „Aknad, mida hiljem varastasin /…/.“. Seega ei ole eluliselt usutav süüdistatava verisoon, et aknad võis ta tasuta võõra meesterahva juhistel endale võtta. Ei ole eluliselt usutav, et pankroti äärel olev ettevõte annab aknad tasuta ära, kuid aedade eest küsib tasu. A. Rudanen oli igati teadlik, et tal puudus õigus aknaid endale võtta ja laoplatsi territooriumilt ilma tasu maksmata ära viia. Sellele asjaolule viitab ka aeg, mil A. Rudanen akende järel käis. Nimelt naasis süüdistatav akende järele öösel pimedal ajal. Kohtu arvates üritas A. Rudanen selliseid ütlusi andes enda rolli ja teadmist varguse toimepanemisel pisendada, väites esialgu, et tal justkui lubati aknad tasuta ära võtta. Süüdistatav nägi aedu ostes Scandinavian Window OÜ laoplatsil aknaid ning tal tekkis plaan võõrad aknad ära varastada. A. Rudanen otsustas ostetud aiad koju XXX viia ja tagasi XXX akende järele tulla. Pika sõidu kestel oli süüdistataval võimalus ümber mõelda ja varguse plaanist loobuda. Seda ta aga ei teinud, vaid viis plaani siiski ellu. Seega A. Rudaneni tegevus 7
(15)oli läbi mõeldud ja ette planeeritud ning ainus eesmärk, miks süüdistatav öisel ajal tagasi XXX sõitis, oli akende varguse toimepanemine. Eeltoodu alusel pani süüdistatav varguse toime kavatsetult. Ain Rudaneni süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. III KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lõikest 2 tulenevalt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohtupraktikas on väljendatud seisukohta, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuleb tuvastada süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. KarS § 199 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on Ain Rudaneni võimalik karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Karistusregistri andmetel Ain Rudanenil kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. Väärteokorras on süüdistatavat karistatud neljal korral. Kõik väärtegude eest karistuseks mõistetud rahatrahvid on tasumata. Kohtu hinnangul ei ole A. Rudaneni süü suur. Süüdistatava kuritegelik aktiivsus pole olnud kõrge, kuivõrd tema tegevus piirdus ühe varguse toimepanemisega. Samas tuleb arvestada sellega, et A. Rudanen tegutses sihilikult varalise kasu saamise eesmärgil ning kuriteo pani ta toime tahtluse raskeimas vormis – kavatsetusega. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka sellega, et Ain Rudanen tunnistas enda süüd, kuritegu on toime pandud XXX. aastal ning kohtule teadaolevalt ei ole ta uusi süütegusid toime pannud. See iseloomustab Ain Rudaneni viimasel ajal pigem positiivselt ja seadusekuulekana. Positiivsena saab välja tuua ka selle, et süüdistatav osutas politseile akende tagasisaamisel abi, näidates ära, kus varastatud aknad asuvad. Ain Rudanen avaldas esimese kahtlustatavana ülekuulamise käigus toimepandud kuriteo üle kahetsust, seetõttu arvestab kohus süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 alusel. Kaitsja arvates tuleb karistust kergendava asjaoluna arvestada kahju vabatahtlikku heastamist, sest süüdistatav tagastas varastatud aknad. Kohus ei saa arvestada akende tagastamist kahju vabatahtliku hüvitamisena, kuivõrd tagastatud aknad olid kahjustatud ja süüdistatav ei ole akende väärtust 12 akna osas, mille varguse A. Rudanen omaks võttis, kannatanule hüvitanud. Küll aga arvestab kohus karistuse mõistmisel sellega, et süüdistatav näitas politseile, kus varastatud aknaid leida. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. 8
(15)Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, karistust kergendavat asjaolu ja raskendavate asjaolude puudumist, samuti lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, täidab Ain Rudaneni karistamisel eesmärke vangistus alla sanktsiooni keskmist määra. Kohtu hinnangul ei ole otstarbekas karistada süüdistatavat rahalise karistusega, kuivõrd kõik neli Ain Rudanenile väärtegude eest karistuseks mõistetud rahatrahvi on tasumata. Vaadates süüdistatava varasemat maksekäitumist, puudub alus arvata, et A. Rudanen oleks motiveeritud kuriteo eest karistuseks mõistetud rahalist karistust tasuma. Süüdistataval on väga ammusest ajast määratud rahatrahvid tasumata isegi pärast tööle asumist ja sissetuleku teenimist. Kuna süüdistataval tuleb hüvitada ka kohtuotsusega välja mõistetav tsiviilhagi ja menetluskulud, ei oleks käesoleval juhul rahaline karistus A. Rudaneni suhtes kergemaliigiline karistus. Kohtu hinnangul on prokuröri poolt taotletud karistus 6 kuud vangistust õiglane ning vastab süüdistatava süü suurusele. Kohus peab võimalikuks A. Rudaneni vabastada KarS § 73 lg 1 alusel täielikult talle mõistetud karistusest KarS § 73 lg-s 3 ettenähtud katseajaga 1 aastat. Kohus ei pea vajalikuks süüdistatava allutamist käitumiskontrollile ja seda eelkõige arvestades asjaolu, et sündmustest on möödunud piisav aeg ning uusi kuritegusid ta toime pannud ei ole. Eeltoodu alusel tuleb Ain Rudanen süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 8 järgi 12 akna varguses ning karistuseks mõista temale 6 kuud vangistust. Kuivõrd kriminaalasja arutamine toimus lühimenetluses, tuleb

