← Eesti

1-22-5456/135

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev

  1. juuni 2023 Kohtuasja number 1-22-5456 Kohtukoosseis eesistuja Erkki Hirsnik, liikmed Aarne Sarjas ja Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Liina Tulit-Kuum Tõlk Alla Lašmanova Kohtuasi ja menetlusliik kriminaalasi üldmenetluses Vjatšeslav Koguti süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 120 lg 1 ja § 121 lg 2 p 3 järgi Vaidlustatud kohtuotsus Tartu Maakohtu
  2. veebruari 2023 otsus Apellandid Vjatšeslav Kogut. Isikukood 38108070285; viibib vahistatuna Tartu Vanglas; kriminaalkorras korduvalt karistatud Vjatšeslav Koguti kaitsja vandeadvokaadi abi Aivar Kello kannatanu M.S. Teised apellatsioonimenetluse prokuratuur, esindaja Lõuna pooled ringkonnaprokurör Gerd Raudsepp Menetluse vorm Ringkonnaprokuratuuri suuline, kohtuistung
  3. mail 2023 RESOLUTSIOON
  4. Jätta Tartu Maakohtu
  5. veebruari 2023 otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
  6. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo In Jure vandeadvokaadi abi Aivar Kello poolt Vjatšeslav Kogutile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 203,04 eurot, sh käibemaks 33,84 eurot.
  7. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Vjatšeslav Kogutilt Eesti Vabariigi kasuks välja 203,04 eurot. See menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole selleks tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. PÕHIOSA (I) Süüdistus
  8. Varem KarS § 121 järgi karistatud Vjatšeslav Kogutile esitati KarS § 121 lg 2 p 3 järgi süüdistus korduvas kehalises väärkohtlemises. Täpsemalt seisneb süüdistus järgmises.
  10. mail 2021 kella 14.30 paiku lõi V. Kogut sõneluse käigus Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone jalutusaedikus kaaskinnipeetav M-A.S. le parema jalaga vastu vasakut põlve, mille tagajärjel kukkus M-A.S. maha. Mõni aeg hiljem otsis V. Kogut taas M-A.S. ga kontakti ning tekkinud sõneluse käigus lõi teda parema käega suu piirkonda, käte seerialöökidega näkku ning ühel korral lagipähe. Nii põhjustas V. Kogut M-A.S. le füüsilist valu ning tervisekahjustused (alahuule sisekülje pindmine marrastus ja vasaku põlveõndla marrastus).
  12. augustil 2021 ajavahemikul kell 14.50–15.15 kasutas V. Kogut Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone
  13. üksuse kambris nr 3006 kaaskinnipeetava A.D. i suhtes füüsilist vägivalda: lõi kannatanut vähemalt kolm korda näkku ja pähe. Seeläbi põhjustas V. Kogut A.D. ile füüsilist valu ning tervisekahjustused (hulgivigastused näopiirkonnas, hematoom parema silma piirkonnas, turse ja punetus ninajuurel, pindmised vigastused ja punetus otsmikupiirkonnas, hematoom, verevill ja turse alahuulel ning pindmine marrastus kuklapiirkonnas).
  15. märtsil 2022 kella 15.59 paiku kasutas V. Kogut Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone
  16. eluosakonna kambris nr 3070 kaaskinnipeetav M.S. i suhtes füüsilist vägivalda, väänates tema mõlemat kätt. Kirjeldatud teoga põhjustas V. Kogut M.S. ile füüsilist valu.
  17. Lisaks esitati V. Kogutile süüdistus ka KarS § 120 lg 1 järgi ähvardamises. Selles osas apellatsioonimenetlust ei toimu. (II) Maakohtu otsus
  18. Tartu Maakohtu
  19. veebruari 2023 otsusega mõisteti V. Kogut ähvardamises õigeks. Küll aga tunnistati ta KarS § 121 lg 2 p 3 järgi süüdi kõiges kolmes kehalises väärkohtlemises. Karistuseks mõisteti talle 2 aastat vangistust, mille hulka arvati KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistusaeg ning karistuse kandmise aja alguseks loeti V. Koguti vahistamine
  20. augustil
  21. V. Kogut jäeti kohtuotsuse jõustumiseni või karistustähtaja saabumiseni vahi alla. Menetluskuludena mõisteti V. Kogutilt riigituludesse välja sundraha 1087,50 eurot, ekspertiisitasu 61 eurot ja kaitsjatasu 1442,70 eurot, mis tuleb ära tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. (a) M-A.S. kehaline väärkohtlemine
  22. M-A.S. sõnul solvas ta
  23. mail 2021 vangla jalutusboksis V. Koguti ema, misjärel V. Kogut lõi teda näkku ja vastu tema vasakut jalga. 10–15 minuti pärast toimus nende vahel taas sõnavahetus ja siis lõi V. Kogut teda uuesti 2–3 korda rusikas kätega näkku ja peapiirkonda.
  24. Nii M-A.S. kui V. Koguti vigastused fikseeris meditsiinitöötaja T.N. . T.N. kinnitas kohtus, et kahe kinnipeetava läbivaatus toimus
  25. mail 2021 ning selle põhjuseks oli nendevaheline füüsiline konflikt. V. Kogutil fikseeris T.N. parema käe neljanda nuki piirkonnas marrastuse ning M-A.S. l huule siseosas pindmise marrastuse, põlvel punetuse ja marrastuse. T.N. tegi vigastustest 2

(11)fotod ja neist fotodest nähtub, et M-A.S. l oli alahuul punane ja marraskil ning tema vasakul jalal põlveõndlas oli marrastus.
