← Eesti

2-22-118076/41

Obsah (7)§ 646§ 656§ 641§ 306§ 5§ 199§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Vutt, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 25. mai 2023 Tsiviilasja number 2-22-118076

§ 646alusel üksnes kaebuse põhjal.

Viru Maakohtu

  1. mai
  2. a otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule

§ 656

lg 1 p 1 ja § 656 lg 2 teise lause alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. 6.

§ 646

alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea

§ 646

kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (

§ 641lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (Riigikohtu 24.

jaanuari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11).

§ 656

lg 1 p 1 kohaselt ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus on oluliselt rikutud õigusliku ärakuulamise või menetluse avalikkuse põhimõtet.

§ 656

lg 2 teise lause järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.

  1. Asja materjalidest nähtuvalt andis maakohus
  2. aprillil 2023 hagejale tähtaja kuni
  3. maini 2023 tõendite esitamiseks. Kostjale maakohus sama nõudekirjaga vastamise tähtaega ei määranud. Hageja esitas
  4. mail 2023 vastuse kohtunõudele koos tõenditega. Kohus on teinud 3 hageja
  5. mai
  6. a menetlusdokumendi e-toimikus (AET) kostjale nähtavaks, kuid asja materjalidest ei nähtu, et see oleks kostjale kätte toimetatud ja et kostjale oleks antud tähtaeg sellele vastamiseks. Järgmisena lahendas maakohus asja sisuliselt
  7. mai
  8. a otsusega, rahuldades hagi. Kirjeldatust nähtub, et maakohus ei taganud kostjale võimalust vastata hageja
  9. mai
  10. a menetlusdokumendis esitatud väidetele ja esitada sellele lisatud tõendite kohta oma seisukoht ning esitada vajadusel tõendeid. Kuna sisuliselt oli tegemist hagiavalduse täiendusega, oleks hageja
  11. mai
  12. a menetlusdokument tulnud kostjale kätte toimetada (

§ 306lg 5).

Lisaks ei olnud kohus määranud kostjale seisukoha esitamiseks tähtaega. Eelnevaga on maakohus põhjendamatult piiranud kostjal hageja väidetele ja tõenditele vastamist ja oma väidete kinnitamiseks tõendite esitamist. Sellega on maakohus oluliselt rikkunud õigusliku ärakuulamise põhimõtet, mis hõlmab mh isiku õigust esitada kohtumenetluses oma seisukohti, sh

§ 5

lg-st 2 ja §-st 7 tulenevat poolte võrdset võimalust oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata. Menetlusosalise õigus vaielda vastu vastaspoole taotlustele ja põhjendustele ning kohtu kohustus tagada poolele võimalus vastaspoole taotlustele ja faktilistele väidetele vastata tulenevad ka vastavalt

§ 199lg 1 p-st 6 ja § 328 lg-st 2.

8. Kirjeldatud rikkumised toovad

§ 656

lg 1 p 1 ja lg 2 alusel kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise eelmenetluse staadiumis. Kuna asjas on eelmenetlus nõuetekohaselt lõpuni viimata, ei saaks ringkonnakohus praegusel juhul maakohtu rikkumisi ise kõrvaldada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb anda kostjale võimalus hageja

  1. mai
  2. a menetlusdokumendis esitatust lähtuvalt täiendada oma vastuväiteid hagile ja esitada vajadusel lisatõendeid. Maakohtul tuleb hinnata ka vajadust selgitada pooltele tõendamiskoormise jaotust, arvestades mh seda, et kostja osaleb menetluses ilma lepingulise esindajata.
  3. Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus

§ 173lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Margit Vutt Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.