§ 238

lg 2 alusel vähendada Ain Rudanenile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, so 2 kuu vangistuse võrra ning mõista Ain Rudanenile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätab kohus 4 kuud vangistust Ain Rudaneni suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui Ain Rudanen ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. IV KOHTU SEISUKOHT TSIVIILHAGI OSAS Kriminaalasjas on kannatanu Scandinavian Window OÜ esitanud tsiviilhagi Ain Rudaneni vastu varalise kahju nõudes summas 3 768,77 eurot, menetluskulude ning lisanduva viivise nõudes. Hagiavaldusest tulenevalt koosneb varaline kahju järgmistest kuludest. Akende transpordi maksumus suunal XXX 300 eurot. Kulu oli vajalik selleks, et tuua varastatud aknad XXX tagasi XXX Scandinavian Window OÜ laoplatsile. Tekkinud kulu tõendab XXX OÜ XXX. a arve nr XXX Scandinavian Window OÜ-le summas 300 eurot. Lisalao rent akende hoiustamiseks maksis 120 eurot. Kulu tekkis sellest, et varaste käest kätte saadud aknaid oli vaja hoiustada. Selleks ettevõtte laos ruumi ei olnud, mistõttu tuli nende akende hoiustamiseks rentida lisaruum. Teleskooplaaduri teenus akende laadimiseks laoplatsilt lisalattu maksis 156 eurot. Teenus oli vajalik selleks, et laadida aknad Scandinavian Window OÜ tavaliselt laoplatsilt lisalattu. Transportteenuse maksumus 72 eurot. Kulu oli vajalik selleks, et sõidutada aknad XXX linnas Scandinavian Window OÜ tavaliselt laoplatsilt lisalattu. 9

