1-19-6392/6

Kriminaalasi nr. 1-19-6392 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. augustil 2019.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova ja tõlgi Katrin–Jana Vaab juuresolekul ringkonnaprokurör Deniss Medvedev ja kaitsja Danil Lipatov osavõtul arutas kokkuleppemenetluse korras avalikul kohtuistungil kriminaalasja Z.J (ik XXX; EV kodanik; emakeel: vene keel; kesk-eriharidus; ei tööta, elukoht: xxxx; varem kriminaalkorras karistamata, kehtivaid väärteokaristusi 2, tõkend – ei ole kohaldatud süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 2 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas Z.J-i süüdistatakse selles, et tema oma tegevusega, mis leidis aset ajavahemikul 12.01.2016 kuni 28.07.2016, omastas AS-le DNB Pank (alates 04.10.2017 ärinimega Luminor Bank AS, edaspidi nimetatud ka pank) kuuluva sõiduki xxxx reg.nr-ga xxxx, VIN-kood xxxx, väljalaskeaasta 2014, valget värvi, väärtusega üle 40 000 (neljakümne tuhande) euro, milline sõiduk oli alates 13.03.2015 Z.J-i kui Xxxx OÜ juhatuse liikme valduses ja kasutuses liisingulepingu alusel, mis oli sõlmitud 13.03.2015 Xxxx OÜ ja panga vahel ning lõppes ennetähtaegselt hiljemalt 12.01.2016 pangapoolse ülesütlemisega. Tegevus, millega Z.J omastas kõnealuse sõiduki, seisnes kokkuvõtvalt selles, et tema, teades liisingulepingu lõppemisest ja sellest tulenevast kohustusest tagastada liisinguesemeks olev sõiduk selle omanikule, s.t pangale, jätkas sõiduki kasutamist liisingulepingu lõppemise järel ligikaudu poole aasta jooksul, seejärel
2. aasta juulis viis ta sõiduki jäädavalt Xxxx välja eesmärgiga varjata sõiduki panga eest ja hoiduda sõiduki tagastamisest kõrvale ning hiljemalt 28.07.2016 täpselt tuvastamata kohas Xxxx Vabariigi või Xxxx Vabariigi territooriumil võõrandas ta kõnelause sõiduki kolmandale isikule või isikutele, mille tulemusena pank on sõidukist kestvalt ilma jäänud. Üksikasjades toimus see järgmiselt. 13.03.2015 sõlmisid AS DNB Pank (registrikood 11315936, alates 04.10.2017 Luminor Bank AS) kui liisinguandja ja Xxxx OÜ (registrikood Xxxx, alates 30.01.2017 pankrotis) kui liisinguvõtja kapitalirendi tüüpi liisingulepingu nr Xxxx, mille kohaselt kohustus pank omandama Xxxx OÜ-lt eelnimetatud sõiduki Xxxx VIN-koodiga Xxxx, maksumusega 85 000 eurot (käibemaksuga), et pärast omandamist jätta see sõiduk Xxxx OÜ kasutusse, kes omakorda kohustus tagastama panga poolt tasumisele kuuluva sõiduki ostuhinna osa, s.o 68 000 (kuuskümmend kaheksa tuhat) eurot viie aasta jooksul igakuiste tagasimaksetega (ostuhinda katvad väljaostumaksed koos intressimaksetega) vastavalt maksegraafikule, mille järgi viimane tagasimakse pidi tehtama 28.03.
