KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 06.06.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-373 H

) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Y esitas 05.12.1991 avalduse Kullamaa vallas asuva endise Z maa tagastamiseks. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Lääne maakonnakomisjon leidis 29.09.1995 otsuses nr 116, et Y pole omandireformi õigustatud subjekt, sest ta ei kuulu omandireformi aluste seaduse § 8 lg 3 p-s 2 nimetatud isikute hulka.
2. Y pärija X esitas Rahandusministeeriumile 10.01.2023 avalduse uuendada haldusmenetlus ja tunnistada X omandireformi õigustatud subjektiks.
3. Rahandusministeerium vastas 01.02.2023 kirjaga nr 14-12/212-2, et endise Z osas on õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise menetlus lõpetatud. 3-23-373
4. X esitas Tallinna Halduskohtule 20.02.2023 kaebuse, milles palus tühistada Rahandusministeeriumi 01.02.2023 kiri ja Lääne maakonnakomisjoni 29.09.1995 otsus ning kohustada Rahandusministeeriumi uuendama menetlus kaebaja omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamiseks. Kaebuse eesmärk on saada tagasi õigusvastaselt võõrandatud maa. Menetluse oleks pidanud uuendama, sest ilmnenud on uued tõendid. Yl takistasid kohtusse pöördumist vanus ja terviseprobleemid.
5. Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 06.03.2023 määrusega

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Kaebaja soovib kohtus kaitsta õigust õigusvastaselt võõrandatud Z maa tagastamisele. Kaebajal ei ole sellist subjektiivset õigust. Kaebaja leiab ekslikult, et ta päris Ylt maa tagastamise nõudeõiguse. Pärimisel lähevad pärandajale üle vara, õigused ja kohustused, mis on pärandajal pärandi avanemise ehk pärandaja surma hetkel. Z maa tagastamise nõudeõigus tekkis Yl maa tagastamise avalduse esitamisega ning see nõudeõigus lõppes Lääne maakonnakomisjoni 29.09.1995 otsuse tegemisega. Y nõudeõiguse kohta oli tema surma ajaks antud lõplik haldusakt. Isegi kui see haldusakt ei olnud õiguspärane, oli see Y surma hetkel kehtiv. Tähtsust ei ole sellel, miks Y ei vaidlustanud 29.09.1995 otsust seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kuna tema avaldus oli surma hetkeks kehtiva haldusaktiga rahuldamata jäetud, ei saanud maa tagastamise nõudeõigus kuuluda tema pärandvara hulka ja seda ei saanud pärandada. Pärimisel tekkiv üldõigusjärglus ei anna pärijale subjektiivset õigust vaidlustada haldusakte, mille vaidlustamise võimalused on pärandaja surma hetkeks ammendunud ning mida pärandaja ise ei vaidlustanud. Pärimisest tekkiv üldõigusjärglus ei anna pärijale ajaliselt piiramatut võimalust nõuda selle haldusmenetluste uuendamist, milles pärandaja osales. Menetluse uuendamise ja varasema haldusakti kehtetuks tunnistamise taotluse eesmärk on kaitsta õigusi, mida varasem haldusakt piirab. Seetõttu on õigus nõuda menetluse uuendamist või haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalumist üksnes isikul, kelle õigusi see varasem haldusakt piirab. Kuna Lääne maakonnakomisjoni 29.09.1995 otsus ei riiva kaebaja õigusi, ei ole tal subjektiivset õigust nõuda menetluse uuendamist ega maa tagastamise küsimuse uuesti läbivaatamist. Haldusmenetluse uuendamisel võiks pärija astuda pärandaja asemele siis, kui pärandaja oleks enne oma surma esitanud taotluse haldusmenetluse uuendamiseks, ent surnud enne selle taotluse kohta lõpliku otsuse tegemist. Pärija saaks sellisel juhul jätkata pärandaja õiguste ja kohustuste teostamist üksnes selles ulatuses, milles need olid pärandajal viimase surma hetkel. Y ei esitanud enne oma surma taotlust menetluse uuendamiseks või Lääne maakonnakomisjoni 29.09.1995 otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Kuna Y ei esitanud sellist taotlust, ei saanud kaebajale pärijana tekkida sellega seoses mingeid õigusi. Pärimisest sõltumatult ei saa kaebajal olla õigust nõuda maa tagastamise menetluse uuendamist, sest kaebaja ei esitanud maa tagastamise avaldust. Kaebaja võis pöörduda Rahandusministeeriumi poole ning tal oli õigus saada oma pöördumisele vastus, mille ta ka sai. Sellega kaebaja subjektiivsed õigused ka piirdusid. 6. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule 12.03.2023 määruskaebuse (täiendatud 28.04.2023), milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu määrus kaebuse menetlusse võtmata jätmise kohta. Halduskohus jättis arvestamata, et Y ei saanud kohtusse pöörduda terviseprobleemide tõttu, omandireformi läbi viinud ametnikud olid ebaausad ning asjas on ilmnenud uued tõendid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine halduskohtu määruse peale, millega kaebus tagastati, on seaduse kohaselt lubatud (

