) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 8. Hagiavaldusest nähtuvalt sõlmis kostja füüsilise isikuna lepingu tarbijana
9.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sel päeval. 10. Kuna kostja ei ole hagile vastanud, siis saab TsMS § 407 lg 1 alusel lugeda kostja poolt omaksvõetuks hageja poolt esitatud faktilised asjaolud, sh asjaolu, et kostja on E AS-ga sõlmitud tarbijakrediidilepingut rikkunud ja ei ole täitnud kohustust nõuetekohaselt. Muu hulgas saab lugeda kostja poolt omaksvõetuks asjaolu, et tal on krediidilepingu alusel tasumata põhivõlg summas 2600 eurot. 11.
lg 1 alusel oli laenuandjal võlausaldajana õigus oma nõue kostja kui võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel üle teisele isikule, antud juhul hagejale (nõude loovutamine).
lg 2 kohaselt saab lugeda, et nõude loovutamisega astus hageja uue võlausaldajana senise asemele.
lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel on hageja põhivõla nõue õiguslikult põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 2600 eurot. 12. E AS ja kostja on sõlmitud lepingu kokku leppinud, et fikseeritud intressimäär aastas kasutusse võetud krediidist on 38,90% aastas, s.o 0,11% päevas, krediidikulukuse määr 55,67% aastas (dtl 39) ja viivisemäär on võrdne intressimääraga (dtl 38). 13.
lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. 14. Hageja tugineb oma nõudes kostjapoolsele lepingurikkumisele (kostja oli viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega). Kostja on hagimaterjalid kätte saanud, kuid hagile vastanud ei ole. Kumbki pool ei ole lepingu tühisusele tuginenud. 4
lg 1 kohaselt on krediidi kulukuse määr krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel. 17. Kostja ja E AS sõlmisid krediidilepingu 12.12.2021. Lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 16,95% (Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks
Kostjale väljastatud krediidi kulukuse määr oli lepingu kohaselt 55,67%. Kuivõrd lepingujärgne krediidi kulukuse määr ületab Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra üle kolme korra, on leping
4062 lg 1 alusel tühine. 18.
lg 3 kohaselt kui tarbijakrediidileping on
lg-s 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. 19. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidileping on tühine, kuna krediidi kulukuse määr ületab seaduses lubatud määra ning kostjal tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi
lg-s 1 sätestatud suuruses.
§-s 94 sätestatud intressimäär on Eesti Panga andmetel alates 01.01.2022 0% aastas, mistõttu jätab kohus hageja intressinõude summas 295,05 eurot kostjalt välja mõistmata. 20. TsÜS § 84 lg 1 teise lause kohaselt tagastatakse tühise tehingu alusel saadu vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
sätestab, et isik peab alusetu rikastumise sätete alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu.
lg-s 1 sätestatud suuruses, on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud viivise nõudmine määras 38,90% aastas ning kohaldada tuleb
lg 1 teises lauses sätestatud määra, ehk viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. 24. Lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o alates 16.04.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 07.03.2023 kujuneb viivis summas 197,53 eurot (8% kuni 31.12.2022 ja 10,5% alates 01.01.2023). 5
26.
lg 2 p-le 3 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.