← Eesti

2-23-8464/5

Obsah (4)§ 637§ 173§ 174§ 162

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-23-8464 Otsuse avalikult tegemise aeg teatavaks 11. juuli 2023, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi G E hagi H K vastu elatise nõ

§ 637lg 21).

HAGEJA NÕUE

  1. Hagiavalduse kohaselt õpib hageja xxx 12 klassis. Tulemas on riigi- ja autokooli eksamid ning hagejal ei ole võimalust tööl käia. Peale gümnaasiumi lõpetamist läheb hageja õppima xxx. Hageja palub välja mõista elatise alates 12.06.2023 200 eurot kuus kuni hageja 21 aastaseks saamiseni. Kostja tasub elatise võlgnevust minimaalselt. Kostja töötab xxx ja saab ümbrikupalka+eraotsad, kuna xxx kaubik on 24/7 tema käsutuses ja seisab tal hoovis. KOSTJA VASTUS
  2. Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja õpingud algavad 01.09.2023 ning vähemalt selle ajani on tal võimalik teenida tulu. Lisaks ei saa nõuda elatist pikemaks perioodiks kui gümnaasiumi lõpetamiseni ning kas õpinguid veel jätkatakse või mitte ning millal ja kus on teadmata ning hüpoteetiline. Eelduslikult lõpetatakse õpingud 30.06.
  3. Kostjal on lastest ülalpidamisel lisaks T K. Kostjal on tänaseks elatisevõlgnevus (sh hageja ees kokku ca 25000 eurot, sh elatisabi d võlgnevus üle 4000 eurot). Igakuiselt tasutav elatisvõlgnevus katab hageja vajadused ning seda vähemalt õpingute jätkumise ajal. Hageja vajadused ei ole tõendatud ning on ilmselgelt kunstlikud ja ülepaisutatud. Kostja tööandjaks on xxx ja töötasuks miinimumtöötasu. Hageja vajaduste katteks on mõeldud ka riiklik lapsetoetus 80 eurot kuus. KOHTU PÕHJENDUSED
  4. Arvestades hagi hinda 1800 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Hageja palub välja mõista kostjalt elatise 200 eurot kuus. Kostja ei ole nõus elatist tasuma. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on kohustatud ülalpidamist andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohuslased). PKS § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Hagile on lisatud xxx tõend, mille kohaselt õpib hageja 11 klassis ja eeldavalt lõpetab gümnaasiumi juunis

  2. Lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st et arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada. Eelduslikult peavad vanemad pidama last ülal võrdsetes osades. Hageja on välja toonud, et tema igakuised kulutused on kokku 438, 45 eurot kuus. Hagile on lisatud igakuiselt makstavad arved ja ostutšekid. Alates
  3. jaanuarist 2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg-te 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Elatis on alates 01.04.2023.a 260, 33 eurot (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/). Järelikult nõuab hageja elatist väiksemas ulatuses, kui on pool hageja kulutustest ja PKS § 101 alusel arvutatud summa. Elatise suuruse 2 kindlaksmääramisel on arvestatud asjaoluga, et osa hageja vajadustest on kaetud riikliku peretoetusega (hageja viide lapseteotusele).
  4. Kinnisvara ja mootorsõidukeid kostjale ei kuulu ning kostja väitel on tema töötasuks miinimumpalk, mis on 2023 aastal 725 eurot. Hagile lisatud tõendist nähtub, et teise vanema sissetulek on 792 eurot, so. praktiliselt samas suurusjärgus kui hagejal. Kostja väited, et igakuiselt tasutav elatisvõlgnevus katab hageja vajadused, on asjakohatud. Elatise võlgnevus ja jooksva elatise tasumine on erinevad kohustused. Lisaks tasutakse elatist kas seaduse või kohtulahendiga kindlaks määratud suuruses perioodiliste maksetena. Ülalpeetava vajaduste rahuldamine ei saa sõltuda sellest, millisel ajal ja mis suuruses suudab kohtutäitur elatise võlgnevuse kohustatud vanemalt sisse nõuda.
  5. Kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohtu hinnangul on hageja võimeline tasuma igale lapsele elatist 200 eurot kuus ning kostja sissetulek (725 eurot kuus) võimaldab kasutada tema käsutuses olevaid rahalisi vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (RKTKo 2-16-2343 p 13). Kostja vastusest ei nähtu, et kostja ei oleks suuteline raha teenima, või, et kostja teine laps (Timo K) jääks hagejale nõutud ulatuses elatise tasumisel vähem kindlustatuks kui hageja. Eeltoodu alusel tuleb hagi rahuldada. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (

§ 174

lg 1).

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud kostja kanda. Hagejal menetluskulusid ei ole ning seega ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.