Obsah (6)

§ 74§ 75§ 68§ 184§ 58§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. mai 2023, Tartu (kirjalik menetlus) Kohtuasja number 1-22-3933 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Ti

184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)

1. märtsi
2. a otsus Apellatsioonide esitajad Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Sergei Listov; Dmitri Prohhorovi kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaev Süüdistatav Dmitri Prohhorov Isikukood 39402041514, määratlemata kodakondsus, keskharidus, emakeel: vene keel, kehtivaid kriminaalkaristusi pole, elukoht: XXX, rahvastikuregistrijärgne aadress XXX; töökoht Bestfood Limited OÜ Prokurör Ringkonnaprokurör Sergei Listov Süüdistatava kaitsja Vandeadvokaat Valeriy Gimaev (määratud korras) RESOLUTSIOON
3. Tühistada Viru Maakohtu
4. märtsi
5. a otsus Dmitri Prohhorovile mõistetud karistuse täitmisele pööramata jätmises.
6. Tühistatud osas teha uus otsus, millega määrata, et: 2.
7. Dmitri Prohhorovile mõistetud 4 (nelja) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkusest vangistusest kuulub

§ 74lg-te 1 ja 2 alusel koheselt ärakandmisele 3 (kolm) kuud vangistust.

2.2. Ülejäänud karistus jääb osaliselt täitmisele pööramata, kui Dmitri Prohhorov ei pane 5 (viie) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning

§ 75lg 2 p 2¹ sätestatud lisakohustust.

2.3.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud 3 päeva karistusaja hulka ja lugeda ärakandmata karistuseks 4 (neli) aastat 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 2.

1. Katseajal on Dmitri Prohhorov kohustatud: - elama kriminaalhooldusametnikuga kooskõlastatud aadressil; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti Vabariigi territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi viibimiseks; mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
2. KrMS § 414 lg 1 kohaselt saadab maakohus kohtuotsuse jõustumisel Dmitri Prohhorovile teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Määratud ajaks vanglasse mitteilmumisel kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le
4. Rahuldada prokuratuuri apellatsioon osaliselt.
5. Jätta kaitsja apellatsioon rahuldamata.
6. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Narva Esimese Advokaadibüroo Tallinna esinduse kasuks 280,80 eurot, sealhulgas käibemaks 46,80 eurot, vandeadvokaat Valeriy Gimaevi poolt Dmitri Prohhorovile apellatsioonimenetluses määratud korras kaitse teostamise eest. Jätta nimetatud menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. I. SÜÜDISTUS
7. Dmitri Prohhorovit süüdistatakse karistusseadustiku (

) § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Talle heidetakse ette järgmiste tegude sooritamist. 1.

1. Süüdistuse kohaselt tegeles ta
2. juulil 2021 ühiselt ja kooskõlastatult E.E. i, B.Z. i, J.N. i ja teiste tuvastamata isikutega Narva linnas tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldava narkootilise aine kanepi suures koguses käitlemisega. Täpsemalt läks Dmitri Prohhorov koos J.N. iga kell 7.08 – eelneva kokkuleppe alusel E.E. iga – Narvas Lääne tn 6 asuvasse parklasse, kus omandasid E.E. i ning B.Z. i juuresolekul ja juhendamisel ning aine edasiandmise eesmärgil vähemalt 5 kg kanepit. Kanep oli paigutatud B.Z. i mootorsõiduki Mitsubishi Galant (registreerimisnumbriga XXX ) tagaistmele. Dmitri Prohhorov pakkis koos J.N. iga vähemalt 5 kg kanepit endaga kaasa ning lahkus jalgsi kella 7.13 paiku. 1.
3. Lisaks hoidis Dmitri Prohhorov eeluurimisel tuvastamata ajast kuni
4. jaanuarini 2022 väiksese koguses narkootilist ainet enda elukohas aadressil XXX .
5. jaanuaril 2022 leiti Dmitri Prohhorovi elukohast: 2 - II. peenestatud kanep massiga 0,078 grammi; 0,42 grammi 19% THC sisaldusega kanepiõisikud; 6,04 grammi 15% THC sisaldusega kanepiõisikud; valge pulber massiga 0,86 grammi, mis sisaldas 52% kokaiinihüdrokloriidi, mis omakorda sisaldas 0,40 grammi kokaiini. MAAKOHTU OTSUS
6. Viru Maakohtu
7. märtsi
8. a otsusega lõpetati kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 274 lg 1 ja § 199 lg 1 p 1 alusel
9. jaanuari
10. a kanepi ja kokaiini hoidmise episoodi osas kriminaalmenetlus, kuna maakohtu hinnangul esinesid selles väärteo tunnused. Sama otsusega tunnistati Dmitri Prohhorov
11. juuli
12. a episoodi osas

§ 184lg 2 p 1 järgi süüdi.