(15)Hagiavalduses nõutakse süüdistatavalt erimõõdus 21 akna hüvitamist, mille maksumus koos käibemaksuga on 3 120,77 eurot. Kannatanu oli ostnud erimõõdus aknad, mille ta pidi tähtaegselt toimetama kliendile kohale. Kuivõrd aknad varastati, pidi kannatanu ostma uued samasugused aknad. Kuna varastatud tagasisaadud aknad olid eritellimusel ja erimõõdus ning kahjustatud (kriimustatud, lõhutud), ei saanud kannatanu neid aknaid enam kasutada ja pidi soetama uued. Kannatanul on hagiavalduse kohaselt tekkinud menetluskulu summas 140 eurot, mis seisneb advokaadibüroo Gaver OÜ esitatud arvest nr 20200104. Kokkuvõtvalt taotleb kannatanu süüdistatavalt välja mõista Scandinavian Window OÜ-le õigusvastaselt tekitatud kahju 3 768,77 eurot, kannatanu menetluskulud 140 eurot ning hüvitamisele kuuluvalt kahjult ja menetluskuludelt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates nõude esitamisest kuni nõuete täitmiseni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg-st 1 tulenevalt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) hüvitama kahju, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju, mis hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohtu hinnangul on esitatud hagiavaldus põhjendatud üksnes osaliselt. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kuriteo toimepanemise tagajärjel tekitatud akende vargusega kannatanule kahju. A. Rudanen pani toime sissetungimisega varguse. Kannatanu ütlustest selgub, et tagastatud varastatud aknad olid kahjustatud. Seda kinnitab ka tunnistaja M. K., kes nägi akendel transpordi vigastusi. Tunnistaja sõnul olid raamidel küll kiled peal, aga akna raamid olid viga saanud. Aknad toodi XXX politseijaoskonna territooriumile, ladustati välitingimustes ja XXX kolleegid leppisid kannatanuga kokku, kes tuli akendele ise järele. Aknaraamidel olevad vigastused olid juba eelnevalt, enne kui politseile aknad üle anti. Kuna politseist tagasi saadud aknad olid erimõõduga ning aknad olid kriimustatud ja kahustatud, ei 10
(15)saanud akende tellija neid välja osta ja E. F. pidi uued aknad ostma. Kriminaalasja kohtuliku arutamise tulemusena on kohus seisukohal, et Scandinavian Window OÜ tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine on otseses põhjuslikus seoses süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud süüteoga. Varastatud akende maksumust tõendab XXX OÜ XXX. a arve nr XXX Scandinavian Window OÜ-le. Kohus luges tõendatuks, et Ain Rudanen varastas Scandinavian Window OÜ-le kuulunud 12 akent: ühe akna A8 väärtusega 212,31 eurot, kaks akent A2 koguväärtusega 270,74 eurot ning üheksa akent A4 koguväärtusega 751,14 eurot. A. Rudanen tekitas akende vargusega kahju kokku summas 1 234,19 eurot ilma käibemaksuta ja 1 481,03 eurot koos käibemaksuga. Olukorras, kus kannatanu on käibemaksukohustuslane ja tal on õigus kahjuna käsitatavatelt kuludelt sisendkäibemaks maha arvata, ei ole hüvitise väljamõistmine koos käibemaksuga kooskõlas VÕS § 127 lg-tes 1 ja 5 sätestatuga. Kui käibemaksukohustuslasest kannatanu nõuab süüdistatavalt mingi kulu hüvitamist koos käibemaksuga, peab ta väitma ja tõendama, et tal ei ole õigust tekkinud kuludelt sisendkäibemaksu maha arvata (RKKKo 1-18-5732/226 p-d 7677). Scandinavian Window OÜ ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et tal ei ole õigust tekkinud kuludelt sisendkäibemaksu maha arvata, seetõttu on põhjendatud hüvitise väljamõistmine ilma käibemaksuta ehk akende väärtus summas 1 234,19 eurot. Scandinavian Window OÜ nõuab hagiavalduses ka varastatud akende XXX XXX transportimisega tekkinud kulude, lisalao rentimise, teleskooplaaduri teenuse ja akende lisalattu transportimise hüvitamist. Kohus tuvastas, et Scandinavian Window OÜ-le kuuluvaid