  1. Kohtus andsid ütlusi V. Kogutiga ja M-A.S. ga samal ajal jalutusboksis viibinud kinnipeetavad M.K. ja V.M. . Mõlemad kinnitasid, et V. Kogut lõi M-A.S. t, sest viimane solvas V. Koguti ema. V.M. i sõnul jooksis V. Kogut M-A.S. juurde ja lõi toda rusikaga näkku, millest viimane hakkas nutma. M.K. selgitas, et lööke oli kaks: esmalt jalgadesse ja mõne aja möödudes näo piirkonda.
  2. Sündmusele vahetult reageerinud vangivalvur V.S. mäletas kohtus, et sündmus toimus aasta aega tagasi, kevadel või suvel vangimaja korpuse kõrval asuvas jalutusaedikus. V.S. sai juhtunust teada pärast jalutuskäiku, kui M-A.S. l olid jalutuskäigult saabudes pisarad silmis.
  3. V. Kogut kirjeldas sündmust sarnaselt M-A.S. ja tunnistajatega: konflikt eskaleerus solvangu tõttu vägivallaks.
  4. Kannatanu-poolne provokatsioon võib Riigikohtu praktika kohaselt välistada lööja vastutuse, sest provotseerimine võib endast kujutada oma õigushüvede teadlikku ohtu asetamist, mis välistab löögi tagajärgede normatiivse omistamise lööjale. M-A.S. tõesti provotseeris V. Kogutit, ent ta ei teinud seda eesmärgiga välja meelitada kaklus: ta ei arvanud, et V. Kogut reageerib füüsiliselt. Provokatsiooni olemust ja kaasnevaid asjaolusid kogumis arvestades ei olnud löömine oodatav ning adekvaatne vastureaktsioon. M-A.S. puhkes pärast V. Koguti lööke nutma. Inimene, kes soovib kaklust esile kutsuda, ei hakkaks niisuguses olukorras nutma. Seega olid löögid M-A.S. jaoks ootamatud.
  5. Niisiis realiseeris varem vägivalda kasutanud V. Kogut KarS § 121 lg 2 p 3 objektiivse koosseisu. Ta tegutses tahtlikult, õigusvastaselt ja süüliselt. (b) A.D. i kehaline väärkohtlemine
  6. Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna töötaja K.K. i puhul on tegemist uurimisasutuse ametnikuga, kes ei saa tulenevalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 66 lg-st 2 olla tunnistajaks tõendamiseseme asjaolude kohta ning teda saab kasutada vaid tõendi usaldusväärsuse kontrollimiseks.
  7. A.D. osales kohtuistungil virtuaalselt Viru Vanglast, kuid ristküsitleda teda võimalik ei olnud. A.D. oli äärmiselt pinges, kohati isegi hüsteeriline, mistõttu kutsus kohus teda korrale. Seetõttu avaldati A.D. i kohtueelses menetluses antud ütlused. Nende kohaselt läks A.D.
  8. augustil 2021 pärast õhtust loendust duši alla. Duširuumist väljudes tahtis ta panna oma käteräti radiaatori peale kuivama, kuid libastus ja kukkus näoga vastu radiaatorit. Prokurör avaldas arvamust, et A.D. valetab ega soovi anda V. Koguti vastu ütlusi. Seda leidis ka kohus.
  9. Vangla videosalvestustelt nähtub, et
  10. augustil 2021 kell 14.47 sisenes kambrisse nr 3006 esmalt S.T. ja seejärel A.D. , kelle näol ei olnud vigastusi. Kell 14.49 möödus kambrist V. Kogut, kes hoidis käes kindaid ning vaatas hetkeks kambrisse nr
  11. Kell 14.50 sisenes V. Kogut sellesse kambrisse ning kell 14.52 väljus kambrist S.T. , kes tõmbas kambri ukse enda järel koomale. Kell 14.56 tõmmati kambri uks seestpoolt täiesti kinni. Kell 14.58 sisenes kambrisse uuesti S.T. , kes viibis seal vähem kui minuti ning seejärel lahkus, lükates kambri ukse kinni. Kell 15.09 naasis S.T. kambrisse ja lahkus sealt kell 15.
  12. Kell 15.14 sisenes S.T. taas kambrisse. Kell 15.16 lahkusid S.T. ja V. Kogut omavahel vesteldes kambrist. A.D. väljus kambrist alles järgmisel päeval,
  13. augustil 2021 kell 5.
  14. Tema näos ja kuklapiirkonnas olid punetavad laigud 3
(11)ning marrastused. A.D. i näos oli näha tumedamaid laike ka samal päeval kell 7.21, mil valvur K.K. kambriukse avas.
  1. K.K. ütluste kohaselt läks ta ühe teise kinnipeetava vihje peale A.D. it kontrollima. A.D. il oli mask ees ning K.K. palus tal selle ära võtta. A.D. ei soovinud seda teha, ent võttis viimaks siiski maski eest. K.K. nägi A.D. il mitmeid vigastusi: tema huuled olid paistes ja verised ning katki oli ka tema kael. A.D. ütles K.K. le, et ta kukkus. Seepeale viisid valvurid A.D. i ja S.T. i arsti juurde.
