Obsah (15)

§ 173§ 180§ 126§ 318§ 319§ 189§ 387§ 2911§ 105§ 175§ 313§ 306§ 275§ 127§ 130

1-22-7843 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2023, Tallinn Kriminaalasja number 1-22-7843 (22230100994) Kohtukoosseis eesistuja Märt Toming, ra

§ 173

lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p 1 § 180 lg-te 1 ja 3 alusel - esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1812 (tuhat kaheksasada kaksteist) eurot ja 50 (viiskümmend) senti; - lukuvahetuse tasu 155 (sada viiskümmend viis) eurot; - määratud kaitsjale Leelo Viil kohtueelses menetluses makstud tasu summas 1006 (üks tuhat kuus) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti ja kohtumenetluses makstud tasu summas 3870 (kolm tuhat kaheksasada seitsekümmend) eurot, s.o kokku 1 kaitsjale makstud tasu 4876 (neli tuhat kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti; - surnu keeruka kohtuarstliku ekspertiisi nr 22E-AOS0040/489 ja surnu radioloogise uuringu nr 22U-KT0160 teostamise kulud kokku summas 767 (seitsesada kuuskümmend seitse) eurot; - DNA-ekspertiisi nr 22E-GE0844 teostamise kulust summas 1995 (tuhat üheksasada üheksakümmend viis) eurot osa, s.o 1026 (tuhat kakskümmend kuus) eurot; - kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akti nr 14/22 teostamise kulu summas 4335 (neli tuhat kolmsada kolmkümmend viis) eurot ja 76 (seitsekümmend kuus) senti; st. kokku menetluskulu 12 973 (kaksteist tuhat üheksasada seitsekümmend kolm) eurot ja 6 (kuus) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Dmitri Moskalets, 1-22-7843, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Dmitri Moskaletsile tema kinnipidamiskoha aadressile elektronpostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

§ 180

lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulu, s.o DNA ekspertiisi (akt nr 22EGE0844) teostamise kulust 1995 eurot osa kulu summas 969 (üheksasada kuuskümmend üheksa) eurot Dmitri Moskaletsilt välja mõistmata, jättes selle osa menetluskulust riigi kanda. Asitõendid ja salvestised 5. Sündmuskoha xxx asuva korteri vaatluse käigus ära võetud teibitükid (pakendid nr 1, 2, 3, 4, 10, 21, 22, 27, 36-38), riidelapp (pakend nr 9), puuteproovid (pakendid nr 11, 12), 0,5 l klaaspudel „TALU VIIN“ (pakend nr 13), villane toolikate (pakend nr 15), käärid (pakend nr 17), kangatükk (pakend nr 18), pastapliiats (pakend nr 20), teibirull (pakend nr 23), püksirihm (pakend nr 24), DNA proovid (pakendid nr 16, 25, 28-35, 39-41), hammas (pakend 26) ning voodilina ja proov (pakendid nr 42, 42.1), G M surnukeha jalas olnud sinist värvi teksapüksid, punast värvi püksid, seljas olnud musta värvi mustriline kampsun ja roosat värvi särk (pakendid nr 5-8), mis on hoiustatud asitõendite laos Rahumäe tee 6/1 Tallinnas (akt 22ATH20766) ja milledel puudub kohtuotsuse jõustumise järgselt tõenduslik ja materiaalne väärtus - hävitada

126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asjad. 6. Sündmuskoha xxx asuva korteri vaatluse käigus ära võetud mobiiltelefon SAMSUNG (pakend nr KT7912229), mis on hoiustatud asitõendite laos Rahumäe tee 6/1 Tallinnas (akt 22ATH20766) – välja anda

§ 126lg 3 p 2 alusel asja omanikule X X.

7. Sündmuskoha xxx asuva korteri vaatluse käigus ära võetud mobiiltelefon MICROSOFT (pakend nr KT7912228), mis on hoiustatud asitõendite laos Rahumäe tee 6/1 Tallinnas (akt 22ATH20766) – välja anda

§ 126lg 3 p 2 alusel asja omaniku Dmitri Moskalets volitatud isikule X X.

8. Dmitri Moskaletsi kinnipidamisel Dmitri Moskaletsil seljas olnud musta värvi kapuutsiga dressipluus (paneks nr 7), kollast-rohelist värvi T-särk (pakend nr 8), punast värvi sokipaar (pakend nr 10), musta värvi dressipüksid (pakend nr 11) ja tumesinist värvi aluspüksid (pakend nr 14), mis on hoiustatud asitõendite laos Rahumäe tee 6/1 Tallinnas (akt 22ATH20766), milliste asjade omanik süüdistatav Dmitri Moskalets ei soovinud asjade tagastamist ja millistel asjadel puuduvad kohtuotsuse jõustumise järgselt tõenduslik ning materiaalne väärtus - hävitada

126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asjad. 9. Dmitri Moskaletsi kinnipidamisel Dmitri Moskaletsil jalas olnud tumedat värvi Nike plätud (pakend nr 9), mis on hoiustatud asitõendite laos Rahumäe tee 6/1 Tallinnas (akt 22ATH20766), tagastada

§ 126

lg 3 p 2 alusel asja omanikule Dmitri Moskalets, edastades asjad süüdistatava kinnipidamiskoha administratsioonile hoiustamiseks süüdistatava Dmitri Moskaletsi isiklike asjade hulgas. 10. CD-R plaat Häirekeskuse kõnede audiosalvestustega (kr. toimik tl 7), CD-R plaat sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde koos fototabeliga (kr. toimik tl 20), 2 CD-R plaati 2 asitõendite vaatlusprotokollide juurde koos fototabelitega (kr. toimik tl 28, 33), DVD-R plaat XXX poe turvakaamerate videosalvestustega (kr. toimik tl 76), Blu-Ray plaat XXX poe videosalvestustega (kr. toimik tl 85), DVD-R plaat XXX videosalvestustega (kr. toimik tl 93), CD-R plaat kõnelogidega (kr. toimik tl 105), CD-R plaat isiku läbivaatuse juurde fototabeliga (kr. toimik tl 158) ja CD-R plaat asitõendi vaatlusprotokolli juurde fototabeliga (kr. toimik tl 158) - on teabekandjateks, mis tuleb jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib

§ 318

lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 lg 2 alusel kohtumenetluse pool, kui ta esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud või muul alusel kinnipidamisasutuses viibiva menetlusosalise ja kinnipidamisasutuses viibiva süüdistatava kaitsja puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega kohtuotsuse kättetoimetamisest kinnipidamiskohas viibivale isikule.

§ 319

lg 4 kohaselt jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt

§ 189

lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt

§ 387

lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. 1. SÜÜDISTUSE SISU Dmitri Moskalets´i süüdistatakse selles, et tema ajavahemikus 05.09.2022 kella 22.00 kuni 06.09.2022 kella 03.31, viibides XXX asuvas korteris, lõi XXX keha erinevatesse piirkondadesse, sh vähemalt 7 – 8 korda pea piirkonda, korduvalt kõva(