varastatud aknad võttis politsei Ain Rudanenilt ära XXX. a. Kannatanu E. F. selgitas kohtueelses menetluses ülekuulamisel, et ta sõitis XXX. a XXX. Scandinavian Window OÜ laoplatsilt varastatud aknad olid politsei poolt kahtlustatavalt ära võetud ning need seisid XXX politseijaoskonnas. Pärast vargust otsustas E. F. XXX laoplatsilt aknad ära transportida ja teise kohta ladustada. Ladustamiseks pidi E. F. enda sõnul rentima lisalao, mille kulu oli 120 eurot. Akende tarnsport lisalattu läks maksma 72 eurot. Akende ladustamiseks pidi ta tellima teleskooplaaduri, mille teenuse eest maksis E. F. 156 eurot. Varastatud akende XXX XXX transportimise kulu on tõendatud XXX OÜ XXX. a arvega nr XXX Scandinavian Window OÜ-le summas 300 eurot. Tegemist on kannatanu kantud kulutustega ja seega otsese varalise kahjuga VÕS § 128 lg 3 tähenduses. Kohtu hinnangul on eelnevalt nimetatud transpordi teenuse maksumus seoses kahju tekitamisega kantud mõistlik kulu. Esineb ka põhjuslik seos kahju ja süüdistatava käitumise vahel. Kui A. Rudanen ei oleks aknaid varastanud ning neid XXX toimetanud, et oleks kannatanu pidanud tagasisaadud aknaid XXX transportima. Lisalao rentimise kohta on kohtule esitatud XXX OÜ arve nr XXX summas 100 eurot, koos käibemaksuga 120 eurot. Arve kuupäevana on märgitud XXX. a. Akende lisalattu transportimise eest on Scandinavian Window OÜ-le esitatud XXX OÜ arve nr XXX summas 60 eurot, koos käibemaksuga 72 eurot. Ka selle arve kuupäevana on märgitud XXX. a ja maksetähtajana XXX. a. Arvel on kajastatud teenusena „Transportteenus XXX XXX-XXX“. Teleskooplaaduri teenuse kasutamise kohta on XXX OÜ esitanud Scandinavian Window OÜle XXX. a arve nr XXX summas 130 eurot, koos käibemaksuga 156 eurot. Arvel on teenusena 11
(15)kajastatud „Teleskooplaaduri teenus XXX. Objekti aadress: XXX. Akende laadimine platsilt lattu“. Nagu juba eelnevalt märgitud, saadi varastatud aknad tagasi XXX. a ning Scandinavian Window OÜ esindaja E. F. sai akende tagasisaamisest teada järgmisel päeval ehk XXX. a, mil kannatanu akendele ka XXX järele läks. Seega jääb selgusetuks, kuidas saavad olla varastatud akende jaoks renditud lisalao ja lattu transportimise arved olla väljastatud enne akende tagasisaamist ehk
  1. aprillil. Teleskooplaaduri arvel on märgitud, et teenus osutati XXX a ehk samuti enne varastatud akende kannatanule üleandmist. Jättes spekuleerimata arvete ehtsuse üle, jääb kohtul ainult üle asuda seisukohale, et need arved ei tõenda varastatud akende jaoks renditud lisalao, akende transpordi ega teleskooplaaduri teenuse maksumust, kuivõrd arved on väljastatud ning teenus on osutatud enne süüdistatava poolt varastatud akende politseile üleandmist ning politsei poolt kannatanule üleandmist. Seega tuleb Ain Rudanenilt Scandinavian Window OÜ kasuks välja mõista varastatud ja tagasisaadud, kuid kahjustatud 12 akna väärtus 1 234,19 eurot ja akende XXX XXX transpordi maksumus 300 eurot, kokku 1 534,19 eurot. Kannatanul on hagiavalduse kohaselt tekkinud menetluskulu summas 140 eurot, mille suurust tõendab hagiavaldusest nähtuvalt advokaadibüroo Gaver OÜ arve nr
  2. Kohtule on lisaks esitatud M. Gaveri menetluskulude hüvitamise taotlus ja kuluarvestus teenuse osutamise lepingu juurde. Taotluse kohaselt ei antud kannatanule võimalust esitada kohtueelses menetluses kantud menetluskulude hüvitamise taotlust, seetõttu esitas kannatanu lepinguline esindaja menetluskulude hüvitamise taotluse, mille hulgas on ka kohtueelses menetluses kantud kulud, alles kohtumenetluse käigus. Lühimenetluses asja lahendamine kriminaaltoimiku materjali põhjal tähendab, et kriminaalasja arutamisel ei saa kohtumenetluses enam esitada tõendamiseseme asjaolude kohta uusi tõendeid, välja arvatud

