← Eesti

3-21-2480/28

Obsah (6)§ 187§ 182§ 133§ 180§ 62§ 77

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 06.03.2023, Tartu Haldusasja number 3-21-2480 Haldusasi Xi kaebus Tartu Vangla vastu a

) § 187 lg 1 kohaselt pärast apellatsioonkaebuse saamist otsustab ringkonnakohus määrusega selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise ning lg 2 kohaselt apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel tagastatakse apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

§ 187

lg 3 p 7 kohaselt apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebus ei vasta

§-s 182 sätestatud nõuetele.

§ 182

lg 3 kohaselt apellatsioonkaebuses ei saa esitada nõudeid, mida halduskohtus ei esitatud. 3

  1. X palub muuhulgas (apellatsioonkaebuse lk 3 ja 6) tunnistada, et vangla õigusvastaselt ei müünud kaebajale pikemat elektrijuhet teleri jaoks; tunnistada, et vangla õigusvastaselt jättis kaebaja taotluse ja vaide 29.09.
  2. a vaideotsusega rahuldamata ning et vangla tekitab kaebajale valu ja hingelisi kannatusi. Apellatsioonkaebuses mainitud eelmärgitud nõudeid ei ole kaebaja halduskohtule esitanud. Halduskohtus oli vaidluse esemeks üksnes Xi kohustamisnõue antennikaabli ja pikendusjuhtme kambrisse lubamiseks. Ringkonnakohus leiab, et eelmärgitud apellatsioonkaebuse nõuete osas on tegemist täiendavate nõuetega, mille esitamine ei ole

§ 182

lg 3 kohaselt lubatav, mistõttu tuleb kaebaja apellatsioonkaebus täiendavate nõuete osas

§ 187lg 3 p 7 alusel tagastada.

Eelnevast tingituna jätab ringkonnakohus ka kaebaja apellatsioonkaebuses eeltooduga seonduvad põhjendused tähelepanuta. II

  1. Tartu Halduskohtu menetluses oli Xi kaebus antennikaabli ja pikendusjuhtme kambrisse lubamiseks kohustamise nõudes (halduskohtu 01.12.
  2. a määruse resolutsiooni p 2, tl 5555p). Käesoleva vaidluse esemega ei seondu kaebaja apellatsioonkaebuses (lk 1) märgitu, et ta on taotlenud ka võimalust, et talle müüdaks pikem elektrijuhe ning taotlenud voodi kõrval olevale elektripistikule antennipistiku juurde tegemist. Seega on kaebaja eeltoodud väited asjakohatud. 13.

§ 187

lg 3¹ kohaselt võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tagastada, kui seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 14.

§ 133

lg 1 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu menetluses olnud vaidluse sisu (vangla kohustamiseks antennikaabli ja pikendusjuhtme kambrisse lubamiseks) arvestades saab käesolevat vaidlust läbi vaadata lihtsustatud korras (

§ 133lg 1). 15. Halduskohus leidis kohustamiskaebuse rahuldamata jätmisel, et täidetud ei ole RVast

S § 6 lg 1 eeldused. Vastustajal ei ole käesoleva kohtuasja asjaoludel kohustust lubada kaebajale kambrisse täiendavat antennikaablit ja pikendusjuhet. Tegemist on reeglina keelatud esemetega (VSkE § 64¹ p 1). Erandina teleri kasutamiseks lubatud kaabel ja juhe on kaebajal olemas. Kaebajal on kambris 2 m pikkune antennikaabel ja 1,5 m pikkune toitejuhe (tl 71), mille abil saab telerit kasutada nii, et see paikneb kambri nurgas asuval laual (foto tl 69). Eeltoodu õigsust ei ole kaebaja apellatsioonkaebuses kahtluse alla seadnud. Halduskohus pidas usutavaks, et kaebajale on mugavam teleri kasutamine selliselt, et teler paikneb laua kõrval asuval kapil, kuid leidis, et see ei ole piisav põhjus täiendavate keelatud esemete kambrisse lubamiseks. Tervisest tulenevat näidustust täiendava antennikaabli ja pikendusjuhtme andmiseks halduskohtu hinnangul ei ole (tl 29-29p, 33-33p, 74 ja 82). Halduskohus, hinnates vastustaja keeldumise õiguspärasust, hindas ühe aspektina, kas kaebajal esines tervisest tulenev erivajadus, mis oleks võimaldanud üldistest reeglitest erandi tegemist (otsuse p 10) ning viitas, et kohtupraktikas tunnustatakse seisukohta, et ka reeglina keelatud muudatusi kinnipeetava olmetingimustes tuleb teha, kui selleks on meditsiiniline näidustus (otsuse p 13). Kaebaja sisustab apellatsioonkaebuses eeltoodut valesti, märkides, nagu oleks halduskohus leidnud, et kambri sisustuse ümberpaigutamiseks on vaja eraldi meditsiiniosakonna kinnitust. Halduskohus üksnes hindas otsuses, kas kaebajal oli tervisest tulenevat erivajadust täiendava antennikaabli ja 4 pikendusjuhtme saamiseks, mitte üldiselt kambri sisustuse ümberpaigutamiseks. Kaebaja väited lubada kardinaid kambris akna ette, samuti väited praegu kambris asuva teleri suure kaalu ja korpuse kohta ei seondu käesoleva vaidluse esemega, mistõttu on need asjakohatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuses väidetu ei viita halduskohtu poolt materiaalõiguse normide ebaõigesti kohaldamisele, tõendite ebaõigesti hindamisele ega kohtumenetluse normide olulisele rikkumisele (vt

