← Eesti

3-23-1625/7

Obsah (5)§ 1183§ 70§ 701§ 72§ 725

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 15.08.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-1625 Haldusasi CoinCarrier OÜ kaebus Rahapesu Andmebüroo 14.07

) 15.03.2022 jõustunud muudatustega täiendati oluliselt nõudeid virtuaalvääringu teenuse pakkujatele.

§ 1183

lg 1 kohaselt olid seni virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusluba omavad ettevõtjad kohustatud oma tegevuse ja seda reguleerivad sisemised dokumendid viima

-i uute nõuetega kooskõlla hiljemalt 15.06.2022. Ühtlasi nägi

§ 1183

lg 4 ette, et kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja eeltoodud kohustust tähtajaks ei täida, tunnistab Rahapesu Andmebüroo (RAB) tema vastava tegevusloa kehtetuks. 3-23-1625 2. CoinCarrier OÜ esitas 15.06.2022 RAB-le taotluse virtuaalvääringu tegevusloa muutmiseks. RAB edastas taotlejale 31.07.2022, 25.10.2022 ja 09.02.2023 teated erinevate kõrvaldamist vajavate puuduste kohta ning 01.03.2023 täitmist vajava küsimustiku. RAB korraldas 16.03.2023 vestluse CoinCarrier OÜ juhatuse liikme ja kontaktisiku S.S ning leidis, et ettevõtte äritegevusel ei ole seoseid Eestiga, andes ettevõttele võimaluse tegevusloast loobuda. RAB edastas 06.04.2023 ja 17.04.2023 ettevõttele uued e-kirjad, andes võimaluse tegevusloast ise loobuda, millele CoinCarrier OÜ ei vastanud. RAB edastas 05.07.2023 taotlejale otsuse projekti, milles teavitas, et RAB kavatseb jätta tegevusloa muutmise taotluse läbi vaatamata ja tunnistada tegevusloa nr FVT000384 kehtetuks, sest CoinCarrier OÜ äriplaan ei vasta nõuetele (

§ 70lg 32 p 3). Coin

Carrier OÜ esitas otsuse projektile 10.07.2023 vastuväited. 3. RAB jättis 14.07.2023 otsusega nr 6-1/37-1 CoinCarrier OÜ tegevusloa muutmise taotluse

§ 70lg 32 p 3 ja § 72 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata, sest ettevõtte äriplaan ei vasta seaduse nõuetele, ning tunnistas Coin

Carrier OÜ tegevusloa nr FVT000384 ja sellega seotud MTR-i andmed

§ 1183lg 4 alusel kehtetuks alates otsuse tegemisest.

Otsuses on märgitud, et tegevusloa muutmise taotluse läbi vaatamata jätmisega ja tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsusega lõpeb CoinCarrier OÜ poolt 15.06.2022 esitatud tegevusloa nr FVT000384 muutmise taotluse menetlus. RAB on menetluse käigus tuvastanud, et CoinCarrier OÜ äriplaan tegevuse asukoha osas ning ettevõtte eesmärgi osas tegutseda Eestis ei ole kooskõlas seadusega.

§ 701

lg-s 1 äriplaanile esitatavaid nõudeid tuleb hinnata koostoimes

-i teiste sätetega, sh nendega, mis sätestavad nõuded virtuaalvääringu teenusepakkujatele (nt

§ 72lg 1 p 4). RAB peab äriplaani hindamisel veenduma mh asjaolus, et ettevõtte eesmärk on tegutseda Eestis. Coin

Carrier OÜ tegevuskoht ei asu Eestis ja ettevõtte eesmärk ei ole tegutseda Eestis. CoinCarrier OÜ-l on Eestis vaid juhatuse liige ja kontaktisik S.S, kes vastavalt juhatuse liikme lepingule vastutab ettevõtte igapäevase majandustegevuse eest. Ettevõtte äriplaani ja juhatuse liikme selgituste kohaselt pakub klientide tuvastamise teenust välispartner Bulgaaria ettevõte Calista Services Ltd. Sama ettevõte pakub CoinCarrier OÜ-le IT tuge. Lisaks kasutab CoinCarrier OÜ kliendi tuvastamiseks ja hoolsusmeetmete kohaldamiseks Comply Advantage, Chainalysis ja Verscope ettevõtteid, mis on kõik asutatud välismaal. Kauplemisplatvormi teenust pakub Iisrealis asutatud New Horizon Technologies. Äriregistri kohaselt on 28.11.2022 täiendavalt juhatuse liikmena lisatud K.P, kellel S.S selgituste kohaselt on ettevõttes piiratud vastutusvaldkond, olles ettevõttes personalijuht. Kuigi K.Pil on piiratud vastutus, saab ta tuluja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni järgi S.Sst kõrgemat brutotöötasu (vastavalt 1275,51 eurot ja 1000 eurot). Nimetatud töötasud ei ole proportsioonis tööülesannetega ja seavad need kahtluse alla. K.P ei sobi vastavalt

