KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Vutt, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 20. aprill 2023 Tsiviilasja number 2-22-3844 Tsiviilasi UÜ AVALD

§ 153lg 1 p 2) Jrk nr 1. 2. Võlausaldaja nimi (registri- või Nõude suurus isikukood) (EUR) Õigusbüroo ASPEKT OÜ 29 200

§1003

lg 5 p 6 nõue Võlgniku vastuväide ei ei ei ei Maakohus jättis võlausaldajate nimekirja kinnitamisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Pankrotiseaduse (

) § 1003 lg 1 kohaselt lahendab kohus võlausaldajate nimekirja kinnitamisel nimekirja juurde esitatud vastuväited, seisukohad, taotlused ja avaldused sisuliselt, määrab nõuete suurused, rahuldamisjärgud ja jaotised ning kinnitab võlausaldajate nimekirja 30 päeva jooksul selle saamisest arvates kohtumäärusega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt jätab kohus võlausaldajate nimekirja kinnitamata ja tagastab selle haldurile määrusega, kui võlausaldajate nimekirja vormistamisel ei ole järgitud pankrotiseaduses sätestatud korda ja nõudeid või on rikutud võlausaldaja õigusi, eelkõige vastuväidete ja seisukohtade esitamisel, ja kohus ei saa ise puudust kõrvaldada.

§ 1003

lg 3 kohaselt loetakse nõue ja nõude rahuldamisjärk ning nõuet tagav pandiõigus tunnustatuks, kui sellele ei vaidle vastu haldur ega ükski võlausaldaja, samuti siis, kui vastuväite esitanud võlausaldaja või haldur vastuväitest loobub. Pankrotihaldur on teatanud esialgse võlausaldajate nimekirjaga tutvumise ja vastuväidete esitamise võimalusest ning tähtajast väljaandes Ametlikud Teadaanded

1. septembril
2. Võlausaldajate nimekirjaga tutvumise ja vastuväidete esitamise tähtaeg lõppes
3. oktoobril
4. Võlausaldaja MTA nõudele vastuväiteid ei esitatud. Võlausaldaja Õigusbüroo ASPEKT OÜ nõudele vaidlesid vastu võlausaldaja MTA ja pankrotihaldur, vaidlustati nõue tervikuna ja seda tagav pandiõigus. Maakohus leidis, et halduri esitatud võlausaldajate nimekiri tuleb kinnitada. Kohus lahendab nimekirja kinnitamise vaidluse

§ 1003 lg 1 kohaselt seni esitatud tõendite alusel.

Kohtule ei ole esitatud taotlusi uute tõendite kogumiseks. Võlausaldaja Õigusbüroo ASPEKT OÜ esitas pankrotihaldurile nõude