§ 180lg 1).

Apellatsioonkaebuse väited ei kummuta halduskohtu seisukohti kaebuse rahuldamata jätmisel. Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleva haldusasja asjaolusid ja tõendeid kogumis arvestades kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

  1. Apellatsioonkaebuse rahuldamise ebatõenäolisust toetab ringkonnakohtu hinnangul ka kaebaja apellatsioonkaebuses märgitu (lk 5), et kaebaja vaatab nüüd vana telerit, mis paikneb kapi peal. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on X esitanud 15.02.2022 Tartu Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (Tartu Vangla kaudu) vastu asja (nö uue teleri) väljavahetamiseks või raha tagastamiseks tsiviilasjas nr 2-22-
  2. Tartu Maakohus jättis 22.11.
  3. a otsusega (jõustumata) rahuldamata Xi nõude asja (teleri) väljavahetamiseks ja rahuldas Xi alternatiivse nõude raha tagastamiseks. Tsiviilasjas tehtud kohtuotsusest ilmneb, et teler, millega seonduvalt kaebaja taotleb käesolevas haldusasjas pikendusjuhet ja antennikaablit, on paigutatud 22.06.2022 kaebaja enda taotluse alusel isiklike asjade lattu. Seega ilmneb, et kaebajal on kambris teler, mille vaatamiseks soovitud asukohalt kapi pealt on tal olemas vajalikud juhe ja kaabel.
  4. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et käesolevas asjas on täidetud

§ 187lg 3¹ kohaldamise eeldused ja kaebaja apellatsioonkaebus tuleb tagastada.

Tegemist ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puudusega, mida saaks kõrvaldada. Seetõttu puudub vajadus

§ 187lg 4 alusel apellatsioonkaebuse käiguta jätmiseks.

