← Eesti

3-23-1608/2

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-1608 Määruse kuupäev

  1. juuli 2023 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi M.M. riigi õigusabi taotlus RESOLUTSIOON
  2. Jätta M.M. taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
  3. Asendada avaldatavas määruses taotleja nimi initsiaalidega. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 1 peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muud selgitused Saata kohtumäärus taotlejale. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
  4. Viru Vangla kinnipeetav M.M. esitas
  5. juulil 2023 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotlusest nähtuvalt soovib M.M. riigi õigusabi enda esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses. Taotleja soovib Viru Vangla vastu esitada kahju hüvitamise taotluse varalise ja mittevaralise kahju tekitamise eest, sest vangla on teinud vangistuse tasuliseks ning pidevalt eiranud seadusi ja Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukohti, asetades taotleja inimväärikust alandavasse olukorda. Taotlejal puudub juriidiline haridus ja raha kaitsja palkamiseks. Ka on taotleja tervis niivõrd halb, taotleja on umbes 20 tundi päevas pikali ja kohati täiesti ebaadekvaatne.
  6. M.M. on esitanud riigi õigusabi taotluse tema esindamiseks haldusmenetluses, et esitada Viru Vanglale kahju hüvitamise nõue ning kohtueelse menetluse läbimise järgselt saada riigi õigusabi ka halduskohtule hüvitamiskaebuse esitamisel.
  7. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 aga sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta.
  8. Kohus leiab, et M.M. on ise võimeline kaitsma oma õigusi, mistõttu tuleb riigi õigusabi taotlus jätta rahuldamata.
  9. Esmalt märgib kohus, et kuna taotleja on vaatamata oma tervislikule seisundile olnud suuteline esitama riigi õigusabi taotluse, millest on laias laastus arusaadav probleem, mille lahendamiseks M.M. õigusabi taotleb, siis on kohus veendunud, et taotleja on probleemi kirjeldamiseks võimeline nii vanglale esitatava(te) pöördumis(t)e kui ka kohtule esitatava kaebuse esitamisel.
  10. Lisaks on taotlejal pikaajaline haldusmenetluse ja kohtumenetluse kogemus. Taotleja on esitanud erinevatel aastatel kohtutele kümneid kaebusi ning suutnud edukalt menetluses osaleda. Seega ei ole tegemist haldus- ja halduskohtumenetluses kogenematu isikuga, kes vajaks riigi õigusabi korras esindajat. Ka tuleb arvestada, et vanglal ja ka halduskohtul lasub uurimisprintsiibist tulenevalt kohustus vajadusel taotlejat menetluses suunata ja abistada.
  11. Ühtlasi selgitab kohus, et haldus- ja halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et isikul oleksid juriidilised teadmised. Piisab selge nõude esitamisest ning asjaolude ja oma seisukohtade arusaadavast kirjeldamisest. Kui taotleja hinnangul on riigi õigusabi taotluses kirjeldatud asjaolude tõttu talle põhjustatud kahju, tuleb tal esitada kahju hüvitamise nõue. Selleks tuleb esitada vanglale kirjalik taotlus hüvitada tekitatud kahju. Kohtusse saab taotleja pöörduda pärast seda, kui vangla on tema kahju hüvitamise taotluse õigusvastaselt tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
  12. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et taotlejale on tagatud piisavad võimalused vaidlustamaks vangla tegevust ka ilma riigi määratud advokaadita ning taotlus tuleb jätta rahuldamata.
  13. HKMS § 175 lg 3 alusel asendatakse avaldatavas määruses kohtu algatusel taotleja nimi initsiaalidega. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.