  2. A.D. i vigastused fikseeris Tartu Vangla meditsiinitöötaja T.N. , kes andis seesuguseid ütlusi. A.D. il oli mitmeid vigastusi: turses nina ja huul, marrastused otsmikul ja punetus kuklapiirkonnas. Tegemist ei olnud vanade vigastustega. A.D. ütles T.N. ile naerdes, et ta kukkus vannitoas. T.N. tegi läbivaatuse käigus A.D. ist ka fotod. Fotode ja T.N. i ütluste pinnalt on võimalik tuvastada, et A.D. il esinesid
  3. augustil 2022 läbivaatusel süüdistuses märgitud tervisekahjustused. Need vigastused nähtuvad ka ekspertiisiaktist nr 22E-LÕI
  4. Eksperdi hinnangul võisid A.D. il tuvastatud vigastused olla tekitatud ekspertiisimääruses märgitud ajal ehk
  5. augustil 2021, need on tekitatud kokkupuutel tömbi eseme või pinnaga, võimalik, et löökidest rusikatega. Ekspert on kindel, et vigastuste saamine ei ole tõenäoline kukkumisel vastu tömpi eset. Arvestades vigastuste paiknemist erinevates näopiirkondades ja kuklas, saab öelda, et lööke oli vähemalt 3–
  7. Ekspertiisiakti, T.N. i ja K.K. ütluste ning videosalvestistega saab tuvastada, et A.D. il olid tervisekahjustused, need tekkisid ajavahemikul
  8. augustist 2021 kell 14.47 kuni
  9. august 2021 kell 5.35 ega saanud tekkida kukkumisest radiaatori vastu, nagu seda väitis A.D. . Järelikult A.D. valetas.
  10. Kohtus andis ütlusi ka S.T. . Oli selgelt aru saada, et V. Kogut ja S.T. said väga hästi läbi: nad suhtlesid ja itsitasid ning neid oli vaja korrale kutsuda. S.T. i sõnul tekkisid A.D. i vigastused duši all. Nagu öeldud, ei ole see versioon usutav. Lisaks väitis S.T. , et A.D. tekitas talle ja V. Kogutile
  11. augustil 2021 toimunud poksitrenni ajal vigastusi: S.T. il oli huul katki ning kaks sinikat õlgade peal. Nii see olla ei saanud: T.N. i vaatas
  12. augustil 2021 lisaks A.D. ile läbi ka S.T. , ent tuvastas viimase õlal vaid päevinäinud n-ö sinika. Seega S.T. valetas. Ka ütles S.T. kohtus, et A.D. il olid vigastused juba nende poksitrennis. Valvekaamera salvestiselt on aga üheselt näha, et
  13. augustil 2021 ei olnud A.D. il kambrisse sisenedes näos vigastusi. Videosalvestis kinnitab, et tõele ei vasta ka S.T. i väide, et V. Kogut viibis kambris sama kaua kui tema.
  14. V. Koguti sõnul läks ta kambrisse nr 3006, et teha S.T. i ja A.D. iga sporti – sparringut. Treeningu ajal muutus A.D. närviliseks ja hakkas S.T. it tõsiselt lööma. V. Kogut sekkus ja lahutas A.D. i ja S.T. i. Selle käigus sattus üks A.D. i löök ka V. Koguti pihta, paremasse näopoolde. V. Kogut ei tea, kust pärinevad A.D. i vigastused.
  16. augustil 2021 tuvastas vangla valvemeedik L.R. V. Kogutil vaid vana vigastuse: V. Kogutil parema silma all oli paari päeva vanune hematoom. Järelikult V. Kogut valetas.
  17. Niisiis saab jõuda järeldusele, et vigastused tekitas A.D. ile V. Kogut ajal, mil ta viibis
  18. augustil 2021 kell 14.50–15.16 koos A.D. iga kahekesi kambris
  19. Samuti tekitas V. Kogut A.D. ile valu. A.D. tundis K.K. i kinnitusel V. Koguti ees hirmu. Ka S.T. i ütlused on samasugused, nagu A.D. i vale ja langevad kokku V. Koguti ütlustega poksitrenni osas.
  20. Subjektiivsest küljest tegutses V. Kogut kavatsetult. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei esine. 4
(11)(
  1. c)M.S. i kehaline väärkohtlemine 25. M.S. i ütluste kohaselt kutsus A.P. ta 9. märtsil 2022 oma kambrisse. Kui M.S. oli mõnda aega kambris olnud, tuli sinna ka V. Kogut. V. Kogut hakkas M.S. i käsi väänama. Miks süüdistatav nii tegi, seda M.S. ei tea. M.S. il oli valus ja ta tundis ka hirmu. A.P. midagi ei öelnud. Pärast käte väänamist V. Kogut lahkus kambrist. Et V. Kogut V. M.S. i nimetatud ajal kõnealuses kambris käis, kinnitab ka vanglakaamera salvestus. M.S. i ütlused on usaldusväärsed ka muus osas. M.S. on tagasihoidlik inimene, kes ei otsi ega põhjusta konflikte. Ei ilmne asjaolusid, miks peaks M.S. valetama ja soovima V. Kogutile halba. M.S. i ütlusi kinnitavad ka valvur M.P. ütlused, kellele M.S. vahetult pärast sündmust oma emotsioone jagas. Nimelt väitis M.P. , et ta märkas M.S. i, kes seisis trellukse juures ja kelle kehahoiakust ning silmadest oli näha, et ta otsib või tahab midagi rääkida. M.P. pöördus M.S. i poole ja küsis, milles on probleem. Seepeale ütles M.S. , et A.P. ja V. Kogut ahistavad teda. M.P. suunas M.S. i edasi teabe- ja uurimisosakonda. 