Selle eest mõisteti talle karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 3 päeva karistusaja hulka ja loeti ärakandmata karistuseks 4 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud karistus täitmisele pööramata tingimusel, et Dmitri Prohhorov ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-s 2¹ ettenähtud kontrollnõudeid ja lisakohustust.

Muu hulgas lahendas kohus menetluskuludesse ja asitõenditesse puutuva. Maakohtu seisukohad olid lühidalt järgmised.

1. Dmitri Prohhorov käitles
2. juulil 2021 Narvas koos E.E. i, B.Z. i, J.N. i ning teiste tuvastamata isikutega suures koguses THC-d sisaldavat narkootilist ainet kanepit. Kuna apellatsioonides
3. juuli
4. a kuriteoepisoodi vaidlustatud ei ole, puudub vajadus selles osas maakohtu otsust täiendavalt refereerida.
5. Dmitri Prohhorovit süüdistatakse veel selles, et ta hoidis eeluurimisel tuvastamata ajast kuni
6. jaanuarini 2022 tahtlikult väiksese koguses narkootilist ainet enda elukohas. Süüdistuses on märgitud, et kuna seal ta kaalus, jagas doosideks ning pakendas narkootilist ainet edasimüümise eesmärgil, on tegemist jätkuva kuriteoga. Vaidlust ei ole selles, et Dmitri Prohhorov valdas väikeses koguses kanepit ning kokaiini. See on tõendatud nii Dmitri Prohhorovi enda ütluste kui
7. jaanuari
8. a läbiotsimisprotokolli ning ekspertiisiaktiga nr 22E-LÕX
9. Küsimus on selles, kas
10. juuli
11. a ja
12. jaanuari
13. a käitlemistegude puhul on õiguslikult tegemist mitme erineva või ühe jätkuva teoga.
14. Kuna etteheidetavate käitlemistegude vahele jääb küllaltki pikk aeg (ca 6 kuud), ei saa ajalisest kriteeriumist tulenevalt jätkuvuse osas üheseid järeldusi teha. Seega saaks kuriteo jätkuvust jaatada üksnes juhul, kui Dmitri Prohhorovi käitumine oleks suunatud narkootilise aine ebaseaduslikule omandamisele samast allikast ning selle eesmärgiks oleks narkootilise aine edasiandmine rahalise kasu saamise eesmärgil.
15. Dmitri Prohhorov on ütlustes selgitanud, et tema elukohast leitud kokaiin oli mõeldud omatarbeks. Selle soetas ta Telegramm grupi kaudu. Kokaiini puhul on tegemist teist liiki narkootilise ainega ning see pärines erinevast allikast. Kriminaalasjas puuduvad tõsikindlad tõendid, mis annaksid aluse järeldada, et Dmitri Prohhorov tegeles kokaiini edasimüügiga. Ka tema elukohast leitud kanepi osas esineb kõrvaldamata kahtlus, et see ei pärine samast allikast. Dmitri Prohhorovi kodust leitud kanepiõisikute THC sisaldus ei kattu vähemalt osaliselt B.Z. i sõiduautost leitud kanepiõisikute THC sisaldusega. Erineva ainekontsentratsiooniga kanepiõisikuid leiti ka J.N. i elukoha läbiotsimiselt. Nende allikat J.N. ei avaldanud. Kuna J.N. ja Dmitri Prohhorov on pikaaegsed sõbrad ning
16. juuli
17. a episood kinnitab, et 3 narkootilist ainet soetati ühiselt, siis on eluliselt usutav, et ka Dmitri Prohhorovi kodust leitud kanepiõisikud on saadud samast kohast, kust pärinevad J.N. i kodust leitud kanepiõisikud. Puuduvad aga igasugused tõendid selle kohta, et tegemist olnuks E.E. ilt saadud kanepiga. Kuigi Dmitri Prohhorovi ütlustesse, mille kohaselt sai ta E.E. ilt saadud kanepi müüdud ühe nädalaga, tuleb suhtuda mõninga kriitikaga, on siiski eluliselt usutav, et selle kanepi müüsid Dmitri Prohhorov ja J.N. kahepeale kiiremini kui kuue kuuga. Kuivõrd Dmitri Prohhorov on ülekuulamisel kinnitanud, et ta tarvitas ka ise aeg-ajalt kanepit, siis on kõrvaldamata kahtlus, et tema kodust leitud väikses koguses kanep oli mõeldud tema enda tarbeks, mitte edasiandmiseks. Seega ei anna tõendamist leidnud asjaolud alust lugeda
18. juuli 2021 ja
19. jaanuari 2022 tegusid kogumis jätkuvaks kuriteoks – tegemist ei ole samast allikast pärineva narkootilise ainega.
20. Seepärast tuleb kriminaalmenetlus Dmitri Prohhorov süüdistuse osas, mis kätkeb väikeses koguses kanepi ja kokaiini käitlemist, KrMS § 274 lg 1 ja § 199 lg 1 alusel lõpetada.
22. juulil
23. a kuriteo eest karistust mõistes märkis kohus järgmist.