§ 63lg-s 2 nimetatud tõendeid kriminaalmenetluse asjaolude tuvastamiseks.

Praegusel juhul ei ole kohtule esitatud uusi tõendeid tõendamiseseme asjaolude kohta, vaid kannatanu menetluskulusid tõendavad dokumendid. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et

§ 189

lg 2 ning § 306 lg 1 p 14 järgi tuleb taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks esitada enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Kannatanu lepingulise esindaja taotlus saabus kohtusse 30.05.2023. a kell 08.45, seega enne kohtuistungi toimumist ja enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Advokaadibüroo Gaver OÜ arve nr 20200104 on väljastatud telefoni teel kliendiga konsultatsiooni ja kliendi esitatud hagiavalduse redigeerimise eest kestvusega 50 minutit summas 140 eurot. Menetluskulude hüvitamise taotluses palub Scandinavian Window OÜ lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaisa Lumiste mõista Ain Rudanenilt Scandinavian Window OÜ kasuks välja Scandinavian Window OÜ poolt valitud esindaja töö eest makstav tasu kui kannatanu menetluskulu summas 1 633,32 eurot. Alternatiivselt, kui kohus teeb Ain Rudaneni suhtes õigeksmõistva otsuse, palub vandeadvokaat hüvitada Scandinavian Window OÜ-le Scandinavian Window OÜ poolt valitud esindaja töö eest makstav tasu kui kannatanu menetluskulu summas 1 633,32 eurot. 12

(15)

§ 175

lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ning vastavalt

§ 180lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Riigikohtu praktika on aktsepteerinud valitud advokaadi õigusabi tunnitasuna mõistlikuks 120, 135 eurot (sh käibemaks) ja ka 140-eurost tunnihinda (sh käibemaks) (RKKKm nr 3-1-1-3714, p 26.3). Kohtu hinnangul on põhjendatud arve nr 20200104 alusel osutatud teenus ning kuluarvestuses nimetatud teenused, mis on seotud üksnes kohtueelse menetlusega alates 13.06.

  1. a kuni 08.08.
  2. a ning 29.05.
  3. a menetluskulude hüvitamise taotluse koostamine. Lähtudes Riigikohtu praktikast leiab kohus, et käesoleval ajal on kannatanu lepingulise esindaja ühe töötunni hind 140 eurot mõistliku suurusega. Kohtueelse menetluse toimingutele, sh määrustega tutvumisele, kliendi konsultatsioonidele, taotluste ja kaebuse koostamisele, samuti menetluskulude hüvitamise taotluse koostamisele kulunud aeg on mõistlikus ulatuses ja põhjendatud. Advokaat on kuluarvestuse kohaselt suhelnud kliendi ja kohtuga istungi toimumise osas, soovinud saada juurdepääsu e-toimikule, tutvunud seal olevate dokumentidega, analüüsinud kriminaalasja materjale ja suhelnud taas kliendiga, kuid kannatanu ega tema lepinguline esindaja kohtumenetluses ega kohtuistungil ei osalenud ning kohtule taotlusi ega seisukohti ei esitanud. Seega ei saa nende teenuste osutamise hüvitamise kohustust panna süüdistatavale. Seetõttu saab lugeda põhjendatuks vaid kohtueelses menetluses osutatud teenust summas 1 131,67 eurot ning menetluskulude hüvitamise taotluse koostamist summas 140 eurot, kokku 1 271,67 eurot. Kohus on kokkuvõtvalt seisukohal, et kannatanu lepingulise esindaja tasu tuleb süüdistatavalt välja mõista osaliselt. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus Ain Rudanenilt Scandinavian Window OÜ kasuks välja kannatanu lepingulise esindaja kulud 140 eurot, mis tuleb tasuda Scandinavian Window OÜ-le ja kannatanu lepingulise esindaja kulud 1 271,67 eurot, mis tuleb tasuda Advokaadibüroole Gaver OÜ. VÕS § 113 lg 1 sätestatu kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Sama sätte lõike 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. VÕS § 94 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
  4. jaanuari ja
  5. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eesti Panga teatel VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa 13

