← Eesti

2-22-6895/13

Obsah (4)§ 101§ 2172§ 99§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 28.04.2023.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-6895 Tsiv

§ 101

lg 1 järgi arvestatud summani (hagi esitamise seisuga vastavalt 225,64 ja 191,79 euroni kuus). Kostjate seisukohad 2. Kostjad vaidlevad hagile vastu. Laste vajaduste katteks ei piisa

§ 101lg 1-järgsest summast.

Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

  1. Kohus tuvastab, et tulenevalt Harju Maakohtu 15.02.2016 määrusest tsiviilasjas nr 2-1517500 on hagejal kohustus tasuda kummalegi kostjale elatist ½ ulatuses Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus (dtl 5-7).
  2. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. 5.

(perekonnaseadus) § 2172 lg 1 kohaselt kui enne

  1. aasta
  2. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
  3. aasta
  4. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.

§ 2172

lg 2 järgi kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. 6.

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta

  1. aprillil. Alates hagi esitamisest 09.05.2022 kuni 31.03.2023 oli baassumma 209,20 eurot, alates 01.04.2023 on indekseeritud baassumma 249,78 eurot.
  2. Tulenevalt

§ 101

lg 5 vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse. 2022.a. oli lapsetoetus 60 eurot ning alates 01.01.2023 80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3). 8.

§ 101

lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt 2 kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Vaidlus puudub, et kostjad ei viibi hageja juures seitse või enam ööpäeva kuus. 9.

§ 101

lg 7 järgi kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Hageja on kohustatud tasuma elatist sama pere kahele lapsele, kelle vanusevahe on väiksem kui kolm aastat. 10.

§ 101

lg 1 alusel arvestatud summad on seega: kostja I puhul alates hagi esitamisest 09.05.2022 kuni 31.12.2022.a. 225,64 eurot kuus (209,20 + 46,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) - 30 (pool lapsetoetusest 60 eurot)) = 225,64); alates 01.01.2023 kuni 31.03.2023.a. 215,64 eurot kuus (209,20 + 46,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot) = 215,64; alates 01.04.2023.a. 260,33 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine brutokuupalk 1 685 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot) = 260,33); kostja II puhul alates hagi esitamisest 09.05.2022 kuni 31.12.2022.a. 191,79 eurot kuus (209,20 + 46,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) – 30 (pool lapsetoetusest 60 eurot) x 0,85 (

§ 101lg 7 alusel vähendatud määr 15%) = 191,79); alates 01.01.2023 kuni 31.03.2023.a.

183,23 eurot kuus (209,20 + 46,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot) x 0,85 (

§ 101lg 7 alusel vähendatud määr 15%) = 183,23); alates 01.04.2023.a.

221,28 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine brutokuupalk 1 685 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot) x 0,85 (

§ 101lg 7 alusel vähendatud määr 15%) = 221,28).

11. Kostjate väidetel ei piisa nende vajaduste rahuldamiseks

§ 101

lg 1 alusel arvestatud summast.

§ 99

lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kostjate väidete kohaselt on nende igakuised kulud järgmised (dtl 32-33, 81-82): kulu eluasemekulud (kasutuseelis, kommunaalkulud ja sidekulud) toit riided ja jalanõud transport kohvikud tervishoid (ravimid, vitamiinid) hügieenitarbed kulud koolikohustuse täitmiseks (tasud koolifotode eest, kingitused õpetajatele jms) koolitarbed, kino, teater jne kulud sõprade sünnipäevadele taskuraha huviharidus (ujumistrenn kostjal I, jalgpallitrenn kostjal II, keeltekool mõlemal kostjal) muud kulud (kostjate sünnipäevad, arvuti ja tarvikute ost, suvine laager kostja I 262,30 kostja II 262,30 250 70 50 25 40 15 250 70 50 50 25 25 15 25 30 30 128 25 30 30 166 118,39 92 3 mõlemal kostjal, treeningriided kostjale II, prillid kostjale I, digitaalne klaver kostjale II) kokku 1043,60 1090,30