1. de)tömbi (tömpide) piiratud pinnaga eseme(te)ga, milleks võisid olla klaaspudel, kängitsetud jalg või muu taoline ese. Sellise tegevuse tagajärjel suri XXX sündmuskohal. Lähtuvalt surnu kohtuarstlikust ekspertiisiaktist nr 22E-AOS0040/489, 30.11.2022, on XXX tekitatud järgmised tervisekahjustused: • Pea piirkonnas: silmakoopa külgseina-põhja, ülalõuaurke seinte ja sarnakaare murrud vasakul; liigese nihestusega alalõualuu parempoolse põntjätke murd, ninaluude murd; hulgalised põrutusja põrutus-rebimishaavad, verevalumid/nahaalused verevalumid ning nahamarrastused näol, suuõõnes ja juustega kaetud peanahal; • Ülajäsemetel: vasaku V sõrme küüslüli lömastus, vasaku III kämblaluu ja küünarluu kaugmise otsa murd; põrutus-rebimishaavad vasakul õlavarrel ja mõlemal labakäel, nahaalused verevalumid-nahamarrastused ning väljendunud pehmete kudede turse kogu vasakul ülajäsemel, nahaalused verevalumid paremal õla-küünarvarrel, küünarliigesel, labakäel-sõrmel ning nahamarrastus paremal küünarvarrel; • Kehatüvel: parempoolse IV-V roide ning vasakpoolse V – VI roide murd rangluujoonel ning vasakpoolse VII roide murd eesmisel kaenlajoonel; nahaalused verevalumid kõhul ning seljal; • Alajäsemetel: nahaalused verevalumid paremal reiel ning vasakul säärel. Eelpool nimetatud vigastused koosvõetuna põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse. Seega Dmitri Moskalets teise inimese tapmisega pani toime KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtulike vaidluste käigus leidis prokurör, et on tõendamist leidnud, et Dmitri Moskalets on XXX tapmise toime pannud ja seda vähemalt kaudse tahtlusega. Arvestades Dmitri Moskaletsi puhul karistust kergendava asjaoluna tema puhtsüdamlikku ülestunnistust ja siirast kahetsust, palus prokurör Dmitri Moskalets süüdi tunnistada KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ning karistada teda 9 aasta pikkuse vangistusega. 3 Kaitsja palus kohtulikes vaidlustes arvestada kergema tahtluse liigi, kahetsuse, koostöövalmiduse ja varasema keerulise elukäiguga ning leidis, et seetõttu on põhjendatud mõista karistus tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra, menetluskulud välja mõista ja ajatada. Dmitri Moskalets ütles 07.06.2022 kohtuistungil, et tal on häbi, et pani sellise kohutava asja toime, ei saa sellest kunagi vabaks, tahaks ema haual vabandust paluda ja rohkem ei pane midagi taolist toime. 2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise, kannatanu ja tunnistajate ütlused, kaitsja ja prokuröri seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud ning kohtule esitatud kirjalikke tõendeid ja salvestisi, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Kriminaalasjas on tuvastatud ning puudub vaidlus selles, et ajavahemikul 05.09.2022 kell 22.00 kuni 06.09.2022 kell 03.31 viibides XXX asuva korteris, lõi Dmitri Moskalets XXX korduvalt keha erinevatesse piirkondadesse, sh vähemalt 7 – 8 korda pea piirkonda, korduvalt kõva(
2. de)tömbi (tömpide) piiratud pinnaga eseme(te)ga, milleks võisid olla klaaspudel, kängitsetud jalg või muu taoline ese, millised tekitatud vigastused koosvõetuna põhjustasid eluohtliku tervisekahjustuse ja millede tagajärjel XXX suri. Asitõendi vaatlusprotokollist (kr. toimik, tl 1-6, CD tl 7) nähtub, et 06.09.2022 kell 03.31 helistab Häirekeskusesse meesterahvas, et üks XXX-aastane naine, XXX, on surnud, tema poeg helistas ja palus kiirabisse helistada, ise kartis. Aadressiks on XXX. Kell 03.36 helistab meesterahvas Häirekeskusele tagasi, et anda surnud naise poja telefoninumber XXX, ise on helistaja oma kodus, mitte kohapeal. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolli (kr. toimik tl 99-104, CD-plaat 105) kohaselt 05.09.2022 kell 18.42 tehakse X Xile kuuluvalt abonentnumbrilt 3 sekundiline kõne Dmitri Moskaletsile kuuluvale abonentnumbrile. 06.09.2022 kell 03.26 helistatakse Dmitri Moskaletsile kuuluvalt abonentnumbrilt X Xile kuuluvale abonentnumbrile, kõne kestab 278 sekundit. Seejärel helistatakse kell 03.31 ja kell 03.36 A. Xile kuuluvalt abonentnumbrilt Häirekeskusesse. X. Xi numbrilt helistatakse D. Moskaletsile kell 03.37 ja 04.17. 05.09.2022 kell 17.31 on D. Moskaletsi kasutuses olevalt numbrilt helistatud X X kasutuses olevale numbrile, kõne kestis 256 sekundit, kontrollitud perioodi jooksul helistati X. X numbrile veel 9 korral, kuid kõne ei toimunud. 06.09.2022 on X. X numbrilt üritatud helistada D. Moskaletsi numbrile kahel korral, kõne ei toimunud. Samuti on Dmitri Moskaletsile kuuluvalt abonentnumbrilt helistatud X X lepingulisele numbrile 05.09.2022 õhtupoolikul kolmel korral, ajavahemikul 20.11-20.15. Kõik eelnimetatud kõned on tehtud XXX asuvate tugijaamade levialas, va. X. X poolt tehtud kaks kõne. XXX asuva korteri sündmuskoha vaatlusprotokollis (kr. toimik, tl 8-19, CD tl 20) on kirjeldatud ja fotografeeritud kortermaja, trepikoda ja korterit. Elutoa keskosas on surnukeha ning elutoa uste elutoapoolsel küljel on veresarnase aine pritsmed. Elutoas asuva sektsioonkapi alumise riiuli peal on veresarnase määrdumisega teibirull, teip on pruunika värvusega, sektsioonkapi ees oleva tugitooli peal on teibitükk ning valget värvi riideese, mis mõlemad on veresarnase määrdumisega. Elutoa akna ees oleval elektrilisel kaminal ja diivanilaual on ulatuslikud veresarnase aine pritsmed, kamina taga olevatel põrandast kuni aknalauani ulatuvatel svammilaadsest materjalist tükkidel on hulgaliselt veresarnase aine pritsmeid. Elutoa uksest vasakule poole jääb diivanvoodi, mille juures seina peal on veresarnase aine pritsmed. Elutoast pääseb magamistuppa, mille ukse elutoapoolsel küljel on veresarnase aine pritsmed ning samuti elutoa põrandal magamistoa ukse lähedal on veresarnase aine määrdumine, mis asub vaiba servas ja ulatub diivanvoodi juurest kuni magamistoa ukse juures asuva rohelist värvi tugitoolini. Antud tugitooli vastu toetub diivanvoodi jalutsiosast puudu olev käetugi, millel on veresarnased määrdumised. Diivanvoodi käetoe ja tugitooli vahel on veresarnase 4 määrdumisega teibitükk. Veresarnased määrdumised on ka rohelist värvi tugitoolil ning sellel oleval pruunist nahalaadsest materjalist diivanipadjal. Rohelist värvi tugitooli kõrval on pruuni värvi tool, mille peal on veresarnase määrdumisega punast värvi käepidemega käärid ja roosavalgega kortsus riidetükk. Samuti on veresarnased määrdumised elutoa kardinal, aknal, aknalaua ümbruses ja akna ees oleval elektrilisel kaminal. Elektrikamina ja pruuni värvi tooli vahel maas on erinevad alkoholipudelid, milledel on veresarnase aine pritsmed. Rohelise tugitooli ja diivanilaua vahel põrandal on ulatuslik veresarnane määrdumine. Vaatlusprotokollis on kirjeldatud ka naisterahva surnukeha asendit, välimust, seljas olevaid riideid ning verevalumeid, haavasid ja veresarnaseid määrdumisi. EKEI kohtuarst-ekspert kirjeldab kell 07.56 surnukehal esinevaid koolnukangestusi. Surnukeha teksapükste vasaku jala säärel ning vasaku käe küünarvarre ja labakäe all on verekahtlase määrdumisega teibitükid. Samuti leiti surnukeha küünarvarrest 20 cm kaugusel diivanvoodi alt, surnukeha selja alt ja laua pealt kodujuustu topsist veresarnase määrdumisega teibitükid. Kõik teibitükid fotografeeritakse ja pakendatakse. Elutoa sektsioonkapi akna poolse serva lähedal oli läbipaistev klaasist tühi pudel, millel on sedel “TALU VIIN“, mis on üleni määrdunud veresarnase määrdumisega ja selle küljes on juuksekarvadele sarnanevad karvad, pudel pakendatakse. Samuti pakendatakse mobiiltelefonid Samsung ja Microsoft, 05.09.2022 kuupäevast XXX arve, rohelise tugitooli juurest põrandalt leitud hammas koos juurtega ning elutoas olevad esemed, millel on veresarnaseid määrdumisi. Eelpool loetletud elutoas ja magamistoa ukse juures olevatelt pindadelt ja põrandal olevatest veresarnastest määrdumistest võetakse puuteproovid. Diivanilaua aknapoolsel osal paiknevad enamus veresarnaseid pritsmeid põranda suhtes horisontaalselt või suunaga alt üles, samuti diivanilaua riiulite vaheseinadel on pritsmed suunaga alt üles. Vannitoas oleva ahju ustelt ning põlemiskambrist leitud termiliste kahjustustega teibitükilt võetakse puuteproovid. Pakendatakse ahju all asetsenud kolm veresarnase määrdumisega teibitükki. Vanniäravoolutorult võeti puuteproov, mida testiti Tetrabase lahusega, mis andis vere olemasolule positiivse reaktsiooni. Puuteproovid võetakse ka vanni veekraanidelt ning pesukorvis olnud veresarnase määrdumisega linalt, viimane pakendati. Asitõendi vaatlusprotokollis (kr. toimik tl 23-27, CD plaat tl 28) on vaadeldud sündmuskoha vaatluse käigus XX X surnukehalt äravõetud riideesemeid. Ära võetud sinist värvi teksapükstelt, punast värvi pükstelt, musta värvi mustriliselt kampsunilt ja roosat värvi särgilt tuvastati mitmeid veresarnase aine määrdumisi, mida kontrolliti erinevatest kohtadest Tetrabase indikaatorlahusega, mis andis vere olemasolule positiivseid tulemusi. Kahest verejäljest võeti ka puuteproovid, mis pakendati. 21.09.2022 asitõendi vaatlusprotokollis (kr. toimik tl 29-32, CD plaat tl 33) vaadeldi veremäärdumisega 0,5 l klaaspudelit sildiga „TALU VIIN“. Pudeli välispind on kogu ulatuses veremäärdumisega, pudel on ilma korgita. Pudeli suult ning pudeli põhjaosalt võeti bioloogilise aine proov. Pudeli välispinnalt tuvastati kaks juuksekarva koos juuresibulaga, mis pakendati. Sõrmejälje fragmente pudelil ei tuvastatud. Surnu keeruka kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 22E-AOS0040/489 (kr. toimik tl 34-72) kohaselt esinevad kannatanu X X surnukehal järgnevad tervisevigastused: - peapiirkonnas: silmakoopa külgseina-põhja, ülalõuaurke seintel ja sarnakaarte murrud vasakul; liigese nihestusega alalõualuu parempoolse põntjätke murd, ninaluude murd; hulgalised põrutus- ja põrutus-rebimishaavad, verevalumid/nahaalused verevalumid ning nahamarrastused näol, suuõõnes ja juustega kaetud peanahal; - ülajäsemetel: vasaku V sõrme küüslüli lömastus, vasaku III kämblaluu ja küünarluu kaugmise otsa murd; põrutus-rebimishaavad vasakul õlavarrel ja mõlemal labakäel, nahaalused verevalumid-nahamarrastused ning väljendunud pehmete kudede turse kogu vasakul ülajäsemel, nahaalused verevalumid paremal õla-küünarvarrel, küünarliigesel, labakäel-sõrmel ning nahamarrastus paremal küünarvarrel; - kehatüvel: parempoolse IV-V roide ning vasakpoolse V-VI roide murd rangluujoonel ning vasakpoolse VII roide murd eesmisel kaelajoonel; nahaalused verevalumid kõhul ning seljal; 5 - alajäsemetel: nahaalused verevalumid paremal reiel ning vasakul säärel. Surmajärgseid vigastusi kannatanu surnukehal ei sedastatud. Kannatanu vigastused koosvõetuna põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse. Ei saa välistada, et näiteks vasaku III kämblaluu ja küünarluu kaugmise otsa murd, osad põrutus-rebimishaavad ja nahaalused verevalumid ülajäsemetel, võivad olla saadud enesekaitse käigus pea piirkonda suunatud löökide tõrjumisel. Kõik kannatanul esinevad vigastused on tekitatud suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul üksteise järel, mistõttu nende tekitamise järjekord ja ajaline kestus ei ole kohtuarstlike meetoditega määratav. Kannatanu tervisekahjustused on tekitatud järgnevalt: - peapiirkonna vigastused tekitatud korduvatest tugevajõulistest löökidest kõva(