26. Kohtus andis ütlusi ka A.P. , kes oli kohtu arvates selgelt M.S. i ja terve Tartu Vangla administratsiooni suhtes vaenulikult meelestatud. A.P. väitis emotsionaalselt ja M.S. i halvustavalt, et mingit konflikti ei olnud. Samas aga kinnitas ta ühemõtteliselt nii M.S. i sõnu kui ka videosalvestiselt nähtut, et tema, M.S. ja V. Kogut olid mõnda aega ühes kambris koos ja et selle kohtumise käigus toimus M.S. i noomimine. Arvestades V. Koguti varasemaid kuritegusid ja E.S. selgitusi V. Koguti kergesti ärrituvuse ja vägivaldsuse kohta, ei piirdunud V. Kogut vaid suusõnalise hoiatusega, vaid tegi M.S. ile tahtlikult haiget. 27. Eelneva põhjal uskus kohus M.S. it ning luges tõendatuks, et V. Kogut väänas 9. märtsil 2022 kambris nr 3070 M.S. i mõlemat kätt ning põhjustas talle sellega valu. A.P. kutsus M.S. i kambrisse seepärast, et V. Kogut saaks teda noomida. Sellest on võimalik järeldada, et V. Kogut kavatseski M.S. ile valu tekitada. Ta seadis enda tegevuse eesmärgiks M.S. i kehalise väärkohtlemise, s.o käte väänamise ning sellega M.S. ile valu tekitamise, pannes teo toime kavatsetult. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei ole. (
  2. d)Karistus 28. V. Koguti süü M-A.S. kehalises väärkohtlemises on keskmisest väiksem, kuna löögid ei olnud väga tugevad ja arvestada tuleb ka M-A.S. provokatsiooni. Ei saa rääkida V. Koguti puhtsüdamlikust kahetsusest, sest kahetsev inimene väljendab seda selgelt kohe ja avalikult, sh vabandab ka kannatanu ees. V. Kogut nii ei teinud. A.D. i kehalises väärkohtlemises on V. Koguti süü keskmine: ta tegi vähemalt 3–4 jõulist lööki ja tekitas A.D. ile mitmed vigastused. M.S. i kehalises väärkohtlemises on V. Koguti süü väike: valu ta küll tekitas, kuid minimaalselt, sest mingeid tervisekahjustusi käte väänamise tagajärjel M.S. il ei tekkinud. Kokkuvõttes tuleb V. Kogutit karistada kaheaastase vangistusega. See karistus peab olema reaalne. Apellatsioonid 29. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid V. Kogut ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Aivar Kello ning kannatanu M.S. . 30. V. Kogut märgib oma kaebuses kokkuvõtlikult järgmist. 31. Kohus rikkus õiglase kohtumenetluse põhimõtet. Nimelt oli V. Kogut kutsutud kohtuistungile 19. septembriks 2022. Sellel istungil teatas V. Kogut, et ta ei ole saanud süüdistusakti ega kaitseakti, samuti ei ole ta näinud oma kaitsjat, kaitsja ei ole täitnud oma kohustusi ning on 5
(11)käitunud ebaausalt. Seepeale eemaldas kohus V. Koguti kohtuistungilt ning jätkas istungit ilma temata, kuigi tema osavõtt sellest kohtuistungist oli kohustuslik. Selle asemel oleks kohus pidanud istungi tühistama ning andma V. Kogutile aega süüdistus- ja kaitseaktiga tutvuda. Ka ei vasta süüdistusakt nõuetele. Selle akti kohaselt oli K.K. tunnistaja, ent KrMS § 66 lg 2 kohaselt see nii pole. Nõuetele ei vasta ka kaitseakt, mis on koostatud ilma V. Koguti arvamuseta ja on ebakvaliteetne. Kohus ei oleks tohtinud V. Kogutit kohtu alla anda. Ka
  1. detsembri 2022 istungil teatas V. Kogut kohtule oma probleemidest kaitsjaga ja soovis kaitsjat taandada, ent kohus seda ei teinud. Kaitsja tuli V. Koguti juurde vanglasse alles siis, kui uurimisega tegelenud ametnikud teda sinna kutsusid.
  2. V. Kogut esitas kohtusse palju kaebusi, kuid neid ignoreeriti. Kohus oleks pidanud kõik kaebused eelmenetluses läbi vaatama. Kriminaalasjad nr 22760000047 ja 22922900057 lõpetati ära ebaseaduslikult.
  3. märtsi 2022 juhtunu osas oleks pidanud algatama M.S. i suhtes kriminaalasja.
  4. märtsi 2022 sündmuses osalejad kuulati üle teises asjas ja see on ebaseaduslik. Vanglaametnikud ja prokurörid panid toime KarS § 310 ja § 315 järgsed teod. Prokurör Aro Siinmaa ja tema abiline on koondatud, sest nad fabritseerisid kriminaalasja ning panid toime kuriteod. Selline käitumine on omistatav ka vanglaametnikele. Ka jätkasid seadusvastaseid tegusid prokurörid Maarja-Liisa Kõiv ja Gerd Raudsepp. Süüdistusakti poleks tohtinud koostada. Analüüsida tuleb
  5. aprilli 2021 teadet nr 6-47/39-2 kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta. Kriminaalasi selle kohta, et V. Kogutit rünnati
  6. aasta märtsis lõpetati ebaseaduslikult.
  7. M.S. i ja A.D. i kehalise väärkohtlemine pole tõendatud. A.P. ütlused kinnitavad, et V. Kogut pole M.S. i vastu kuritegu toime pannud. A.D. ei nimetanud V. Kogutit süüdlaseks ja ka S.T. ei öelnud, et V. Kogut oleks A.D. ile kahju tekitanud. Ekspertiisiakt V. Koguti süüdistust ei tõenda. Kuna tunnistaja K.K. väitel leiti A.D. il peksmise jäljed
  8. augustil 2021 kell 7.30, siis on arusaamatu, kuidas leidis kohus, et V. Kogut pani kuriteo toime
  9. augustil 2021 ajavahemikus kell 14.50–15.