§ 725

lg-le 1 virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhatuse liikmeks, sest tal puudub vähemalt kaheaastane erialane töökogemus. K.P lisati ettevõtte juhatuse liikmeks RAB-i teavitamata ja RAB-ga kooskõlastamata. Seega puuduvad CoinCarrier OÜ-l Eestis töötajad ja Eestis on ainult juhatuse liige ja kontaktisik S.S. Ettevõtte kogu tugi- ja klienditeenindus asub väljaspool Eestit, mistõttu puudub RAB-l järelevalves ligipääs andmetele. CoinCarrier OÜ-l puuduvad kliendid Eestis, sh Euroopa Majanduspiirkonnas. Ettevõtte tegelik kasusaaja ja osanik on Kreekas, klienditeenindus ja -tugi Bulgaarias ning kõik kliendid kolmandates riikides (Hongkong ja Suurbritannia). Ainuke seos Eestiga on Eestis asuv juhatuse liige ja kontaktisik S.S. CoinCarrier OÜ äriplaanist selgub, et ettevõtte eesmärk on pigem tegutseda Suurbritannias ja seal turuosa kasvatada. Ettevõtte kodulehel puuduvad viited Eestile või Eestis tegutsemisele. Ainus viide on RAB-i väljastatud tegevusluba ja Eesti aadress. Kuna ettevõtte äriplaan ei vasta

-i nõuetele, ei ole ettevõte viinud ennast hiljemalt 15.06.2022 kooskõlla seaduse nõuetega ja tema tegevusluba tuleb

§ 1183lg 4 alusel tunnistada kehtetuks. 2

(7)3-23-1625 4. CoinCarrier OÜ esitas 20.07.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse RAB-i 14.07.2023 otsuse nr 6-1/37-1 tühistamiseks ja RAB-i kohustamiseks otsustada kaebajale muudetud taotluse alusel virtuaalvääringu tegevusloa andmine viie päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kaebaja on esitanud RAB-le äriplaani ja selles sisalduvad kõik

-s nõutud andmed. Kaebaja äriplaanis on selgitatud, miks asub kaebaja Eestis ja tahab siin oma äri laiendada. RAB-i otsuses on kontekstist välja võetud üksnes Suurbritanniat puudutav lause, justkui sooviks kaebaja keskenduda Suurbritannia turule. Äriplaani tervikuna lugedes nähtub, et ülejäänud ca 2/3 klientidest on tulevikus Euroopa Liidust, sh Eestist. Kaebaja on oma äriplaani üles ehitanud eesmärgiga tegutseda Eestis. Kuigi ettevõte on noor ja väike, on kasvupotentsiaal suur ja personali arvu kasv äriplaani elluviimise kestel mitmekordne, s.t et töötajaid ja tegevusmahtu tuleb Eestis juurde järk-järgult alates tegevusloa uuendamisest. Kaebaja praegune omanik ostis äriühingu alles 15.06.2022, muutes kogu senist ettevõtte strateegiat ja äriplaani ning kogu ülejäänud aja on toimunud tegevusloa uuendamise menetlus, mistõttu ei ole äritegevus veel saanud käivituda. Kaebaja kontor asub Eestis (Pärnu mnt 139D, Tallinn) ja kaebaja kasutab kohalikke teenuseid: raamatupidamine, õigusteenus, AML kontaktisiku tugi ja koolitused, siseaudiitor, välisaudiitor. Pärast tegevusloa uuendamist plaanib kaebaja palgata Eestis töötajaid, kasutada kohalikke turundusteenuseid ning muid teenuseid ja koostööpartnereid. Ainsad väljastpoolt Eestit sisse ostetud teenused on IT arendus ja makselahendusteenused.