1. augustil
2. Nõudeavalduse kohaselt loovutas Osaühing TEKO
3. märtsi
4. a lepingu alusel 3 võlausaldajale Õigusbüroo ASPEKT OÜ-le tasumata laenusuhtest tulenevad rahalised nõuded, s.o põhinõue 14 600 eurot ja samas suuruses viivised, nõue kokku on 29 200 eurot. Nõue on tagatud pandiga. Võlgnikku teavitati nõude loovutamisest
5. oktoobril
6. Asja materjalidest nähtuvalt oli Osaühing TEKO ja VMV OÜ vahel
7. aprillil 2018 sõlmitud laenuleping 12 600 euro laenamiseks (tl 70, tõlge tl 72), mida õigeaegselt ei tagastatud. Laenusumma on üle kantud kahes osas, s.o 10 000 eurot
8. aprillil 2018 (tl 74) ja 2600 eurot
9. mail 2018 (tl 75). Laenu tagastamise tähtaeg oli
10. juuni
11. a. Lepingu kohaselt kuulus tagastamisele kokkuleppeliselt 14 600 eurot, samuti oli kokku lepitud viivis 0,2% päevas sissenõutavaks muutunud summast iga viivitatud päeva eest. Tagatisena oli lepingusse märgitud juhatuse liikme solidaarne vastutus. VMV Trade OÜ ja VMV OÜ leppisid
12. märtsil 2021 kokku Osaühinguga TEKO selles, et VMV Trade OÜ ühineb VMV OÜ kohustusega Osaühing TEKO ees laenulepingu täitmise osas (tl 67–68). Pooled asendasid senise tagatise (juhatuse liikme käenduse) VMV Trade OÜ nõudeõigusega Swedbank AS-i vastu VMV Trade OÜ kontol olnud rahale 18 522 eurot 93 senti. VMV Trade OÜ pantis Osaühingu TEKO kasuks oma nõudeõiguse Swedbank AS-i vastu. Vastuväidete kohaselt ei saanud lepingupooled kokku leppida VMV Trade OÜ pangakontol olnud raha 18 522 euro 93 sendi pantimises Osaühingu TEKO nõude katteks. Pandileping on tehtud lihtkirjalikult, samas kui esialgne laenuleping on vormistatud digitaalallkirjadega. Tehing on tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 alusel, kuivõrd see on vastuolus seadusega. Dokumentidest nähtub vaid 12 600 euro ülekandmine, kuid nõue on esitatud 2000 euro võrra suurem. Maakohus leidis, et pangakonto omanikul on nõue panga vastu igal ajahetkel kontol oleva rahasumma ulatuses, kuid kontol olev raha ei kuulu konto omanikule. Tegemist on panga varaga. Kontol olevat raha ei saa pantida. Seetõttu on nõudeõiguse pantimine seaduspärane, kuid see tagab kolmanda isiku nõuet üksnes niivõrd, kuivõrd kohustatud isiku kontol on vaba raha, mille käsutamine ei ole keelatud või piiratud. Praegusel juhul võis pankrotivõlgniku õiguseellase OÜ VMV Trade pangakontol Swedbank AS-is mingil ajahetkel minevikus olla 18 522 eurot 93 senti, kuid see ei tähenda, et see summa peab pangakontol püsivalt säilima. Konto omaniku panga vastu suunatud nõudeõiguse pantimine ei piira raha liikumist pangakontol. Tegemist ei ole vallaspandiga, kus konkreetne pandiese antakse pandipidaja valdusse või teatud rahasumma kantakse deposiitkontole. Nõudeõiguse pantimise järel võib konto omanik ise oma kontot jätkuvalt käsutada ning sellega kontosaldot vähendada või selle sootuks sulgeda, samuti võivad konto omaniku raha käsutada kolmandad isikud seadusest tulenevatel alustel konto omaniku tahte vastaselt. MTA arestis VMV Trade OÜ pangakonto nõude 186 441 euro 89 sendi katteks, hiljem on pangakonto arestist vabastatud seoses VMV Trade OÜ registrist kustutamisega
13. märtsil
14. Pankrotivõlgniku kontolt on maksuhaldur kinni pidanud 18 677 eurot 45 senti
15. juuni
16. a maksuotsuse nr 12.2-3/037367-18 täitmiseks. Seega on aset leidnud õiguslikul alusel võlgniku konto käsutus ning pank on täitnud maksuhalduri korraldust. Tulemusena on tekkinud olukord, kus pandiõigus on lõppenud selle sisuks oleva nõudeõiguse panga vastu lõppemisega. Õigusbüroo ASPEKT OÜ omandatud võlgniku õiguseellase pandiõigus 18 522 eurot 93 senti on seetõttu lõppenud. Samas ei ole kohtule esitatud materjalidest näha, et võlgnevus oleks nõuetekohaselt tasutud. Pangadokumentidega ja laenulepingutega on tõendatud laenusuhte tekkimine võlgniku õiguseellase ja Osaühingu TEKO vahel, andmed laenu tagasimakse kohta puuduvad. Seetõttu tuleb Õigusbüroo ASPEKT OÜ nõuet tunnustada kokku summas 29 200 eurot. Menetluskulud jäävad asjas menetlussosaliste endi kanda. 4
17. Maakohus parandas
18. veebruari
19. a määrusega
20. jaanuari
21. a määruse resolutsioonis esineva ebatäpsuse, mis ei mõjuta määruse sisu, märkides, et määruse resolutsiooni p-i 2 õige sõnastus on: rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (

§ 153

lg 1 p 2) Võlausaldaja nimi (registri- või Nõude suurus isikukood) (EUR) Jaotis

§1003Võlgniku lg 5 p 6 nõue vastuväide 1. Õigusbüroo

§ 153

lg 1 p 2 järgi teises järgus ja teha selles osas uus määrus, millega tunnustada Õigusbüroo ASPEKT OÜ nõue

§ 153lg 1 p 1 järgi pandiga tagatud nõudena.

Määruskaebuse kohaselt on võlausaldaja nõue tagatud pandiga, kuna võlausaldaja õiguseellase Osaühingu TEKO nõude katteks ja kasuks panditi võlgniku pangakontol olev 18 522 eurot 93 senti. Võlgniku kontol olnud raha 18 677 eurot 45 senti (pandiese) ei tohtinud kanda võlgniku kontolt MTA kontole. See raha peaks endiselt olema võlgniku pankrotivara hulgas ja seega peaks ka võlausaldaja Õigusbüroo ASPEKT OÜ pandiõigus olema säilinud. Swedbank AS kandis

1. aprillil 2022 MTA ettemaksukontole 18 677 eurot 45 senti, mille MTA tasaarvestas tasumisele kuuluvate kohustustega ja see ei ole käsitletav täitetoimingute tegemisena ega maksuvõla sundtäitmisena. Nõue, mille katteks ettemaksukontol olev raha tasaarvestati, tulenes
2. juuni
3. a maksuotsusest nr 12.2-3/037367-
4. Võlgnikul keelati
5. märtsi
6. a määrusega ajutise pankrotihalduri nõusolekuta kogu vara käsutada. Seega oli
7. märtsil 2022 ajutine haldur ametis ja sellel hetkel oli võlgniku pangakontol alles 18 677 eurot 45 senti, millele ulatus pandiõigus. Pank kandis selle raha MTA aresti alusel
8. aprillil 2022, s.t umbes kaks nädalat pärast ajutise halduri ametisse nimetamist. Peale ajutise halduri nimetamist ei oleks tohtinud raha võlgniku kontol liigutada ilma ajutise halduri nõusolekuta. MTA on loonud endale õigustamatult eelisseisundi ja kahjustanud sellega võlausaldaja Õigusbüroo ASPEKT OÜ, kui pandiõiguse omaja, huve.

§ 113

lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti ajutise halduri nimetamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni. Seega isegi juhul, kui eitada Tartu Maakohtu

