) § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
ja § 187 lg 3 p 6 alusel läbi vaatamata, kuna kaebaja on Riigikohtu 24.05.2023 otsuse nr 3-20-999 tulemusel saavutanud taotletud eesmärgi ja kohtuotsus ei saa enam mõjutada kaebaja õigusi. 10. MTÜ Niilusoo esitas 08.06.2023 taotluse lõpetada haldusasja menetlus
lg 1 p 4 alusel, kuna praeguse asjaga seotud kohtuasjas nr 3-20-999 tehtud otsuse tulemusel on kaebaja saavutanud oma sisulise eesmärgi ja vaidluse objektiks olnud kaevandamisload ja nende andmise aluseks olevad korraldused on kehtivuse kaotanud. Kaebaja palub mõista menetluskulud
Riigikohtu 24.05.2023 otsusega nr 3-20-999 leidis kinnitust, et haldusaktid, mille kehtetuks tunnistamist kaebaja taotles, olid õigusvastased. Samuti leidsid kinnitust puudused keskkonnamõju hindamise aruandes ja menetlusvead. Seega oli halduskohtusse pöördumise vajadus praeguses asjas tingitud vastustaja õigusvastasest tegevusest. Lisaks oli Riigikohus juba 16.06.2021 määruses nr 3-20-999 sedastanud, et kaevandamisloa saanud ettevõtjal AS-l Mikskaar puudus õiguspärane ootus kaevandamislubade püsima jäämise suhtes. Seega käitus Keskkonnaamet kaebaja 02.06.2021 taotlust rahuldamata jättes õigusvastaselt. Riigikohtu varasema praktika (05.11.2013 otsus nr 3-3-1-50-13, p 12) valguses on seega ainuõige mõista kaebaja menetluskulud välja vastustajalt. 11. AS Mikskaar nõustus 08.06.2023 ja 09.06.2023 vastustes haldusasja menetluse lõpetamisega ja leidis, et kaebaja menetluskulude vastustaja kanda jätmine ei ole põhjendatud ning palus
12. MTÜ Niilusoo selgitas 13.06.2023 vastuses, et palub jätkuvalt menetluse lõpetamist
lg 1 p 4 alusel ja kaebaja menetluskulude
Riigikohtu 24.05.2023 otsuse nr 3-20-999 põhjal on ilmselge, et Keskkonnaamet tegutses õigusvastaselt nii haldusasjas nr 3-20-999 vaidluse all olnud kaevandamislubade andmisel kui ka hiljem, jättes need enda initsiatiivil kehtetuks tunnistamata. Seega on kaebaja käitunud heausklikult ja asjakohaselt vaidlustanud Keskkonnaameti õigusvastase tegevuse. Asjaolu, et keegi kolmas isik oli vaidlustanud kaevandamisload, ei saa ega tohi piirata kaebaja õigust vaidlustada Keskkonnaameti hilisemat õigusvastast tegevust ja tuua talle kaasa ebasoodsaid tagajärgi kolmanda isiku menetluskulude kandmise näol. 13. Keskkonnaamet oli 14.06.2023 vastuses 09.06.2023 kohtunõudele nõus menetluse lõpetamisega
Riigikohtu poolt vaidlusaluste keskkonnalubade tühistamine haldusasjas nr 3-20-999 ei ole tingitud kaebuse esitamisest praeguses asjas. Kaebaja viidatud Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-50-13 tuginemine on põhjendamatu. Kohtuasjade nr 3-20-999 ja nr 3-21-1677 puhul ei ole tegemist sama kaebaja omavahel seotud kohtuasjadega ja praeguses asjas kaebuse esemeks oleva kaebaja 02.06.2021 taotluse läbivaatamise õiguspärasus ei ole seotud ega sõltu vaidlusaluste kaevandamislubade õiguspärasusest või Riigikohtu poolt vaidlusaluste kaevandamislubade tühistamise aluseks olevast õigusvastasest 2
lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.
lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust viidatud alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.
lg 3 sätestab, et kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi asjas tehtud lahendi. 15.