3. de)tömbi (tömpide) piiratud pinnaga eseme(te)ga, milleks võivad olla nt klaaspudel, kängitsetud jalg või mõni muu sarnane ese, valdavalt selili lamava kannatanu pea vasakule poolele, mida kinnitab eelkõige vigastuste iseloom ja asetus – haavad pea vasakul poolel, verevalumid-marrastused pea paremal poolel; osad peapiirkonna vigastused võivad olla tekitatud ka löökidest seisvas või istuvas asendis olevale kannatanule peapiirkonda; osad näopiirkonna vigastused võivad olla tekitatud ka survest/rõhumisest käte ja/või elastse piiratud pinnaga esemega; - ülajäsemete vigastused tekitatud valdavalt löökidest kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega, milleks võivad olla klaaspudel, kängitsetud jalg või mõni muu sarnane ese; haav vasakul õlavarrel, osad nahaalused verevalumid ja marrastused nende sirutuspindadel võivad olla saadud ka kukkumisega kaasuvast löömistest (löögist)/hooga paiskumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe ebatasaseid pindu/esemeid; vasaku V sõrme küüslüli lömastus on tekkinud tugevajõulisest löögist kõva tömbi piiratud pinnaga esemega vastu kõval tömbil pinnal asuva sõrme küüslüli, võimalik, et löögist klaaspudeli, kängitsetud jalaga või mõne muu sarnase esemega vastu põrandal lamava kannatanu sõrme; - kehatüvel: mõlemapoolsed roiete murrud on tekkinud tugevajõulisest survest kõval tömbil pinnal selili lamava kannatanu rindkerele laiapinnalise tömbi esemega, näiteks survest põlve(de)ga, hooga istumisest või korduvast vajutamisest kätega; nahaalused verevalumid kõhul/seljal võivad olla tekitatud löögist kõva tömbi piiratud pinnaga esemega kui ka kukkumisest/hooga paiskumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid või ebatasaseid pindu; - alajäsemetel on tekitatud löökidest kõva tömbi piiratud pinnaga esemega kui ka kukkumisest/hooga paiskumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid või ebatasaseid pindu. On tõenäoline, et valdav enamus kannatanu pea piirkonna vigastustest võib olla tekitatud kahtlustatava poolt ülekuulamisel kirjeldatud viisil, s.o korduvatest löökidest klaasist 0,5 l viinapudeliga pea piirkonda. Pea piirkonda sooritatud löökide arv ei ole täpselt määratav, kuid orienteeruvalt võivad nad olla tekitatud mitte vähem kui 7-8 löögiga. X X esinevad vigastused koosvõetuna põhjustasid ägeda verekaotuse välisest verejooksust, mis oligi otseseks surma põhjuseks. X X surm saabus lühikese ajavahemiku, mis võib olla mõõdetav maksimaalselt paarikümne minutiga, jooksul peale kõigi tervisekahjustuste saamist, mitte rohkem kui 6-12 tundi enne surnukeha vaatlust sündmuskohal. On alust arvata, et peale kõikide tervisekahjustuste saamist ei olnud G. X võimeline aktiivselt vastupanu osutama ja end valjuhäälselt väljendama. Kannatanu verest leiti 1,76 mg/g (promilli) etanooli; narkootilisi, psühhotroopseid ning ravimaineid verest ja uriinist ei leitud. DNA ekspertiisiakti nr 22E-GE0844 (kr. toimik tl 61-72) kohaselt surnukeha lõua all hematoomi pinnalt parem- ja vasakpoolselt küljelt, 0,5 l klaaspudeli TALU VIIN põhjaosalt, veremäärdumisest tugitooli istmepadjalt, verejälgedest magamistoa ukselt, elutoa seinalt, ukse siseküljelt, akna aknaklaasilt ning dressipükste esikülje sääre alumisest osast proovide puhul saadi kokkulangevus X X DNA-profiiliga, tõepärasussuhtega 1021. Parema ja vasaku jala varvastel olevatest veresarnase aine määrdumistest ning tuhaluugilingilt võetud proovide puhul saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult, peamine on X X DNAprofiil, kui ei saa välistada Dmitri Moskaletsilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist 6 proovis. 0,5 l klaaspudeli TALU VIIN suult võetud proovist saadi kokkulangevus Dmitri Moskaletsi DNA-profiiliga, tõepärasussuhtega 1021. Proovide puhul, mis võeti ahjuukse lingilt, teibitüki pinnalt ahju serval, verepritsmetest dressipluusi parempoolse varruka esiküljel ja vasakpoolse hõlma ülemisest osas ning vanni äravoolu avast, saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult ja ei saa välistada X X ega Dmitri Moskaletsilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Asitõendi vaatlusprotokollist, kus on vaadeldud XXX asuvat XXX videosalvestusi (kr. toimik tl 73-75, CD-plaat tl 74) nähtub, et 05.09.2023 kell 08.29 ilmub poe ette naisterahvas, kellel on seljas beežikas jope, peas sinine müts, jalas helesinised püksid ja heledad jalatsid, käes kilekott, milles on sees esemed. Naisterahvas siseneb kell 08.31 poodi, ostab mune, saia ja piima, sigarette või tubakat ning lahkub poest kell 08.43. Asitõendi vaatlusprotokollist, kus on vaadeldud XXX linn asuva „XXX“ videosalvestusi (kr. toimik tl 77- 84, CD-plaat tl 85) nähtub, et 05.09.2022 kell 12.46 siseneb naisterahvas XXX poodi, kes on tuvastatav kui sama naisterahvas, kes käis varem samal kuupäeval XXX poes. Naisterahvas liigub koos müüjaga poe teise ruumi, kus müüja sirvib märkmiku laadset eset, naisterahvas annab müüjale rahakupüüri. Isikud liiguvad seejärel paar korda esimese ja teise ruumi vahel edasi-tagasi, naisterahvas ostab 2 liitri suuruse tumepruuni värvi plastikpudelis oleva alkohoolse joogi, paneb selle kotti ja lahkub kell 12.50 poest. Kell 13.09 tuleb poodi meesterahvas, kellel on seljas punast värvi kereosaga ja heledamat värvi varrukatega jope, jalas tumedad püksid ja veel tumedad jalanõud, milledel tallaosa juures on hele triip. Meesterahvas liigub koos müüjaga poes esimeses ja teises ruumis ringi, ei nähtu isiku poolt kauba eest maksmist ega kauba kaasa võtmist, vahetult enne lahkumist hakkab meesterahvas kätega žestikuleerima ning lahkub poest kell 13.13, suundudes mööda XX tn XXX tn poole. Kell 14.25 tuleb XX poodi taas naisterahvas, kelle riietus on muutunud, tal ei ole enam peas mütsi ja jope hõlmad on lahti, mille alt on näha tumedat riideeset, isikul on hallikad lühikesed juuksed. Naisterahvas läheb müüjaga koos poe teise ruumi, kus müüja annab talle kaks 2 l suurust tumepruuni värvi plastikpudelis oleva alkohoolset jooki, naisterahvas paneb pudelid kilekotti ning lahkub kell 14.27, suundudes mööda XX tn XX tn poole. Kell 18.27 on kaameraväljas XX poes varasemalt käinud meesterahvas ja naisterahvas koos, kes tulevad Männi tn poolt ja suunduvad mööda XX tn edasi, XXX poest mööda. Asitõendi vaatusprotokollis, kus on vaadeldud XXX asuva hoone videosalvestisi (kr. toimik tl 88-92, CD-plaat tl 93) nähtub, et 05.09.2022 naisterahvas ja meesterahvas liiguvad kell 18.23 mööda XX tn suunaga XXX tn poole ja ületavad tänava suundudes XX tn poole. Kell 18.24 lähevad isikud XX asuvasse XX poodi, väljuvad poest kell 18.35, meesterahval on käes esemetega täidetud kilekott, ning seejärel ületavad taas sõidutee ja liiguvad tagasi mööda XX tn XXX tn suunas. XX XX Swedbank konto väljavõttest (kr. toimik tl 94-95) nähtub, et 29.08.2022 kell 10.13 võeti välja sularaha 20 eurot, 05.09.2022 sai XX XX pensioni 433,53 eurot, maksti XXX korteriga seotud kulusid 60 eurot ning kell 08.33 võeti välja sularaha 160 eurot. Swedbanki poolt edastatud salvestise (kr. toimik tl 96-98) kohaselt võttis XX XX kontolt 29.08.2022 kell 10.13 sularaha välja meesterahvas, kes on tuvastatav kui Dmitri Moskalets, kelle kõrval sularaha väljavõtmise hetkel seisab ka teine meesterahvas. Asitõendi vaatlusprotokollis (kr. toimik tl 154-157, CD-plaat tl 158) on vaadeldud D. Moskaletsilt läbivaatuse käigus äravõetud dressipluusi ja dressipükse. Dressipluusi esiküljel on hulgaliselt määrdumisi, infrapunavalgust kasutades on näha hulgaliselt pritsmeid, mis asuvad lehvikukujuliselt, lähtealaks on dressipluusi keskosa ning enamike pritsmete suund on alt üles. Dressipluusi tagakülje alumisel osal on infrapunavalgust kasutades näha määrdumisi. Dressipluusi varrukatel on näha ülekandumisjälgi ja pritsmeid. Ühelt parempoolse ja ühelt vasakpoolse varruka pritsmelt võetakse puuteproov, milliseid testitakse Tetrabase lahusega, mis mõlemad annavad vere olemasolule positiivsed reaktsioonid. Dressipükste esiküljel on infrapuna valgust kasutades näha hulgaliselt pritsmeid, välimistel külgedel ja üleval pool on pritsmete hulk väiksem kui sisemisel küljel ja dressipükste allosas. Säärte alaosas on imbumisjäljed. Ühelt määrdumiselt võetakse puuteproov, mida testitakse Tetrabase lahusega, mis annab vere olemasolule positiivse tulemuse. Ka dressipükste tagumisel küljel on 7 määrdumised, suuremad tuharapiirkonna keskosas, säärte allosas ja taskute ümbruses, pritsmete hulk suureneb dressipükste alaosas. Säärte ja reite piirkonnas on enamasti ülekandumisjäljed, on ka pritsmeid. Kannatanu X X kohtuistungil antud ütluste (kohtutoimik tl 18-19) kohaselt on süüdistatav Dmitri Moskalets tema vend. Kuriteo toimepanemist ta pealt ei näinud ja sündmuskohal ei viibinud. Ema tapmise järgsel päeval alt naaber helistas ja ütles, et ema ei ole enam. Nüüd teab, et ema tappis Dmitri Moskalets, on aru saanud, et korteris, mis asub XXX, kus vend ja ema koos elasid. Ema nägi viimati kuu aega enne sündmust, kui aitas tal Tallinnas arsti juurde minna ning ema helistas umbes 3 päeva enne sündmust, kui palus leida arsti telefoni number. Tal oli rinnavärk, oli lõikusel käinud. Arvab, et kõne ajal ema oli veidi napsune, tal olid alkoholi probleemid. Tema teada tarvitas ema tihti alkoholi, tavaliselt õlut. Kui ema oli alkoholijoobes, meeldis talle magada, käia vahepeal suitsul ja edasi magada. Dmitri on ema ja isaga koos elanud umbes 2006-2007. aastast, isa suri 2022. aasta märtsis. Käis Dmitril harva külas, kuna ei saanud vaadata, kuidas nad koguaeg joovad, sellepärast enamasti helistasid umbes 2-3 korda nädalas, teinekord harvemini. Dmitril oli ka alkoholiga probleeme, vanemate sõnul tarvitas ta alkoholi tihti. Viimati suhtles temaga päev enne sündmust, kui Dmitri ütles, et ema tahab temaga rääkida, kuid emale helistada ei jõudnud. Kui Dmitri oli alkoholijoobes muutus ta ebaadekvaatseks ja riidles, karjus, jutt ise oli arusaadav, ropendas, kuid kaklusteni ei jõudnud, ei ole näinud, et ta oleks kellegagi kakelnud. Kainena oli Dmitri normaalne, ei karju, temaga on meeldiv rääkida. Ema ja Dmitri vahel olid suhted pingelised, riidlesid, Dmitri ütles, et kui isa lahkus, oli karjumist vähem. Dmitrile ei meeldinud kui ema õigeusu kanaleid vaatas. Vanemad ei pidanud Dmitri napsutamisele vastu ja hakkasid ise ka jooma. Kommunaalkulusid tasuti ja süüa osteti ema pensioni eest, Dmitri ei tööta, aeg-ajalt tegi haltuurat. Dmitri on rääkinud, et tahab joomise maha jätta, aga kaugemale ei ole jõudnud. Tsiviilhagi süüdistatava vastu esitada ei soovi. Sündmuskohalt leitud telefonidest kasutas ema Samsungi, kust kannatanu sooviks saada pilte, mis on tema jaoks tähtsad. Dmitri kasutas telefoni Microsoft. On nõus, et sündmuskohalt võetud riided ja muud esemed, verega määrdunud asjad, kõik hävitatakse, kui seal ei ole just pilte mälestuseks. On nüüd Dmitriga telefoni teel ja kirjade kaudu suhelnud, Dmitri on sündmuse kohta öelnud, et oli endast väljas ja ei mäleta tehtut ning kahetseb tehtut, seda, et ema ei ole. Korter kuulus emale, praeguseks on see maha müüdud. Eeltoodud kannatanu X X ütlustest nähtub, et ta ei tea tõendamiseseme asjaolusid, kuna ei viibinud teo toimepanemisel oma ema ja venna juures, mistõttu ei ole võimalik kannatanu ütlustega süüdistatava süü olemasolu või puudumise tuvastamiseks arvestada. Arvestada saab eelnimetatud tunnistaja ütlustega osas, mis puudutab kannatanu ning süüdistatava vahelist suhtlust ning läbisaamist. Kohtuistungil

