3-23-1606 TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-1606 Määruse kuupäev 18.7.2023 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi P.Dussmann Eesti OÜ hankeasi, viitenumber 253943 RESOLUTSIOON Jätta rahuldam

§ 280lgd 11 ja 2.

Nimetatud paragrahvi lõige 11 annab kohtule õiguse anda olulise avaliku huvi korral igas kohtumenetluse staadiumis luba hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmiseks eeldusel, et see on kaebaja õigustest kaalukam. Sama paragrahvi lõikes 2 sätestatakse menetlusosalisele õigus nõustumuse andmist lahendava kohtumääruse edasikaebamiseks ja selle tähtaeg (sama ka lõikes 4). 6.

§ 280

lg 3 järgi lahendatakse sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud kaebus

24. ptks sätestatud korras.

§ 280

lg-s 3 viidatakse üksnes sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud kaebusele, kuid halduskohus leiab, antud juhul tuleb esialgse õiguskaitse menetluse regulatsioonist lähtuda ka

§ 280lg-s 1’ nimetatud taotluse lahendamisel.

Kohtule ei nähtu, et seadusandja oleks soovinud eristada menetlusi sõltuvalt sellest, kas taotluse nõustumuse andmiseks on lahendanud VAKO või kohus. 7.

§ 280

lg-s 1’ nimetatud taotlus ei ole tavapärane esialgse õiguskaitse taotlus, vaid hankeasja menetluses tuleb

24. ptk-s sätestatud korda rakendada

§-st 280 tulenevate erisustega.

§ 280

lg-s 1’ nimetatud taotluse esitamise õigus on hankijal ja halduskohus saab hankija taotluse lahendamisel kohaldada üksnes

§ 280

lg-s 1’ nimetatud meedet, s.o anda hankijale loa hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmiseks, või keelduda hankijale loa andmisest. Küll kohalduvad sellises menetluses esialgse õiguskaitse menetluse tähtajad, edasikaebeõiguse põhimõtted ja uurimisprintsiibi ulatus, samuti muud

24. ptk sätted, mis ei ole

§ 280

regulatsiooniga vastuolus.

§ 280

lg-s 1’ nimetatud taotluse lahendamine seisneb ennekõike huvide väljaselgitamises ja kaalumises. Hankijal tuleb taotluses näidata, et hankelepingu sõlmimata jätmise korral kahjustatakse intensiivselt olulist avalikku huvi. Hinnang kaebuse perspektiivile võib siiski mõjutada õigustele ja huvidele antavat kaalu. Kohus otsustab perspektiivi hindamise ulatuse konkreetse juhtumi asjaolude põhjal, mh arvestades, missuguses staadiumis on taotluse lahendamise ajal põhiasja menetlus. Tuleb ka tähele panna, et nõustumuse andmiseks loa andmist ei õigusta igasugune avalik huvi, vaid üksnes oluline avalik huvi (

§ 280lg 1’).

RHS § 201 lg-s 31 sätestatud hankelepingu sõlmimise keeld juba peegeldab avalikku huvi õiguspärase hankemenetluse vastu. 8.

§ 280

lg-s 1’ nimetatud taotlus tähendab taotlust lubada anda nõustumus riigihanke esemeks oleva hankelepingu sõlmimiseks, sh RHAD-is kajastatud tingimustel. Halduskohus ei saa anda luba hankelepingu sõlmimiseks muudel tingimustel. 9. RHS § 193 lg 5 sätestab: Kui vaidlustatakse riigihanke menetluses hankelepingusõlmimisele eelnev ajaliselt viimane hankija otsus ja kui oluline avalik huvi, mida võidakse kahjustada hankelepingu sõlmimata jätmise korral, kaalub üles vaidlustaja õiguste võimaliku kahjustamise, võib vaidlustuskomisjon hankija põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamise kohta. Tulenevalt RHS § 193 lg-st 5 peavad hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamiseks olema täidetud kõik järgmised tingimused: 1) vaidlustatud on hankelepingu sõlmimisele eelnev ajaliselt viimane hankija otsus, 2) hankelepingu sõlmimata jätmisega võidakse kahjustada olulist avalikku huvi; 3) oluline avalik huvi kaalub üles vaidlustaja õiguste võimaliku kahjustamise. 10. Tartu Halduskohus nõustub VAKO 12.7.2023 otsuses väljendatud seisukohaga, et täidetud ei ole RHS § 193 lg 5 kohaldamise esimene eeldus - vaidlustatud ei ole hankelepingu sõlmimisele eelnevat ajaliselt viimast Hankija otsust. VAKOS on vaidlustatud :1) Korraldusega tehtud otsused millega: a ) tunnistati Osades I, III, IV, V, IX ja X edukaks Baltic Restaurants Estonia 2 3-23-1606 AS-i pakkumused (Korralduse p-d 1.1, 1.3, 1.4, 1.5, 1.9 ja 1.10);