  10. K.K. ei saa olla tunnistaja. K.K. üritas fabritseerida tõendeid ja pani toime KarS § 303 lg 1 ja § 316 lg 1 järgsed kuriteod.
  11. Seoses A.D. i kehalise väärkohtlemise süüdistusega on oluline välja tuua seegi, et väidetavalt tuvastasid vangla arstid V. Kogutil ja S.T. il
  12. augustil 2021 vanad, 2–3-päevased vigastused. See on vale. Kohtus uuritud videosalvestiselt
  13. augustist 2021 on selgelt näha, et enne kambrisse nr 3006 sisenemist ei olnud V. Kogutil vanu verevalumeid. Kuidas on siis võimalik, et need
  14. augustil 2021 tuvastati? Videosalvestiselt on näha, et pärast seda, kui V. Kogut ja S.T. tulid kambrist nr 3006 välja, oli V. Kogutil vähenähtav verevalum parema silma all.
  15. augustil 2021 valgus see verevalum laiali ja muutus siniseks. Vangla arstid üritasid ilmselt fabritseerida tõendeid.
  16. Riigikohtu praktika kohaselt võib süüdistatava õigeks mõista, kui kannatanu teda provotseeris. Nii M-A.S. ka tegi: ta nimetas V. Koguti ema hooraks. M-A.S. sai aru, mis võib selle tagajärjel juhtuda. M-A.S. on provotseerinud ennegi. Seetõttu tuleb V. Kogut ka selles osas õigeks mõista.
  17. Kui V. Kogutit õigeks ei mõisteta, palub ta kergendada oma karistust. Sarnastes asjades on kohtud mõistnud leebemad karistused. Kokkuleppemenetlusest keeldumine ei tohi karistust raskendada.
  18. Kaitsja vaidlustab V. Koguti süüditunnistamise A.D. i ja M.S. i kehalises väärkohtlemises ning palub ta neis tegudes õigeks mõista. Samuti palub kaitsja kergendada V. Koguti karistust. Kaitsja hinnangul eksis kohus V. Kogutit A.D. i kehalises väärkohtlemises süüdi tunnistades raskelt KrMS § 15 lg 3 vastu. Nimetatud sätte kohaselt ei või kohtuotsus tugineda üksnes ega valdavas ulatuses ütlustele, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda. V. Kogutit 6
(11)M.S. i kehalises väärkohtlemises süüdi tunnistades hindas kohus tõendeid valesti. Selle teo kohta on kolm isikulist tõendit: M.S. i ütlused selle kohta, et V. Kogut pigistas tema randmeid; V. Koguti ütlused selle kohta, et tema pole mingit vägivalda kasutanud; tunnistaja A.P. ütlused, et V. Kogut ei puudutanud M.S. it. Kohus eksis, kui võttis tõestena arvesse M.S. i ütlused ning luges valeks V. Koguti ja A.P. ütlused.
  1. M.S. vaidlustab V. Kogutile mõistetud karistust. Tema arvates tulnuks V. Kogutit karistada 5-aastase vangistusega.
  3. mail 2023 toimunud ringkonnakohtu istungil jäid menetlusosalised apellatsioonides esitatud seisukohtade juurde. Prokurör leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja apellatsioonid on vaja jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
  4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja selle peale esitatud apellatsioonid rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhistustega ega asu neid tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 üle kordama ning piirdub üksnes apellantide põhiväidetele vastamisega.
  5. Esmalt heidab V. Kogut maakohtule ette õiglase kohtumenetluse põhimõtte rikkumist, osutades sellele, et
  6. septembril 2022 toimunud kohtuistungi toimumise ajaks polnud ta kätte saanud ei süüdistus- ega kaitseakti. Muu hulgas toob ta välja, et kohus eemaldas ta kohtuistungilt, olgugi et tema kohalolu oli kohustuslik. Kohtukolleegiumi hinnangul on mõlemad väited ekslikud.
  8. septembril 2022 korraldas maakohus tõepoolest istungi – eelistungi. Selle kokkukutsumise tingis tarvidus otsustada tõkendi jätkuva kohaldamise (vajaduse) üle, kujundada seisukoht esitatud taotluste osas ning planeerida kriminaalasja edasist arutamist. Väär on V. Koguti väide, justkui oleks ta kohtuistungilt kõrvaldatud – kohus mitte ei eemaldanud teda istungilt, vaid lubas tal lahkuda, kuna tema kohalolu polnud enam vajalik (kd 1, tl 30). KrMS § 259 lg 2 kohaselt on eelistungil osalemine kohustuslik üksnes prokuröri ja kaitsja jaoks. Süüdistatava kohalolu ei ole vajalik, sest eelistungil ei toimu kriminaalasja sisulist arutamist – tegemist on üksnes korraldusliku istungiga. Erandi sellest moodustab eelistung osas, milles vaadatakse läbi tõkendi kohaldamisega seotud küsimused. See tähendab, et vahistamisküsimuse arutamise ajal tuleb süüdistatavale tagada võimalus eelistungist osa võtta. Kuna V. Kogut võttis eelistungist osa ajal, mil kõne all oli tema vahi all pidamisega seonduv, on kohus ta nõuetekohaselt ära kuulanud ning tema õiguste rikkumist toimunud ei ole.