§ 184

lg 2 p 1 näeb ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse, sanktsiooni keskmine on 9 aastat vangistust. Ehkki Dmitri Prohhorov omandas kanepit suures koguses, on kanepi puhul tegemist ühe vähemohtlikuma narkootilise ainega. Dmitri Prohhorovi süü suurust vähendab seegi, et ta ei omanud grupis juhtivat rolli. Seetõttu on tema süü keskmisest väiksem. Raskendava asjaoluna tuleb arvestada omakasu motiivi

§ 58p 1 tähenduses.

Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Dmitri Prohhorovil puuduvad kehtivad kriminaalkaristused ning ta pani narkootikumidega seotud kuriteo toime esmakordselt. Ta on vahepeal abiellunud ning tal on olemas töökoht. Eeltoodut arvestades mõistis kohus talle

§ 184lg 2 p 1 järgi karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust.

Selle vangistuse hulka tuleb

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud 3 päeva, s.o alates 19.

jaanuarist 2022 kuni

1. jaanuarini
2. Kuna Dmitri Prohhorov pole rohkem kui 1 aasta ja 8 kuu jooksul uusi kuritegusid toime pannud, võib talle mõistetud karistuse jätta tingimisi täitmisele pööramata. Kuivõrd Dmitri Prohhorov on olnud narkootikumide tarvitaja, on kohane ta vabastada tingimisi vangistusest koos käitumiskontrolliga. Kohus määras tema katseaja pikkuseks viis aastat. III. APELLATSIOONID JA MENETLUS RINGKONNAKOHTUS
3. Viru Maakohtu
4. märtsi
5. a otsuse peale esitas apellatsiooni vandeadvokaat Valeriy Gimaev. Kaitsja vaidlustab kohtuotsuse osaliselt, st käitumiskontrolli kohaldamise osas leides, et Dmitri Prohhorovile mõistetud karistus tuleb jätta täitmisele pööramata ilma kontrollnõueteta. Kaitsja osutab, et tegemist on Dmitri Prohhorovi esmakordse kuriteoga, ta on seda tunnistanud ja siiralt kahetsenud. Oma kahetsust on ta väljendanud sellegagi, et loovutas narkootilise aine müümisest saadud kriminaaltulu riigile. Maakohus asus seisukohale, et Dmitri Prohhorovit hoiab kuritegudelt eemal hirm vangi minemise ees. Seetõttu pole ühtegi alust kohaldada tema suhtes käitumiskontrolli. Pärast
6. juulit 2021 ei ole ta uusi kuritegusid toime pannud.
7. Maakohtu otsuse vaidlustas apellatsiooni korras ka ringkonnaprokurör Sergei Listov, taotledes Dmitri Prohhorovi süüdi tunnistamist

§ 184lg 2 p 1 järgi ka 19.

