KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. mai 2023, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-22-2888 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm, M

KarS § 25 lg 2 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)

1. septembri 2022 otsus Apellatsioonide esitajad süüdistatav Vladimir Lebedenko vandeadvokaat Deniss Matvejev Prokurör Prokurör Margit Pärn Süüdistatav Kaitsja Vladimir Lebedenko, isikukood: 35910222216, asukoht: Viru Vangla; kriminaalkorras karistamata vandeadvokaat Deniss Matvejev Istungi aeg
2. veebruar 2023 ja kaitsja RESOLUTSIOON
3. Viru Maakohtu
4. septembri 2022 otsus jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata
5. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Narva Esimese Advokaadibüroo kaudu 728 (seitsesada kakskümmend kaheksa) eurot 88 senti, sealhulgas käibemaks 121 (ükssada kakskümmend üks) eurot 48 senti, vandeadvokaat Deniss Matvejevile süüdistatav Vladimir Lebedenkole määratud korras kaitse teostamise eest apellatsioonimenetluses.
6. Punktis 2 nimetatud menetluskulud jäävad süüdistatav Vladimir Lebedenko kanda. Süüdistataval Vladimir Lebedenkol tasuda väljamõistetud kaitsja tasu otsusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus
7. Vladimir Lebedenkot süüdistatakse KarS §

§ 25

lg 2 järgi selles, et ta 15.11.2021 kella 13.00 paiku Sillamäe linnas XXX korteris tungis kallale J.T. ile ja lõi teda noaga kaks korda vasakule poole rindkeresse. Süüdistatav tekitas sellega J.T. ile V roide eesosa murru ning perikardiõõnde ja vasakusse rindkereõõnde tungivad haavad, mille tulemusel tekkis vasakpoolne verirind. See vigastus oli tekitamise hetkel eluohtlik. Lüües suure jõuga mitu korda kannatanut tahtlikult noaga, mille tera pikkus oli 23 cm, piirkonda, kus üldiselt teadaolevalt asuvad elutähtsad organid süda ja kopsud ning suured veresooned, V. Lebedenko möönis võimalust, et võib niimoodi J.T. i surma põhjustada, st tegutses vähemalt kaudse tahtlusega J.T. i surma suhtes. J.T. i surm jäi saabumata üksnes seetõttu, et J.T. jõudis endale kiirabi kutsuda ning talle anti kiiresti arstiabi. Maakohtu otsus 2. Viru Maakohtu 22.09.2022 otsusega karistati V. Lebedenkot KarS §

§ 25

lg 2 järgi 6 aasta vangistustega, millist karistusaega arvestati alates 15.11.

1. Kannatanu J.T. i hagi rahuldati osaliselt ning V. Lebedenkolt mõisteti välja kannatanu J.T. i kasuks kuriteoga tekitatud kahju 2100 eurot, millest mittevaraline kahju on 2000 eurot ja varaline kahju 100 eurot.
2. V. Lebedenko süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises KarS §

§ 25lg 2 järgi on tõendamist leidnud ning eeluurimisel õigesti kvalifitseeritud.

3.

1. Süüdistatav V. Lebedenko ennast esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. Tema kohtus antud ütlustest nähtub, et 15.11.2021 umbes kella 12.00-st ta hakkas alkoholi tarvitama. Ta tarvitas 2 pudelit õlut ja umbes 100-150 grammi viina. Ta läks XXX majja J.T. i otsima kell 13.04, et temalt küsida, miks too lõi teda kahel korral noaga 04.07.2021 promenaadil. Ta võttis kaasa suure noa ja metallist jalutuskepi. V. Lebedenko ei teadnud täpselt, kus elab J.T. , seetõttu pidi ta naabritele koputama et seda täpsustada. V. Lebedenko üritas rahulikult kannatanu korterisse sisse astuda, kuid J.T. üritas teda trepist alla lükata, sellepärast V. Lebedenko pidi jõuliselt kannatanu korterisse lükkama. Kui uks läks kinni, siis algselt ründas J.T. rusikatega, V. Lebedenkol õnnestus teda eemale lükata, kuid äkitselt tekkis J.T. ile kätte nuga. V. Lebedenko oli sunnitud oma noa kätte võtma, et lüüa nuga tema käest. V. Lebedenko lõi vastuseks jalutuskepiga tema noa minema ja kolmandal hoobil see õnnestus. V. Lebedenko arvamusel on võimalik, et kaks vertikaalset lõikekohta, mis on avastatud J.T. i sviitrilt, tekitati tema noa abil ja need haavad, mis tekkisid kannatanul, on saadud täitsa juhuslikult. Ta ei soovinud ega kavatsenud kannatanut tappa. 3.