  9. Kohtute infosüsteemist nähtub, et
  10. septembril 2022 laekus süüdistusakt Tartu Maakohtule. Kaitsja sai selle e-toimiku vahendusel kätte järgmisel päeval, s.o
  11. septembril
  12. Prokurör selgitas apellatsioonikohtu istungil, et V. Kogutile esitati süüdistusakt tõlgitud kujul
  13. septembril
  14. Sisuliselt ei vaidle sellele vastu ka süüdistatav ise – oma
  15. septembri 2022 taotluses kinnitab ta, et see jõudis temani kell 13.
  16. Seega on küll õige V. Koguti väide, et süüdistusakti sai ta kätte alles pärast eelistungi toimumist. Samas ei ole tegemist menetlusõigusliku rikkumisega, kuna pärast süüdistusakti kättesaamist oli tal küllaldaselt aega sellega tutvuda ning enda positsioon kujundada – kriminaalasja sisuline arutamine algas alles
  17. detsembril 2022 toimunud kohtuistungil. Niisamuti ei võtnud viivitus süüdistusakti kättesaamisel temalt võimalust vaielda vastu tõkendi jätkuvale kohaldamisele. 7
(11)
  1. V. Kogut kirjutab enda poolt koostatud ning kaitseaktina pealkirjastatud dokumendis, et kaitsja saatis talle kaitseakti
  2. septembril 2022 ning see jõudis vanglasse järgmisel päeval. Kohtukolleegiumi hinnangul annab juba ainuüksi fakt, et niisugune dokument kohtuni jõudis, aluse tõdemuseks, et V. Kogutile on tagatud küllaldane võimalus kohtumenetluse kestel oma seisukohti väljendada ning ennast aktiivselt kaitsta. Kaitseakti kättesaamine pärast eelistungi toimumist seda võimalust vähendanud ei ole.
  3. Ainetu on V. Koguti väide, justkui poleks maakohus tohtinud teda kohtu alla anda. Pärast süüdistusakti kohtusse jõudmist tuvastas esimese astme kohus, et kriminaalasja kohtualluvus on õige, süüdistusakt vastab nõuetele ning puudub alus kriminaalmenetluse lõpetamiseks (Tartu Maakohtu
  4. septembri 2022 määrus, p 3). Seega olid kõik eeldused V. Koguti kohtu alla andmiseks täidetud. Süüdistus- või kaitseakti mittejõudmine V. Kogutini ei muuda kohtu alla andmist õigusvastaseks.
  5. V. Koguti kaebused ning osundused teistele kriminaalasjadele (nt apellatsioonis välja toodud kriminaalasjad nr 22760000047 ja 22922900057) on praeguses kriminaalasjas asjakohatud ja ringkonnakohus neil väidetel ei peatu.
  6. Järgnevalt taotleb V. Kogut enda õigeksmõistmist M-A.S. korduvas löömises, osutades sellele, et kannatanu provotseeris teda. Süüdistatava sõnul ajendasid teda füüsilist vägivalda kasutama M-A.S. solvangud, st ta lõi kannatanut viimase provokatsiooni tulemusena – esimesel korral sõimas M-A.S. süüdistatava ema litsiks, teisel korral nimetas ta süüdistatavat litsi pojaks. (kd 2, tl 177) Sarnast sündmuste käiku kirjeldas ka M-A.S. , nagu ka kaaskinnipeetavad M.K. ja V.M. .
  7. Eeltoodu põhjal ei ole vaidlust sündmuse faktilistes asjaoludes. M-A.S. nimetas V. Koguti kuuldes viimase ema litsiks. Süüdistatav ägestus ning lõi kannatanut jalaga. Seejärel konflikt vaibus ning kannatanu kõndis jalutusaedikus edasi. Mõne aja möödudes tekkis süüdistatava ja MA.S. vahel uus sõnavahetus, mille käigus solvas kannatanu süüdistatavat taas. Sõnelus poolte vahel kulmineerus järjekordse füüsilise ründega – sel korral lõi V. Kogut M-A.S. t rusikatega näkku.
  8. V. Koguti positsioon seisneb tõdemuses, et füüsilise rünnaku vallandas M-A.S. provokatsioon ning seepärast ei saa talle (süüdistatavale) füüsilise vägivalla kasutamist karistusõiguslikult ette heita. Ringkonnakohus sellega nõus ei ole.
  9. Mõningatel juhtudel võib iseenda õigushüvede teadlik ohtu asetamine tõesti tuua kaasa olukorra, kus kahju tekitajale ei saa kahjuliku tagajärje tekitamist ette heita (seda talle omistada). Nii tuleb Riigikohtu meelest rääkida objektiivset koosseisu vääravast kannatanu teadlikust eneseohustamisest mitte üksnes situatsioonis, kus provokaator kutsub ründe esile „meelega“, vaid ka juhul, kus provokaatori „käitumist iseloomustab teadlik tegutsemine“ (kriminaalkolleegiumi otsus nr 1-20-3046/33, p 38).
  10. Ringkonnakohus leiab, et M-A.S. ei soovinud V. Koguti halvustamisega jõuda füüsilise konfliktini ei „meelega“ ega „teadlikult“. Esmalt tuleb arvestada seda, et väljakutsuv käitumine kipubki olema M-A.S. le omane – sellele viitasid oma ütlustes nii kaaskinnipeetav M.K. (kd 2, tl 168) kui süüdistatav. V. Kogut selgitas, et M-A.S. l ongi kombeks juurde astuda ja midagi öelda. (kd 2, tl 177) Selle kõrval ei saa löömist pidada ka oodatavaks ja adekvaatseks vastureaktsiooniks kannatanu väljaütlemistele. Ehkki kellegi ema mõnitamine on väga solvava iseloomuga, kaasnevad omavahelise verbaalse arveteklaarimisega üldjuhul siiski pelgad solvangud. Seega ei 8
(11)saa üldjuhul eeldada, et solvamisele järgneb füüsiline kallaletung. Olgu viimaks viidatud sellelegi, et tegemist oli vaid ühekordse solvanguga – Riigikohus on aga viimati osundatud otsuses toonud – küll näitlikustavalt – välja pikema aja vältel aset leidnud õrritamise ja ärritamise (p 38).