jaanuari

1. a kuriteoepisoodis. Ühtlasi taotleb prokurör süüdistatavale mõistetud karistuse karmistamist. Prokuröri seisukohad olid kokkuvõetult sellised. 4 10.
3. jaanuari
4. a kuriteoepisoodi tuleb käsitleda jätkuva kuriteona, mis koostoimes
5. juuli
6. a episoodiga moodustab

§ 184lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Dmitri Prohhorovi mobiiltelefonis olevad fotod ja videod näitavad, milline oli tema elustandard – kaudselt tõendab see seda, et ta jätkas ka pärast

1. juulit 2021 ebaseaduslikku eluviisi kuni kinnipidamiseni. 10.
2. Karistuse osas tuleb märkida, et Dmitri Prohhorovi süü on väga suur: ta käitles äärmiselt suurt kogust kanepit. Viiest kilost kanepist oleks piisanud narkojoobe tekitamiseks arvestuslikult 5 000 – 10 000-le inimesele. Nii suure koguse puhul ei oma tähtsust see, et kanep ohtlikkus on narkootiliste ainete seas väiksem. Unustada ei tohi sedagi, et tavaliselt algab sõltuvus nii-öelda kergematest narkootikumitest, milleks ongi eeskätt kanep. 10.
3. Maakohus on ignoreerinud fakti, et käideldud narkootiline aine lasti käibele. Lisaks rahvatervise kahjustamisele provotseerib käesolev kuritegu palju teisigi süütegusid, alustades liikluskuritegude, nagu mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, ja varavastaste süütegudega, lõpetades vägivalla- või lausa eluvastaste kuritegudega. Niisuguste tagajärgede vältimisteks on oluline kõrvaldada ringlusest võimalikult suur kogus narkootikume ning suhtuda narkootiliste ainete levitajatesse resoluutselt, mõistes neile ranged karistused. 10.
5. juuli
6. a kuriteoepisood polnud Dmitri Prohhorovi jaoks juhuslik eksimus. Ta tegeles sellega pikema ajavahemiku jooksul. Ta võib jätkata narkootikumide käitlemist. Käesoleval juhul ei esine erandlikke asjaolusid, millest tulenevalt võiks ta karistusest tingimisi vabastada.
8. mail 2023 võttis ringkonnakohus apellatsioonid menetlusse ning andis menetlusosalistele aega kuni
9. maini 2023 esitada kirjalikke seisukohti.
11. mail 2023 laekus ringkonnakohtule vandeadvokaat Valeriy Gimaevi vastus prokuratuuri apellatsioonile. Kaitsja tõi välja, et algses süüdistuses luges prokuratuur narkootilise aine käitlemised (
12. juuli
13. a episoodi ning
14. jaanuari
15. a episoodid) eraldi kuritegudeks, kuid hiljem muutis süüdistust ning kvalifitseeris need ühe jätkuva kuriteona. Nõustuda ei saa prokuröri seisukohaga, mille järgi tuleb Dmitri Prohhorovit karistada reaalse vangistusega. Süüdistatav on teinud kõike, et teenida kohtu usaldust. IV. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16. Kohtukolleegium leiab, et Viru Maakohtu
17. märtsi
18. a otsuse tühistamiseks Dmitri Prohhorovi süüküsimuse lahendamises ning talle mõistetud karistuse suuruse osas alust ei ole. Küll aga väärivad tähelepanu prokuröri argumendid, mis puudutavad Dmitri Prohhorovi karistusest tingimisi vabastamist, ning toovad endaga kaasa karistuse osalise täitmisele pööramise. (I)
19. Prokuratuur vaidleb peaasjalikult vastu maakohtu järeldusele, mille kohaselt ei moodusta
20. juulil 2021 suures koguses kanepi käitlemine ning hilisem väikses koguses narkootiliste ainete – kanepiõisikute, peenestatud kanepi ning kokaiini sisaldava pulbri – omamine ühte jätkuvat kuritegu. Prokuröri vastupidise arvamuse kohaselt on need üksikteod 5 hõlmatud ühtse tahtlusega, st Dmitri Prohhorov soovis käidelda narkootilist ainet ning teenida seeläbi võimalikult palju kriminaaltulu. Ringkonnakohus prokuratuuri käsitlusega nõus ei ole.
21. Riigikohus on selgitanud, et jätkuv süütegu on ühtsest tahtlusest kantud ning üldjuhul ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toime pandud süütegu. Sarnased on sellised teod, mis ründavad sarnastel asjaoludel sama õigushüve ja täidavad sama süüteokoosseisu ning on omavahel reeglina ka ajaliselt ja ruumiliselt lähedased. Ühtset tahtlust näitab see, kui isiku tahtlus hõlmab juba enne ühe niisuguse teo lõpuleviimist ka järgmise teo. Oluline on, et kõik teod oleksid eraldivõetuna koosseisupärased, õigusvastased ja süülised. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