2. V. Lebedenko ütlusi kokku võttes, tuvastas kohus järgmised vastuolud tema ütlustes. V. Lebedenko andis kohtus ütlusi, et tal ei olnud viha kannatanu vastu. Kuid tunnistajad Gennadi Tšernjajev ja Galina Vasilieva kinnitasid, et V. Lebedenko karjus koridoris kõva häälega, et tapab naabrimehe. Kannatanu ütluste kohaselt urises süüdistatav raevust noaga löömise ajal. Peale selle tunnistas süüdistatav psühhiaatri külastamisel, et tunneb raevu kogu maailma vastu, samuti kaebas viha ja agressiivsust. Need asjaolud lükkavad ümber süüdistatava väited selle kohta, et tal ei olnud vihavaenu kannatanu suhtes. 2 Süüdistatav andis psühhiaatri külastamise kohta erinevaid ütlusi. Kohtueelsel uurimisel, et ta on käinud novembri algusel psühhiaatri vastuvõtul seoses agressiivsushoogudega. Kohtule lihtsalt dokumendi saamiseks Töötukassa jaoks. V. Lebedenko väidete kohaselt tahtis ta ainult kannatanult küsida, miks too lõi teda kahel korral noaga 04.07.2021 promenaadil. Tegelikkuses ei tema ise, ega kannatanu, ega ka tunnistaja G.T. ei andnud ütlusi, et süüdistatav oleks midagi küsinud kannatanult või püüdnud välja selgitada, vaid tungis kohe kannatanule kallale, lükkas teda korterisse, kuigi mitte miski ei takistanud tal välja selgitada vajalikke küsimusi trepimademel. V. Lebedenko pakkus kohtule versiooni, et ta ei saanud aru, et lõi kannatanut noaga. Samal ajal tunnistas, et peitis noa ära pesumasina taha. Uurija O.Z. sõnul puudusid noateral nähtavad jäljed, noal verd ei avastatud, see tähendab seda, et V. Lebedenko sai kohe aru toimepandud kuriteost, pesi noalt vere maha, hävitas kuriteo jäljed, ja peitis noa ära varjulisse kohta. Alguses V. Lebedenko rääkis kohtus, et ei kogunud informatsiooni kannatanu kohta, kuid hiljem täpsustas, et selgitas välja kus too elab, et kannab kaasas nuga, tülitab naabreid, naabrite arvates oli promenaadil aset leidnud juhtum oodatav, see tähendab, et ta kogus kannatanu kohta informatsiooni. Süüdistatava ütlused olid segased enne kuritegu tema poolt ära joodud alkoholi koguse kohta. V. Lebedenko ütles kohtueelsel uurimisel, et võis olla ära joonud 4 liitrit 6-protsendilist õlut ja lisaks veel 200g viina, aga kohtus kinnitas, et oli joonud ära 2 pudelit õlut ja 100-150g viina. Süüdistatav andis vastuolulisi ütlusi küsimuses, kust kohast ta enda noa välja võttis – kas enda jope taskust, või spetsiaalsest pakendist. Süüdistatav väitis, et tal ei olnud pakki kui ta kannatanu juurde läks, aga jälgimiskaamera videosalvestuselt on täpselt näha V. Lebedenko käes olev punane rulli keeratud pakend. Tunnistaja G.T. nägi V. Lebedenko käes kilekotti või pakendit. V. Lebedenko andis kohtus erinevaid ütlusi kannatanu külastamise põhjuse kohta. Esialgu väitis, et ta käis hoopis täpsustamas, miks too lõi teda kahel korral noaga 04.07.2021 promenaadil. Hiljem selgitas, et kannatanut hoiatada, et kui tema tervis läheb veel halvemaks, siis kannatanu niisama ei pääse. Kohtus andis V. Lebedenko üksikasjalisi ütlusi 15.11.2021 sündmuste kohta, täpsustades, et mäletab kõike hästi ja minuti kaupa, kuigi eeluurimisel küsitluse ajal ei mäletanud mitte midagi. 3.
