-2 lg 1 järgi ja karistati rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot N R, isikukood xxx, kodakondsus xxx, elukoht xxx Menetlusalune isik RESOLUTSIOON VTMS § 120, § 29 lg 1 p 1 ja 132 p 3, § 133 - § 135, § 155, § 156, kohus OTSUSTAS: N Ri kaebus Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri 09.06.2023 kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 240323000382 rahuldada. Tühistada Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri 09.06.2023 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 240323000382 täielikult. Lõpetada väärteoasjas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kohtuotsuse ärakirjad edastada menetlusalusele isikule e-postile ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 20.07.
lg 1, rikkumine on kvalifitseeritud
S § 56 lg 1 alusel määrati isikule karistuseks
16.06.2023 registreeriti Viru Maakohtus N Ri kaebus kohtuvälise menetleja 09.06.2023 otsusele nr 10220152407017. Kaebuses esitatud seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. Ta taotleb otsuse tühistamist, sest teo puhul on tegemist inimliku eksimusega, sest piir jõel ei ole korralikult märgistatud. Isik viibis 09.06.2023 Permiskülas Alutaguse vallas, Narva jõel kalal, tavalisel sõudepaadiga. Tõepoolest ta võis ületada piiri, kuid seda mittetahtlikult Nimelt, selles kohas ei ole piir Venemaa ja Eesti vahel tähistatud, poid ei ole. Paadiga ta liikus jõel, et paadimootor ei läheks põhja kinni. Tal on see esmane juhtum ja rikkumisi tal pole kunagi olnud. Menetlusalune isik on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja esitas 06.07.2023 kirjaliku seisukoha, mille kohaselt on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Olles tutvunud N Ri kaebusega, on kohtuväline menetleja seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtuväline menetleja leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, väärtegu on kaebaja poolt toime pandud ja ta on süüdi. Olles tutvunud menetlusaluse isiku kaebusega, leiab kohtuväline menetleja, et vaidlust ei ole selles, kas N R ületas Eesti Vabariigi välispiiri, ajutise kontrolljoone väljaspool rahvusvaheliseks liikumiseks avatud piiripunkti. Riigipiiri ületamist on N R tunnistanud ise nii menetlusaluse isikuna ütluste andmisel kui ka Viru Maakohtule esitatud kaebuses. Kohtuväline menetleja peab vajalikuks märkida, et väljudes mootorpaadiga Narva jõele peab mootorpaadi juht informeerima Politsei- ja Piirivalveametit oma viibimisest piiriveekogul. Sellest tingituna pidi kaebaja teadma, et ta asub piiriveekogul ja Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline ajutine kontrolljoon kulgeb mööda jõge ja hoiduma võimalikust ebaseaduslikust piiriületusest. Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud väärteomenetlusega seotud rikkumisi, mis tooksid kaasa otsuse tühistamise. Lisaks on kohtuväline menetleja kindlal veendumusel, et kohtuvälise menetleja 2/7 otsus koos karistuse määraga arvestab selgelt kõiki neid menetlusaluse isiku poolt kaebuses välja toodud olulisi detaile majandusliku seisundi osas. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigipiiriseaduse § 17-2 lg 1 sätestab, et Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Kohtuväline menetleja osundab sellele, et KarS § 56 lg-s 1 sätestatut arvestades tuleb süüdlasele karistuse määramisel lähtuda karistuse eripreventiivsest eesmärgist s.o. mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Kohtuväline menetleja määras karistuseks menetlusalusele isikule Riigipiiriseadus § 17-2 lg 1 alusel rahatrahvi 50 trahviühikut s.o. 200 EUR, mis on oluliselt alla keskmise määra. Üldpreventiivses mõttes tuleb isikule mõista selline karistus, et õiguskorra kaitsmise huvid oleksid tagatud ja ta võtaks karistust tõsiselt. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks võib trahvisumma keskmisest madalamas määras mõjutada N Rit edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohtuväline menetleja leiab, et konkreetse rahatrahvi kohaldamine konkreetse menetlusaluse isiku asjas omab eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusaluse isiku N Rile kohaldatud karistus vastab toimepandud teole, isiku süüle ja mõjutatavusele. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120 lg 1 ja § 132 p 1 taotleb kohtuväline menetleja jätta asjas tehtud otsus nr 24032300382 muutmata ja kaebus rahuldamata. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Käesolevas asjas on menetlusalusele isikule esitatud süüdistus
-2 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, nimelt Eesti Vabariigi välispiiri ületamises väljaspool avatud piiripunkti. Algul näitab kohus, milline on asjassepuutuv õiguslik regulatsioon seoses isikule esitatud süüdistusega. Riigipiiri seadus § 9 lg 1 näeb ette, et Eestisse saabuvad või Eestist lahkuvad isikud ja transpordivahendid võivad välispiiri ületada ning Eestisse toodav või Eestist väljaviidav kaup võidakse üle välispiiri toimetada rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktide kaudu nende lahtioleku ajal. Seega loata ja väljaspool avatud piiripunkti piiri ületamine on keelatud. Keelu tähendusest arusaamist menetlusalune isik ei eitagi.