  1. Seoses eluasemekuludega on kostjad välja toonud, et elavad emale kuuluvas korteris. Riigikohus on selgitanud, et lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi. Lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavateks põhjendatud kuludeks saab üldjuhul pidada tasu korteriühistu osutatavate või vahendatavate kommunaalteenuste eest, tasu tarbitud elektrienergia eest ning tasu telefoni, interneti ja kaabeltelevisiooni eest mõistlikus ulatuses ja lapsele langevas osas. Lapse vajadust kasutada eluruumi saab ülalpidamise määramisel arvestada ka siis, kui laps elab ühele vanemale kuuluvas eluruumis. Eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse saab kolleegiumi arvates määrata kindlaks eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnatava eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu. Eluruumi kasutuseelise väärtuse saab määrata võrreldava eluruumi keskmise üürihinna järgi samas piirkonnas, arvestades mh lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurust ning asjaolu, et eluruum on ühiskasutuses (3-2-1-69-13, p 17-21).
  2. Esitatu kohaselt asub emale kuuluv kinnisasi Lasnamäel. Kohtule esitatud kinnisvaraportaalide väljavõtetega (dtl 84 – 87) on tõendatud, et Lasnamäel Xxxx tänaval asuvate sarnaste korterite keskmine üürihind kuus on 10,80 – 12,70 eur/m2, so keskmiselt ca 11,75 eur/m
  3. Kostjad on välja toonud, et lastel on üks tuba ja ema on teine tuba, kostjad kasutavad korterist ca 35,26 m2, sj kostjate ainukasutuses on 18 m2 tuba, st kõigi elanike ühiskasutuses olev osa on 17,26 m
  4. Ühe lapse poolt saadava kasutuseelise väärtus on seega 173,35 eurot kuus ((18 x 11,75):2 + (17,26x11,75):3). Kohtule esitatud Korteriühistu Vikerlase arvest (dtl 88) nähtuvalt on kostjate emale kuuluva korteri kommunaalkulud 2022.a novembris 143,53 eurot. Eesti Energia AS-i arvega (dtl 89-90) on tõendatud kostjate emale kuuluva korteri elektrikulu 2022.a septembris 50,33 eurot. AS STV arvega (dtl 91) on tõendatud kulud televisioonile
  5. a novembris summas 24 eurot. Elisa Eesti AS-i arvega (dtl 92-93) on tõendatud kulud sideteenusele 2022.a novembris summas 24,88 eurot. Nähtuvalt kostjate ema kontoväljavõttest (dtl 97-140) on keskmine kulu elektrienergiale 40,52 eurot kuus (243,11 : 6), sideteenusele 23,92 eurot kuus (143,51 : 6) ja eluasemega seotud kommunaalkuludele 117,90 eurot kuus (707,37 : 6). Esitatust nähtuvalt on kummagi kostja osa kommunaal- ja sidekulude suuruses keskmiselt 72,30 eurot kuus. Hageja vastuväidete kohaselt tuleb eluasemekulude arvestamisel jagada kulud nelja inimese vahel, kuna hageja väidete kohaselt elab kostjate ema korteris ka kostjate ema uus abikaasa. Kohtu hinnangul on hageja vastavad väited paljasõnalised ja tõendamata. Kostjad on 10.04.2023 menetlusdokumendis selgitanud, et nädala sees elavad nad koos emaga emale kuuluvas korteris ja nädalavahetused veedavad ema abikaasa majas, mis asub xxx vallas, Harjumaal. Sellise elukorralduse on kostjate selgituste kohaselt tinginud asjaolu, et kostjate ema abikaasa majast igapäevaselt koolis ja huviringides käimine oleks logistiliselt raske (kulukas ja aeganõudev), kuid Tallinnas elades saavad kostjad ise kodulähedasse kooli minna ning neid pole vaja sõidutada. Kohus nõustub kostjate seisukohaga, et abielu ei tähenda automaatselt, et abikaasad ei võiks soovi korral oma eluviisi korraldada teisiti kui pidevalt ühises eluruumis koos elades. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjad on tõendanud oma eluasemekulude suuruse väidetud ulatuses.