3. Maakohus leidis, et süüdistatava ütluste vastuolud on diametraalsed. V. Lebedenko ei suutnud nimetatud vastuolusid mõistuspäraselt selgitada. Sellisel moel on V. Lebedenko ütlused segased ja vastuolulised ning kuuluvad tõendite hulgast väljaarvamisele. 3.
4. Kohus pidas usaldusväärseks J.T. i, G.T. i, G.V. a, N.Z. , O.Z. , N.Š. ütlusi, kuna need on omavahel kooskõlas, vastuoludeta, ühtivad detailides ja haakuvad kogutud kriminaalasja materjalidega. Kohtu hinnangul puudus neil ja ekspert G.B. l igasugune motiiv anda valeütlusi. Kohus leidis, et need isikud on andnud üksikasjalikud, järjepidavad ja veenvad ütlused. 3.
5. Kannatanu ütlused, erinevalt V. Lebedenko ütlustest, langevad isegi üksikasjades kokku tunnistajate ütlustega ja asja materjalidega: kannatanu täpsustas, et V. Lebedenko tungis talle kallale korteri ees oleval trepimademel, tunnistaja G.T. nägi, kuidas trepimademel hakkas süüdistatav kannatanut lööma /V. Lebedenko sõnade kohaselt kaklust kannatanu korteri ees trepimademel justkui ei olnud/. Kannatanu lõikehaavad vasakul käel ühtivad tema ütlustega, 3 et ta püüdis haarata süüdistatava käest nuga ja tal õnnestus nuga vastu seina suruda. Noal oli imelik käepide, sest kruvid kukkusid välja ja jäid kannatanu käe külge nagu liimiga liimitud. Kruvid on korterist ära võetud ja ekspertiis andis vastuse, et need on V. Lebedenko noa käepidemest. 3.
6. Kannatanu J.T. i kohtus antud ütlustest nähtub, et 15.11.2021 kella 13.00 paiku ta oli oma korteris. Esimesel korrusel oli müra, koputati uksele ja oli kuulda karjet, "Mina tulin sind tapma", karjus meesterahvas. Meesterahvas tuli teisele korrusele ja karjus seal samamoodi, et tapab ära ja koputas teise korteri uksele. Kannatanu avas ukse vaatamaks, mis juhtub ja nägi, et süüdistatav koputas vasakpoolsele uksele ehk korterisse nr
7. Kannatanu küsis temalt, milles asi on. Meesterahvas tungis talle kallale, vehkis noaga, üritas teda lüüa. Kannatanu üritas kaitsta end tema noa eest, ühel korral õnnestus nuga vastu seina suruda ja siis kukkusid sellest noast mingid väikesed kruvid välja. Süüdistatav üritas teda korterisse sisse lükata. Nuga oli suur, tera oli üsna suur. Sellel noal oli imelik käepide, sest need kruvid kukkusid välja ja jäid kannatanu käe külge nagu liimiga liimitud. Kannatanu libises lävepakul olles toasussides. Kannatanu lasi käe noalt lahti ja sellel momendil süüdistatav lõi noaga rindu ülevalt alla. Valušoki tõttu, järsust teravast valust rinnus, mäletab ühte lööki. Läbis operatsiooni, rindkere oli avatud, olid tüsistused. Varasemalt tegeles spordiga, ujus, suusatas ja tervis oli tugev. Praegu kannatab löögist noaga rindkeresse, on kaotanud tervise. Kannatanu ütlused ühtivad täielikult tunnistajate ütlustega. Kohtuistungil toimus tunnistaja G.T. i ülekuulamine. 15.11.2021 ta oli oma korteris. Keegi koputas tema uksele ja karjus, et tapab naabrimehe. Tunnistaja tegi ukse lahti ja nägi süüdistatavat, tema käes oli kilekott või pakend. Natuke hiljem naabrimees J.T. tegi ukse lahti. Süüdistatav hakkas naabrimeest/kannatanut lööma. Pärast süüdistatav sisenes kannatanu korterisse ja uks läks kinni. Tunnistaja N.Z. oli 15.11.2021 väärteomenetleja ja uurija palvel koos piirkonnapolitseinikuga küsitles XXX trepikoja elanikke. G.T. il on kõnepuue ja ta ei suutnud anda adekvaatseid selgitusi, aga oma telefonis ta vene keeles kirjutas, et meesterahvale korterist 15 tegi noahaava ukrainlane, kes elab ühiselamus, kes teda pussitas ja kellega nad suvel konflikti sattusid. Sõnum oli fotografeeritud ja edastatud uurijale. Tunnistaja O.Z. oli uurija kriminaalasjas seoses J.T. ile vigastuste tekitamisega 15.11.