22. mai
23. a otsus kriminaalasjas nr 1-18-7408/62, p 10 ning
24. märtsi
25. a otsus kriminaalasjas nr 1-17-11432/93, p 9.)
26. Seega tuleb esmajoones lähtuda asjaolust, et neid kaht Dmitri Prohhorovile etteheidetavat narkootikumide käitlemist lahutab pikk – peaaegu pooleaastane – ajavahemik. Seepärast ei saa neid vaadelda ajaliselt lähedaste tegudena. Ehkki mõlemal juhul valdas Dmitri Prohhorov narkootilisi aineid, millest peamiseks uimastiks oli kanep, pole kolleegiumi hinnangul tõendamist leidnud seegi, et süüdistataval oli nende mõlema käitlemisteo osas ühtne tahtlus. Väärib märkimist, et käideldavad narkootikumid polnud samad: kui
27. juulil 2021 omandas ta viis kilogrammi kanepit, siis
28. jaanuaril 2022 leiti tema elukohast muu hulgas ka kokaiini. Maakohus märkis igati õigustatult, et
29. aasta juulis saadud kanepi müüs süüdistatav maha kiiremini kui kuue kuuga. Iseäranis tähelepanuväärne on seegi, millisel määral erinesid käideldavad kogused. Kui esimesel korral saadud kanepi kogus oli märkimisväärne ning piisav narkojoobe tekitamiseks arvestuslikult 5 000 – 10 000 inimesele, siis teisel korral leitud narkootiliste ainete (kanepiõisikute, purustatud kanepi ning kokaiini sisaldava pulbri) kogus oli nii väike, et sellest piisanuks narkojoobe tekitamiseks pelgalt üheksale inimesele. Eelkirjeldatud erinevus käideldavate koguste vahel kinnitab kolleegiumi hinnangul süüdistatava sõnu, mille kohaselt olid tema elukohast leitud narkootikumide mõeldud talle endale tarbimiseks, mitte aga edasimüümiseks. Niisugust järeldust kinnitab seegi, et Dmitri Prohhorov on tunnistanud endal narkosõltuvuse olemasolu.
30. Üksnes tõsiasi, et mõlemal korral käitles Dmitri Prohhorov narkootilisi aineid, ei anna piisavat alust väita, et need käitlemisteod moodustasid jätkuva teo.
31. Prokuratuur märgib, et Dmitri Prohhorovi mobiiltelefonis olevad fotod ja videod tõendavad, et ta jätkas pärast
32. juulit 2021 kuni
33. jaanuarini 2022 ebaseaduslikku eluviisi. Sisuliselt leiab süüdistaja, et märgitud ajavahemikul tegeles Dmitri Prohhorov tänavadiilerlusega. Ringkonnakohtu hinnangul siiski nii väita ei saa. Tõepoolest, süüdistatava mobiiltelefonis leidub viiteid võimalikele kokkupuudetele mitteõiguskuulekate isikutega. Nii on tema telefoniga jäädvustatud video, kuidas meesterahvas tõmbab endale ninna sülearvuti peale puistatud valget pulbrit (video: 89319A79-8C6A-422F-95E0-CCB60539536D; kd 2, tl 125). Dmitri Prohhorovi telefoniga on filmitud ning pildistatud ka suures koguses sularaha (IMG_0045, IMG_0180, video_BBE65C53-B6B8-4C3F-91D7-1E76E02BC987; kd 2, tl 125). Sellegipoolest pole nende piltide ja videote alusel võimalik tõsikindlalt väita, et Dmitri Prohhorov tegeles ka vahepealsel ajal narkootikumide müümisega (narkodiilerlusega). On võimalik, et videotel jäädvustatud sularaha ei kuulunud Dmitri Prohhorovile. Välistatud pole seegi, et suur kogus sularaha pärines
34. juulil 2021 hangitud kanepi müümisest, mitteametlikust töötasust või sootuks õiguspärasest allikast. 6
35. Kokkuvõtvalt on ringkonnakohus seisukohal, et eksisteerib tõsiseltvõetav ja kõrvaldamata kahtlus selles, et nii
36. jaanuaril 2022 Dmitri Prohhorovi elukohast leitud kokaiini ja kanepisaadusi omas süüdistatav endale tarbimiseks. (II)
37. Nii kaitsja kui prokuratuur vaidlustavad Dmitri Prohhorovi karistusega seonduvat: süüdistaja ei nõustu Dmitri Prohhorovile mõistetud karistusega ning palub ringkonnakohtul seda suurendada ning see täitmisele pöörata, kaitsja on aga vastupidisel seisukohal ning leiab, et süüdistatava käitumiskontrollile allutamine on ülemäärane. Ringkonnakohtu hinnangul väärivad mõningast tähelepanu prokuratuuri apellatsioonis käsitletud argumendid.
38. Tagajärjetuks jääb prokuratuuri taotlus mõista Dmitri Prohhorovile pikem vangistus. Esimese astme kohus on Dmitri Prohhorovile nelja ja poole aasta pikkuse vanglakaristuse mõistmisel arvestanud kõiki