§ 121

lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 sätestatud 2

§ 205lg 1 p 3).

Ringkonnakohus tõlgendab

§ 2lg 4 alusel kaebaja tahet esitada eesmärgi saavutamiseks vajalikud taotlused.

8. Kaebaja on määruskaebusele lisanud halduskohtu 06.03.2023 määruse ja dokumendid, mis on seotud Kullamaa vallas õigusvastaselt võõrandatud maade tagastamisega. Ringkonnakohus järeldab, et kaebaja soovib nende asja juurde võtmist. Need dokumendid tuleb kaebajale tagastada: halduskohtu määrus on toimikus olemas ning esitatud tõenditel ei ole määruskaebuse lahendamisel tähtsust (

§ 62lg 2, § 198 lg 3).

9. Määruskaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid kõiki (

§ 203lg 2, § 201 lg 4).

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 10. Halduskohtusse pöördumine eeldab kaebaja subjektiivse õiguse riivet (

§ 44lg 1).

Seejuures võib kohtusse pöörduda nii põhiõiguse ja -vabaduse kui ka seadusest ja muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingustest tulenevate õiguste kaitseks. Kui vaidlustatav haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt isiku õigusi puudutada, võib kohus kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel tagastada.

1. Pärida saab vaid pärandajale kuuluvat vara, s.o õigusi ja kohustusi, mis on pärandi koosseisus pärandi avanemise hetkel ega ole lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Pärand avaneb isiku surma korral (pärimisseaduse § 2, § 3 lg-d 1 ja 2). Y suri aastal
2. Pärandi koosseisu ei kuulunud selle avanemisel õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise nõudeõigus, nagu arvab kaebaja. Yl võis selline nõudeõigus olla, kui ta esitas avalduse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks, kuid see nõudeõigus lõppes Lääne maakonnakomisjoni 29.09.1995 otsusega, millega Yt ei tunnistatud omandireformi õigustatud subjektiks. Isegi kui see haldusakt oli õigusvastane, nt põhjusel, et jäeti kogumata vajalikud tõendid või komisjoni liikmed olid erapoolikud, oli see Y surma ajal kehtiv. Kuna Y ei vaidlustanud seda otsust, minetas ta nõudeõiguse enda ja üldõigusjärglaste jaoks. Seda ka juhul, kui tal võis eluajal olla soov kohtusse pöörduda, kuid see jäi erinevate takistuste tõttu tegemata. Võimalikud terviseprobleemid ei anna õigust vaidlustada haldusakte tähtajatult ja kohtusse oleks saanud pöörduda ka esindaja vahendusel. Kuna kaebajal ei ole õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise nõudeõigust, ei piira Lääne maakonnakomisjoni 29.09.1995 otsus tema õigusi. Seetõttu ei olnud tal ka õigust haldusmenetluse uuendamisele või varasema haldusakti kehtetuks tunnistamisele, isegi kui kaebaja on leidnud uusi tõendeid. Kaebajal oli õigus saada Rahandusministeeriumilt vastus oma taotlusele. Kaebajale on vastatud. Seega on halduskohus kaebuse õigesti tagastanud.
3. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.03.2023 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3