1. märtsi
2. a määrusest tulenevat keeldu ja pidada raha ülekandmist õiguspäraseks, peab haldur esitama MTA vastu nõude rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmiseks, kuna rahalise kohustuse täitmine on toimunud peale ajutise halduri nimetamist. 5 VASTUSTAJATE SEISUKOHT
3. MTA palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Alused määruskaebuse rahuldamiseks puuduvad. Vastuse kohaselt tuleneb Õigusbüroo ASPEKT OÜ loovutamise teel saadud nõue Osaühingu TEKO ja VMV OÜ vahel
4. aprillil 2018 sõlmitud laenulepingust. Pankrotivõlgniku õiguseellane VMV Trade OÜ sõlmis
5. märtsil 2021 lepingu, millega ühines VMV OÜ kohustusega ja pantis selle tagamiseks oma vara (nõudeõiguse). Ei ole teada, et VMV Trade OÜ oleks nõude pantimise eest saanud vastutasu. Nõudeid pantides oli VMV Trade OÜ-l suur maksuvõlg ja panditud nõue oli tema peamine vara. VMV Trade OÜ ühinemisel pankrotivõlgnikuga läks tema vara (sh kohustused) üle pankrotivõlgnikule. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 314 lg 1 kohaselt saab varaline õigus olla pandi esemeks vaid tingimusel, et see on üleantav. Maksekontol olev raha on käsitatav maksekonto omaniku varalise nõudena panga (kontopidaja) vastu. Selline nõue panga vastu kuulub konto omanikule, s.o konto avamise aluseks oleva makseteenuste lepingu (võlaõigusseaduse (VÕS) § 709 lg 1) poolele (käsundiandjale), kelle korralduste alusel on kontopidaja õigustatud ja kohustatud kontol oleva rahaga toiminguid tegema. Makseteenuse lepingust tulenev varaline nõue saab kuuluda vaid konto omanikule kui konto avamise aluseks oleva lepingu poolele (Riigikohtu
6. juuni
7. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-62-13, p 11). See tähendab, et seda ei saa tehinguga eraldi üle anda, sest pank ei saa kohustust selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui konto omanikule (ehk nõue panga vastu saab kuuluda vaid isikule, kelle nimel on konto avatud). Maksekonto omaniku varaline nõue kontopidaja vastu ei saa seetõttu olla pandi esemeks. Kui pidada maksekonto omaniku rahalist nõuet panga vastu panditavaks nõudeks, siis on
8. märtsi
9. a pandileping tühine. Pantija VMV Trade OÜ kontol olev raha ehk VMV Trade OÜ nõue Swedbank AS-i vastu arestiti juba Tartu Maakohtu
10. mai
11. a määrusega kriminaalasjas nr 1-17-4343, arestitud kontol kajastatud nõue 18 522 euro 93 sendi ulatuses vabanes kriminaalasjas kohaldatud arestist
12. aprillil 2022 jõustunud kohtumääruse alusel. MTA arestis VMV Trade OÜ pangakonto Swedbank AS-is
13. novembri
14. a korraldusega summas 308 193 eurot 99 senti. Seega oli kõnealune VMV Trade OÜ maksekonto väidetava pandilepingu sõlmimise ajal MTA kasuks arestitud, s.t VMV Trade OÜ varalise õiguse kohta kehtis vara käsutamise keeld TsÜS § 88 lg 1 mõttes. Vara arestimisest alates on võlgnikul keelatud arestitud vara käsutada. Seetõttu oli VMV Trade OÜ-l keelatud oma nõuet Swedbank AS-i vastu ka käsutada, sh pantida. Käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on tühine (TsÜS § 88 lg 1, täitemenetluse seadustiku (TMS) § 54 lg 2). Seega on tühine ka varalise õiguse pantimiseks sõlmitud leping, kui see on sõlmitud ajal, mil varaline õigus oli arestitud. Tartu Maakohtu
15. märtsi
16. a määrusega keelati vara käsutamine võlgnikul, s.t UÜ-l AVALDUS. Praegusel juhul ei toimunud konto debiteerimine võlgniku tahteavalduse alusel, vaid täitemenetluses maksuhalduri
17. novembril 2019 antud õiguspärase korralduse alusel. Seadusest ei tulene, et ajutise halduri nimetamisel kaotavad arestid ja keelumärked kehtivuse. Enne pankroti väljakuulutamist võlgniku varale kohaldatud arest lõpeb pankroti väljakuulutamisega (

§ 45lg 1).

Kui võlgniku pankrotti välja kuulutatud ei ole, peatab maksuhaldur enda läbiviidava täitemenetluse siis, kui talle esitatakse kohtulahend, mille kohaselt täitemenetlus või täitetoiming tuleb peatada (MKS § 128 lg 1, TMS § 46 lg 1 p 2).