§ 56

lg-s 1 ettenähtud asjaolusid, olemata selle juures eksinud materiaal- või menetlusõiguse normide vastu. Maakohtu seisukohad on Dmitri Prohhorovi süü suuruse hindamisel ning mõistetava karistuse suuruse kujunemisel veenvad ning lugejale jälgitavad. 22. Ka kolleegium peab Dmitri Prohhorovi süüd keskmisest väiksemaks. Ehkki käideldud kanepi kogus oli suur, pole narkootilise aine kogus ainuke ega alati ka mitte olulisim süü suuruse hindamiskriteerium. Et

§-ga 184 kaitstavaks hüveks on rahvatervis, mõjutab süü suurust esmajoones rahvatervise ohustamise määr. See tähendab, et olulist tähtsust omab seegi, millises tegevuses narkootikumi käitlemine seisnes ning kui kaua see kestis. Esimese astme kohus märkis igati õigustatult, et kanep on narkootilistest ainetest üks vähemohtlikumaid: tegemist on loodusliku ainega, mis ei kahjusta inimese tervist nii tugevalt ja kiiresti, kui seda võib teha mõni sünteetiline narkootiline aine. Ekslik on prokuröri väide, justkui poleks maakohus arvesse võtnud asjaolu, et Dmitri Prohhorov lasi omandatud narkootilise aine käibele, st müüs selle maha – seda võttis maakohus arvesse raskendava asjaoluna, kui tuvastas omakasu motiivi. Vaieldamatult kergendab Dmitri Prohhorovi süü suurust tema siiras ja puhtsüdamlik kahetsus. Juba ainuüksi see, et ta tunnistas kuriteo toimepanemist, räägib talle kergema karistuse mõistmise kasuks. Seevastu ei anna omakasu motiiv karistust raskendava asjaoluna sellist kaalu, mis annaks aluse mõista talle karistus, mis irduks oluliselt tema teosüü suurusest. Seda seepärast, et omakasu motiiv ongi narkootikumide käitlemisel üldreeglina tavapärane. Ringkonnakohus rõhutab, et samades karistusraamides tuleb mõista karistus ka neile isikutele, kes käitlevad sootuks ohtlikumaid narkootikume ning teevad seda veelgi suuremas koguses.