  6. Kostja I on xx-aastane ja kostja II xx-aastane. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi läbi viidud uuringu1 kohaselt on standardeelarve puhul 13-17aastaste laste keskmine kulu toidule 133 eurot. 1 https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf 4 Kostjate väidete kohaselt on kummagi kostja toidukulu 250 eurot. Statistikaameti andmetel on tarbijahinnaindeks võrreldes 2020.a I kvartaliga käesolevaks ajaks kasvanud 33%
  7. Võttes arvesse tarbijahinnaindeksi tõusu ja toiduainete hinna märgatavat kasvu, peab kohus kummagi kostja I toidukulu põhjendatud suuruseks 180 eurot kuus ning, arvestades mastaabisäästu, kostja II vastava vajaduse ulatuseks 153 eurot kuus (180 - 15%).
  8. Kostja II väidete kohaselt on tema igakuine kulu transpordile 50 eurot kuus. Kostja II on selgitanud, et ema viib teda autoga kolm korda nädalas trenni. Hageja vaidleb kostja II transpordikuludele vastu, väites, et kostja II käib trennis jalgsi või ühistranspordiga. Ühtegi tõendit oma väidete kinnitamiseks hageja kohtule esitanud ei ole. Kohtu hinnangul tuleb vajaduste arvestamisel tuleb lähtuda eelkõige lapse vajadustest ja huvidest, mitte kohustatud vanema soovist kanda lapse ülalpidamisega seotud kulusid võimalikult väikeses mahus. Uuringu kohaselt on standardeelarve puhul 13-17aastaste laste keskmine transpordikulu 38 eurot kuus. Võttes arvesse tarbijahinnaindeksi tõusu ja mootorikütuse hinna märgatavat kasvu, peab kohus kostja II transpordikulu põhjendatud suuruseks 50 eurot kuus.
  9. Kostjate väidete kohaselt on kummagi kostja tervishoiukulud (s.o ravimite ja vitamiinide kulu) 25 eurot kuus. Kostja I puhul on muude kulude hulgas eraldi kuluna välja toodud kulud prillidele summas 600 eurot aastas, mis teeb prillide kuluks 50 eurot kuus (600:12). Kohtu hinnangul tuleb kulutusi kostja I prillidele käsitleda tervishoiukuludena. Hageja leiab, et kostja I kulud prillidele on ülepaisutatud ning analoogsed prillid on võimalik osta ka odavamalt. Hageja on kohtule esitanud e-kirja prilliklaaside hinnapakkumise kohta summas 170 eurot paar (dtl 148). Kostja I on 12.12.2022 vastuses selgitanud, et tal on vaja spetsiaalseid läätsesid, mida odavamalt osta pole võimalik. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu kulusid kostja I prillidele summas 600 eurot aastas. Sinu Silmad OÜ arvest nähtuvalt on kostjale I 2021.a ostetud prillid hinnaga 289 eurot (dtl 44). Arvetest (dtl 45) nähtuvalt on kostjale I jaanuaris 2019.a ostetud prillid hinnaga 302 eurot ja märtsis 2019.a hinnaga 324 eurot ning