3. Liisingulepingu nr Xxxx osaks olevates liisingulepingute üldtingimustes on sätestatud muu hulgas järgmist. Liisinguvõtja ei tohi liisinguandja eelneva nõusolekuta anda liisingueset kolmandate isikute kasutusse, sh allrendilepingu alusel (p 3.5). Liisinguvõtjal ei ole õigust liisingueset võõrandada ega muul viisil liisingueset kasutada, sh koormata liisingueset piiratud asjaõigustega (p 8.2). Liisinguvõtja kohustub kasutama kõiki õiguspäraseid vahendeid, et oleks välistatud liisingueseme väljaminek liisinguvõtja valdusest liisinguandja nõusolekuta, liisingueseme mitteõiguspärane kasutamine ja kahjustamine. Liisinguvõtja informeerib liisinguandjat viivitamatult, kuid mitte hiljem kui esimesel pangapäeval (s.t päeval, kui AS DNB Pank on pangatehingute tegemiseks avatud) pärast teada saamist sellest, kui liisinguese läheb kaotsi, on varastatud, kahjustub, hävib osaliselt või täielikult või ilmneb muu liisingueseme valdamist ja kasutamist takistav või välistav asjaolu. Liisinguvõtja on kohustatud võtma omal kulul viivitamatult kasutusele kõik õiguspärased meetmed selliste asjaolude kõrvaldamiseks ja endise olukorra taastamiseks (p 8.3). Liisinguandja edastab teate liisingulepingu ülesütlemise kohta või täiendava tähtaja andmise ja kohustuse täitmata jätmise tõttu liisingulepingu ülesöelduks lugemise kohta liisinguvõtjale posti või muu sidevahendi (nt e-posti, faksi) teel. Teade loetakse kättesaaduks, kui teate väljastamisest on möödunud ajavahemik, mis on tavaliselt vajalik teate edastamiseks selle sidevahendi teel. Juhul, kui liisinguandjale postiga saadetud teade postiasutuse poolt tagastatakse, loetakse, et liisinguvõtja on teate kätte saanud (p 12.3). Liisingulepingu kohasel täitmisel ja liisingumaksete täielikust tasumisest alates läheb liisingueseme omandiõigus üle liisinguvõtjale (p 9.2). Liisingulepingu ülesütlemisel kohustub liisinguvõtja liisinguandja kehtestatud tähtajal ja korras viivitamatult liisingueseme valduse üle andma liisinguandjale (p 12.4). Vahetult pärast liisingulepingu sõlmimist 13.03.2015 sõlmisid AS DNB Pank kui ostja ja Xxxx OÜ kui müüja müügilepingu nr 355412, mille alusel AS DNB Bank on saanud kõnealuse sõiduki omanikuks. Üheaegselt müügilepingu sõlmimisega allkirjastasid AS DNB Pank ja Xxxx OÜ liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise akti, millest tuleneb, et liisinguesemeks oleva sõiduki Xxxx valdus läks Xxxx OÜ-le kui liisinguvõtjale üle üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamise hetkest. Xxxx OÜ esindajana sõlmis eelnimetatud liisingu- ja müügilepingu ning allkirjastas liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise akti juhatuse liige Z.J, kes oli alates 20.06.2011 Xxxx OÜ ainus juhatuse liige ja osanik. Kuna Xxxx OÜ läbi oma seadusliku esindaja, s.o juhatuse liikme Z.J-i ei täitnud nõuetekohaselt liisingulepingust tulenevaid maksekohustusi ning nimetatud osaühingul tekkis AS DNB Pank ees võlgnevus, koostas AS DNB Pank 08.12.2015 ja edastas Xxxx OÜ-le lepingu ülesütlemise teatise, milles nõudis võlgnevuse kustutamist ning teavitas Xxxx OÜ-ut, et kui 14 päeva jooksul pärast teatise kättesaamist võlgnevust ei kustutata, loeb AS DNB Pank liisingulepingu alates nimetatud tähtaja möödumisele järgnevast päevast üles öelduks ja liisinguese tuleb sel juhul AS-le DNB Pank koheselt tagastada. Kuivõrd Xxxx OÜ võlgnevust ei kustutanud, lõppes liisinguleping hiljemalt 12.01.2016, milline kuupäev tuleneb sellest, et liisingulepingu ülesütlemise teatis oli saadetud Xxxx OÜ asukoha aadressile ja Z.J-i elukoha aadressile tähitud kirjaga, 09.12.2015 jäeti Xxxx OÜ ja Z.J-i postkastidesse teade tähitud kirja kohta, seejärel vähemalt 15 päeva jooksul oli adressaatidel võimalik tutvuda tähitud kirjaga (liisingulepingu ülesütlemise teatisega) postkontoris, 28.12.2015 tagastati kiri saatjale, s.o AS-le DNB Pank ja seega, arvestades liisingulepingu üldtingimuste p 12.3 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69 lg 2, § 70, tuleb liisingulepingu ülesütlemise teatise lugeda kättesaaduks hiljemalt 28.12.2015, millest 14 päeva möödumisel, s.t 12.01.2016 liisinguleping lõppes. 2 Kuigi võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 363 p-st 3 tulenevalt on liisinguvõtja kohustatud lepingu lõppemisel tagastama liisingueseme liisinguandjale ning Z.J oli teadlik kõnealuse liisingulepingu lõppemisest ja sellest tulenevast kohustusest tagastada sõiduk pangale, jätkas Z.J sõiduki aktiivset kasutamist, sõites pärast liisingulepingu lõppemist kõnealuse sõidukiga kuni
