← Eesti

2-23-7029/23

Obsah (6)§ 172§ 534§ 659§ 173§ 541§ 543

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 16.06.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-7029 Tsiviilasi Sihtasutuse Põhja-Eesti

§ 172lg 3 alusel riigi kanda. 8.1. Ps

AS § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi tema tahtest olenemata, kui isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ja muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. PsAS § 13 lg 2 kohaselt võib isiku tahtest olenematu ravi kesta üle 48 tunni ainult kohtu loal. PsAS § 13 lg 1 kohaselt esitab esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja isiku haigla psühhiaatriaosakonda paigutamiseks isiku elukoha järgne vallavõi linnavalitsus, isiku eestkostja või haigla pea- või ülemarst haigla tegevuskohajärgsele kohtule. 8.2.

§ 534

lg 1 järgi võib kohus avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta.

§ 534

lg 5 kohaselt võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest ning pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. Maakohus leidis, et need tingimused on täidetud: esmalt määruses I kuni neli päeva vältava ravi ja kinnipidamise ning määruses II ka kuni 40 päevaks pikendamise osas. 3

(5)8.
  1. Avaldusest ja arsti arvamusest järeldub, et puudutatud isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Kohus tuvastas ärakuulamisel, et isik ei mõtle selgelt ega adu ümbritsevat adekvaatselt. Kohtu hinnangul ei ole isik võimeline oma psüühilise seisundi tõttu iseenda eest hoolt kandma ja võib käituda ebaadekvaatselt ning ettearvamatult ja seega ravita jäädes seab ohtu nii iseenda kui ka ümbritseva. Ta otseselt kahjustab ennast ja seab ohtu sellega, et vaatab oma psüühilisest seisundist tulenevalt otse päikesesse (kust saab enda sõnul energiat ja sealt laaditakse informatsiooni talle alla, kõiki ülesandeid mida ta siin täitma peab). Ta seab teisi ohtu sellega, et soovib oma psüühilisest seisundist tulenevalt lapsi kuidagi mitte kohtu abiga päästa väidetavalt narkomaaniks muutunud eksnaise käest. Samuti üldiselt on ta ohuks ilmselt kõigile, keda oma psüühilise seisundi tõttu peab kurjategijateks. 8.
  2. Kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on täidetud, et tagada isiku ravi. Käesolevat seisundit arvesse võttes vajab isik hospitaliseerimist. Vabatahtliku ravi korral võib patsient vabalt haiglast lahkuda, mis toob kaasa ravi katkemise ja ravi ebaõnnestumise, mis ei ole patsiendi huvides. Seetõttu kohaldas kohus puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja paigutas isiku algselt neljaks päevaks ja seejärel kuni 40 päevaks kinnisesse asutusse. 8.
  3. Taotlusest nähtuvalt vajab puudutatud isik ravi ja ravimite manustamist. Seetõttu tuleb anda luba talle tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks juhul, kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. MÄÄRUSKAEBUS
  4. Puudutatud isik esitas esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub määrused I ja II tühistada. Ta leiab, et tema kinnisesse asutusse paigutamiseks ja tahtest olenematu ravi rakendamiseks puudusid PsAS §-s 11 ette nähtud alused. Ta kinnitab, et tal puudub psüühikahäire, ta pole olnud ohtlik endale või teistele. Ta tunneb ennast täiesti tervena ilma ühegi retseptiravimita. Ta ei tundnud ennast haigena ka 11.05.2023, kui ta haiglasse toimetati. Mingit ravi tema suhtes kohaldada vaja pole. Tema paigutamine kinnisesse asutusse ravile oli ekslik. Ta oli küll nõus jääma haiglasse, kui ta saab jätkata oma tegevust politsei abistamisel, kuid mitte selleks, et teda hoitakse hoopis pikalt ravil. MENETLUSE EDASINE KÄIK
  5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja sellele vastamiseks. Avaldaja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 12.06.
  6. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  7. Ringkonnakohus jätab määrused I ja II muutmata ning määruskaebuse rahuldamata (

§ 659ja § 657 lg 1 p 1).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruste põhjendustega ning

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 12. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse nappide väidetega. Maakohus asus õigesti seisukohale, et puudutatud isiku puhul olid täidetud PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimused tahtest olenematu psühhiaatrilise abi kohaldamiseks. Sealjuures tugines maakohus asjakohaselt arsti arvamusele, milles kirjeldati isiku käitumist ja tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajadust. Arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire (psühhootiliste sümptomitega maania F30.2). Puudutatud isiku arvamus oma haiguse kohta ei lükka ümber arsti algset ja raviarsti hilisemat hinnangut isiku tervislikule seisundile ega saa olla määrav PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimuste hindamisel. Pigem kinnitavad puudutatud isiku soovil kaebusesse märgitud väited raviarstide arvamust, et tal puudus haiguskriitika. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda arstide seisukohtades ja hinnangutes. 4

(5)
  1. Puudutatud isiku ravivajadus on piisavalt tõendatud. Arsti arvamusest nähtub, et puudutatud isiku käitumine on mõjutatud psüühikahäirest ning on seetõttu ettearvamatu ja ebaadekvaatne. Puudutatud isikul puudub haiguskriitika ning ta ei mõista ravivajadust ega suuda oma käitumist kontrollida. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et ravita jäämisel võib puudutatud isik oma käitumisega olla ohtlik nii endale, oma lastele kui ka ümbritsevatele.
  2. Samuti saab asja materjalide põhjal hinnata, et puudutatud isiku suhtes muu psühhiaatriline ravi pole küllaldane. Määruskaebusest nähtub, et puudutatud isik ei nõustu diagnoosiga ning leiab, et ta ei vaja ravi. Sellest järeldub, et väljaspool raviasutust ei ole tagatud ravimite korrektne manustamine ja puudutatud isiku terviseseisundi paranemine.
  3. Eelnevast tulenevalt on maakohtu järeldused põhjendatud ning ringkonnakohtu hinnangul olid praegusel juhul täidetud tingimused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja selle tähtaja pikendamiseks. Neil kaalutlustel jätab ringkonnakohus määrused I ja II muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
  4. Määruskaebusmenetlusega seotud menetluskulud jäävad

§ 172lg 3 alusel riigi kanda.

Juhindudes

§ 173

lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis menetluskulude jaotuse nii maa- kui ka ringkonnakohtus. Puudutatud isiku esindaja riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramise taotluse lahendab kohus täna eraldi määrusega. 17. Maakohus edastas puudutatud isikule ainult määruste väljavõtted.

§ 541

lg 1 ls 1 sätestab, et kohus toimetab kinnisesse asutusse paigutamise ja seda peatava või selle lõpetava määruse, mh esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse, samuti kinnisesse asutusse paigutamisest keeldumise määruse kätte isikule endale, tema esindajale menetluses ja eestkostjale. Sama sätte ls 2 kohaselt ei pea määruse põhjendust isikule endale teatavaks tegema, kui isik ei ole ilmselt võimeline seda mõistma või kui see võib tekitada olulist kahju tema tervisele. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et viidatud sätte ls 2 tingimused ei ole käesoleval juhul täidetud. Toimikust ei nähtu viiteid sellele, et puudutatud isik ei suudaks kohtumäärust mõista või see võiks tekitada olulist kahju tema tervisele. 18.

§ 543võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.