ei sea tegevusloa andmise tingimuseks, et teenuse (peamised) kliendid peavad asuma Eestis või veebileht peaks olema suunatud (üksnes) Eesti turule. Kaebaja esitas koos kaebusega esialgse õiguskaitse taotluse, paludes peatada vaidlustatud otsuse kehtivus kuni kohtuasja lõpetava lahendi jõustumiseni. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel peab kaebaja juba kohtumenetluse ajal oma tegevuse lõpetama, sulgema oma teenuse platvormi ja lõpetama koostöö seniste klientidega. Kaebajal ei ole muud äritegevust peale tegevusloa aluseks oleva tegevuse, mistõttu ei saa ta muul viisil äritegevusega jätkata ega tulu teenida. RAB ei ole otsuse tegemisel arvestanud tegeliku äriplaani tekstiga ja asjaoludega. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse üle vaidluse toimumise ajal on mõistlik, et kolmandad isikud saavad jätkata enda vara kasutamist ja tehingute tegemist. Tegutsevate virtuaalvääringu ettevõtjatele tekitab tegevusloa kehtetuks tunnistamine ja päevapealt tegevuse lõpetamine olulise mainekahju, mille tagajärjel on kaebajal raske või võimatu pärast kaebuse rahuldamist tegevusega jätkata.

  1. RAB palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Esialgse õiguskaitse taotlus on põhistamata, välja on toodud üksnes üldised väited ja esitatud ainult üks tõend (äriplaan), mis peaks tõendama, et kaebaja tegevuskoht on Eestis. Kaebaja tegevuskoht ei ole Eestis ja tema eesmärk ei ole tegutseda Eestis, vaid suurendada turuosa Suurbritannias ja Hongkongis. Täiendavalt kinnitab seda asjaolu, et kaebajal on väidetavalt kontor Tallinnas aadressil Pärnu mnt 139D, ometi on äriregistris kaebaja aadressiks märgitud Tallinn, Kesklinna linnaosa, Parda tn 8 ja kodulehel hoopis Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Väike-Paala tn
  2. Ei ole usutav, et tegutsev ettevõte, kes on suunatud Eesti turule, esitab enda asukoha osas tõele mittevastavaid andmeid. Kuna kaebaja on enda sõnul alles käivitamise faasis, tal puuduvad kliendid Eestis ja mujal Euroopa Liidu majanduspiirkonnas, puuduvad vajalikud töötajad ja teadmine enda tegevuskoha osas, siis ei saa tekkida ka mainekahju esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel. Kuna esialgse õiguskaitse rakendamata jätmisega kaebaja jaoks mingeid pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, puudub tal esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja väide, et hetkel on ettevõte tegevuse käivitamise faasis, ei anna alust esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks. Avalik huvi kaalub üles kaebaja huvid.
  3. Tallinna Halduskohus jättis 26.07.2023 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. 3

