← Eesti

3-21-1677/20

Obsah (6)§ 190§ 152§ 108§ 155§ 43§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 16.06.2023, Tallinn Haldusasja number 3-21-1677 Ha

) § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. AS-le Mikskaar väljastati 01.12.2004 kaevandamisluba nr VILM-023 ja 07.02.2012 kaevandamisluba nr L.MK/321240 turba kaevandamiseks Soosaare turbamaardla Raba-Jaani ja Aimlametsa turbatootmisaladel.
  2. MTÜ Niilusoo esitas Keskkonnaametile 02.06.2021 taotluse kaevandamislubade VILM-023 ja L.MK/321240 kehtetuks tunnistamiseks. Keskkonnaamet keeldus 07.07.2021 kirjaga nr DM-115553-7 keskkonnalubade VILM-023 ja L.MK/321240 kehtetuks tunnistamisest.
  3. MTÜ Niilusoo esitas 23.07.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti kohustamiseks vaadata uuesti läbi MTÜ Niilusoo 02.06.2021 taotlus AS-le Mikskaar antud kaevandamislubade VILM-023 ja L.MK/321240 kehtetuks tunnistamiseks. 3-21-1677
  4. Tallinna Halduskohus jättis 11.03.2022 otsusega rahuldamata Keskkonnaameti ja AS Mikskaar taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks, jättis kaebuse rahuldamata ning mõistis kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 5000 eurot.
  5. MTÜ Niilusoo esitas 11.04.2022 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks ning menetluskulude vastustaja kanda jätmiseks.
  6. Tallinna Ringkonnakohus võttis 12.04.2022 määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse ning vastustaja ja kolmas isik esitasid vastuse apellatsioonkaebusele 12.05.
  7. Riigikohtu 24.05.2023 otsuse haldusasjas nr 3-20-999 tagajärjel on AS-le Mikskaar antud kaevandamisload nr VILM-023 ja L.MK/321240 kehtetud.
  8. Tallinna Ringkonnakohus palus 25.05.2023 kohtunõudega menetlusosalistel esitada hiljemalt 08.06.2023 oma seisukoht asja menetluse edasise käigu osas tulenevalt Riigikohtu 24.05.2023 otsusest haldusasjas nr 3-20-
  9. Keskkonnaamet palus 06.06.2023 vastuses juhul, kui kaebaja ei esita taotlust menetluse lõpetamiseks, jätta kaebus

§ 190

ja § 187 lg 3 p 6 alusel läbi vaatamata, kuna kaebaja on Riigikohtu 24.05.2023 otsuse nr 3-20-999 tulemusel saavutanud taotletud eesmärgi ja kohtuotsus ei saa enam mõjutada kaebaja õigusi. 10. MTÜ Niilusoo esitas 08.06.2023 taotluse lõpetada haldusasja menetlus

§ 152

lg 1 p 4 alusel, kuna praeguse asjaga seotud kohtuasjas nr 3-20-999 tehtud otsuse tulemusel on kaebaja saavutanud oma sisulise eesmärgi ja vaidluse objektiks olnud kaevandamisload ja nende andmise aluseks olevad korraldused on kehtivuse kaotanud. Kaebaja palub mõista menetluskulud

§ 108lg 6 alusel välja vastustajalt.

Riigikohtu 24.05.2023 otsusega nr 3-20-999 leidis kinnitust, et haldusaktid, mille kehtetuks tunnistamist kaebaja taotles, olid õigusvastased. Samuti leidsid kinnitust puudused keskkonnamõju hindamise aruandes ja menetlusvead. Seega oli halduskohtusse pöördumise vajadus praeguses asjas tingitud vastustaja õigusvastasest tegevusest. Lisaks oli Riigikohus juba 16.06.2021 määruses nr 3-20-999 sedastanud, et kaevandamisloa saanud ettevõtjal AS-l Mikskaar puudus õiguspärane ootus kaevandamislubade püsima jäämise suhtes. Seega käitus Keskkonnaamet kaebaja 02.06.2021 taotlust rahuldamata jättes õigusvastaselt. Riigikohtu varasema praktika (05.11.2013 otsus nr 3-3-1-50-13, p 12) valguses on seega ainuõige mõista kaebaja menetluskulud välja vastustajalt. 11. AS Mikskaar nõustus 08.06.2023 ja 09.06.2023 vastustes haldusasja menetluse lõpetamisega ja leidis, et kaebaja menetluskulude vastustaja kanda jätmine ei ole põhjendatud ning palus

§ 108lg 4 alusel mõista kaebajalt välja kolmanda isiku menetluskulud.