-2 lg 1 näeb ette vastutuse Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise eest.
lg 1 sätestab, et riigipiir tähistatakse: 1) maismaal alaliste piirimärkidega; 2) piiriveekogul ujuvate piirimärkidega, talvel jääle ajutiselt paigaldatavate piirimärkidega.
lg 2 sätestab, et piirimärkide kuju, konstruktsioonid, elemendid ja mõõtmed ning paigaldamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus, võttes arvesse sõlmitud välislepinguid. Riigipiiri seadus § 4 p 4 sätestab, et riigipiir kulgeb järvel ja muul looduslikul veekogul sirgjoonena läbi välislepingutega kindlaks määratud piirimärkide keskkohtade või mööda keskmise veeseisu ajal määratud veepeegli keskjoont.
p 2 näeb ette, et ujuva piirimärgi ja ujuva vahepiirimärgi konstruktsioon peab vastama majandus - ja kommunikatsiooniministri
lg 1 p 2 ( veekogul peab olema piir tähistatud ujuvate piirimärkidega), § 4 p 4 ( piir kulgeb veekogul sirgjoonena läbi piirimärkide keskkohtade) ning mainitud määruse § 6 ( paigaldatud piirimärk on veekogul selgelt nähtav, kuigi konkreetne märkide vahemaa ei ole kehtestatud) ja määruse § 7 lg 2 ( tuleb tagada kontrolljoone katkematu kulgemine kasutades vajadusel vahepiirimärke) regulatsioonid koostoimes, tuleb tõdeda, et õiguslikus mõttes on seaduseandja loonud selge ja ühiseltmõistetava regulatsiooni. Juhul, kui riik täidab oma kohustuse riigipiiri tähistamisel, on piir tähistatud selliselt, et igaühele on piiri kulgemine selge ja nähtav kohapeal ja isikul on sel juhul vaba valik, kas ta järgib riigipiiri seadust või rikub ja ületab piiri ilma loata ja väljaspool avatud piiripunkti. Kohus näitas, milline on isikule esitatud süüdistus, millised faktilised asjaolud on isikule ette heidetud ja millised on piiri ületada soovinud isikule seatud õiguslikud nõuded ja üleüldse õiguslik raamistik. Nüüd kohus analüüsib esitatud tõendeid ja tuvastab faktilised asjaolud, seejärel annab kohus faktiliste asjaolude kogumise õigusliku hinnangu. Iseenesest ei ole vaidlust faktilises asjaolus, et menetlusalune isik liikus paadiga 09.06.2023 Narva jõel ja ületas kontrolljoone süüdistuses näidatud kohas ja ajal. Isik ületas kontrolljoone, sõites Venemaa Föderatsiooni alale paadiga, viibides seal vähem kui minut aega, ning suundudes Eesti alale ületas taas kontrolljoone. Kiirmenetluses andis menetlusalune isik ütlusi, et viibides Narva jõel ületas ta piiri, sest piirimärki (poid) ei olnud, mistõttu ei arvestanud ta õige vahemaaga. Tunnistaja A A, Ida prefektuuri ametnik, andis ütlusi, et ta on teenistuses seireoperaatorina ja ta jälgib piiri tehniliste vahendite abil. Kl 21.16 avastas Permisküla radarimasti vahelisel alal liikuvat objekti, milleks oli väikelaev ühe isikuga pardal. Väikelaev liikus ja sellejuures ületas kontrolljoont Eesti ja Venemaa Föderatsiooni vahel. Isik ja väikelaev oli tuvastatud. Kl 21.16.44 väikelaev ületas kontrolljoont ja kl 21.17.27 ületas taas saabudes Eesti alale. Suurim sügavus Venemaa vette oli kuni 40 m. Tunnistaja koostas vastava skeemi, millel on nähtav kontrolljoone kulg jõel, Permisküla saare piirkonnas. Skeemile on näidatud menetlusaluse isiku paadi teekond ja kohad, kus isik ületas kontrolljoont. Piirimärgid 561, 562 ja 563 on paigaldatud maismaal. Ujuvaid piirimärke sellel alal ei ole. Kontrolljoon kulgeb selgelt jõe alal, mitte maismaal. Selles osas ühtivad menetlusaluse isiku ütlused ja tunnistaja koostatud skeemi sisu selles mõttes, et isiku teekonnal Permisküla saare juures ei ole jõel kulgev kontrolljoon millegagi tähistatud. Ka tunnistaja ütlustest ei nähtu, et kontrolljoon oleks selles kohas tähistatud ujuvate piirimärkidega. 