8. Tunnistaja osales sündmuskoha vaatlusel J.T. i elukohas XXX . Kriminalist võttis sündmuskohalt DNA proove. Sillamäe ühiselamus /XXX / V. Lebedenko andis vabatahtlikult noa välja. V. Lebedenko lükkas ise pesumasina eemale ja võttis sealt tupes oleva noa välja. Pesumasin oli seina ääres väikeses esikus, seina ja pesumasina vahel oli põrandal nuga. Kuna noateral puudusid nähtavad jäljed, võeti DNA proovid teraotsast kuni käepidemeni mööda lõikeserva, ulatudes ka küljepoolsesse ossa. Tunnistaja N.Š. andis ütlusi, et ta oli politseipatrullis 15.11.
9. Patrull kutsuti välja XXX , Sillamäe linnas. Sisuks oli rünne relva kasutamisega. Meesterahvas heitis voodile pikali ja ütles, et sai noahaavad Vladimiri käest, kes elab üheselamus, hüüdnimi “hoholl”. 3.
10. Maakohus võttis vastu ja avaldas dokumentaalsed tõendid, nad ühtivad täielikult kannatanu ja tunnistajate ütlustega: äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis kannatanu J.T. ära näojoonte, silmade, kulmude kuju ja nina järgi V. Lebedenko isikuna, kes 15.11.2021 tuli kannatanu juurde koju aadressil XXX , Sillamäe ja lõi teda noaga. Samuti oli 04.07.2021 sama mehega konflikt Sillamäe promenaadil. Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis tunnistaja G.T. ära näojoonte järgi V. Lebedenko isikuna, kes 15.11.2021 koputas tunnistaja korteriuksele. 4 06.12.2021 asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi 15.11.2021 sündmuskohalt, IdaViru Keskhaiglast, V. Lebedenko kinnipidamisel äravõetud esemeid ning pruuni värvi nahast tupes nuga, mis on välja antud V. Lebedenko poolt 17.11.
11. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr 22E-IDI0025 nähtuvalt esinesid J.T. il perikardiõõnde ja vasakusse rindkeereõõnde tungivad torke-lõikehaavad vasakul pool rindkerel (kokku 2), mille tüsistusena tekkis vasakpoolne traumaatiline veriring. Võttes arvesse vigastuste iseloomu, lokalisatsiooni ja ulatust on alust arvata, et vigastused on tekitatud terava vägivalla toimel löökidest teravaotsalise, lõikeserva omava vahendiga (näiteks noaga), ekspertiisimääruses näidanud ajal – 15.11.2021 kell 13.00 paiku. Rindkeereõõnde tungiv haav põhjustas kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse. 18.04.2022 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud Narva politseijaoskonna patrullpolitseiniku rinnakaameraga P32293 15.11.2021 kell 13:43:28 tehtud videosalvestust. Videosalvestus algab sellest, et kolm patrullpolitseinikku viibivad elumaja trepikojas. Kell 13:44:18 korteri nr 15 ukse avab kollases särgis vereplekkidega meesterahvas (edaspidi kannatanu). Ta teatas, et tema nimi on J.T. , et tema korteris oli meesterahvas hüüdnimega „Hohol“, kes oli loomastunud, tungis kannatanule kallale ja lõi piraka noaga. 16.11.2022 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud KÜ XXX komandandi käest saadud DVD-R plaati 15.11.2021 kell 13:00 – 15:25 videosalvestusega. Videosalvestused on tehtud aadressil XXX , Sillamäe linnas asuva ühiselamu turvakaameraga 15.11.