(7)3-23-1625 Kaebust on võimalik rahuldada ka esialgset õiguskaitset kohaldamata, millest tulenevalt puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Äritegevuse katkemine ei too otseselt kaasa õiguskaitsevajadust olukorras, kus vastaval alal tegutsemiseks on seaduses ette nähtud tegevusloa omamise kohustus. Lisaks on kaebaja ise kirjeldanud äriplaanis, et ettevõtte ärimudelis plaanitakse tulevikus pakkuda teenuseid peamiselt e-kommertsäridele, kuid hetkel veel seda teenust ei pakuta. Esialgse õiguskaitse abinõu eesmärgiks ei ole mainekahju ära hoidmine ja see küsimus väljub kaebuse esemest. Praeguses menetlusstaadiumis ei saa tõsikindlalt asuda seisukohale, et kaebusel eduväljavaated täielikult puuduvad, kuid arvestades esialgse õiguskaitse vajaduse puudumist, ei pea kohus vajalikuks kaebuse eduväljavaadetel põhjalikumalt peatuda. Isegi kui esialgse õiguskaitse vajadust jaatada, ei oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud, lähtudes avalikust huvist. Avalikes huvides on see, et isik, kes pakub virtuaalvääringu teenuseid, järgiks seaduses sätestatud õigusnorme, mis on sätestatud isikute vara kaitseks ja rahapesu ning terrorismi rahastamise tõkestamiseks ja mis on sellest tulenevalt väga oluline avalik huvi. Vastavate normide eesmärk on tagada Eesti ettevõtluskeskkonna usaldusväärsus ja läbipaistvus. Avalik huvi kaalub selgelt üles kaebaja huvi vältida võimalikku mainekahju ja jätkata majandustegevusega kohtumenetluse ajal. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 7. CoinCarrier OÜ palub 10.08.2023 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 26.07.2023 määrus ja rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebajal puudub muu äritegevus peale virtuaalteenuse osutamise. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseta muutub kaebaja edasine tegevus võimatuks ja ei saa välistada pankrotistumist või tegevuse lõpetamist. Asjaolu, et kaebaja plaanib tulevikus oma äritegevuse rõhuasetust muuta (teenus e-kommertsäridele), ei muuda esialgse õiguskaitse vajadust olematuks. Kaebaja tegevus on alles käivitamisel ja tegevusloa äravõtmine kahjustab oluliselt kaebaja võimalusi oma äritegevusega alustada ja seda arendada. Kaebajal on kliendid, kelle vääringut kaebaja hoiab. Tegemist on sisuliselt pangakonto sarnaste kontodega, millel asub klientide vara (nn krüptovaluuta). Kui kaebaja kliendid kaotaksid enda vara, esitataks kaebaja vastu nõuded, mis võib viia kaebaja pankrotini. Kaebaja tegevuse lõpetamine toob kaasa mainekahju, mille tõttu on kaebajal raske või võimatu pärast kaebuse rahuldamist enda tegevusega jätkata ja kaebaja kaotab oma kliendid konkurentidele. Puudub alus kahelda selles, et klientidele pakutakse teenuseid korrektselt ja klientide vara on kaebaja tõttu ohus. Virtuaalvääringu teenuse osutamiseks on vajalik teatud avalik usaldus (maine) isiku tegevuse suhtes, sest isikud peavad usaldama oma vara virtuaalvääringu teenuse osutaja kätte. Halduskohus on avaliku huvi sisustamisel eksinud. Avalik huvi on kahtlemata oluline, kuid kohus ei ole põhjendanud enda seisukohta, et kaebaja tegevus ohustab avalikku huvi. Kohus ega vastustaja ei ole esitanud ühtegi äriplaani sätet, mille otsene või kaudne tagajärg saaks olla raha sattumine kurjategijate valdusesse. Kaebaja äriplaan ei ole vastuolus ühegi normiga. Vastustaja nõuded äriplaanile ei tugine üldse seadusele, vaid vastustaja on esitanud nõudeid, mida pole seadusega sätestatud ja on teinud suvalisi järeldusi äriplaani kohta. Kaebajal on kehtiv tegevusluba, seega on tema tegevus siiani olnud seaduslik ja riigi poolt lubatud. RAB ei ole leidnud, et kaebaja tegevuses on mingi puudus, vaid leiab üksnes, et äriplaanis on puudus. Kaebaja tegevuse jätkamine kohtumenetluse ajal ei saa avalikku huvi kuidagi kahjustada. Vastustaja pole esitanud väidet, et kaebaja tegutseks rahapesuga või oleks ohuks Eesti finantssüsteemile. Vaidlus on üksnes selles, kas kaebaja seosed Eestiga on piisavad selleks, et tegevusluba uuendada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4
(7)3-23-1625
  1. Ringkonnakohus võtab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7, § 203 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52‒54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Määruskaebuse kiiremaks lahendamiseks ei pea ringkonnakohus vajalikuks kohustada vastustajat sellele vastama ning arvestab vastustaja 25.07.2023 halduskohtule esitatud seisukohaga. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
  2. Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab kaebajat usutavalt ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise ajal võivad faktilised ja õiguslikud asjaolud olla veel ebaselged, kuid esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamiseks ei tohi kaebus olla ilmselgelt perspektiivitu. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus HKMS § 249 lg‑te 1 ja 3 järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (nt Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-31-19-17, p 15; 11.12.2020 määrus nr 3-20-605, p 11).
  3. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine välistab kaebaja majandustegevuse jätkumise virtuaalvääringu teenuse pakkujana, mis on kaebaja põhitegevusala. Kaebaja on usutavalt selgitanud, et klientide võimalike nõuete tõttu võib äriühing pankrotistuda. Samuti ei saa välistada, et isegi kui kaebaja suudab vältida pankrotti, võib vähemalt osa klientidest hakata kasutama konkurentide teenuseid ja klientide tagasisaamine pärast kohtumenetluse lõppu (kaebuse rahuldamisel) ei pruugi olla võimalik.
  4. RAB jättis 14.07.2023 otsusega nr 6-1/37-1 CoinCarrier OÜ tegevusloa muutmise taotluse