lg 1 p-s 4 toodud menetluse lõpetamise alust on kohtupraktikas tõlgendatud viisil, et see võimaldab menetluse lõpetada ka siis, kui vaidlustatud haldusakt on ammendunud ning ühes sellega on ära langenud õiguskaitsevajadus (nt Riigikohtu 13.10.2014 otsus nr 3-3-1-44-14, p 12). 16. MTÜ Niilusoo kaebus on esitatud vastustaja kohustamiseks vaadata uuesti läbi tema 02.06.2021 taotlus AS-le Mikskaar antud kaevandamislubade VILM-023 ja L.MK/321240 kehtetuks tunnistamiseks. Riigikohtu 24.05.2023 otsusega haldusasjas nr 3-20-999 jäeti jõusse Tallinna Halduskohtu 17.09.2021 otsuse resolutsioon, millega tühistati vaidlusaluste kaevandamislubade aluseks olevad korraldused. Eelneva tõttu on MTÜ Niilusoo õiguskaitsevajadus ära langenud. Kuna kaevandamislubade aluseks olevad korraldused on tühistatud, ei ole Keskkonnaametil enam võimalik kaaluda kaevandamislubade VILM-023 ning L.MK/321240 kehtetuks tunnistamist. Seega on kaebusega taotletud eesmärk saavutatud ja esineb
Kõik menetlusosalised on nõustunud asja menetluse lõpetamisega nimetatud alusel. Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus MTÜ Niilusoo taotluse haldusasja nr 3-21-1677 menetluse lõpetamiseks ja tühistab Tallinna Halduskohtu 11.03.2022 otsuse. 17.
lg 1 p 2 ja § 155 lg 6 kohaselt ei ole pärast menetluse lõpetamist samas asjas kaebusega halduskohtusse pöördumine enam lubatud. Seega ei saa MTÜ Niilusoo pärast menetluse lõpetamise määruse jõustumist pöörduda uuesti halduskohtusse kaebusega Keskkonnaameti kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebaja 02.06.2021 taotlus. 18.
lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv muu hulgas juhul, kui kohus lõpetab menetluse
MTÜ Niilusoo eest on tasutud praeguses asjas kokku 65 eurot (23.07.2021 kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt kokku 30 eurot; 23.08.2021 esialgse õiguskaitse taotluselt 15 eurot; 11.04.2022 apellatsioonkaebuselt 20 eurot).
lg 8 viienda lause kohaselt tagastatakse riigilõiv menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kaebajal tuleb kohtule teatada, kellele ja millisele arvelduskontole riigilõiv tagastatakse ja seejärel lahendab ringkonnakohus riigilõivu tagastamise küsimuse eraldi määrusega. 19. Kui haldusasja menetlus lõpetatakse
lg 1 p 4 alusel kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamise tõttu, peab menetluskulud
Erandiks on olukord, kus vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. 20. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et praegusel juhul peaks menetluskulud
lg 6 järgi kandma vastustaja.
lg 6 kohaldamisel tuleb seost haldusakti kehtetuks tunnistamise ja kaebuse esitamise vahel hinnata sisuliselt. Vastustaja ei peaks
lg 6 alusel kandma menetluskulusid juhul, kui kaebuse eesmärgi kohtumenetluse ajal saavutamise tingis näiteks oluliste asjaolude muutumine pärast kaebusega halduskohtusse pöördumist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 18.10.2021 määrus nr 3-21-755, p-d 13‒14).
lg 1 p 4 alusel lõpetamise korral ei ole
lg 6 kohaldatav, tuleb menetluskulud jagada vastavalt
lg-le 4, mille kohaselt kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud kaebaja. Erandina võimaldab
lg 11 kohtul jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks lahend tehakse, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Ringkonnakohtu hinnangul oleks praegusel juhul
lg 1 p 4 alusel asja menetluse lõpetamisel kolmanda isiku menetluskulude
lg 4 järgi kaebaja kanda jätmine täies ulatuses ebaõiglane ja piiraks liigselt kohalikul tasandil tegutseva keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigust. Ehkki kolmanda isiku õigusabikulud on üldjoontes põhjendatud, võiks taotletud ulatuses õigusabikulude väljamõistmine osutuda tulevikus takistuseks keskkonnaasjades kohtusse pöördumisel. Keskkonnaasjades kohtusse pöördumine ei tohi olla takistavalt kulukas (keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni art 9 lg 4; Riigikohtu 15.12.2014 otsus nr 3-3-1-67-14, p 32.2). Menetluskuludel ei tohi olla karistavat eesmärki ega tuua kaasa seda, et nende väljamõistmise hirmus võiksid keskkonnaorganisatsioonid jätta oma kaebeõiguse kasutamata. Kaevandussektoris aktiivselt tegutseval kolmandal isikul tuleb arvestada võimalike kaebustega ja sellega kaasnevate kuludega. Kaebaja on keskkonnaorganisatsioon, kelle kaebeõiguse eesmärgiks ei ole tema enda subjektiivsete õiguste kaitse, vaid keskkonnaga seotud avalike huvide kaitse. Kohtusse pöördumisel peab aga ka keskkonnaorganisatsioon arvestama võimalike menetluskuludega. Kokkuvõtvalt peab ringkonnakohus õiglaseks mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja esimese ja teise kohtuastme menetluskulud kokku 3000 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.