12. Videosalvestusest on näha, et tumedat värvi riietes meesterahvas (V. Lebedenko) lahkub ühiselamust 15.11.2021 kell 13:04:48 (foto nr 1). Tema käes on jalutuskepp (foto nr 2). Isik suundub XXX maja poole (foto nr 3). Sama mees (V. Lebedenko) naaseb ühiselamusse kell 13:17:
13. Isiku vasakust sisemisest taskust on näha heledat värvi käepidet (foto nr 4). Kell 13:41:09 mees (V. Lebedenko) lahkub ühiselamust (foto nr 5). Indikaatorvahendi kasutamiseprotokollist nähtub, et 15.11.2021 kell 15.30 oli V. Lebedenko suust tugev alkoholilõhn, tema kõne oli aeglane, iseseisvalt liikumine on raskustega. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 36 kohaselt ei kannata V. Lebedenko mingite psüühiliste haiguste all.
14. Süüdistatav ja kaitsja pakkusid kohtule 3 versiooni: V. Lebedenko teod olid provotseeritud kannatanu käitumisest, V. Lebedenko lõi kannatanut noaga kaks korda vasakule poole rindkeresse juhuslikult ja kogemata ja kaitsja alternatiiv-versiooni koheselt V. Lebedenko ei ole üldse kuritegu toime pannud. 4.
15. Süüdistatav väitis, et tema teod olid provotseeritud kannatanu käitumisega, sest ta võttis noa välja siis, kui kannatanul ilmus nuga kätte. Kaitsja arvamusel V. Lebedenko tegutses hädakaitse olukorras, kuna J.T. il oli käes suur ja pikk tääknuga. Maakohus polnud kaitsja arvamusega nõus, sest V. Lebedenko ei olnud hädakaitseseisundis: V. Lebedenko oli sissetungija, kellele oli öeldud, et mingu minema, aga nagu ta ise kirjeldas toimunut, ta tõukas kannatanu tolle korterisse, pareeris edukalt kannatanu rusikalöögid, ja siis haaras noa. Süüdistatava jutt, kuidas J.T. oli V. Lebedenkot üritanud noaga lüüa ja V. Lebedenko end siis ühes käes olnud jalutuskepiga kaitses, samal ajal teise käega oma peaaegu poolemeetrist pussi põuest välja tõmmates, ei ole usutav juba selle situatsioonikirjelduse pärast. Noaga ründamine on igas mõttes aktiivne tegevus ja ei ole usutav, et V. Lebedenko sellise olulise detaili oleks rääkimata jätnud. Samavõrd ei ole usutav, et selline keskse tähtsusega seik alles 9 kuud hiljem esimest korda spontaanselt meenub olukorras, kus motivatsioon selle meenutamiseks on olnud kestvalt olemas. Mälu ei lähe ajaga paremaks. Süüdistatav avaldas 5 kohtus otseselt, et versioon selle kohta, et kannatanu tõmbas esimesena noa välja, tuli talle pähe peale seda kui ta tutvus asja materjalidega. Kaitsja ja süüdistatava väited, et V. Lebedenko tekitas noahaava, kaitstes end kannatanu poolse vägivalla eest, lükkas kohus ümber, sest V. Lebedenko väited, et kannatanul oli nuga käes, ei leidnud kohtuistungil objektiivset kinnitust. Kohus on arvamusel, et V. Lebedenko ütlused selle kohta, et ta oli enesekaitse seisundis, on paljasõnalised. 4.