  10. aastal hinnaga 289 eurot. Kohtule esitatud arvest (dtl 96) nähtuvalt on kostjale I novembris 2022 ostetud prillid hinnaga 334 eurot. Seega on kohtule esitatud tõendite kohaselt kulud kostja I prillidele keskmiselt 384,50 eurot aastas (289 + 302 + 324 + 289 + 334 = 1538 : 4 = 384,50), mis teeb prillide keskmiseks igakuiseks kuluks 32,04 eurot (384,5 : 12). Uuringu kohaselt on standardeelarve puhul 13-17aastaste laste keskmine tervishoiukulu 6 eurot kuus. Põhjendusi, miks kostjate tervishoiukulud ravimitele ja vitamiinidele on keskmisest oluliselt suuremad, kostjad välja toonud ei ole. Eeltoodust tulenevalt ja võttes arvesse tarbijahinnaindeksi tõusu peab kohus kostja I põhjendatud tervishoiukuluks 43 eurot kuus (sh prillide kulu) ja kostja II põhjendatud tervishoiukuluks 10 eurot kuus.
  11. Kostjate väidete kohaselt on kostja I kulud hügieenile 40 eurot kuus ja kostja II kulud hügieenile 25 eurot kuus. Uuringu kohaselt on standardeelarve puhul 13-17aastaste laste keskmine hügieenitarvete kulu 13 eurot kuus. Kostjad on selgitanud, et kostja I kulud hügieenitarvetele koosnevad kuludest hambapastale, dušigeelile, nahahooldusele jne ning kostja II hügieenitarvete kulud koosnevad juuksehooldusvahendite, dušigeeli, nahahoolduse jne kuludest. Põhjendusi, miks kostjate hügieenitarvete kulud on keskmisest oluliselt suuremad, kostjad välja toonud ei ole. Eeltoodust tulenevalt ja võttes arvesse tarbijahinnaindeksi tõusu peab kohus kummagi kostja põhjendatud hügieenitarvete kuluks 18 eurot kuus.
  12. Kostjate väidete kohaselt on kummagi kostja kulud hariduse omandamisele 15 eurot kuus ja koosnevad tasudest koolifotode eest, kingitustest õpetajatele jne. Samuti on kostjad välja 2 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahandus/hinnad/tarbijahinnaindeks 5 toonud kulud koolitarvetele, kuid on antud kulud arvestanud vaba aja veetmise kulude (teater, kino, näitused jms) hulka ega ole konkreetset igakuist summat koolitarvetele välja toonud. Kohtu hinnangul tuleb koolitarvete kulud arvestada hariduse omandamisega seotud kulude hulka. Kohus peab kulusid koolitarvetele põhjendatuks 10 euro ulatuses kuus. Seega on kummagi kostja hariduse omandamisega seotud kulude põhjendatud suuruseks kohtu hinnangul 25 eurot kuus.
  13. Kostjate väidete kohaselt on kostja I kulud huviharidusele 128 eurot kuus ja kostja II kulud 166 eurot kuus. Kostja I on selgitanud, et käib ujumistrennis ja keeltekoolis. Kostja II on selgitanud, et käib jalgpallitrennis ja keeltekoolis. Kostja II on muude kulude all eraldi välja toonud kulud trenniriietele 104 eurot aastas ja kulu suvisele treeninglaagrile 185 eurot aastas. Kostja I on muude kulude all välja toonud kulu suvelaagrile 225 eurot aastas. Kohus käsitleb antud kulusid kostjate huvihariduse kuludena. Kohtule esitatud maksekorraldusega (dtl 35) ja WWW Jalgpallikool kinnitusega (dtl 39) on tõendatud, et kostja II käib WWW Jalgpallikoolis, mille liikmemaks oli kuni 01.01.2023.a 50 eurot kuus. Jalgpalliklubi teatisega (dtl 94) on tõendatud, et alates 01.01.2023 on kostja II liikmemaksu suuruseks 60 eurot kuus. Maksekorraldusega (dtl 36) on tõendatud kostja II suvise jalgpallilaagri maksumus 185 eurot, mis teeb suvise laagritasu maksumuseks 15,42 eurot kuus (185 : 12). Tellimustega (dtl 41 – 42) on tõendatud kostja II treeninguriiete (treeningpüksid, võistluspüksid, võistlussärk ja treeningupusa) kulud summas 104 eurot, mis teeb trenniriiete maksumuseks 8,67 eurot kuus (104 : 12). Kontoväljavõttega (dtl 37) on tõendatud, et kostja II käib MTÜ-s KKK, mille kuutasu on 76 eurot. Kohtule esitatud kontoväljavõttega (dtl 47) ja Spordiklubi QQQ tõendiga (dlt 49) on tõendatud, et kostja I käib Spordiklubis QQQ allveeujumistreeningus, mille kuutasuks on 52 eurot. Kontoväljavõttega (dtl 53) on tõendatud, et kostja I käib MTÜ-s KKK, mille kuutasu on 76 eurot. Hageja vaidleb vastu kostjate keeltekooli kuludele, leides, et kostjatel ei ole vaja keeltekoolis käia, sest lastel ei olnud põhikoolis inglise keelega raskusi. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et keeltekool ei ole lastele vajalik ja antud kulu arvestamine on põhjendamatu. Kohtu hinnangul tuleb vajaduste arvestamisel tuleb lähtuda eelkõige lapse vajadustest ja huvidest, mitte kohustatud vanema soovist kanda lapse ülalpidamisega seotud kulusid võimalikult väikeses mahus. Hageja vaidleb vastu ka kostja I suvelaagri kuludele, kuna kostja I oli spordilaagris viimati 2 aastat tagasi ning tegemist ei ole igaaastase kuluga. Kohtule esitatud maksekorraldusest (dtl 43) nähtub kostja I Spordiklubi QQQ suvelaagri maksumus
  14. aastal summas 225 eurot. Kohtule esitatud tõenditest, sh kostjate ema kontoväljavõtetest (dtl 97-144), ei nähtu, et kostja I oleks järgnevatel, s.o
  15. ja
  16. aastal suvelaagris käinud. Seetõttu nõustub kohus hageja märkusega, et kostja I suvelaagri kulu oli ühekordne kulu ning tegemist ei ole iga-aastase regulaarse kuluga, mida saaks elatise suuruse määramisel arvesse võtta. Eeltoodust tulevalt loeb kohus tõendatuks ja põhjendatuks kostja I huvihariduse kulud summas 128 eurot kuus (ujumistrenn ja keeltekool) ja kostja II huvihariduse kulud summas 160,09 eurot kuus (jalgpallitrenn, keeltekool, trenniriided, suvine spordilaager).
  17. Kostjate väidete kohaselt on kummagi kostja vaba aja veetmise kulud (kohvikud, näitused, teater, kino, sõprade sünnipäevad) kokku 95 eurot kuus. Uuringu kohaselt on standardeelarve puhul 13-17aastaste laste keskmine vaba aja veetmise kulu 28 eurot kuus. Võttes arvesse tarbijahinnaindeksi tõusu peab kohus kummagi kostja põhjendatud vaba aja veetmise kuluks 45 eurot kuus. Kostjad on muude kulude all välja toonud kulud kummagi kostja sünnipäevapeo korraldamisele (mängutoa rent ja toitlustus) summas 200 eurot aastas, mis teeb antud kulu suuruseks ühes kuus 16,67 eurot (200 : 12) kummagi kostja kohta. Kohtu hinnangul liigitub sünnipäevapeo korraldamise kulu vaba aja veetmise kulude alla. Vaba aja veetmise kulud on kostjad eraldi välja toonud ning kohus on antud kulude põhjendatust eelnevalt hinnanud. Keskmisest kulukamaid sünnipäevapidusid jms 6 on vanemal võimalik soovi korral lapsele võimaldada, kuid tegemist ei ole esmavajadusega, mille täitmiseks saaks nõuda vahendeid teiselt vanemalt.
  18. Kostjad on muude kulude all välja toonud kulud arvuti ja monitori ostmisele summas 394,57 eurot. Kostjad on selgitanud, et vajavad arvutit seoses kooli kaugõppega. Kohtule esitatud arvega (dtl 50) on tõendatud kahe arvuti ostmine kokku summas 632,42 eurot, mis teeb ühe arvuti maksumuseks 316,21 eurot (632,42 : 2). Arvega (dtl 51) on tõendatud monitori ostmine maksumusega 156,75 eurot. Seega on kummagi kostja osa monitori maksumuses 78,37 eurot (156,75 : 2). Kohus märgib, et tehnikat ei osteta mitte