1. Pankrotihalduri vastuse kohaselt ajab võlausaldaja Õigusbüroo ASPEKT OÜ segi rahaliste vahendite tagasivõitmise ja pandiõiguse tunnustamise instituudi. Kui pandiõigust tunnustatakse, tõstatab haldur vara tagasivõitmise küsimuse. Praeguses menetlusetapis ei ole see ökonoomne. 6 VMV Trade OÜ VMV OÜ kohustustega ühinemise ainus selgelt tajutav motiiv on olnud soov välistada kriminaalasjas MTA nõude maksmapanekut, esitledes VMV Trade OÜ arvelduskontol olnud raha 18 522 eurot 93 senti kui pandi objekti. Konto oli arestitud alates
2. maist
3. Ei ole usutav, et kohustustega ühineja seda ei teadnud. Majanduslik sisu kohustustega ühinemisel puudub. VMV OÜ ja VMV Trade OÜ juhatuse liikmeks on sama isik, kes oli kriminaalasjas kahtlustatav ja kes mõisteti hiljem ka süüdi. MTA toodud osundused AÕS § 314 lg-le 1, TsÜS § 66 lg-le 2 ja §-le 87 ning TMS § 54 lg-le 1 on asjakohased. Pangakontol olnud raha ei saanud olla
4. märtsil 2021 sõlmitud tagatiskokkuleppe esemeks ka krediidiasutuste seaduse (KAS) § 89 lg 8 alusel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 21). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud võlausaldaja Õigusbüroo ASPEKT OÜ kanda.
6. Ringkonnakohtus ei vaielda võlausaldaja Õigusbüroo ASPEKT OÜ nõude tunnustamise ega selle suuruse üle. Vaidluse all on see, kas võlausaldaja Õigusbüroo ASPEKT OÜ nõue on tunnustatav pandiga tagatud nõudena

§ 153

lg 1 p 1 mõttes või muu tähtaegselt esitatud nõudena

§ 153lg 1 p 2 mõttes.

Võlausaldaja Õigusbüroo ASPEKT OÜ hinnangul on tema nõue pandiga tagatud tulenevalt asjaolust, et võlgniku õiguseellane oli VMV OÜ kohustustega ühinemisel taganud Osaühingu TEKO nõuded pandiga, s.o panditud varaks on nõuded summas 18 522 eurot 93 senti VMV Trade OÜ arvelduskontol Swedbank AS-is. Menetlusosaliste vahel on vaidlus selle üle, kas konto omaniku nõudeõigus krediidiasutuse vastu on üldse panditav ning kui jah, kas nõudeõiguse pantimine võib olla tühine.

1. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et pangakonto omanik saab iseenesest pantida oma nõudeõigust panga vastu. Konto pantimise puhul panditakse kontoomaniku kõiki nõudeid, mis tulenevad peamiselt kontol oleva raha väljamaksmisest. Ekslik on MTA hinnang, et selline õigus ei ole AÕS § 314 lg 1 mõttes üleantav ja seega ka panditav. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et juhul, kui pangakontol enam raha pandiõiguse suuruse ulatuses ei ole, saab lugeda, et pandiõigus on lõppenud selle sisuks oleva nõudeõiguse lõppemisega panga vastu. Maakohus leidis, et konto omaniku panga vastu suunatud nõudeõiguse pantimine ei piira raha liikumist pangakontol. Nõudeõiguse pantimise järel võib konto omanik ise oma kontot jätkuvalt kasutada ning sellega kontosaldot vähendada. Samamoodi võib konto omanik kontojääki suurendada ning see võib suureneda ka kolmandate isikute poolt tehtud kannete kaudu. Üldjuhul lõpeb pant tagatud nõude lõppemisega (AÕS § 314 lg 2 koosmõjus §-ga 284). Seega ajutiselt konto saldo vähenemisega alla pandiga tagatud nõude summa, pandiõigus iseenesest ei lõppe.
2. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud MTA seisukoht, et
3. märtsi
4. a pandileping on tühine. Vaidlust ei ole selle üle, et VMV Trade OÜ Swedbank AS-i arvelduskontol olev raha arestiti juba
5. mail 2017 (tl 21) Tartu Maakohtu määrusega kriminaalasjas nr 1-20-
6. Viidatud kriminaalasjas esitas Eesti Vabariiki esindav kannatanu MTA avalik-õigusliku nõudeavalduse 7 maksukohustuse kindlaks määramiseks ja väljamõistmiseks maksustamisperioodil tekitatud kahju hüvitamiseks. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 1414 lg 1 kohaselt võib avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamiseks põhjendatud kuriteokahtluse korral vara arestida KrMS §-s 142 sätestatud korras või kohaldada muid TsMS §-s 378 sätestatud hagi tagamise abinõusid, kui on alust arvata, et kannatanu nõude tagamata jätmine võib kohtulahendi täitmist raskendada või selle võimatuks muuta. Seejuures vara arestimine seisneb KrMS § 142 lg 1 kohaselt kahtlustatava vara üleskirjutamises ja vara võõrandamise tõkestamises. KrMS § 142 lg-s 1 nimetatud vara võõrandamise tõkestamine tähendab selle käsutamise keelamist ja ka käsutamist faktiliselt takistavate abinõude rakendamist. KrMS § 142 lg 1 teise lause alusel tekib vara käsutuskeeld (Riigikohtu
7. oktoobri
8. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-79-06, p 20). Kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on TsÜS § 88 lg 1 esimese lause kohaselt tühine. Sama sätte teise lause järgi on tühine ka täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri tehtud käsutus, mis rikub käsutuskeeldu. Seega toob vara arestimisel tekkiva käsutuskeelu rikkumine kaasa nii keeldu rikkuva käsutustehingu kui ka nt täitemenetluses vara müümise tühisuse (Riigikohtu
9. oktoobri
10. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-06, p 21). Lisaks oli sama VMV Trade OÜ pangakonto arestidud ka MTA
11. novembri
12. a nr 132.7/439263 pangakonto arestimise tagajärjel (tl 92). Seega oli
13. märtsi
14. a nõudeõiguse pantimisel VMV Trade OÜ pangakonto kehtivalt arestitud nii kohtu, kui ka MTA poolt ning selle suhtes kehtis käsutamise keeld. Seetõttu oli VMV Trade OÜ-l keelatud oma nõuet Swedbank AS-i vastu ka käsutada, sh pantida. Käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on tühine (TsÜS § 88 lg 1, täitemenetluse seadustiku (TMS) § 54 lg 2). Seega on tühine ka varalise õiguse pantimiseks sõlmitud leping, kui see on sõlmitud ajal, mil varaline õigus oli arestitud.
15. Vastuseks määruskaebuse väitele, et peale ajutise halduri nimetamist ei oleks MTA tohtinud raha võlgniku kontol liigutada ilma ajutise halduri nõusolekuta, märgib ringkonnakohus järgmist. Swedbank AS kandis
16. aprillil 2022 MTA ettemaksukontole 18 687 eurot 45 senti ning
17. aprillil 2022 9501 eurot 95 senti, mille MTA tasaarvestas tasumisele kuuluvate kohustustega ja see ei ole käsitletav täitetoimingute tegemisena ega maksuvõla sundtäitmisena. Nõue, mille katteks ettemaksukontol olev raha tasaarvestati, tulenes
18. juuni
19. a maksuotsusest nr 12.2-3/037367-18 (tl 118). Seega tasaarvestas MTA maksuvõla tagastusnõudega pärast ajutise halduri nimetamist, kuid enne pankroti väljakuulutamist.
20. Kuna maakohtu määrus jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata, puudub vajadus muuta menetluskulude jaotust maakohtu menetluses. Ringkonnakohus jätab menetluskulud määruskaebemenetluses TsMS § 172 lg 2 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda. Sellise jaotuse puhul puudub vajadus menetluskulude rahaliselt kindlaks määramiseks. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Margit Vutt Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 8