§ 2911alusel avaldatud tunnistaja X X kohtueelsel menetlusel antud ütlustest (kr.

toimik tl 160-164) nähtub, et Dmitri Moskalets ja X X on tema poe kliendid. Viimane kord nägi neid 05.09.

1. Umbes kell 13.00 paiku tuli X oma 20 eurost võlga ära tasuma, kuna oli saanud pensioni. Ta võtab poest alkoholi ja toitu, jääb poele võlgu ja maksab pensionipäeval poele võla ära. Dmitri oli poele võlgu 17.70 eurot. X maksis ära ainult enda võla ja palus, et ta Dmitrile võlgu ei annaks. Dmitri tuli aga sellises olekus poodi, et tunnistaja ei saanud talle mitte võlgu anda ja kuna on ammusest ajast tuttavad, on talle ikkagi kuni 20 euro väärtuses võlgu andnud. X ostis sel päeval toiduaineid ja Bock õlut, ei mäleta kas üks või kaks pudelit. Mingi aeg pärast X tuli poodi erutunud olekus Dmitri, seljas punane jope, kes küsis, kas ema maksis võla ära. Kui sai eitava vastuse ütles, et hästi, sõidab siis Tallinnasse ja võtab kelleltki laenu ning lahkus. Tunnistaja sulges kell 17.00 poe ja kella 18.00 paiku läks jõe äärde koeraga jalutama. Kui jalutamast tagasi tuli nägi enda ees kõndimas Dmitrit ja X, kes kõndisid „XXX“ poe suunas, kotte neil käes ei olnud, nende kehakeeles ja olekus ei märganud midagi sellist, mis viitaks konfliktile. X on tunnistajale rääkinud, et nii tema endine abikaasa kui Dmitri on tema vastu kätt tõstnud, aga täpselt ei tea, kuna ei süvenenud nendesse juttudesse. X on joobunud olekus adekvaatne. Dmitri muutub joobes olekus agressiivseks, naabrite sõnul tekkis Dmitril alkoholi tarbides deliirium. Tunnistaja vastu Dmitri agressiivne olnud ei ole. Enamikel juhtudel on Dmitri purjus, kainena on tunnistaja teda harvem näinud. 8 Tunnistaja X X kohtuistungil antud ütluste (kohtutoimik tl 25 ja pöördel) kohaselt on ta Dmitri Moskaletsi naaber aadressil XXX, elavad teisel korrusel, uksed on vastakuti, jagavad ühte ühist seina, mis on tunnistaja koridori sein ja Moskaletsi magamistoa sein. Dmitri Moskalets elas korteris koos ema X ja isa X, viimane suri eelmise aasta märtsi kuus. Viimati nägi X ja Dmitrit 05.09 kella 18.00 paiku maja ees, ise oli kaugemal kuuri juures ja ei kuulnud, mida nad räägivad. Ei näinud kuhu nad läksid. X olid puhtad riided seljas ja käekott, millega ta tavaliselt poes käis, seega eeldab, et kavatses poodi minna. Öösel vastu 6dat kuupäeva Moskaletsi korterist midagi ei kuulnud, tunnistaja magas ja majal on paksud seinad. Sellest, et midagi juhtus, andis teada politsei, kui hommikul tema uksele koputas. X on tunnistaja naaber olnud
2. aastast alates ja iseloomustab teda kui väga rahulikku naist, ei olnud konfliktne, oli heasüdamlik. Mõnikord käis ja küsis võlgu, 5-10 eurot ja maksis ka alati tagasi. Dmitri on samast ajast naaber, üldiselt lärmakas, proovis naabritega mitte tülitseda, aga koguaeg oli korterist kuulda mingit suminat. Kui Dmitri isa oli elus, siis nad kaklesid palju, teinekord välisukse juures. Teab, et Dmitri on ka ema vastu vägivaldne olnud, ei ole pealt näinud, aga on näinud X verevalumeid silma all. Ka pärast isa surma ühel korral, X ise vigastustest rääkinud ei ole. Dmitri on pidevalt purjus, siis lärmas võib olla ainult XXX peal, aga maja ees ta ei lärmanud, aga korterist kostus lärmi, kuulis Dmitri häält. Tunnistaja vastu on kunagi ammu vägivaldne olnud, viimasel ajal on ähvardanud tema lapselapsi, kui need on lärmakad olnud ja trepikojas jooksnud, et rebib neil jalad ära. Tema teada Dmitri tööl ei käinud, X oli pensionär ja sai aru, et elasid tema pensionist. Tunnistaja X X kohtistungil antud ütluste (kohtutoimik tl 25 pöördel-26 pöördel) kohaselt võib öelda, et oli X X sõbranna, tundnud on umbes 20 aastat. Iseloomustab X kui väga rahulikku inimest. Nägi X kaks kuud enne juhtumist poes, kus rääkis, et igatseb oma meest ja Dima tahab koguaeg raha alkoholi jaoks, on sellest väsinud. X oli alkoholisõltuvus, viimasel ajal jõi vähem, kuna tal oli rinnavähk. X ja Dima elasid koos. Dima jõi, ei ole kuulnud, et ta oleks tänavatel kuskil lärmanud, oli peamisel kodus. Umbes 5 aastat tagasi oli Dimal deliirium, kutsusid Xga kiirabi talle, pärast on ühe korra veel XXX mnt-l käinud. Ükskord oli X mees, X, tulnud tunnistajale ukse taha üleni verisena ja ütles, et Dima ei lubanud ilma alkoholita koju tagasi minna, tunnistaja laenas talle 3 eurot selleks. X sõnade järgi on Dima ka teda löönud, eks ikka purjus peaga, tunnistaja sinikaid näinud ei ole. Arvab, et Dmitri jõi iga päev või siis kui võimalus oli. XXX teatakse, kes joob, kes ei joo. Päev enne sündmust kella 19 paiku helistas tunnistajale Dmitri, olles purjus, ja rääkis, et tülitses emaga, kuidas korter müüa, rääkis maakleri tasust, ja kui korter müüdud saab, läheb ema Venemaale elama. Siis helistas Dmitri talle veel, tunnistaja ütles talle paar sõna ja pani kõne ära. Peale seda tuli veel kõnesid poole tunni jooksul, aga neid tunnistaja vastu ei võtnud. Tunnistaja telefoni nr on XXX. Kõnedel taustahääli ei olnud, Xga sel päeval ei suhelnud. Dmitri tööl ei käinud, X oli pensionär, elasid X pensionist. Teab, et Xl oli õde Venemaal ja X käis tal ühekorra külas, aga selle kohta ei ole rääkinud, et plaaniks sinna elama minna. Kohtuistungil

§ 2911alusel avaldatud tunnistaja X X kohtueelsel menetlusel antud ütlustest (kr.