1. Väär on prokuratuuri arusaam, justkui tuleks narkootikumidega seotud süütegude puhul mõista rangeid karistusi pelgalt kuriteoliigi spetsiifikast tulenevalt, st et tegu on ohtliku ja tõsise kuriteoga ning selleks, et pärssida inimeste huvi narkootikumide käitlemise vastu. Neil põhjustel ongi narkootikumide suures koguses käitlemine karistatav ning selle eest nähtud ette ranged karistusraamid. Ainuüksi Dmitri Prohhorovi süüdi tunnistamine ning karistamine tagavad ühiskonnale piisava signaali, et narkootikumide käitlemisele järgneb karistus.
2. Siiski nõustub kohtukolleegium prokuratuuriga selles, et maakohus kohaldas vääralt materiaalõigust, kui vabastas Dmitri Prohhorovi täielikult talle mõistetud karistuse kandmisest. Kuigi ka ringkonnakohus ei pea Dmitri Prohhorovi süüd nii suureks, et mõista talle raskem karistus, ei tingi see automaatselt tema karistusest tingimisi vabastamist. Need alused on erinevad. 7
3. Otsustamaks selle üle, kas isikule saab anda võimaluse kanda mõistetud vangistust tingimisi, tuleb ennekõike lähtuda kuriteo toimepanemise asjaoludest ning süüdistatava isikust, samuti preventiivsetest kaalutlustest. Eelöeldu tähendab, et olulised on nii süüdlase isikust lähtuv retsidiivsusoht, kui see, milliseid kuritegusid temalt karta on: mida raskemat laadi kuriteod ähvardavad, seda suurem peab tingimisi vangistuse kasuks otsustamiseks olema tõenäosus, et ähvardavad kuriteod siiski aset ei leia. Et tegemist on prognoosiga ehk ennustamisega, ei saa loomulikult kõnelda tõsikindlast teadmisest: piisav on see, kui uus kuritegu näib asjas kogutud tõendeid, formaalloogikat, elukogemust ja kriminoloogilist reaalsust arvestades (piisavalt) tõenäoline.
4. Siinkohal on prokuratuur õigustatult märkinud, et Dmitri Prohhorovi tegevus ei seisnenud üksnes kanepi omandamises, vaid ka selle turustamises. See näitab, et tegemist ei olnud pelgalt üksiku ja juhusliku eksimusega, vaid kaalutletud tegevusega, läbi mille teenis Dmitri Prohhorov varalist kasu ning tegi seda teiste inimeste tervise arvelt. Nõustumist väärib seegi, et suures koguses narkootikumide käitlemise – iseäranis veel nende turustamise – näol on tegemist ühiskonnale väga ohtliku kuriteoga, kuna narkootikumide levikule kaasa aitamine ei suurenda mitte üksnes narkomaania levikut, vaid võib paratamatult kaasa tuua ka teiste kuritegude kasvu. Seetõttu on äärmiselt oluline mõjutada süüdistatavat kuritegudelt hoiduma.
5. Iseenesest märkis maakohus õigesti, et Dmitri Prohhorovit pole varem kriminaalkorras karistatud. See tähendab, et tegu on tema esmakordse narkootikumiga seotud kuriteoga. Ta on abiellunud ning teenib ametlikult elatist. Korrektne on kaitsja viide sellele, et Dmitri Prohhorovilt on (vähemalt osa) teenitud kuritegelikust tulust konfiskeeritud. Õige on seegi, et varem karistamata isiku karistustundlikkus on suurem, mistõttu ei pea talle mõistetav karistus olema rangeimat laadi.
6. Ehkki vahepealsel – st kohtumenetluse toimumise – ajal pole Dmitri Prohhorov uusi kuritegusid toime pannud, eksisteerib kohtukolleegiumi hinnangul siiski oht, et ta võib kuritegelikule teele naasta. Ainuüksi kohtupraktika pinnalt on täheldatud narkootikumidega seotud kuritegude kõrgemat kordumise (kordamise) tõenäosust. Prokuratuur on õigustatult välja toonud, et Dmitri Prohhorovil on olemas kontaktid, kelle abil saab ta narkootilisi aineid hankida ning hiljem turustada. Niisugust järeldust kinnitavad asjaolud, et ta pani süüteo toime grupis ning tema mobiiltelefoniga oli jäädvustatud video valget pulbrit ninna tõmbavast meesterahvast. Komistuskiviks võib saada ka soov teenida narkootikumide müügist saadavat tulu, liiati veel juhul, kui Dmitri Prohhorov peaks jätkama narkootikumide tarvitamist.
7. Eeltoodu pinnalt leiab ringkonnakohus, et Dmitri Prohhorovile mõistetud karistust ei saa jätta täielikult täitmisele pööramata. Samas ei nõustu kohtukolleegium prokuratuuriga selles, et Dmitri Prohhorovile mõistetav karistus tuleks täielikult täitmisele pöörata. Kuna tegu on Dmitri Prohhorovi esimese kuriteoga, mille toimepanemist on ta tunnistanud ja kahetsenud, väärib ta võimalust karistust vabaduses kanda. Kuna eksisteerib siiski mõningane (mõõdukas) oht, et ta võib kuritegelikule teele naasta, tuleb talle siiski lühiajalise reaalse vangistusega näidata, et kuritegelikul teel jätkamisega kaasneb reaalne ja pikaajaline vabadusekaotuslik karistus. Neil põhjustel peab ringkonnakohus vajalikuks Dmitri Prohhorov allutada ka pärast osalise vangistuse ärakandmist