(15)Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 4,00%, seega on viivise määraks 12%. TsMS §-st 367 tulenevalt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagiavaldus on kohtueelses menetluses esitatud
  1. mail
  2. a. Seega tuleb hakata viivist arvestama hagiavalduse esitamise ajast, so alates 12.05.
  3. a kuni kohtuotsuse tegemiseni ning edasi otsuse kuulutamisele järgnevast päevast protsendina põhinõudest. Viivis põhinõudelt 1 534,19 eurot alates 12.05.
  4. a kuni 11.07.
  5. a on 582,75 eurot. Lisanduvat viivist tuleb arvestada põhinõudelt, mille suuruseks on 1 534,19 eurot VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates 12.07.
  6. a kuni põhinõude täieliku tasumiseni. TsMS § 177 lõikest 4 tulenevalt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Süüdistataval tuleb tasuda ka hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt summades 140 eurot ja 1 271,67 eurot viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt ning mõistab Ain Rudanenilt Scandinavian Window OÜ kasuks välja varastatud ja tagasisaadud, kuid kahjustatud 12 akna väärtuse 1 234,19 eurot, akende transpordi maksumuse 300 eurot ja viivise 582,75 eurot, varalise kahju hüvitise kokku 2 116,94 eurot. Kohus mõistab A. Rudanenilt välja viivise põhinõudelt, mille suuruseks on 1 534,19 eurot VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates 12.07.
  7. a kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kohus mõistab Ain Rudanenilt Scandinavian Window OÜ kasuks välja kannatanu lepingulise esindaja kulud 140 eurot, mis tuleb tasuda Scandinavian Window OÜ-le ja kannatanu lepingulise esindaja kulud 1 271,67 eurot, mis tuleb tasuda Advokaadibüroole Gaver OÜ ning menetluskuludelt summades 140 eurot ja 1 271,67 eurot viivise VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Süüdistatav avaldas kohtus, et kui ta peab varastatud aknad kinni maksma, siis ta soovib need aknad endale saada. Seoses A. Rudaneni sooviga aknaid tagasi saada märgib kohus, et aknaid ei ole kohtule asitõenditena esitatud, vaid need tagastati kannatanule, kelle esindaja väitel on aknad utiliseeritud (tl 7). Seega puudub kohtul võimalus võtta akende süüdistatavale tagastamise osas seisukohta. V KOHTU SEISUKOHT MENETLUSKULUDE OSAS 14
(15)

§ 173

lg 1 p 1 ja § 173 lg 2 ning

§ 175

lg 1 p-de 4, 9 järgi on käesolevas kriminaalasjas menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning sundraha. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Ain Rudaneni menetluskuluks on määratud kaitsjale makstud tasu kokku 622,08 (172,80 + 406,08 + 43,20) eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, so 1 087,50 eurot (kuutasu alammääraks alates

  1. jaanuarist
  2. a on 725 eurot). Tõendis isiku maksustatava tulu kohta on märgitud, et Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed Ain Rudaneni
  3. a tulude kohta. Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub A. Rudaneni deklareeritud sissetuleku suurus
  4. aastal, milleks oli 0 eurot, mis teeb keskmiseks päevasissetulekuks pärast mahaarvamiste kogusumma lahutamist 0 eurot. Süüdistatav avaldas kohtule, et praegusel ajal töötab ta XXX. Kaitsja taotles menetluskulude tasumiseks mõistlikku tähtaega. Menetluskulu hüvitamisel tuleb süüdimõistmise mahu vähenemist arvestada ka siis, kui sellega ei kaasne süüdistatava osalist õigeksmõistmist (RKKKo 1-21-1421/182, p 147). Tulenevalt Riigikohtu praktikast ning asjaolust, et A. Rudadeni süü on tõendatud 21 akna varguse asemel 12 akna varguses, vähendab kohus Ain Rudanenilt väljamõistetavat sundraha poole, so 543,75 euro võrra.

§ 175

lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 alusel tuleb Ain Rudanenilt välja mõista menetluskulud 1 165,83 eurot alljärgnevalt: kaitsja tasu 622,08 eurot ning sundraha 543,75 eurot. Arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda ja resotsialiseerumisväljavaateid ning asjaolu, et Ain Rudanenil tuleb hüvitada ka tsiviilhagi, käib süüdistatavale menetluskulude korraga tasumine üle jõu. Seetõttu annab kohus süüdistatavale võimaluse tasuda menetluskulud osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 12 kuu jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Rutt Teeveer Kohtunik 15

(15)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.