§ 70lg 32 p 3 ja § 72 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata ning tunnistas Coin

Carrier OÜ tegevusloa

§ 1183lg 4 alusel kehtetuks. Sisuline vaidlusküsimus on selles, kas Coin

Carrier OÜ tegevuskoht on Eestis. Praeguses menetlusstaadiumis ei ole võimalik pidada kaebust ilmselgelt perspektiivituks ja jätta esialgse õiguskaitse taotlust sel alusel rahuldamata. Kaebaja on põhjendanud, miks ta peab vaidlustatud haldusakti õigusvastaseks. Kaebaja väidete põhjendatusele tuleb anda hinnang asja sisulise läbivaatamise käigus. Ringkonnakohus märgib siiski, et asja materjalidest nähtuvalt asuvad kaebaja juhatus ja kontor (bürooruumid) Eestis. Samuti kasutab kaebaja mitmeid kohalikke teenuseid: raamatupidamisteenus, õigusteenus, AML kontaktisiku tugi ja koolitused, siseaudiitor, välisaudiitor. Vaidlustatud haldusaktist nähtuvalt on RAB-i peamine etteheide ja asjaolu, mis tegevusloa andmise välistab, CoinCarrier OÜ tugi- ja klienditeeninduse asumine väljaspool Eestit: Bulgaaria ettevõte Calista Services Ltd tegeleb klienditoe küsimustega, klientide registreerimisega ja dokumentide kontrollimisega ning pakub IT tuge; kliendi tuvastamiseks ja hoolsusmeetmete kohaldamiseks kasutab kaebaja välismaal asutatud ettevõtteid Comply Advantage, Chainalysis ja Verscope; kauplemisplatvormi teenust pakub Iisraelis asutatud New Horizon Technologies. Alates 28.11.2022 on täiendavalt juhatuse liikmeks lisatud K.P, kes ei sobi virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhatuse liikmeks (

§ 725lg 1). Seega puuduvad Coin

Carrier OÜ-l Eestis töötajad ja Eestis on ainult juhatuse liige ja kontaktisik S.S. CoinCarrier OÜ-l puuduvad kliendid Eestis ja Euroopa Majanduspiirkonnas ning ettevõtte eesmärk on tegutseda pigem Suurbritannias ja seal turuosa kasvatada. Seaduse nõuded ei ole kaebaja tegevuskoha osas sama ranged kui juhatuse asukoha osas. Kaebaja tegevuskoht saab asuda Eestis ka siis, kui tema kliendid on välisriikides, sest virtuaalvääringute hoiustamine on veebipõhine ning ka klientide värbamine ei eelda äriühingu õtöötajate viibimist klientidega samas riigis. Kui ettevõtja olulised vahendid, mida äritegevuses 5

(7)3-23-1625 kasutatakse, on Eestis, on siin ka tema tegevuskoht tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 16 tähenduses (vt Tallinna Ringkonnakohtu 31.07.2023 määrus nr 3-23-1553, p 13). Vaidlustatud haldusaktist ei nähtu, et kaebaja veebiplatvorm jm vajalikud seadmed asuksid väljaspool Eestit.

§ 725lg-st 7 ei tulene, et tegevusloa omaja tegevuskohta tuleks määratleda teisiti kui Ts

ÜS § 16 järgi. Samuti ei seosta norm ettevõtja tegevuskohta klientide asukohaga.