5/7 Seega on kinnitust leidnud menetlusaluse isiku väide, et talle süüdistuses esitatud kohas puuduvad ujuvad piirimärgid. Objektiivses mõttes seisneb menetlusaluse isiku poolt toimepandud tegu selles, et süüdistuses näidatud ajal ja kohas ületas ta Eesti ja Venemaa Föderatsiooni kontrolljoont ilma loata väljaspool avatud piiripunkti. Nii ütlustes kui kaebuses väitis menetlusalune isik, et piiri rikkumine sai võimalikuks, sest veekogul kulgev piir ei ole ujuvate piirimärkidega tähistatud, mis viibki eksimuseni, menetlusalune isik eksiski vahemaa arvestamisel. Kohus selgitab kohtuvälise menetlejale, et isikut võib teo eest karistada, kui see on toime pandud kas tahtlikult või vähemalt ettevaatamatusest kergemeelsuse või hooletuse vormis, ehk esinema peavad nii objektiivsed tunnused kui ka subjektiivne pool. Kohus kontrollib, kas menetlusalune isik tegutses teo toimepanemisel vähemalt ettevaatamatusest. Ei ole vaidlust, et liikudes süüdistuses näidatud kohas, ei teadnud menetlusalune isik, et ta ületas kontrolljoont. Seega esineb ettevaatamatuse tunnus KarS § 18 lg 3 mõttes, et tegemist on hooletusega, kui isik ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist; see on aga hooletuse tunnuse üks pool. Kohus selgitab, et hooletusest on teo toime pandud siis, kui isik, olles teadmatuses esinevast koosseisulisest asjaolust, oleks siiski tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Nüüd kohus kontrollib, kas menetlusalune isik oli tähelepanelik ja kohusetundlik ja kas ta peaks ette nägema, et liikudes valitud trajektooril ületab ta kontrolljoont. Kohtupraktika kohaselt tuleb ettevaatamatusdelikti korral tuvastada eeskätt, milline on isiku hoolsuskohustus ja kas isik on hoolduskohustuse objektiivselt rikkunud ja konstreeerida hoolsuskohustusele vastav tegu. 3-1-1-71-09: „13.1. …Tunnistamaks isikut süüdi ettevaatamatusest toimepandud süüteos, peab isiku käitumises olema esmalt tuvastatud objektiivne hoolsuskohustuse rikkumine (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-136-05 - RT III 2006, 9, 82, 12. oktoobri 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-88-06 - RT III 2006, 37, 311, p 10 ja 20. novembri 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-9006 - RT III 2006, 44, 370). Selleks et tuvastada objektiivse hoolsuskohustuse rikkumine, tuleb aga ära näidata, kuidas oleks isik pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral käituma, s.t konstrueerida hoolsuskohustusele vastav käitumine. Selleks on vaja püstitada küsimus, kuidas toiminuks süüdistatava (menetlusaluse isiku) asemel keskmiselt kohusetundlik ja ettenägelik, samas eluvaldkonnas tegutsev isik. (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. novembri 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-90-06, p 31 ja 5. veebruari 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-83-08 - RT III 2009, 7, 43, p 13).