12. MTÜ Niilusoo selgitas 13.06.2023 vastuses, et palub jätkuvalt menetluse lõpetamist

§ 152

lg 1 p 4 alusel ja kaebaja menetluskulude

§ 108lg 6 alusel välja mõistmist vastustajalt.

Riigikohtu 24.05.2023 otsuse nr 3-20-999 põhjal on ilmselge, et Keskkonnaamet tegutses õigusvastaselt nii haldusasjas nr 3-20-999 vaidluse all olnud kaevandamislubade andmisel kui ka hiljem, jättes need enda initsiatiivil kehtetuks tunnistamata. Seega on kaebaja käitunud heausklikult ja asjakohaselt vaidlustanud Keskkonnaameti õigusvastase tegevuse. Asjaolu, et keegi kolmas isik oli vaidlustanud kaevandamisload, ei saa ega tohi piirata kaebaja õigust vaidlustada Keskkonnaameti hilisemat õigusvastast tegevust ja tuua talle kaasa ebasoodsaid tagajärgi kolmanda isiku menetluskulude kandmise näol. 13. Keskkonnaamet oli 14.06.2023 vastuses 09.06.2023 kohtunõudele nõus menetluse lõpetamisega

§ 152lg 1 p 4 alusel ja palus jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

Riigikohtu poolt vaidlusaluste keskkonnalubade tühistamine haldusasjas nr 3-20-999 ei ole tingitud kaebuse esitamisest praeguses asjas. Kaebaja viidatud Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-50-13 tuginemine on põhjendamatu. Kohtuasjade nr 3-20-999 ja nr 3-21-1677 puhul ei ole tegemist sama kaebaja omavahel seotud kohtuasjadega ja praeguses asjas kaebuse esemeks oleva kaebaja 02.06.2021 taotluse läbivaatamise õiguspärasus ei ole seotud ega sõltu vaidlusaluste kaevandamislubade õiguspärasusest või Riigikohtu poolt vaidlusaluste kaevandamislubade tühistamise aluseks olevast õigusvastasest 2

(4)3-21-1677 kaevandamislubade haldusmenetlusest. Asjaolu, et Riigikohus tühistas vaidlusalused kaevandamisload, ei muuda kaebaja 02.06.2021 taotluse rahuldamata jätmist õigusvastaseks. Kaebajal puudus kaebeõigus vaidlusaluste kaevandamislubade tühistamiseks kaebuse esitamiseks, mistõttu ei ole asjakohane kaevandamislubade õiguspärasusega seotud väidete esitamine. Seega ei saa kaebaja tugineda Riigikohtu poolt välja toodud õigusvastasele kaevandamislubade menetlusele, kui õigusvastasele haldusmenetlusele, mille alusel nõuda vastustajalt praeguses asjas tekkinud menetluskulude hüvitamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 14.

§ 152

lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

§ 152

lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust viidatud alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

§ 155

lg 3 sätestab, et kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi asjas tehtud lahendi. 15.

§ 152

lg 1 p-s 4 toodud menetluse lõpetamise alust on kohtupraktikas tõlgendatud viisil, et see võimaldab menetluse lõpetada ka siis, kui vaidlustatud haldusakt on ammendunud ning ühes sellega on ära langenud õiguskaitsevajadus (nt Riigikohtu 13.10.2014 otsus nr 3-3-1-44-14, p 12). 16. MTÜ Niilusoo kaebus on esitatud vastustaja kohustamiseks vaadata uuesti läbi tema 02.06.2021 taotlus AS-le Mikskaar antud kaevandamislubade VILM-023 ja L.MK/321240 kehtetuks tunnistamiseks. Riigikohtu 24.05.2023 otsusega haldusasjas nr 3-20-999 jäeti jõusse Tallinna Halduskohtu 17.09.2021 otsuse resolutsioon, millega tühistati vaidlusaluste kaevandamislubade aluseks olevad korraldused. Eelneva tõttu on MTÜ Niilusoo õiguskaitsevajadus ära langenud. Kuna kaevandamislubade aluseks olevad korraldused on tühistatud, ei ole Keskkonnaametil enam võimalik kaaluda kaevandamislubade VILM-023 ning L.MK/321240 kehtetuks tunnistamist. Seega on kaebusega taotletud eesmärk saavutatud ja esineb

§ 152lg 1 p-s 4 sätestatud alus haldusasja nr 3-21-1677 menetluse lõpetamiseks.