1. b)volitati Korralduses nimetatud isikuid sõlmima Osades I, III, IV, V, IX ja X hankelepinguid Baltic Restaurants Estonia AS-iga (Korralduse p-d 2.1, 2.3, 2.4, 2.5, 2.9 ja 2.10). Korraldus on digitaalselt allkirjastatud Tartu linnasekretäri ja Tartu linnapea poolt (vastavalt 19.06.2023 kell 14.24 ja kell 14.41). Korraldus on riigihangete registrisse üles laetud 19.06.2023 kell 14:54; 2) Riigihanke komisjonide 16.06.2023 protokollilised otsused, millega Osades I, III, IV, V, IX ja X tunnistati edukaks Baltic Restaurants Estonia AS-i pakkumused. Need otsused on allkirjastatud komisjonide liikmete poolt perioodil 16.06.2023 – 19.06.2023 ning riigihangete registrisse üles laetud 19.06.2023 kell 16.11- 16.14. Hankelepingu(
2. te)sõlmimisele eelnev ajaliselt viimane Hankija otsus on 19.06.2023 kell 16.28 riigihangete registris koostatud ja allkirjastatud Kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise otsus(ed), millega Hankija jättis kõrvaldamata ja kvalifitseeris kõigis Riigihanke osades, s.h Osades I, III, IV, V, IX ja X edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud Baltic Restaurants Estonia AS-i. Seda otsust kaebaja (vaidlustaja) vaidlustanud ei ole, mistõttu on täitmata RHS § 193 lg 5 kohaldamise esimene eeldus. 11. Halduskohus leiab, et vaidlusaluses Riigihankes pole nõutud hankepassi esitamist, kuid Kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise otsus(
3. ed)on siiski hankelepingu sõlmimisele eelnev ajaliselt viimane otsus. Hankija on Riigihankes kasutanud nn pöördmenetlust (RHS § 52 lg 3), mida võimaldab Hankedokumentide p 3.3, ning kontrollinud üksnes edukaks tunnistatud pakkuja vastavust kvalifitseerimistingimusele ning temal kõrvaldamise aluste puudumist (Hankedokumentide p-de 4.1.1 ja 5.1.1 viimased lõigud). Hankedokumentide p-de 3.3, 4.1.1 ja 5.1.1 kohaselt kontrollitakse pöördmenetluse kasutamisel kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste puudumist üksnes edukal pakkujal. Seega nähtub ka riigihanke alusdokumentidest, et nn pöördmenetluse kasutamisel, mida Hankija on teinud, järgneb Kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise otsus ajaliselt pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele ning Hankija on kohustatud selle otsuse Riigihankes tegema. 12. Seega RHS § 193 lg 5 sõnastusest tuleneb üheselt mõistetavalt, et juhul kui hankelepingu sõlmimisele eelnevat ajaliselt viimast hankija otsust ei ole vaidlustatud, ei saa VAKO (vaidlustuskomisjon) , samuti ka halduskohus teha otsust hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamiseks. 13. Kirjeldatu alusel jätab halduskohus rahuldamata kaebaja taotluse anda nõustumus riigihanke "Toitlustamisteenuse osutaja leidmine Tartu linna koolidele" (viitenumber 253943) osades I, III, IV, V, IX ja X hankelepingute sõlmimiseks (

§ 252

lg 1) (allkirjastatud digitaalselt) 3