  1. Eeltoodud põhjustel leidis maakohus korrektselt, et V. Koguti poolt füüsilise vägivalla kasutamine M-A.S. suhtes on talle objektiivselt omistatav. Niisamuti tuvastas esimese astme kohus korrektselt, et löömised pani V. Kogut toime kavatsetult, õigusvastaselt ja süüliselt.
  2. Nii V. Kogut kui tema kaitsja leiavad, et A.D. i ründamine ei ole tõendatud. Sedagi väidet edu ei saada.
  3. Esmalt osutub ebaõigeks kaitsja seisukoht, justkui tugineks maakohtu otsus A.D. i kehalist väärkohtlemist puudutavas osas valdavalt kannatanu ütlustele. Kuna A.D. keeldus kohtuistungil ütluste andmisest, avaldati tema kohtueelses menetluses antud ütlused. Need aga ei haakunud sisult teiste kogutud tõenditega: kui A.D. väitis eeluurimisel, et ta kukkus näoga vastu radiaatorit (kd 2, tl 9), siis kohtuarst-ekspert sellist versiooni võimalikuks ei pidanud. Ekspertiisiaktis on märgitud, et A.D. il esinenud vigastused on tekitatud kokkupuutel tömbi eseme või pinnaga. (kd 2, tl 57) Et A.D. ei soovinud sündmuse kohta tõtt rääkida ega avaldada, kes teda ründas, ei tuginenudki maakohus A.D. i ütlustele, vaid hoopis teistele kriminaalasjas kogutud tõenditele.
  4. V. Kogut toob esile, et K.K. väitel leiti A.D. il peksmise jäljed
  5. augustil kell 7.
  6. Seetõttu peab ta arusaamatuks, kuidas leidis kohus, et V. Kogut pani kuriteo toime
  7. augustil 2021 ajavahemikul kell 14.50–15.
  9. Tartu Vangla E-9 eluosakonna valvekaamera väljavõttelt on näha, kuidas A.D. liigub
  10. augusti 2021 pärastlõunal koridoris. Videopildilt on võimalik tuvastada, et vigastusi kannatanu näol näha ei ole.
  11. augustil 2021 kell 14.50 siseneb V. Kogut A.D. i kambrisse ning väljub sealt alles kell 15.
  12. Vahepealsel ajal käib kambrist sisse-välja A.D. i kambrikaaslane S.T. , tehes seda neljal korral. (kd 2, tl 11–23.)
  13. Videokaamera pildile on jäädvustunud seegi, kuidas
  14. augusti 2021 hommikul kell 5.35 väljub A.D. oma kambrist. Erinevalt eelmisest päevast on tema näol nüüd märgata vigastusi – tumedaid laike (kd 2, tl 133–134). Kuna tunnistaja K.K. sõnul töötab A.D. vanglas toidujagajana ning tema hommikune vahetus kestab kella kuuest poole kaheksani (kd 2, tl 163), on tõenäoline, et ta pidi kambrist väljuma töö tõttu. K.K. läks enda sõnutsi ühe teise kinnipeetava vihje peale kannatanut kontrollima. A.D. hoidis endal maski ees ega soovinud seda ära võtta. Valvuri korraldusel võttis ta näomaski siiski eest ning selle alt ilmusid välja hulgivigastused. Tunnistaja sõnul ütles A.D. talle, et ta kukkus. (kd 2, tl 163.)
  15. Järelikult tekkisid A.D. i vigastused tema kambris ajavahemikul
  16. augusti 2021 pärastlõunast (kella 11.47st) kuni
  17. augusti 2021 varahommikuni (kella 5.35ni). Kuna sel perioodil käisid A.D. i kambris nii S.T. kui V. Kogut, sai kannatanule vigastused tekitada kas üks nendest või nad mõlemad koos. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et A.D. ile tekitas kehavigastused V. Kogut, mitte S.T. . Esmalt tuleb märkida seda, et S.T. ei viibinud püsivalt kambris – ta käis korduvalt sisse-välja. Seevastu jäi kambrisse püsivalt 26 minutiks V. Kogut. Veelgi enam, selle aja sees piilus ta korra kambriukse vahelt välja (kd 2, tl 28). Olulise momendina tuleb arvestada sedagi, et A.D. i läbisaamine S.T. iga oli hea. Nii on tunnistaja K.K. avaldanud arvamust, et A.D. ja S.T. said omavahel hästi läbi (kd 2, tl 163). Eeltoodu põhjal järeldas maakohus kolleegiumi hinnangul õigesti, et kehavigastused tekitas kannatanule V. Kogut. 9
(11)
  1. Paljasõnaliseks jääb V. Koguti väide, justkui oleks tema silmaalune verevalum tekkinud ajal, mil ta viibis A.D. i kambris. Süüdistatav väidab, et
  2. augusti 2021 videosalvestiselt on näha, et enne kambrisse sisenemist ei ole tal vanu verevalumeid. Küll aga on neid võimalik märgata ajal, mil ta väljub kambrist. Kohtukolleegiumi meelest pole
  3. augusti 2021 videosalvestuse alusel hematoomi olemasolu võimalik välistada, kuna salvestise kvaliteet on kehv: ajal, mil V. Kogut kõnnib mööda koridori kaamera suunas, jääb tema parem näopool vähevalgustatuks. Küll aga on võimalik täheldada silmaaluse hematoomi olemasolu ajal, mil ta A.D. i kambrist väljub, kuna sel hetkel langeb valgus tema näole. Siiski pole tegemist värske vigastusega, kuna hematoom on tumedat tooni ning puuduvad muudki viited, et tegu oleks värske traumaga: V. Koguti nahal pole näha lahtisi haavu, marrastusi või vereplekke. Liiati fikseeris tunnistaja L.R. kõnealuse vigastuse V. Kogutil
  4. augustil 2021 ning selgitas kohtuistungil, et tegemist on paari päeva vanuse hematoomiga, kuna see on piiritletud tume ala, millel on kollakas piir (kd 2, tl 163 pd). Paljasõnaline on V. Koguti väide, justkui oleks vangla meditsiinipersonal üritanud tõendeid võltsida.