toimik tl 165-169) nähtub, et X ja Dmitri Moskalets on tema naabrid, kes elavad teisel korrusel korteris nr X. Nägi 05.09.2022 Dmitrit ja Xt viimast korda kella 10.30 paiku kui hakkas arsti juurde minema, nägi neid trepikoja ees kõndimas, midagi erilist ei märganud. Arsti juurest tulles heitis pikali, mingi aeg jäi magama, õhtul veidraid hääli kortermajas ei kuulnud, majas on üsna hea heliisolatsioon. 06.09.2022 ärkas selle peale, et koer hakkas haukuma kell 03.20-03.25. Kuulis, et keegi trepikojas liigub, aga tal ei ole ukse vaatesilma, seega ei tea kes see oli ja kas neid oli üks või mitu. Tavaliselt on trepikoja uks lukus, teinekord X ja Dmitri jätavad ukse lahti, kuna nende juures käib inimesi alkoholi joomas. X oli hea naine, ei riielnud, oli sõbralik, perenaiselik, pärast oma mehe surma oli natukene apaatne. Nägi teda peamiselt aiamaal, kainena. Dmitriga tunnistaja ei suhelnud, kui siis ainult siis, kui Dmitri käis temalt raha küsimas, 1 euro või 50 senti, kuid tunnistaja talle raha ei laenanud. Dmitri oli suurema osa ajast joobes, millal ta oli ka ebaadekvaatne, kainena on teda vähe näinud. Kummalgi ei ole näinud vägivalla tundemärke, on neid vähe kohanud ning tal on halb silmanägemine. Nende korterist kahtlast lärmi ei ole kuulnud, tema korter on ka diagonaalis all, ühiseid seinu ei jaga. On näinud Xt poest alkoholi ostmas, kuid on jäänud mulje, et ostab seda Dmitrile. Ükskord 9 helistas X tunnistaja abikaasale ja palus politsei kutsuda, kuna muidu Dmitri ja X löövad üksteist maha, kuid abikaasa keeldus. Teinekord X tuli paljajalu neile ukse taha, ütles, et Dmitri ei lase teda korterisse. Tunnistaja abikaasa läks riidles Dmitriga, kes ütles, et ta ei ava ust, sest all seisavad kaks politseiniku, aga tegelikult seal politseinikke ei olnud. Neid vestlusi tunnistaja ise pealt ei kuulnud ega näinud, neist rääkis talle tema abikaasa. Abikaasa ütles, et mitmetel kordadel on Dmitri ja X palunud tal politseisse helistada. Ükskord nägi tunnistaja Xt paar kuud pärast X surma ja X ütles, et parem oleks kui ta oleks koos X lahkunud. X tahtis XXX ära sõita, aga ütles, et kuhu tal minna ja kuhu ta poja jätab. Eeltoodud tunnistajate X X, X X, X X, X X ütlustest nähtub, et nad ei tea tõendamiseseme asjaolusid, kuna ei viibinud teo toimepanemisel sündmuskohal, mistõttu ei ole võimalik tunnistajate ütlustega süüdistatava süü olemasolu või puudumise tuvastamiseks arvestada. Arvestada saab eelnimetatud tunnistajate ütlustega osas, mis puudutab kannatanu ning süüdistatava vahelist suhtlust ning läbisaamist, samuti kannatanu ja süüdistatav liikumisi 05.09.2022. Tunnistaja X X kohtuistungil antud ütluste (kohtutoimik tl 26 pöördel - 27 pöördel) kohaselt tunneb ta Dmitrit umbes 10 aastat, käivad koos kalal, kohtusid üle päeva või üle paari päeva, rohkem suhtles tema isaga. Teab visuaalselt, kus Dmitri elab, on seal 2-3 korda käinud, kortermajas, teisel korrusel. Dmitri elas seal ema ja isaga. 06.09.2022 kella 3-4 paiku öösel Dmitri helistas tunnistajale ja ütles, et tule, emal on halb ja ta läks. Kui nende juurde jõudis, oli ema X juba surnud ja ta kutsus kiirabi. Jõudis korterisse umbes 10 minutiga. Trepikoja ja korteri uks olid lahti. Kui korterisse läks, istus Dima diivanil ja ema lamas külili põrandal elutoa laua kõrval. Xl oli üks suur verevalum näos, ei mäleta kummal pool, verd ei näinud. Lamas peaga tunnistaja poole, pead ei vaadanud, katsus pulssi, mida ei olnud ja kutsus kiirabi. Kui katsus kaela pealt pulssi, oli keha veel soe. Kui küsis Dmitri käest, mis juhtus, siis Dmitri ei teadnud, istus ja nuttis, ütles, et ema suri ära. Kui tunnistaja korterisse jõudis oli toas pime, üks lamp põles. Dmitril tervisekahjustusi ega verd ei näinud. Jõudis korteris olla 5-10 minutit enne kui kiirabi ja politsei jõudsid. Viimati nägi Xt ja Dimat 5ndal kuupäeval kui nad kella 16 paiku poest tulid, vahetasid Dimaga telefoninumbreid. Xl siis pea piirkonnas tervisekahjustusi ei näinud. Kui öösel Dmitri juurde läks, oli ise ka veidi napsutanud, oli joonud viina ja õlut, ei tea kui palju. Dmitri vist oli joonud, oli masenduses, võttis tableti ja jäi magama. Ei tea, miks Dmitri just talle helistas. Korterisse sisenedes nägi ainult laua peal ühte õllepudelit. Süüdistatava Dmitri Moskalets kohtuistungil antud ütluste (kohtutoimik tl 29-33) kohaselt elas ta XXX 2-toalises korteris koos oma emaga, enne isa surma elas ka isa seal. Läbisaamine emaga oli normaalne, ei riielnud ja ema oli kaine peaga hea inimene, armastas teda. Elasid ema pensionist. Juhutöid tegi alguses isa juures plaatijana, maalrina ehitusel. Võimalik, et pärast isa surma kuni septembrini oli juhutöid, kuna aga kõik teadsid, et talle meeldib napsutada, ei tahetud teda tööle võtta. Olid üksikud haltuurad, sai 100-150 eurot kahe-kolme päeva eest. 05.09 käis ema XXX poes, maksis võla ära ja ostis loomulikult alkoholi, 2 kaheliitrist pudelit õlut, mis oli tavapärane kogus. Poemüüja tunneb neid ja sellepärast andis teatud summa piires laenu. Kui ema koju jõudis süüdistatav küsis, kas ta tema võla ka ära maksis, kuna nad leppisid nii kokku, kuid tema võlga ema ei tasunud. Ema vastas, et maksavad hiljem. Selle peale süüdistatav vihastas, kuna nii oli kokku lepitud, kuid maksis ainult enda võla. Väljendas oma viha sõnadega, ropendas, aga selle peale kätt tõstnud ei ole. On ema vastu ka varem ebatsensuurseid sõnu kasutanud, siis kui ema teda endast välja viis ja süüdistatav ise purjus oli, kaine peaga emaga ei riielnud. Sellel hetkel oli joonud õlut. Ei tea, kas ema tema vihapurset kuulis, kuna ema oli teises toas. Seega läks süüdistatav poodi ja lubas võla ise ära maksta, minna Tallinnasse sõbra juurde ja temalt laenata. Hiljem läksid ka teise poodi, kuna eelmine oli kinni, plaanisid osta õlut, aga ema otsustas osta ka viina, seega ostsid 2 liitrit õlut ja ühe viina. Õlu oli 6 kraadine, vist Taurus. Läksid koju tagasi, tarvitasid alkoholi, alustasid õllest, mida tavaliselt jõid tassidest. Mõlemad jõid võrdselt, nii õlut kui viina, õlut jäi järgi, aga viina kohta ei mäleta. Esimest korda käisid poes kella 1 paiku, teine kord kella 6 ajal ja koju jõudsid 7 paiku. Alkoholi mõjust oli süüdistatav purjus, aga teda mõjutasid ka ema sõnad, tavaliselt ütles talle, et olgu ta neetud, mis ei ole olnud ainukene kord, aga sellepärast tema vastu kätt tõstnud ei ole. Võib olla 10 sel päeval kõik kogunes ja lõpuks valas oma viha välja. Ei mäleta, mis juhtus ja ei tea, miks ema lõi ja mida ema talle ütles, võib olla midagi väga halvasti. Mäletab, et helistas öösel naistuttavale, et küsida kui kallilt seda korterit müüa saab, kõne oli vist pärast ema löömist. Ei mäleta täpselt, mida ema talle ütles, aga need sõnad olid halvad. Mäletab, et ei kontrollinud ennast, sest oli nii palju õlut ja viina joonud, mäletab, et sidus ema käed kinni. Ema palus, et ta lõpetaks, soovis, et teda lahti seotaks, kuna soovis tualetti minna, kuid süüdistatav ei kontrollinud ennast. Löömisel ja sidumisel ei olnud algselt mingit eesmärki, ema tahtis ära sõita ja süüdistatav purjus peaga ütles, et müüvad korteri maha, ema kolib Venemaale ja süüdistatav ise kuhugi mujale. Süüdistatav tundis, et tema sees on mingi saatana tüüpi inimene, ta ei kontrollinud ennast. Alles siis kui see kõik juhtus, sai aru, mis toimub. Toimepandu pärast tahtis end üles puua. Ei oska öelda kui tihti emaga tülitsesid, teinekord tühjade asjade pärast, n.t kui ema ütleb, kuidas midagi tuleb teha, süüdistatav avaldab oma arvamust ja sellest tuleb tüli. Emale ka meeldis napsutada, ei ütle, et ta siis ka kena inimene ei olnud. See, milline ta alkoholijoobes oli, olenes sellest, milliseid teemasid omavahel arutasid, mõnikord oli rahulik ja hea tujuga, kui üle jõi, läks magama. Süüdistatav ise jõi tihti, aga pause oli ka, poole kuu–kuu pikkused. Enne kui ema pensioni kätte sai, olid kained. Neil oli kokkulepe, et kui pensioni saavad, siis maksavad laenud ja korterikulud ning jooma ei hakka. Selleks ajaks kui koos poes käisid, ostsid 2l õlut ja 0,5l viina, oli süüdistatav võla tasumise osas maha rahunenud. Sündmuse õhtul jõid kokku ära peaaegu 4l õlut ja 0,5l viina, 2l õlut oli kööki peidetud. Ei mäleta, kas sellel teemal sel õhtul veel rääkisid. Võimalik, et läks endast välja, kuna ema ütles tema aadressil midagi halvasti. Mõlemad on üksteisele joomise käigus halvasti öelnud, aga süüdistatav ei ole varem emale kätega midagi teinud. Mäletab, et esimest korda lõi ema viinapudeliga pähe, ei mäleta intensiivsust, aga ei löönud palju, tahtis ema välja lülitada, et ta lõpetaks rääkimise. Ei tahtnud tappa. Kui esimest korda lõi, istus ema tugitoolil laua taga, süüdistatav tõusis püsti ja lõi pudeliga vastu pead. Võimalik, et karjus ema peale, riidles, et ta paneks oma suu kinni. Emal tuli peast verd. Ei tea millal teine löök järgnes, löömisel olid mingi pausid, lõpetas löömise siis kui ema oli maas, siis enam rohkem ei puudutanud. Kui süüdistatav ise teadvusele tuli, tahtis teada, kas ema hingab. Pani ise ema maha, sidus tal jalad kinni ja ühe käe tugitooli külge, ta ei saanud aru, mida ta tegi. Ema sidus kinni pärast seda, kui teda löönud oli, et ta ringi ei käiks, aga põgeneda ta ei üritanud. Ema küsis temalt juua, vist andis enda kätelt alkoholi. Teipis ema kinni, et ta maha rahuneks, kuna koguaeg rääkis midagi süüdistatava aadressil, teipis suu ka kinni. Vasak käsi jäi vabaks, ei tea miks. Võimalik, et ema üritas vasaku käega teisi teipe eemaldada ja süüdistatav lõi rusikaga selle käe pihta, kas õlga või sellest alla poole. Kui avastas, et ema enam ei liiguta ja on surnud, tegi teibid lahti ja helistas tuttavale X Xile, kellelt tahtis nõu saada ja kellele ütles, et ei tea, mida teha, vist tappis ema ära ja palus kiirabi kutsuda, kuna endal käed värisevad. X tuli tema juurde ja kutsus kiirabi, vaatas ringi ja ütles ropult, ei tea kaua ta seal viibis, aga kuni tuli kiirabi ja politsei. Arvab, et X helistas juba oma korterist kiirabisse, helistamist süüdistatav pealt ei näinud. X korteris midagi ei liigutanud. Teibitükke tahtis ahjus hävitada, käitus automaatselt. Ei oska öelda kui pikk oli ajavahemik kui avastas, et ema on surnud ja kuni kiirabi tuli. Ise on vanglas istunud narkootikumide pärast ja ka Viljandis alaealiste vanglas. Elasid ema pensionist, aitas ema kui midagi vaja oli, n.t aiamaal, kodus koristada ja tegi töid, mida naisterahvas ei suuda. Ei ole tööle läinud, kuna õpitud eriala talle ei meeldi, samuti on võlad, seega ei saa teda ametlikult tööle vormistada, on olnud ka tööbörsil, aga sõidukulusid töötukassa ei hüvitanud. Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akti nr. 14/22 (kr. toimik tl 106-128) kohaselt Dmitri Moskaletsil ei esine käesoleval ajal ning ei esinenud ka varasema elu jooksul selliseid psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite, mis oleksid hõlmatavad määratlusega „vaimuhaigus“, „nõrgamõistuslikkus“, „nõdrameelsus“, „ajutine raske psüühikahäire“ või „muu raske psüühikahäire“. Samuti ei esinenud D. Moskaletsil eelnimetatud häireid ja defitsiite ning sellist emotsionaalset seisundit temale süüks arvatava teo toimepanemise ajal 0506.09.2022, mis oleks takistanud või piiranud tema võimet ümbrusest, oma tegude iseloomust, sotsiaalsest tähendusest (s.h keelatusest) arusaamiseks, sihipäraseks arutlemiseks ja käitumiseks. 11 D. Moskaletsil esineb hiljemalt alates 40-aasta vanusest püsiv XXX kogum – XXX sõltuvus XXX, mis ei takista ega piira temal ümbrusest ja oma käitumise iseloomust ning oma tegude võimalikest tagajärgedest arusaamist ega sihipärast arutlemist ja käitumist. Temale süüks arvatava teo toimepanemise ajal 05-06.09.2022 oli isik alkohoolse intoksikatsiooni seisundis (tüsistusteta joobeseisund; F10.0) koos sellest tulenevate muutustega organismi funktsioonides ja reaktsioonides. D. Moskaletsil ei esine selliseid psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite, mis põhjustaksid temal tahtest olenematut, teda ennast või teisi isikuid ohustavat käitumist, tal puudub meditsiiniline näidustus psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks mistahes vormis. Sõltuvus alkoholist ei ole ravitav, medikamentoossete ja psühhoterapeutiliste sekkumistega on üksnes võimalik toetada isiku enese soovi alkoholi kasutamisest hoidumiseks. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli (kr. toimik tl 148) kohaselt 06.09.2022 kell 05.15 tuvastati Dmitri Moskaletsil joove 0,90 mg alkoholi väljahingatava õhu liitri kohta. Dmitri Moskaletsi läbivaatuse protokollist (kr. toimik tl 149-152, CD-plaat 153) nähtub isiku välimus ja riietus. Dressipluusil, dressipükstel, t-särgil, plätudel ja sokkidel tuvastatakse veresarnase aine määrdumist, samuti kahel sõrme küüslülil ning mõlema jala varvastel ja jalataldadel. Isiku otsmikul on veritsev vigastus, millel on osaliselt koorik. Isiku kehalt võetakse veresarnase määrdumisega kohtadest puuteproovid, riided ja plätud pakendatakse. Tallinna vangla vastusest kaitsja Leelo Viil päringule (kr. toimik tl 189-191) nähtub, et Dmitri Moskalets viibib kinnipeetuna Tallinna vanglas alates 08.09.2022, ta ei ole osalenud intsidentides ja talle ei ole määratud distsiplinaarkaristusi, isiku käitumisega vanglas probleeme ei nähtu, on olnud viisakas, ei ole olnud konflikte. Vangla ei ole koostanud hinnanguid vahistatu senise elukäigu ja hoiakute osas, kuna karistus ei ole jõustunud ja hinnangute andmiseks ei ole olnud vajadust. Kuivõrd ei ole süüdimõistvat kohtuotsust, ei ole isikut suunatud ka rehabilitatsiooniprogrammidesse ning tal ei ole kohustust töötada. D. Moskalets on esitanud vanglale väga harva pöördumisi. Hinnanud kõiki kriminaalasjas kogutud ja kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab kohus, et Dmitri Moskalets on toime pannud teise inimese tapmise ja tema käitumine tuleb kvalifitseerida KarS § 113 lg 1 alusel. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani toime teo vähemalt kaudse tahtlusega. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Kohtupraktikas on peetud tahtluse tuvastamist võimalikuks ka välise teopildi alusel. Välisele teopildile saab eluohtliku tervisekahjustuse tahtluse tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustada võivast teost (nt korduvad löögid pähe); aga ka ühekordse teo ohtlikkuse (nt noalöök elutähtsasse kehapiirkonda) korral (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused nr 3-1-1-102-16, p 17; 3-1-1-111-16, p 17). Käesolevas kriminaalasjas teostatud surnu ekspertiisiaktist nähtuvalt tuvastati X X hulgaliselt kehavigastusi üle keha: silmakoopa külgseina-põhja, ülalõuaurke seintel ja sarnakaarte murrud vasakul; liigese nihestusega alalõualuu parempoolse põntjätke murd, ninaluude murd; hulgalised põrutusja põrutus-rebimishaavad, verevalumid/nahaalused verevalumid ning nahamarrastused näol, suuõõnes ja juustega kaetud peanahal; vasaku V sõrme kuuslüli lömastus, vasaku III kämblaluu ja küünarluu kaugmise otsa murd; põrutus-rebimishaavad vasakul õlavarrel ja mõlemal labakäel, nahaalused verevalumid-nahamarrastused ning väljendunud pehmete kudede turse kogu vasakul ülajäsemel, nahaalused verevalumid paremal õla-küünarvarrel, küünarliigesel, labakäel-sõrmel ning nahamarrastus paremal küünarvarrel; parempoolse IV-V roide ning vasakpoolse V-VI roide murd rangluujoonel ning vasakpoolse VII roide murd eesmisel kaelajoonel; nahaalused verevalumid kõhul ning seljal; nahaalused verevalumid paremal reiel ning vasakul säärel. Eksperdiarvamuse kohaselt kannatanu vigastused koosvõetuna põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse, vigastused koosvõetuna põhjustasid ägeda verekaotuse välisest verejooksust, mis oligi otseseks surma põhjuseks. Peapiirkonna ja ülajäsemete vigastused on tekitatud korduvatest tugevajõulistest löökidest kõva(