III

  1. Kaebaja palub (apellatsioonkaebuse lk 8) anda talle advokaat. Tegemist on riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-s 5 nimetatud riigi õigusabi liigiga, s.o isiku esindamine halduskohtumenetluses. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtute infosüsteemi andmetel on X esitanud arvukalt kaebuseid kohtutele ja kasutanud ka edasikaebeõigust. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja suuteline iseseisvalt esitama oma seisukohad ja põhjendused, miks halduskohtu otsus ei ole tema arvates õige. Eelnevates kohtumenetlustes osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ringkonnakohus ka selgitab, et tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada, mistõttu ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised, vaid piisab selge nõude esitamisest ja asjaolude ning seisukohtade arusaadavast kirjeldamisest. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab kohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted 5 ja võimaliku kohtupraktika. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna Xi poolt käesolevas asjas kohtule esitatud dokumendid olid arusaadavad, ka olid haldusmenetluse raames kaebaja esitatud dokumendid haldusorganile arusaadavad ja menetletavad, siis on kaebaja võimeline oma õigusi ise kaitsma. Seetõttu jätab ringkonnakohus Xi riigi õigusabi taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel.
  2. Kaebaja palub (apellatsioonkaebuse lk 2) küsitleda kinnipeetavaid L. Silda ja J. Gingelit. Tegemist on tunnistajate ülekuulamise taotlusega. Kuna kaebaja apellatsioonkaebus tagastatakse, siis jätab ringkonnakohus kaebaja eeltoodud taotluse rahuldamata, sest see ei ole enam asjassepuutuv.
  3. Kaebaja palub (apellatsioonkaebuse lk 3) teatada, kas toimikus on tšekk L. Silla poolt juhtme ostmise kohta ja kaebaja taotluse koopia, et ta soovis poest osta elektrijuhet. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtule ei ole menetlusosaliste poolt eelnimetatud tšekki ega kaebaja taotluse koopiat esitatud. Kaebaja esitas eelnimetatud tšeki ringkonnakohtule 21.12.
  4. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse lisadena (kokku 3-l lehel) töövõime hindamise eksperthinnangu 03.10.2018 (lisa nr 1), dr R. Tamme 08.11.
  5. a tõendi nr 769 (lisa nr 2) ning Haridus- ja Noorteameti 19.07.
  6. a teate nr 4.5-7/22/24-2 (lisa nr 3). Eelnimetatud lisade nr 1 ja 2 osas soovis kaebaja dokumentide tagastamist ja kohtu poolt endale koopia tegemist. Lisaks esitas kaebaja 21.12.2022 ringkonnakohtule lisasid kokku 22-l lehel - tšekk (1-l lehel), Tartu Ringkonnakohtu 18.02.
  7. a määrus nr 3-18-1365 (1-l lehel), Tartu Maakohtu 10.04.
  8. a määrus nr 2-17-14250 (lisad nr 1-2, 1-l lehel), allkirjaleht (lisad nr 3-4, 1-l lehel), tervisekaardi väljavõte (lisad nr 5-20, 11-l lehel), Tartu Vangla 23.04.
  9. a vastus nr 6-43/707-2 (lisa nr 21, 1-l lehel), 29.06.
  10. a vastus nr 6-43/93-2 (lisa nr 22, 1-l lehel), 17.03.
  11. a vastus nr 6-24/1331-2 (lisa nr 23, 1-l lehel) ja 11.05.
  12. a vastus nr 2-3/740-2 (lisa nr 23, 1-l lehel), Xi 18.05.
  13. a kiri nr 6-43/683-1 (lisa nr 25, 1-l lehel), 02.06.
  14. a kiri nr 6-43/755-1 (lisa nr 26, 1-l lehel) ja 08.06.
  15. a kiri nr 6-43//782-1 (lisa nr 27, 1-l lehel). Kuna ringkonnakohus tagastab kaebaja apellatsioonkaebuse, siis kuuluvad tagastamisele ka kõik ringkonnakohtule esitatud lisad (kokku 25-l lehel). Kuna muuhulgas tagastatakse ka apellatsioonkaebuse lisad nr 1-2, siis jätab ringkonnakohus kaebaja koopia tegemise taotluse tähelepanuta.
  16. Kaebaja palub (21.12.
  17. a seisukoha lk 2) võtta asja nr 3-22-1044 toimikust tema kaebus, kuna selles on selgitused esitatud lisade kohta. Ringkonnakohus käsitleb eelmärgitud taotlust tõendi kogumise taotlusena.

§ 62

lg 2 kohaselt kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kuna kaebaja apellatsioonkaebus kuulub tagastamisele, siis jätab ringkonnakohus kaebaja eeltoodud taotluse rahuldamata. 23.

§ 77

lg 1 kohaselt halduskohtumenetluse avalikkuse, haldusasja menetluse kinniseks kuulutamise, kohtuistungi edastamise ja salvestamise suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 37-42. TsMS § 38 lg 1 p 3 kohaselt kohus kuulutab menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Halduskohtule on esitatud kaebaja tervisekaardi väljavõtted (tl 7-17, 34-40 ja 82) ja silmaarsti selgitus kaebaja diagnoosi kohta (tl 74). Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja eraelu kaitseks vajalik kuulutada menetlus kinniseks kaebaja terviseandmeid puudutavas osas. Huvi asja avaliku arutelu vastu käesoleval 6 juhul puudub. Eelnevat arvestades kuulutab ringkonnakohus menetluse

§ 77lg 1 ja Ts

MS § 38 lg 1 p 3 alusel kaebaja terviseandmeid puudutavas osas kinniseks. (allkirjastatud digitaalselt) 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.