  5. V. Koguti ja tema kaitsja meelest lükkavad M.S. i suhtes füüsilise vägivalla kasutamise süüdistuse ümber A.P. ütlused. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus andnud käsilolevale väitele ammendava vastuse, lugedes A.P. ütlused ebausaldusväärseks. Kolleegium ei näe ainsatki põhjust, miks peaks M.S. kuriteosündmuse kohta valetama. V. Koguti väited selle osas on paljasõnalised ega ole veenvad. Käesoleva kriminaalasja ja varasemate kuritegude pinnalt saab järeldada, et enese kehtestamine füüsilise vägivalla abil on V. Kogutile omaseks saanud käitumisviis. Kuna ainsaks otseseks tõendiks on üksnes kannatanu enda ütlused, on maakohus oma siseveendumuse kujunemist selgitanud iseäranis põhjalikult ja veenvalt. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ega pea tarvilikuks esimese astme kohtu esitatud motiive üle korrata – kannatanu kirjeldus toimunu kohta on usutav.
  6. Viimaks vaidlustavad apellandid V. Kogutile mõistetud karistust. Kui V. Kogut palub enda karistuse kergendamist, siis kannatanu M.S. i hinnangul on V. Kogutile mõistetud karistus liiga leebe.
  7. V. Koguti keskne argument karistuse vaidlustamisel seisneb väites, et sarnastel juhtudel on kohtud mõistnud väiksemaid karistusi, eriti veel kokkuleppemenetlustes. Karistust ei mõisteta mitte lähtuvalt mõnes teises kriminaalasjas mõistetud karistustest, vaid vastavalt süüle – vt KarS §
  8. Liiatigi pole võimalik öelda, kuivõrd sarnane on praegusega mõni muu kuritegu ja kas nende muude kuritegude eest karistust mõistes võeti arvesse ka menetluse liiki. V. Kogutile mõistetud karistus pole ebaproportsionaalselt raske. V. Kogutit karistati alla sanktsiooni keskmise määra jääva karistusega – ehkki ta pani toime kolm kehalist väärkohtlemist.
  9. Edutuks jääb ka M.S. i taotlus V. Kogutile mõistetud karistuse karmistamiseks. Ehkki väärkohtlemisi oli kolm, olid need kerget laadi ja M-A.S. väärkohtlemise tingis vähemalt osaliselt ka kannatanu provokatsioon, st V. Koguti (tema ema) solvamine.
  10. Toodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  11. veebruari 2023 otsuse muutmata ning apellatsioonid rahuldamata.
  12. Lõpetuseks lahendab ringkonnakohus kaitsja tasutaotluse.
  13. Vandeadvokaadi abi Aivar Kello esitas kaks tasutaotlust. Esimese taotluse esitas ta
  14. märtsil 2023 ning selle kohaselt kulus tal maakohtu otsusega tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks 90 minutit. Nende toimingute eest soovib ta saada tasu 108 eurot, millele lisandub käibemaks 21,60 10
(11)eurot. Teise tasutaotluse esitas kaitsja
  1. mail 2023 ning sellega soovib ta saada tasu kohtuistungil osalemise eest, seda samuti summas 108 eurot, millele lisandub käibemaks 21,60 eurot.
  2. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja esimene taotlus, mis seondub vaidlustatud kohtuotsusega tutvumise ning apellatsiooni koostamisega on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Küll aga vajab korrigeerimist kohtuistungil osalemise eest ette nähtava tasu suurus. Vastavalt advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 1 lg-le 4 lähtutakse tasu arvestamisel kohtuistungil osalemise eest kohtuistungi protokollis esitatud või muudest asjassepuutuvatest andmetest. Kuivõrd kohtuistung kestis mitte 60, vaid 51 minutit, kuulub taotlus hüvitamisele kaitsja poolt soovitavast väiksemas summas – 108 euro asemel summas 61,20 eurot (1,2x51), millele lisandub käibemaks 12,24 eurot. Kokku tuleb seega kaitsja menetluskulude hulka arvata riigi õigusabi tasuna 169,20 eurot (108 + 61,20), millele lisandub käibemaks 33,84 eurot (21,60 + 12,24). Seega on tasu kokku 203,04 eurot. Selles summas tulebki kaitsja tasutaotlus rahuldada. Kuivõrd ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p 1 pärase lahendi, tuleb 203,04 eurot KrMS § 185 lg 2 alusel V. Kogutilt riigi kasuks välja mõista. V. Kogut peab selle raha maksma ära 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates (KrMS § 423 ja § 417 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.