1. de)tömbi (tömpide) piiratud pinnaga eseme(te)ga ja on tõenäoline, et valdav enamus kannatanu pea piirkonna vigastustest võib olla korduvatest löökidest klaasist 0,5 l viinapudeliga 12 pea piirkonda, löökide arv ei ole täpselt määratav, kuid orienteeruvalt võivad nad olla tekitatud mitte vähem kui 7-8 löögiga. Ei saa ka välistada, et mõned kätel olevad vigastused on saadud enesekaitsekäigus pea piirkoda suunatud löökide tõrjumisel. Osad vigastused võivad olla tekitatud ka löökidest seisvas või istuvas asendis kannatanule, samuti survest või rõhumisest, kukkumisest/hooga paiskumisest vastu pindu/esemeid, roiete murrud tugevast survest, nt põlvedega, hooga istumise tõi korduvast vajutamisest kätega. Kohus leiab, et käesoleval juhul on kuritegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega, sest süüdistatav, lüües teist inimest korduvalt klaasist pudeliga peapiirkonda ning tekitades kannatanule teisi vigastusi, lüües teda nii jalaga kui rusikaga, avaldades survet, ei pidanud küll kindlalt teadma, et kannatanu surm rohkete löökide tulemusena saabub, kuid pidi surma saabumist võimalikuks pidama ja sellise tagajärje saabumist ka möönma. Süüteo toimepanemise tehiolud ja süüteo toimepanemiseks kasutatud vahendid kinnitavad kohtu veendumust sellest, et puuduvad igasugused mõistlikud põhjused, miks süüdistatav erinevalt keskmise elukogemusega inimesest ei saaks aru, et lüües teist inimest mitte vähem kui 7-8 korda klaasist pudeliga pea piirkonda, avaldades survet roietele ning tekitades löökidega muid vigastusi üle keha, võib kannatanu löökide tagajärjel saadud vigastuste tõttu surra. Süüdistatav on ise öelnud, et tahtis ema „välja lülitada“, et ema enam ei räägiks tema aadressil halvasti. Kohtu arvates ei ole tuvastatud asjaolusid, mis võiksid viidata võimalusele või arusaamisele, et nii mitmel korral klaasist pudeliga tugevalt pea piirkonda lüües ning löökidega teisi tervisekahjustusi tekitades võiks kannatanu ellu jääda, seda enam, et eksperdi arvamuse kohaselt saabus surm maksimaalselt paarikümne minutiga. Samuti löömiste järgselt sidus süüdistatav kannatanu jalad teibiga kinni, ühe käe tugitooli külge ning suu kinni, seda eesmärgil, et ema toas ringi ei liiguks, kuigi viimane põgeneda ei üritanud ja arvestades tekitatud tervisekahjustusi ei olnud selleks ka võimeline. Ka kohtueksperdi hinnangul on alust arvata, et peale kõikide tervisekahjustuste saamist ei olnud X X võimeline aktiivselt vastupanu osutama ja end valjuhäälselt väljendama. Seega on eelkirjeldatud tegu sobiv realiseerimaks KarS § 113 lg 1 koosseisu. Isiku tahtlust (koosseisu subjektiivset külge) on võimalik hinnata ka läbi tema käitumise (koosseisu objektiivse külje). Nii on subjektiivse külje tuvastamisel abipakkuvateks kriteeriumiteks ka isiku teoeelne- ja järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine, kuid nimetatud asjaolusid tuleb arvestada rangelt individualiseeritult konkreetset kriminaalasja silmas pidades (RKKK 3-1-1-128-06, p 9). X X iseloomustab enda ema ja venna suhtlust kui pingelist, Dmitri muutus juues lärmakaks, riidles ning ise tööl ei käinud. Tunnistajate ütlustest nähtub, et Dmitri Moskalets oli kannatanu enda sõnade kohaselt ema vastu kätt tõstnud, süüdistatav muutus nende hinnangul joobes olekus agressiivseks, tunnistajad ongi teda näinud pigem joobes olekus ning naabrite sõnade kohaselt oli nende korterist tihti suminat, lärmi kuulda ja siis pigem D. Moskaletsi häält. X X kirjeldasid tunnistajad kui rahulikku inimest, kellel oli ka alkoholiprobleem, kannatanu X. X sõnul kui ema jõi, siis pigem heitis magama. X X oli mitmele tunnistajale väljendanud, et oleks soovinud koos oma mehega lahkuda (surra). D. Moskalets käis ka naabritelt teinekord raha laenuks küsimas, väikeseid summasid. Sündmusele eelneval õhtul, 05.09.2022 helistas süüdistatav ka tunnistaja X X, küsides korteri müümise korral maakleri tasude kohta ja väites, et müüvad korteri maha ja ema läheb Venemaale elama. Süüdistatav tundis seega huvi korteri müümise osas ja kuigi ütles, et ema läheks Venemaale elama, ei ole tema vend seda võimalust kohtule maininud, samuti üks tunnistajatest ütles, et Xl on seal küll õde, kuid ei teadnud, et oleks soov sinna elama minna ja teisele tunnistajale oli X öelnud, et tal ei olegi kuskile minna. Seega saab kohtu hinnangul tunnistajate ja kannatanu X. X ütlustest järeldada, et süüdistataval ja kannatanul olid pingelised suhted, seda peamiselt alkoholitarvitamise ajal ning selle üheks põhjuseks oli ka kannatanu rahulolematus oma poja Dmitriga, kuna viimane tööl ei käinud, pidevali tarbis alkoholi ja raha ei teeninud, elati kannatanu pensionist. Antud juhul on süüdistatav ise andnud ütlusi, et tal tekkis emaga konflikt, kes ütles talle midagi halvasti, mistõttu süüdistatav tahtis, et ema paneks oma suu kinni ja lõi teda nii kaua kuni ema oli vait ja 13 siis ka teipis ta kinni, mis järel ema veel temalt palus, et ta peatuks, kuid süüdistatav seda ei teinud. Süüdistatava teojärgset käitumist hinnates võib järeldada, et ta sai aru, mis ta oli teinud, kuivõrd helistas tuttavale X Xile, et nõu saada, kuivõrd tuttav oli varem tapmise eest karistus kandnud, samuti selleks, et tuttav ise kiirabisse helistaks, sest süüdistatav ise seda teha ei julgenud. Samuti proovis süüdistatav vannitoas asuvas ahjus põletada teibitükke, millega oma ema oli kinni sidunud, seda väidetavalt automaatse tegutsemisena. Kohus leiab, et automaatselt saab isik tegutseda juhul, kui ta sooritab varem korduvalt teostatud tegevust või liigutusi. Kriminaalasjast ei ilmne, et süüdistatav oleks varem oma ema korduvalt pudeliga pähe peksnud, ema kinni teipinud ja seejärel vabastanud ning teibid ära põletanud. Pigem saab sellisest käitumisest järeldada, et süüdistatav proovis kannatanu kinni teipimist kinnitavaid tõendeid hävitada, et paratamatult sündmuskohale ükskord jõudvate politsei ja kiirabi eest varjata abitu ja kinni seotud inimese tapmise kohta järelduste tegemist. Kuivõrd süüdistatav oli suhteliselt purjus, saab järeldada, et selline jälgede hävitamine oli edutu, kuna sündmuskohal leidus hulgaliselt veriseid teibitükke. Seda, et süüdistatav ütleb, et ta ei kontrollinud ennast ja põhjendab oma käitumist sellega, et tema sisse oli pugenud saatan, kes temalt mõistuse võttis, saab antud juhul tõlgendada vaid sellega, et tema käitumise põhjustas alkoholijoobes olek ja väidetavalt enda mitte kontrollimisega üritab süüdistatav enda süüd vähendada. 06.09.2022 kell 05.15 tuvastati D. Moskaletsil joove 0,90 mg alkoholi väljahingatava õhu liitri kohta, mis oli aga mitu tundi pärast politsei ja kiirabi kutsumist ning teo toimepanemist, seega sündmuse hetkel oli süüdistatava joove suurem, mis aga ei vähenda kuidagi süüdistatav süüd. Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akti nr. 14/22 kohaselt D. Moskaletsil esineb hiljemalt alates 40-aasta vanusest püsiv XXX ehk sõltuvus XXX, mis aga ei takista ega piira temal ümbrusest ja oma käitumise iseloomust ning oma tegude võimalikest tagajärgedest arusaamist ega sihipärast arutlemist ja käitumist. Seega oli süüdistatav süüteo toimepanemise ajal tavalises alkoholijoobes, mis kriminaalasjas kogutud tõendite kohaselt oli süüdistatava jaoks tavaline seisund, s.t alkoholijoove ei olnud eriliseks ja ootamatuks asjaoluks või seisundiks, millega süüdistatav ei oleks osanud arvestada. Süüdistatav on tarvitanud alkoholi aastakümneid, ta on teadlik alkoholi mõjust ja selle tarvitamisest tekkivast seisundist, mille saavutamiseks ta alkoholi tarvitabki. Süüd või teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Dmitri Moskalets pani toime KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tapmise. 3. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on KarS § 113 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud kuue- kuni viieteistaastase vangistuse. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Keskmine määr on seega kümme aastat ja kuus kuud. Hinnates Dmitri Moskaletsi süü suurust KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatav lõi X X keha erinevatesse piirkondadesse, sh vähemalt 7 – 8 korda pea piirkonda, korduvalt kõva(
2. de)tömbi (tömpide) piiratud pinnaga eseme(te)ga, milleks võisid olla klaaspudel, kängitsetud jalg või muu taoline ese, mille tõttu X X suri. Seega ei kasutanud süüdistatav kuriteo toimepanemisel teo toimepanemiseks kohandatud või selleks muretsetud vahendit, vaid esimest kättejuhtunud eset, s.o alkoholipudelit ja oma jäsemeid. Kohtu hinnangul arvestades süüteo asjaolusid ja vigastuste tekitamise intensiivsust ning kasutatud vahendit on süüdistatava süü keskmine. 14 Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav tunnistas tapmise toimepanemist, andes teo toimepanemise kohta nii palju ütlusi kui ta mäletas ja ütles, et tema eesmärk ei olnud kannatanu tapmine, vaid kannatanu välja lülitamine, et ta enam ei räägiks. Kohtuistungil süüdistatav otsesõnu kahetsust ei avaldanud, kuid ütles kohtuistungil läbi nutu, et saades aru, mida ta teinud oli, tahtis end üles puua või viina juua ja auto alla hüpata. Seega peab kohus avaldatud kahetsust võimalikuks arvestada KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Samas leiab kohus, et arvestades süüdistatavale inkrimineeritud teo iseloomu ei saa karistust kergendav asjaolu olla sedavõrd kaalukas, et tooks kaasa karistusmäära olulise vähendamise. KarS § 58 p 4 sätestab, et karistust raskendavad asjaolud on: süüteo toimepanemine isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus või majanduslikus sõltuvuses, samuti süüdlase endise või praeguse pereliikme, süüdlasega koos elava isiku või süüdlasest muul viisil perekondlikus sõltuvuses oleva isiku suhtes. Antud raskendav asjaolu on süüdistusaktis välja toodud, kuid prokurör sellel kohtulikes vaidlustes ei peatunud. Antud juhul on Dmitri ja X X puhul tegemist pereliikmetega, poja ja emaga. Samuti elasid Dmitri ja X X koos XX 2-toalises korteris, seega jagasid ühist elukohta. Kohus leiab, et isikuvastase kuriteo toimepanemine temaga koos elava inimese ja pereliikme suhtes on vaadeldav karistust raskendava asjaoluna KarS § 58 p 4 tähenduses, mida tuleb karistuse mõistmisel arvesse võtta. Karistuse määra valikul ei lähtu kohus vaid süü suurusest, vaid ka teistest karistuse mõistmise alustest. KarS § 56 lg 1 järgi tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Dmitri Moskaletsi enda ütluste kohaselt on ta varasemalt kriminaalkorras karistatud, kuid karistusregistri andmete kohaselt tal kehtivaid kriminaal- ega väärteokaristusi ei ole. Eeltoodu ei õigusta süüdistatava käitumist vähimalgi määral, kuid karistuse mõistmisel kohus seda siiski arvestab. See annab aluse eripreventiivsetel kaalutlustel koosmõjus ühe raskendava ja ühe kergendava asjaoluga temale mõistetavat karistust mõningal määral kergendada. Samas on süüdistatav pannud toime teo, mis on suunatud suurima hüve, ehk inimelu vastu ning sellisele teole rangeimal viisil riigi poolne reageerimine peab õiguskorra huvide kaitsmise eesmärgist tulenevalt andma ühiskonnale signaali, et sellise ränga tagajärjega teo toimepanemisele järgneb ka teole vastav ränk reageering, s.o pikaajaline vangistus. Kuigi Dmitri Moskaletsi süü on keskmine, siis arvestades eripreventiivset eesmärki ja kergendava ning raskendava asjaolu esinemist, on põhjendatud mõista karistus mõningal määral alla KarS § 113 lg 1 ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui isikul puuduvad varasemad kriminaalkaristused. Vaatamata sellele, et karistusregistri andmete kohaselt süüdistataval kehtivad kriminaalkaristused ja väärteokaristused puuduvad, on Dmitri Moskalets toime pannud teise isiku tapmise, milline on rängim isikuvastane süütegu ning ei toime pandud teos ega toimepanija isikus ei ole tuvastatud midagi erandlikku, mis võiks tingida süüdlasele mõistetava karistuse kohaldamata jätmist. Inimese õigus elule on põhiseaduslik põhiõigus – igal inimesel on õigus elule ning sellist õigust on süüdistatav rikkunud. Dmitri Moskalets on pannud toime kuriteo, mille tagajärjel on kaotanud tema ema X X elu. Seega puudub igasugune alus kaaluda süüdistatava suhtes karistusest osaliselt või täielikult tingimisi vabastamist. 15 Seejuures saab vastavalt kohtupraktikale isikut karistusest vabastamise aluse olemasolul karistusest vabastada juhul, kui mõistetav karistus ei ületa seaduses ettenähtud katseaja maksimaalset pikkust. KarS § 73 ja 74 sätestavad katseaja maksimaalseks pikkuseks viis aastat, mis on oluliselt lühem kui süüdistatavale käesoleva otsusega mõistetav karistus, mistõttu puudub üldse võimalus karistuse kohaldamata jätmist kaaluda. Sellest tulenevalt tuleb mõistetav vangistus määrata ära kandmisele täies ulatuses. 4. MENETLUSKULUD