§ 74

alusel käitumiskontrollile, mille kestel on võimalik kontrollida tema käitumist ning toetada teda uute kuritegude toimepanemisest hoidumisel: kriminaalhooldaja saab ohuteguritega tegeleda, hoida Dmitri Prohhorovil silma peal ning vajadusel rakendada spetsiifilisi ohtu maandavaid meetodeid, näiteks täiendavaid võimalikke lisakohustusi. Praegusel juhul peab kolleegium sarnaselt maakohtuga vajalikuks vähendada ka 8 Dmitri Prohhorovi võimalikke kokkupuuteid uimastitega. Seetõttu keelab ringkonnakohus tal narkootiliste ainete omamise ja tarvitamise. 30. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-dest 2 ja 4 ning § 340 lg 4 p-st 4 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu 17. märtsi 2023. a otsuse osaliselt, st osas, millega maakohus jättis Dmitri Prohhorovile mõistetud karistuse

§ 74alusel täielikult täitmisele pööramata.

Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega määrab, et Dmitri Prohhorovile mõistetud nelja aasta ja kuue kuu pikkusest vangistusest kuulub

§ 74lg-te 1 ja 2 alusel koheselt ärakandmisele kolm kuud vangistust.

Ülejäänud karistuse jätab ringkonnakohus täitmisele pööramata tingimusel, et Dmitri Prohhorov ei pane viie aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab talle

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning

§ 75lg 2 p 2¹ sätestatud kohustust.

Kohtuotsuse jõustumisel saadab maakohus Dmitri Prohhorovile teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse peab ta karistuse kandmiseks ilmuma. Määratud ajaks vanglasse mitteilmumisel kohaldatakse vastavalt KrMS § 414 lg-le 3 sundtoomist.

1. Vandeadvokaat Valeriy Gimaev esitas ringkonnakohtule ühes apellatsiooniga ka taotluse riigi õigusabi tasu ja selle osutamisega seotud kulude kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsuse terviktekstiga tutvumisele ning kliendiga arupidamisele 60 minutit, apellatsiooni koostamiseks aga 35 minutit. Seega kulus kaitsjal kokku 95 minutit, mille eest soovib ta saada tasu 114 eurot, millele lisandub käibemaks 22,80 eurot. Ringkonnakohus leiab, et osutatud õigusabi oli vajalik ja selle maht proportsioonis menetletava asjaga.
2. Kaitsja esitas ringkonnakohtule ka teise tasutaotluse, mis seondub prokuratuuri apellatsioonile kirjaliku vastuse koostamisega. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal prokuröri apellatsiooniga tutvumiseks ja kliendiga nõupidamiseks 45 minutit, sellele vastuse koostamiseks aga 55 minutit. Kokku soovib kaitsja selle eest tasu 120 eurot, millele lisandub käibemaks 24 eurot. Ringkonnakohus rahuldab sellegi tasutaotluse.
3. Seetõttu tuleb kaitsja tasutaotlused riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7 ja § 23 lg-st 1 ning justiitsministri
4. juuli
5. a määruse nr 16 § 1 lõigetest 6 ja 10 ning § 6 lg-st 3 juhindudes rahuldada summas 280,80 eurot. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 sätestatud lahendi, jäävad kaitsjatasud KrMS § 185 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas Maarika Kuusk 9 Tiit Lõhmus