üheks aastaks, vaid eelduslikult vähemalt 3 aastaks, mistõttu on kummagi kostja kulud arvuti ja monitori soetamiseks 10,96 eurot kuus (394,57 : 3 :12). Kostja II on muude kulude all veel välja toonud kulu digitaalse klaveri ostmisele summas 220,40 eurot. Kohtule esitatud arvega (dtl 52) on tõendatud digitaalse klaveri ostmine hinnaga 220,40 eurot. Kuivõrd kohus peab põhjendatuks tehnika soetamist eelduslikult vähemalt 3 aastaks, siis on kostja II kulu digitaalse klaveri soetamiseks 6,12 eurot kuus (220,40 : 3 : 12). Seega on kostja I muud kulud 10,96 eurot ja kostja II muud kulud 17,08 eurot kuus.
  19. Kostjate väidete kohaselt on kummagi kostja kulud riietele ja jalatsitele 70 eurot ning taskurahale 30 eurot. Kohus leiab, et üldtuntuks tuleb lugeda mõistlikud vajadused riietele ja jalatsitele, mis paratamatult igal inimesel tekkivad, ning kostjate märgitud vajadused nimetatule seda mõistlikku ulatust kohtu hinnangul ei ületa. Kuna lapsed on erinevast soost, siis ei tingi ka väike vanusevahe kokkuhoidu riiete ja jalanõude soetamisel. Kummalegi kostjale antava taskuraha suurus mõistlikku ulatust ei ületa.
  20. Kohus asub seisukohale, et kostjate igakuised vajadused kokku on järgmised: vajadus eluase (kasutuseelis, kommunaalkulud ja sidekulud) toit riided ja jalanõud transport tervishoid (ravimid, vitamiinid, kostja I prillid) hügieenitarbed kool (koolitarbed ja tasud koolifotode eest, kingitused õpetajatele jms) vaba aeg taskuraha huviharidus (ujumistrenn kostjal I, jalgpallitrenn, trenniriided ja spordilaager kostjal II, keeltekool mõlemal kostjal) muu (arvuti ja tarvikute ost, digitaalne klaver kostjale II) kokku kostja I 245,65 kostja II 245,65 180 70 43 153 70 50 10 18 25 18 25 45 30 128 45 30 160,09 10,96 17,08 795,61 823,82
  21. 2022.a. olid kummagi kostja vajadused täidetud lapsetoetuse arvel 60 euro ulatuses ning alates 01.01.2023 80 euro ulatuses, st ülalpidamiskohustuse võrdsel jagamisel on hagejale langevaks osaks kostja I osas vastavalt 367,81 eurot ning 357,81 eurot ja kostja II osas vastavalt 381,91 eurot ning 371,91 eurot, millised summad ületavad 292 eurot kuus. 7 25.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vastavalt

§ 102

lg 2 vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

  1. Hageja on palunud elatist vähendada ka põhjusel, et seoses elukalliduse tõusuga on hageja kulud kasvanud. Hageja väitel on tema sissetulek töötasu 1 000 eurot kuus, mille tõendamiseks on hageja esitanud väljavõtte XXX OÜ maksetest (dtl 15). Hageja kontoväljavõttest (dtl 68-78) nähtuvalt on hagejale ajavahemikul 01.03.2022 – 20.10.2022.a laekunud keskmiselt 1826,64 eurot kuus (12 786,45 : 7). Kohus leiab, et hageja sissetulek on piisav, et anda kummalegi lapsele ülalpidamist 292 eurot kuus ning ennast seejuures ülalpidada vähemalt samataolises ulatuses. Juhul kui see ei ole hageja vajaduste katteks piisav, tuleb hagejal leida võimalusi oma sissetulekute suurendamiseks. Kohus jätab hagi rahuldamata.
  2. Tõendid, millele kohus ei viidanud, teavet asja lahendamisel tähendust omavate asjaolude kohta ei sisalda.
  3. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Seoses sellega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.