§ 180lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasud, esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsustega kaasnev sundraha ning ekspertiiside kulud. Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on kompensatoorne eesmärk. Määratud kaitsjale määratud tasu puhul on tegemist tasuga, milline on välja arvestatav määratud kaitsja esitatud tasu taotlustest ja taotlustes märgitud toimingutest ning ajakulu põhjendustest. Kuivõrd kohtulikus menetluses osalemine on tuvastatav ka kohtuistungiprotokollidest, on kohtu arvates tasu taotlustes märgitud tasu suurused vastavuses kohtumenetluse ajakuluga ning kuivõrd nii üldmenetluses kui ka esimese astme kuriteo puhul on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest nii või teisiti kohustuslik, ei saa kohus asuda arutlema selle üle kas kaitsja toimingud süüdistatava kaitsmiseks olid vajalikud või mitte. Küll saab alates eelmenetlusest asuda seisukohale, et isegi juhul, kui kaitsja osavõtt ei oleks kriminaalmenetluse normide kohaselt olnud kohustuslik, olid kaitsja toimingud vajalikud ja põhjendatud. Seega saab asuda seisukohale, et määratud kaitsjale makstud tasu on põhjendatud kogu määratud ulatuses. Surnu keeruka kohtuarstliku ekspertiisi nr 22E-AOS0040/489, surnu radioloogilise uuringu nr 22E-KT0160, DNA-ekspertiisi nr 22E-GE0844 ja kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akti nr 14/22 kulude osas märgib kohus, et

§ 105

lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu

§ 175

lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri 2012.a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiisid olid kuriteo avastamise seisukohast vajalikud, kuna nende tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid ning tuvastati tema käitumises kuriteokoosseis. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna ekspertiisitulemused toetasid süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleks surnu keeruka kohtuarstliku ekspertiisi nr 22E-AOS0040/489, surnu radioloogilise uuringu nr 22E-KT0160 ja kohtupsühhiaatriapsühholoogia kompleksekspertiisi akti nr 14/22 ekspertiisikulud jätta süüdistatava kanda täies mahus. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-120-12 (p 6.2) kohaselt tuleb DNA-ekspertiisiakti nr 22EGE0844 kulu mõista välja osaliselt, vastavalt ekspertiisiobjektide arvule, mida oli antud juhul 18, seega süüdistatavalt kuulub välja mõistmisele ekspertiisi kulu 18 korda 57 eurot ehk 1026 eurot. Ülejäänud osa, 969 eurot antud ekspertiisikulust tuleb jätta riigi kanda. Patrullpolitseinikud tellisid aadressile XXX XXX OÜ-lt välisukse lukuvahetuse, mille kohta esitati arve summas kokku 155 eurot. Antud juhul oli luku vahetamine vajalik, kuivõrd kõik sündmuskohal olnud isikud olid ära toimetatud ning ei suudetud tuvastada, kas on olemas ka 16 varuvõtmeid, kuid vajalik oli korteris oleva varaomanike vara kaitse. Seega saab asuda seisukohale, et XXX esitatud lukuvahetuse arve on põhjendatud kogu ulatuses. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetavate summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Kriminaaltoimikust ja süüdistatava ütlustest nähtuvalt süüdistatav tööl ei käinud ja deklareeritud või mingilgi määral tuvastatav sissetulek süüdistataval puudus. Süüdistatava selgituste kohaselt töötas süüdistatav koos isaga, kuid samas tuleneb süüdistatava ütlustest sedagi, et süüdistatava isa suri
2. aasta märtsis ning süüdistatav sai sellest ajast alates sissetulekut juhutöödest. Seega puudus süüdistataval süüteo toimepanemisele eelneval ajal märkimisväärne sissetulek ja süüdistatavat pidas üleval tema ema. Lisaks sissetuleku suurusele ei tule menetluskulu väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul ei võimalda kriminaalasjas kogutud ja kohtulikul arutamisel uuritud tõendid teha järeldust selle kohta, et süüteo toimepanemine oli juhuslikku laadi. Süüdistatavat iseloomustavad andmed viitavad üheselt süüdistatava alkoholisõltuvusele ja sellest tingitud eluviisile, mis paratamatult jätab oma jälje ka süüdistatava suhtumisse ühiselu reeglitesse. Tunnistajate ütlustest tulenevad andmed süüdistatava suhete kohta oma vanematega viitavad sellele, et taolise elulaadiga jätkamine viib paratamatult isikuvastase süüteo toimepanemiseni ja sellega pidanuks süüdistatav ka arvestama. Arvestades süüteo spetsiifikat, sellest tingitult paratamatult tekkivat menetluskulu ekspertiiside määramise vajaduse tõttu, on menetluskulu tekkimine paratamatu. Kuna aga tegemist on tahtliku ja esimese astme kuriteoga, leiab kohus, et juba kuriteo raskus välistab võimaluse, et süütegu pidada juhuslikku laadi sündmuseks, mis võiks tingida välja mõistetava menetluskulu vähendamise. Seega tuleb menetlusega kaasnenud menetluskulud süüdistatavalt välja mõista täies mahus. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust, süüdistataval püsiva sissetuleku puudumist ja mõistetava vangistuse pikkust, siis esinevad küllalased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (

§ 180

lg 3,

§ 313lg 1 p-d 7 ja 12).

5. ASITÕENDID JA SALVESTISED Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalmenetluse käigus ära võetud erinevaid esemeid ning neid on ka vaadeldud.

§ 306

lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalasjas ära võetud erinevaid asitõendeid, mis kõik asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (akt 22ATH20766, kr. toimik tl 187-188). 06.09.2022 sündmuskoha vaatluse käigus on asitõenditena kaasa võetud teibitükid (pakendid nr 1, 2, 3, 4, 10, 21, 22, 27, 36-38), riidelapp (pakend nr 9), puuteproovid (pakendid nr 11, 12), 0,5 l klaaspudel „TALU VIIN“ (pakend nr 13), villane toolikate (pakend nr 15), käärid (pakend nr 17), kangatükk (pakend nr 18), pastapliiats (pakend nr 20), teibirull (pakend nr 23), püksirihm (pakend nr 24), DNA proovid (pakendid nr 16, 25, 28-35, 39-41), hammas (pakend 26) ning voodilina ja proov (pakendid nr 42, 42.1). Kannatanu X X kui X X seadusjärgne pärija on andnud kohtuistungil nõusoleku asjade hävitamiseks. Kuigi tavaolukorras oleks X X seadusjärgseks pärijaks Pärimisseaduse § 13 lg 1 kohaselt X X kõrval ka süüdistatav, kuid kuna süüdistatavat süüdistatakse pärandaja tapmises, on süüdistatav pärimiskõlbmatuks isikuks 17 Pärimisseaduse § 6 lg 1 p 1 sätestatud tähenduses ning seadusjärgseks pärijaks saab olla vaid X X. Antud asitõendite osas leiab kohus, et kuivõrd kohtuotsuse jõustumise järgselt minetavad need esemed tõendusliku tähenduse ja arvestades seda, et koduses majapidamises olnud esemed on kõik verega määrdunud ning kasutuskõlbmatud, millede vastuvõtmist asjad pärinud isik ei soovi, on tegemist väärtuseta asjadega ja need tuleb kohtuotsuse jõustumise järgselt hävitada

126 lg 3 p 4 alusel. 06.09.2022 sündmuskoha vaatluse käigus on asitõenditena kriminaalasja juurde võetud X X surnukeha jalas olnud sinist värvi teksapüksid, punast värvi püksid, seljas olnud musta värvi mustriline kampsun ja roosat värvi särk (pakendid nr 5-8). Riideesemed on kuriteo toimepanemise tagajärjel määrdunud ja rikutud ning muutunud kasutuskõlbmatuks. Kannatanu X X kui X X seadusjärgne pärija on andnud kohtuistungil nõusoleku asjade hävitamiseks. Seega leiab kohus, et kuna pärija ei soovi asju neil asjadel materiaalse väärtuse puudumise tõttu vastu võtta, siis otsuse jõustumise järgselt ei ole neil asjadel enam tõenduslikku ega materiaalset väärtust ja need tuleb hävitada

§ 126lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asjad.

06.09.2022 sündmuskoha vaatluse käigus on asitõendina kaasa võetud mobiiltelefon SAMSUNG (pakend nr KT7912229), mis kuulus kannatanule X X ja mille osas kannatanu X X kohtuistungil väljendas, et sooviks saada telefonis olevaid pilte. Seega leiab kohus, et kuivõrd X X on X X seadusjärgne pärija ja sellest tulenevalt ka pärast X X surma asja seaduslikuks omanikuks, tuleb asi välja anda

§ 126lg 3 p 2 alusel asja omanikule X X.

06.09.2022 sündmuskoha vaatluse käigus on asitõendina kaasa võetud mobiiltelefon MICROSOFT (pakend nr KT7912228), mis kuulub Dmitri Moskaletsile. Kuivõrd asja omanik on teada ja asja omanik on soovinud selle väljastamist oma vennale X X, tuleb asi välja anda

§ 126lg 3 p 2 alusel asja omaniku poolt volitatud isikule X X.