“ 4-18-5832/18: „21. … Hoolsuskohustuse rikkumisest on alust kõneleda siis, kui toimepanija jätab üles näitamata ühiskonnas vajaliku hoolsuse, samuti peab objektiivne ex ante-vaatleja ära tundma hoolsusvastase teo tagajärjel tekkinud või tekkida võiva ohu (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. novembri 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-79-10, p 23 ja 10. oktoobri 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-45-14, p 8.) „ 6/7 Kohus leiab, et õige on kohtuväline menetleja seisukoht, et isikule lasub hoolsuskohustus piirirežiimi järgmisel kui isik liigub piirialal ehk isikul on kohustatud hoiduma ebaseaduslikest piiriületamisest, mis tähendus peab olema tähelepanelik ja kohusetundlik. Samas jääb ka kohtule arusaamatu, mis viisil peab keskmiselt kohusetundlik isik tegutsema piirialal liikumisel olukorras, kui riigipiir või sellega võrdsustatav kontrolljoon on veekogul ujuvate piirimärkidega tähistamata jäetud, vaatamata sellele, et
ga on see ühiseltmõistetavalt ette nähtud ja konkreetselt, mis viisil see peab olema riigi poolt tehtud. Kohtuvälise menetleja esitatud arvamusest see ei nähtu. Samuti ei tulene kohtuvälise menetleja arvamusest, kuidas on menetleja arvates peaks siis isik toimima, et täita hoolsuskohustust nõuetekohaselt, mida ta on jätnud tegemata, milleks oleks ta õigusaktiga kohustatud. Kohus märgib, et ka kohus ise ei näe, et isik oleks jätnud midagi tegemata hoolsuskohustuse nõuetekohaseks täitmiseks. Kindel on see, et
kohaselt lasub igaühele kohustus alluda piirirežiimile, muuhulgas järgida piirimärke. Kui piirimärke ei ole, puudub isikul võimalust neid järgida. Kaebuse kohaselt ( ja see on nähtav ka tunnistaja Aganitš esitatud skeemist) liikus menetlusalune isik paadiga Narva jõel Permisküla saare läheduses, püüdes vältida sõitmist madalale kohale. Isiku liikumise trajektoor on skeemist nähtav, et ta liigub jõel sirge joone järgi, kuigi teatud kohas kulgeb kontrolljoon väikese nurga all paremale. Just selles kohas ületabki isik kontrolljoont. Kohus on seisukohalt, et tegutsedes selles viisil ei ole isik lubatud riski ületanud ja täitnud oma hoolsuskohustuse nõuetekohaselt ( lubatud riski osas vt 3-1-1-79-10 p 22) . See, et isik tegi kõike endast olenevat, et mitte rikkuda kontrolljoont, nähtub isiku kaebuse kõrval ka paadi liikumise trajektoorist. Paat liikus Permisküla saare läheduses sirgelt, vältides trajektoorist kõrvalesõitmist. Samas tuleb arvestada, et isik ületas kontrolljoont ja viibis Venemaa Föderatsiooni vetes 43 sekundit, sõites seejärel sirge trajektoori järgi taas Eesti vetesse. Tuleb arvestada, et trajektoori järgimine kas skeemil või välitingimustes kohal on erinev tegevus. Kui puuduvad ujuvad piirimärgid on kohapeal orienteerumine veekogul kontrolljoone järgimisel oluliselt raskendatud. Seega jääb isiku nö orienteerumisobjektiks isikult vasakule poole jääv Eesti alale kuuluv Permisküla saar, mille läheduses isik sõitiski, vältides liikumisel madalale kohale sõitmist. Kuna isik on oma hoolsuskohustuse nõuetekohaselt täitnud ega ületanud lubatud riske, ei saa talle ette heita teo toimepanemist ettevaatamatusest, sest ta tegutses piisavalt tähelepanelikult ja kohusetundlikult. Isiku tegevuses puuduvad väärteo tunnused. KOHTU MEETMED N Ri kaebus Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri 09.06.2023 kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 240323000382 tuleb rahuldada ning Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri 09.06.2023 kiirmenetluse otsus väärteoasjas tühistada täielikult. Lõpetada väärteoasjas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o N Ri teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 7/7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.