16. V. Lebedenko jutt juhuslikust ja kogemata noaga puudutamisest ei kannata kriitikat esiteks juba selle tõttu, et haavu oli kaks. Kohus tuvastas kohtuistungil, et V. Lebedenko oli J.T. i peale juulikuise konflikti pärast vihane, otsis J.T. i üles, kuulutas koridoris, et ta tuli enda ründajat tapma, võttis kodust kaasa suure pussnoa ja metallist jalutuskepi, tungis jõuga sisse kannatanu korterisse ja lõi siis kannatanut oma suure pussnoaga tugevalt kaks korda südamepiirkonda. See kõik osutab selgesti, et V. Lebedenko tegutses kavatsusega J.T. i tappa. Mida kohus tavaliselt ei kohta, on aga see, et kurjategija annab otsesõnu teada oma plaanidest. Ja siin kinnitasid nii kannatanu kui tunnistaja G.T. : V. Lebedenko juba trepikojas lärmitsedes teatas valju häälega, mis tal plaanis on – ta tuli tapma seda, kes talle juulis promenaadil viga tegi. 4.
17. Kaitsja alternatiivversiooni koheselt ei ole V. Lebedenko üldse kuritegu toime pannud – ta küll käis J.T. i juures, kuid tema J.T. i ei pussitanud, vaid pussitas keegi teine pärast seda, kui V. Lebedenko oli majast juba lahkunud. Kannatanu veri võis V. Lebedenko noale saada J.T. i kätt lõigates või uurija käpardlikkuse tõttu, korteris oli vähemalt üks nuga, mida ei testitud ja kannatanu helistas kiirabisse alles umbes 10 minutit pärast seda, kui V. Lebedenko oli naasnud ühiselamusse. 4.
18. Kaitsja alternatiivversioon on vastuolus kohtus uuritud tõenditega ja maakohtu põhjaliku analüüsi ja käsitlusega ümber lükatud. Nii J.T. kui V. Lebedenko andsid kohtus ütlusi selle kohta, kes J.T. i noahaavad tekitas. 4.
19. Kokkuvõtteks tuleb nentida, et V. Lebedenko poolt tapmiskatse toimepanek on leidnud tõendamist ning sellise teo eest näeb seadus ette 6 kuni 15 aastat vangistust. V. Lebedenko lõi kannatanut kaks korda noaga südame piirkonda, kuid tema soovitud tagajärg jäi saabumata – J.T. i elu oli küll ohus, kuid praeguseks on ta peaaegu täielikult paranenud. 4.
20. Selles osas, et V. Lebedenko 15.11.2021 läks XXX majja J.T. i otsima, ei ole ei vaidlust ega kahtlust. Vaidlust ega kahtlust pole, et ta võttis kaasa oma suure noa ja metallist jalutuskepi ning vaidlust ega kahtlust pole ka selles, et ta oli selleks ajaks ära joonud suure koguse alkoholi. Kuritarvitades alkoholi viis süüdistatav end ise agressiivse seisundini. Sellise alkoholikoguse ära joomise järel on inimese mälestused sündmustest lünklikud ja udused. V. Lebedenko enda mälu usaldust ei vääri, sellest annab tunnistust ka see, kui paljudes asjaoludes tema ütlused on pidevalt muutunud ja vasturääkivad. Ka V. Lebedenko ise kinnitas kohtus lõpuks, et tema ütlused on suures osas hilisem rekonstruktsioon selle põhjal, mida talle on rääkinud teised inimesed, mitte aga tema enese selged mälestused. 4.
21. Seda, et korteris haaras V. Lebedenko kodust kaasa võetud pussnoa ja sellega J.T. i torkas, V. Lebedenko ei eitanud. Ta ei ole seda tegelikult eitanud varemgi – varasematel ülekuulamistel on ta lihtsalt öelnud, et ei mäleta, et oleks J.T. i pussitanud. Seda, et V. Lebedenko J.T. ile noaga rindu lõi, kinnitab nii noateralt leitud kanatanu DNA kui kannatanu enda ütlused, mis on olnud ühetaolised ja muutumatud kogu menetluse kestel, alates hetkest, mil kiirabi kohale jõudis ja politsei J.T. ilt uuris, kes teda vigastas. 6 4.