06.09.2022 isiku läbivaatuse protokolli käigus on Dmitri Moskaletsilt ära võetud tema seljas olnud riided: musta värvi kapuutsiga dressipluus (pakend nr 7), kollast-rohelist värvi T-särk (pakend nr 8), tumedat värvi Nike plätud (pakend nr 9), punast värvi sokipaar (pakend nr 10), musta värvi dressipüksid (pakend nr 11) ja tumesinist värvi aluspüksid (pakend nr 14). Dmitri Moskalets soovis vaid plätude tagastamist. Seega kuna asjade omanik on teada, tuleb asjad tagastada

§ 126

lg 3 p 2 alusel asjade omanikule Dmitri Moskalets, edastades need plätud (pakend nr 9) süüdistatava kinnipidamiskoha administratsioonile hoiustamiseks süüdistatava Dmitri Moskaletsi isiklike asjade hulgas. Ülejäänud asitõendite (pakendid nr 7, 8, 10, 11, 14) tagastamist asjade omanik Dmitri Moskalets ei soovinud, lugedes asju väärtusetuteks. Seega ei ole otsuse jõustumise järgselt neil esemetel (kapuutsiga dressipluus, kollast-rohelist värvi Tsärk, punast värvi sokipaar, musta värvi dressipüksid, tumesinist värvi aluspüksid (pakendid 7, 8, 10, 11, 14)) enam tõenduslikku ega materiaalset väärtust ja need tuleb hävitada

§ 126lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asjad.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel esitas prokuratuur kohtule tõenditena CD-R plaadi Häirekeskuse kõnede audiosalvestustega (kr. toimik tl 7), CD-R plaadi sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde koos fototabeliga (kr. toimik tl 20), 2 CD-R plaati asitõendite vaatlusprotokollide juurde koos fototabelitega (kr. toimik tl 28, 33), DVD-R plaadi X X poe turvakaamerate videosalvestustega (kr. toimik tl 76), Blu-Ray plaadi X poe videosalvestustega (kr. toimik tl 85), DVD-R plaadi XXX videosalvestustega (kr. toimik tl 93), CD-R plaadi kõnelogidega (kr. toimik tl 105), CD-R plaadi isiku läbivaatuse juurde fototabeliga (kr. toimik tl 153) ja CD-R plaadi asitõendi vaatlusprotokolli juurde fototabeliga (kr. toimik tl 158). Nimetatud andmekandjad on teabekandjateks, milledele on talletatud olulist tõendusteavet, seejuures on osa salvestistest menetlusdokumentide lisad. Seetõttu tuleb salvestised juhindudes

§ 126lg 3 p 1 sätetest jätta kriminaaltoimikusse.

1. TÕKEND Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistatav Dmitri Moskalets kahtlustatavana kinni peetud 06.09.2022 ning vahistatud Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 07.09.2022 määruse alusel. Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 04.11.2022 määrusega pikendati Dmitri Moskaletsi vahi 18 all pidamise tähtaega kuni 06.01.
2. Harju Maakohtu 29.12.2022 määrusega anti Dmitri Moskalets kohtu alla ning tõkend vahistamine jäeti muutmata ning kohus tunnistas süüdistatava vahi all viibimise jätkuvalt põhjendatuks. Kriminaalasja kohtulik arutamine planeeriti 06.04.2023, 16.05.2023, 02.06.2023, 08.06.2023 ja 09.06.2023 ning kohtulik arutamine toimuski planeeritud ajavahemikul.

§ 313

p 7 kohaselt peab kohus kohtuotsuse põhiosas esitama tõkendi kohaldamise, muutmise või tühistamise motiivid ning

§ 313

lg 1 p 8 kohaselt esitatakse süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas kohtu valitud tõkend või varem kohaldatud tõkendi muutmine või tühistamine. Käesoleval juhul ei vali kohus süüdistatava suhtes tõkendit ega muuda ega ka tühista seda, vaid jätab varem kohaldatud tõkendi muutmata. Sellest tulenevalt saab asuda seisukohale, et kohus ei pea esitama mingeid motiive, kuivõrd kohus mõistab süüdistatavale pikaajalise vangistuse ega kohalda, muuda ega tühista tõkendit. Samas tuleneb

§ 275

lg 2 sätetest, et kui süüdistatav on maakohtu menetluses vahi all, kontrollib kohus vahistuse põhjendatust vähemalt ühe korra kuue kuu jooksul. Käesoleva kohtuotsuse kuulutamise ajaks on süüdistatava kahtlustatavana kinnipidamisest möödunud 9 kuud ja 23 päeva ja kohtu alla andmisest möödunud 5 kuud ja 29 päeva. Seega on vajalik võtta seisukoht ka süüdistatava suhtes kohtueelsel menetlusel kohaldatud ja kohtu alla andmisel muutmata jäetud tõkendi osas.

§ 127

lg 1 kohaselt arvestatakse tõkendit valides kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid.

§ 130

lg 2 kohaselt võib kahtlustatava või süüdistatava vahistada prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel või kohtu määruse alusel, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid ning vahistamine on vältimatult vajalik. Käesoleval juhul on kohtueelsel menetlusel prokuratuuri taotlusel kohaldatud süüdistatava suhtes tõkendit vahistamine. Seega peab kohus tõkendit muutmata jättes tuvastama, kas isiku jätkuvalt vahi all pidamiseks esineb endiselt vahistamisalus

§ 130lg 2 mõttes.

Seejuures ei peaks ka vahistamisaluse olemasolul vahi all pidamise tähtaeg ületama teatud mõistlikku piiri. Seega ülaltoodust tulenevalt peab kohus ka tõkendi vahistamine jätkuva kohaldamise otsustamiseks tuvastama põhjendatud kahtluse olemasolu, jätkuvalt kuritegude toimepanemise võimalikkuse, vahistuse proportsionaalsuse ja vältimatuse ning selle, kas riik on toimetanud menetlust põhjendamatute viivitusteta. Puutuvalt põhjendatud kahtluse olemasolusse, s.o sellesse, kas süüdistatav võis temale süüdistusaktis süüks arvatud süüteo toime panna, peab kohus vajalikuks märkida alljärgnevat. Käesolevaks ajaks on kohus kohtule esitatud tõendeid kogumis hinnates kohtuotsuses lugenud tuvastatuks, et süüdistatav on temale süüks arvatud kuriteo toime pannud. Seega on esitatud kahtlustus süüteo toimepanemises kohtu seisukohalt kinnitust leidnud, mistõttu võib üheselt lugeda tuvastatuks, et süüdistatav on temale süüks arvatud isikuvastase kuriteo toime pannud ja see kuritegu on kehtiva karistusseadustiku sätete kohaselt karistatavaks teoks. Lisaks tuleb tuvastada vahistamise aluse jätkuv olemasolu, s.t kas vahi alt vabanedes võib süüdistatav jätkuvalt toime panna kuritegusid. Süütegude jätkuva toimepanemise riski tuvastamiseks peab pöörduma süüdistatava karistusandmete poole, samuti arvestama süüdistusaktis kajastatud süüdistatavat iseloomustavaid andmeid. Kohus tunnistab süüdistatava süüdi eluvastase süüteo toimepanemises. Süüdistatava karistusandmetest nähtub, et süüdistataval ei ole kehtivaid kriminaal- ega väärteokaristusi. Kohtuliku arutamise käigus on esitatud kohtule tõendeid selle kohta, et süüdistataval on ilmselged alkoholi sõltuvusprobleemid, mis soosivad süütegude toimepanemist ning alkoholijoobes olekus muutub süüdistatav agressiivseks, lärmavaks, ettearvamatuks. Süüdistatav on ise selgitanud, et ta sees oli justkui saatan ja ta ei kontrollinud antud olukorras 19 enam oma käitumist. Süüdistus isikuvastase süüteo toimepanemises ning süüdistusaktis viidatud tõendid näitavad kohtu arvates süüdistatavale omast alkoholi sõltuvusprobleemiga seotud agressiivsust, mis on piisavaks aluseks asuda seisukohale, et süüdistatav võib vabaduses viibides jätkata vägivallasüütegude toimepanemist. Vahistuse kui tõkendi proportsionaalsust arvestades peab kohus vajalikuks osundada sellelegi, et

§ 127lg 1 kohaselt arvestatakse tõkendit valides ka karistuse raskust.

Süüdistatavat süüdistatakse esimese astme kuriteo toimepanemises ja kohus mõistab süüdistatava süüdi kuriteo toimepanemises, mille eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus kuuest kuni viieteistkümne aastani, s.t karistuse alammääraks on kuus aastat. Kohus leiab, et omaksvõetud kohtupraktika kohaselt ei ole karistuse raskus küll iseseisvaks vahistamisaluseks, kuid mõnel juhul võib karistuse raskusest tulenev tingida ka kuritegude jätkuva toimepanemise ohu. Samas mõistab kohus süüdistatavale karistuseks 9 aastat vangistust, mille ära kandmist arvestab kohus alates süüdistatava kahtlustatavana kinnipidamisest ning kohus ei näe põhjust miks peaks süüdistatava suhtes kohtueelsel menetlusel kohaldatud tõkendit muutma või tühistama. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ei ole teiseliigilist karistust ette nähtud. Seega viitab ka mõistetud karistuse raskus, et süüdistatav võib vabaduses viibides jätkata kuritegude toimepanemist. Lisaks eelnevale tuleb vahistuse proportsionaalsust hinnates otsustada kas vahistamisaluse olemasolule vaatamata ning arvestades riigi aktiivsust kriminaalmenetluse korraldamisel ei ole jõutud pikaajalise vahistusega piirini, millest alates põhjendatud vabaduspõhiõiguse riive on välistatud vaatamata mõistetava karistuse pikkusele. Käesoleval juhul mõistab kohus süüdistatavale karistuseks 9 aastat vangistust ja vabaduspõhiõiguse riive võinuks tõusetuda siis, kui menetluse kestus hakkaks lähenema ettenähtud sanktsiooni alammäärale, s.o kuuele aastale. Käesoleval juhul möödub aga alates süüdistatava kahtlustatavana kinnipidamisest kuni kohtuotsuse kuulutamiseni peaaegu 10 kuud. Seega ei ole kriminaalmenetlus, millesse on mahtunud nii kohtueelne kui ka kohtulik menetlus, olnud kuigi pikk ja riik on menetlemisel olnud aktiivne ja ka efektiivne. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kohtumenetluses või kogu kriminaalmenetluses vahi all viibitud aja jooksul ei ole tekkinud olukorda, et vahistuse pikkus ei ole enam proportsionaalne. Mis puudutab võimalust muuta kohaldatud tõkendit ja valida mõni kergem tõkend, mida küll ei ole taotletud, siis peab kohus vajalikuks märkida, et süüdistatava isikuandmetest nähtuvalt on süüdistatava elukohana süüdistusaktis märgitud XXX. X X on andnud kohtuistungil ütlusi, et tänaseks päevaks on antud korter maha müüdud. Seega süüdistataval püsiv elukoht puudub. Samuti saab kohtulikul arutamisel kontrollitud tõenditest järeldada, et süüdistataval puudub ka püsiv sissetulek. Eelmärgitust tulenevalt asub kohus seisukohale, et vahistamise alused ei ole ära langenud ning vahistamine kui tõkend on proportsionaalne nii kuriteo kui ka karistuse raskust arvestades ning vältimaks uute kuritegude toimepanemist on süüdistatava jätkuv vahistus vältimatu meede. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes kohaldatud tõkend vahistamine on jätkuvalt põhjendatud ja vältimatult vajalik ning mõne teiseliigilise tõkendi kohaldamiseks või kohaldatud tõkendi muutmiseks või tühistamiseks alus puudub. Andrus Kasema rahvakohtunik Märt Toming eesistuja /allkirjastatud digitaalselt/ 20 Kätlin Kontor-Kirss rahvakohtunik