Kõik menetlusosalised on nõustunud asja menetluse lõpetamisega nimetatud alusel. Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus MTÜ Niilusoo taotluse haldusasja nr 3-21-1677 menetluse lõpetamiseks ja tühistab Tallinna Halduskohtu 11.03.2022 otsuse. 17.

§ 43

lg 1 p 2 ja § 155 lg 6 kohaselt ei ole pärast menetluse lõpetamist samas asjas kaebusega halduskohtusse pöördumine enam lubatud. Seega ei saa MTÜ Niilusoo pärast menetluse lõpetamise määruse jõustumist pöörduda uuesti halduskohtusse kaebusega Keskkonnaameti kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebaja 02.06.2021 taotlus. 18.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv muu hulgas juhul, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 4 alusel.

MTÜ Niilusoo eest on tasutud praeguses asjas kokku 65 eurot (23.07.2021 kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt kokku 30 eurot; 23.08.2021 esialgse õiguskaitse taotluselt 15 eurot; 11.04.2022 apellatsioonkaebuselt 20 eurot).

§ 104

lg 8 viienda lause kohaselt tagastatakse riigilõiv menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kaebajal tuleb kohtule teatada, kellele ja millisele arvelduskontole riigilõiv tagastatakse ja seejärel lahendab ringkonnakohus riigilõivu tagastamise küsimuse eraldi määrusega. 19. Kui haldusasja menetlus lõpetatakse

§ 152

lg 1 p 4 alusel kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamise tõttu, peab menetluskulud

§ 108lg-s 6 sätestatud üldreegli järgi kandma vastustaja.

Erandiks on olukord, kus vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. 20. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et praegusel juhul peaks menetluskulud

§ 108

lg 6 järgi kandma vastustaja.

§ 108

lg 6 kohaldamisel tuleb seost haldusakti kehtetuks tunnistamise ja kaebuse esitamise vahel hinnata sisuliselt. Vastustaja ei peaks

§ 108

lg 6 alusel kandma menetluskulusid juhul, kui kaebuse eesmärgi kohtumenetluse ajal saavutamise tingis näiteks oluliste asjaolude muutumine pärast kaebusega halduskohtusse pöördumist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 18.10.2021 määrus nr 3-21-755, p-d 13‒14).

§ 108lg 6 kohaldamine eeldab, et vastustaja on oma tegevusega kaebuse sisuliselt õigeks võtnud. Oluline on üksnes see, kas kaebuse 3

(4)3-21-1677 eesmärgi saavutamise tingis kaebuse esitamine. Praegusel juhul ei saa haldusasjas nr 3-20-999 kaevandamislubade tühistamine olla tingitud käesolevas haldusasjas kaebuse esitamisest. 21. Kui menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel lõpetamise korral ei ole

§ 108

lg 6 kohaldatav, tuleb menetluskulud jagada vastavalt

§ 108

lg-le 4, mille kohaselt kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud kaebaja. Erandina võimaldab

§ 108

lg 11 kohtul jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks lahend tehakse, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Ringkonnakohtu hinnangul oleks praegusel juhul

§ 152

lg 1 p 4 alusel asja menetluse lõpetamisel kolmanda isiku menetluskulude

§ 108

lg 4 järgi kaebaja kanda jätmine täies ulatuses ebaõiglane ja piiraks liigselt kohalikul tasandil tegutseva keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigust. Ehkki kolmanda isiku õigusabikulud on üldjoontes põhjendatud, võiks taotletud ulatuses õigusabikulude väljamõistmine osutuda tulevikus takistuseks keskkonnaasjades kohtusse pöördumisel. Keskkonnaasjades kohtusse pöördumine ei tohi olla takistavalt kulukas (keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni art 9 lg 4; Riigikohtu 15.12.2014 otsus nr 3-3-1-67-14, p 32.2). Menetluskuludel ei tohi olla karistavat eesmärki ega tuua kaasa seda, et nende väljamõistmise hirmus võiksid keskkonnaorganisatsioonid jätta oma kaebeõiguse kasutamata. Kaevandussektoris aktiivselt tegutseval kolmandal isikul tuleb arvestada võimalike kaebustega ja sellega kaasnevate kuludega. Kaebaja on keskkonnaorganisatsioon, kelle kaebeõiguse eesmärgiks ei ole tema enda subjektiivsete õiguste kaitse, vaid keskkonnaga seotud avalike huvide kaitse. Kohtusse pöördumisel peab aga ka keskkonnaorganisatsioon arvestama võimalike menetluskuludega. Kokkuvõtvalt peab ringkonnakohus õiglaseks mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja esimese ja teise kohtuastme menetluskulud kokku 3000 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.