§ 72

lg 11 p 2 järgi on RAB-l õigus keelduda virtuaalvääringu alase tegevusloa andmisest, kui ettevõtja esitatud andmetest selgub, et tema eesmärk ei ole tegutseda Eestis või tema äritegevusel ei ole seoseid Eestiga või tema äritegevusel ei ole peale Eesti tegevuskoha ning Eestis asuvate juhatuse liikmetega märkimisväärseid seoseid Eestiga. Tegemist on kaalutlusõigust ettenägeva normiga, mis nõuab virtuaalvääringu tegevusloa omajalt ka ärisidemete olemasolu Eestis. Kaebaja äriplaani järgi on planeeritud Eesti kliendiportfelli suuruseks 6‒7% kogu kliendibaasist, Rootsi, Taani ja Soome kliendiportfelliks ligikaudu 10‒ 15% ning ülejäänud eurotsoon moodustaks ligikaudu 35% (äriplaani lk 15‒16). Samuti on kavas äriplaani elluviimise kestel suurendada Eestis personali arvu ja tegevusmahtu (äriplaani lk 31). Asja sisulisel lahendamisel tuleb kohtul välja selgitada, kas kaebaja äriplaan on selles osas üksnes formaalne või on kaebaja asunud juba tegutsema klientide eurotsoonist leidmise nimel. 12. Ringkonnakohtu esialgsel hinnangul ei ole kaebaja äriplaan vähemalt formaalselt olulises osas

-i nõuetega vastuolus. Kaebaja on selgitanud, et äriplaani järgi on kavas klientide leidmine Eestis ja eurotsoonis. Eestiga seose olemasoluks piisab ka sellest, kui klientidest vaid vähene osa on Eestis. 13. Virtuaalvääringu teenuse pakkumine on väga kõrge rahapesuriskiga valdkond ning Eesti finantssüsteemi ja majandusruumi rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks kasutamise tõkestamise vastu esineb äärmiselt kaalukas avalik huvi. Samas ei ole ringkonnakohtu hinnangul praegusel juhul avalik huvi nii ülekaalukas, et ületaks kaebaja õiguskaitsevajaduse. Vaidlustatud otsusest ega RAB-i seisukohast halduskohtule ei nähtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel oleks RAB-i järelevalve kaebaja üle raskendatud. Olukorras, kus klientide tuvastamise teenus on tellitud teisest äriühingust, lasub kaebajal jätkuvalt põhivastutus rahapesu ja terrorismi rahastamise ärahoidmiseks. Kahtluse korral tuleb kaebajal endal välja selgitada andmed klientide ja tehingute kohta. Kuigi tegevusloa kehtetuks tunnistamine ei eelda tingimata seda, et konkreetne äriühing oleks juba toime pannud mõne

-i alase rikkumise või muutnud oma tegevusega RAB-i järelevalve võimatuks, ei ole hetkel ringkonnakohtule äratuntav, et kaebaja ärimudel oleks loodud eesmärgiga rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks loodud mehhanismidest kõrvale hiilimiseks. RAB ei ole väitnud, et järelevalve teostamisel oleks talle jäänud mõned andmed saamata seetõttu, et kaebaja ostab osasid teenuseid sisse Bulgaariast. Asjas ei nähtu, et kaebaja Eestis asuv juhatus täidaks oma ülesandeid pelgalt formaalselt ning tegelik juhtimine toimuks tegeliku kasusaaja ja osaniku poolt välismaalt. RAB-i otsusest ei nähtu, et kaebaja juhatuse liige S.S tegutseks samal ajal enama kui kahe virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhatuse liikme ametikohal või ei ole suuteline kaebaja juhatuse liikme ülesandeid täitma. Väide ülekaalukast avalikust huvist ei ole seostatav konkreetse juhtumiga. 14. Eelneva tõttu tühistab ringkonnakohus halduskohtu 26.07.2023 määruse ja teeb asjas uue määruse, millega rahuldab esialgse õiguskaitse taotluse ning peatab vaidlustatud otsuse kehtivuse. Määrus jõustub selle teatavakstegemisest. Esialgse õiguskaitse abinõu kehtib kuni praeguses asjas tehtava lõpliku lahendi jõustumiseni. Kaebuse eduväljavaadete selginemisel või faktilise olukorra muutumisel on kohtul võimalik omal algatusel või menetlusosalise taotlusel esialgse õiguskaitse abinõu muuta. 6

(7)3-23-1625 (allkirjastatud digitaalselt) 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.