4. aasta juulini ja vähendades seeläbi sõiduki väärtust. 12.07.2016 Xxxx maakonnas Xxxx vallas Xxxx külas asuva Xxxx piiripunkti kaudu viis ta sõiduki jäädavalt Xxxx välja eesmärgiga varjata sõiduki panga eest ja hoiduda sõiduki tagastamisest kõrvale. Hiljemalt 28.07.2016 Xxxx Vabariigi või Xxxx Vabariigi territooriumil võõrandas Z.J sõiduki kolmandale isikule või isikutele, s.t andis neile sõiduki jäädavalt üle ja võimaldas neil sõidukiga edaspidi ümber käia oma äranägemise järgi, mille tulemusena pank on sõidukist kestvalt ima jäänud. Sõidukit võõrandades oli Z.J teadlik, et tal ei ole õigust seda teha, sest sõiduki omanik on AS DNB Pank, kes ei ole sõiduki võõrandamiseks oma nõusolekut andnud. Jätkates sõiduki kasutamist liisingulepingu lõppemise järel ligikaudu poole aasta jooksul, toimetades sõiduki jäädavalt Xxxx välja ning võõrandades sõidukit kolmandale isikule või isikutele, väljendas Z.J võõrast omandit kahjustavat hoiakut, halvendas oluliselt panga võimalust sõidukit käsutada ja seega muutis sõiduki faktiliselt endale kuuluvaks. Eespool kirjeldatud tegevusega tekitas Z.J AS-le DNB Pank (alates 04.10.2017 ärinimega Luminor Bank AS) varalist kahju sõiduki jääkmaksumuse (liisinguvõtja poolt liisinguandjale tagastamata sõiduki ostuhinna osa) ulatuses, s.t summas 60 179,75 eurot (kuuskümmend tuhat ükssada seitsekümmend üheksa eurot seitsekümmend viis senti). Karistusseadustiku § 121 p 1 sätestab, et suur on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot. Luminor Bank AS (enne 04.10.2017 ärinimega AS DNB Bank) on Eestis registreeritud juriidiline isik, mis oli kantud äriregistrisse 16.11.
5. Z.J on Eesti Vabariigi kodanik alates 17.07.
6. Eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani Z.J toime KarS § 201 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise, mis on toime pandud suures ulatuses. J uhindudes KrMS § 245 sätetest on prokurör Deniss Medvedev, süüdistatav Z.J ja tema kaitsja Danil Lipatov käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus KarS § 201 lg 2 p 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Z.J-ile karistuseks rahalise karistuse 450 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o. 4500 eurot, mis tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
7. peatüki
8. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Z.J temale KarS § 201 lg 2 p 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud 3 Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub Z.J-ilt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 810 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Kohus leiab, et menetluskulu summas 810 eurot tuleb Z.J tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid 3 CD-plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures - KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde peale kohtuotsuse jõustumist. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315 kohus: otsustas Süüdi tunnistada Z.J KarS § 201 lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 450 miinimumpäevamäära, s.o. 4500 eurot, mis tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud Välja mõista Z.J-ilt 810 eurot riigi tuludesse. Menetluskulu summas 810 eurot tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse Z.J-ile e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid 3 CD-plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures - KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde peale kohtuotsuse jõustumist. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
9. peatüki
10. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 4