22. V. Lebedenko teo ja tagajärje vahel esineb põhjuslik seos, mis on tuvastatud kannatanu ekspertiisiaktiga. Ka teised kohtus uuritud tõendid kinnitavad V. Lebedenko süüd. 4.
23. V. Lebedenko väitis, et ta ei soovinud ega kavatsenud kannatanut tappa, kuid Riigikohus on öelnud, et subjektiivse külje tuvastamisel saab lähtuda ka objektiivsest teopildist. Kuna V. Lebedenko ütlused on segased ja vastuolulised ning kuuluvad tõendite hulgast väljaarvamisele, siis tuleb V. Lebedenko kavatsuse hindamisel lähtuda tema poolt toimepandust ehk välisest teopildist. Kaks lööki elutähtsa organi piirkonda pika noaga inimese poolt, kes teab, mida nende organite kahjustamine võib kaasa tuua, osutab vähemasti kaudsele tahtlusele kannatanu surma põhjustamise suhtes. Noaga löömine elutähtsasse kehapiirkonda – rindkere ülaosa piirkonda, annab aluse järeldada, et süüdistatav tegutses tapmisel vähemalt kaudse tahtlusega. Maakohus oli seisukohal, et süüdistatav V. Lebedenko pani J.T. i tapmise katse toime kaudse tahtlusega. V. Lebedenko tuli J.T. i korterisse eesmärgiga teda tappa. Ta võttis noa kaasa ning lõi kannatanut kaks korda noaga rindkerre piirkonda. Süüdistatav oli väga vihane kannatanu suhtes. Tegemist on kättemaksu motiiviga.
24. Seega on süüdistatav V. Lebedenko oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
25. Karistuse osas märkis maakohus järgmist. Süüdistatava V. Lebedenko süüd ei saa pidada väikseks, sest ta tungis kannatanule kallale tema elukohas, lõi kaks korda noaga rindkere piirkonda, tekitades kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse. Kuritegu jäi lõpule viimata ehk teisisõnu tagajärg – kannatanu J.T. i surm jäi saabumata põhjusel, mis ei allunud mingilgi viisil V. Lebedenko kontrollile, sest kannatanul õnnestus kiirabi kutsuda ja arstiabi kätte saada. Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et V. Lebedenko on varem nii kriminaal- kui ka väärteokorras karistamata. V. Lebedenko on eakas ning viletsa tervisega. Karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid KarS § 57 ja § 58 mõttes V. Lebedenko tegevuses ei esine. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 20.10.2016 otsuses asjas nr 3-1-1-70-16 p-s 14 märkinud, et katsestaadiumisse jäänud süüteo korral on karistuse mõistmise jaoks tähtis eeskätt isiku tahtluse intensiivsus, millega on seotud nt ka kuriteo toimepanemise põhjalik planeerimine ja ettevalmistamine. Teiseks on oluline see, kas ja millises ulatuses rünnatud õigushüve kahjustatud sai ehk teisisõnu toimepanija poolt silmas peetud ja soovitud tagajärje saavutamise lähedus. Kogutud kriminaalasja materjalide põhjal on ilmne, et süüdistatav oli valmis kannatanu tapmise toime panema, kuna võttis noa kaasa ja läks kannatanu juurde koju. Arvestades tuvastatut ei pidanud kohus põhjendatuks kohaldada KarS § 25 lg 6 ja § 60 sätteid, kuid leidis, et süüdistatavat V. Lebedenkot võib karistada vangistusega ettenähtud sanktsiooni alammääras, milleks on 6 aastat. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile on käesoleval juhul arvestatud ka karistuse üldpreventiivseid eesmärke. Apellatsioonid
26. Viru Maakohtu 20.09.2022 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav V. Lebedenko kaitsja vandeadvokaat Deniss Matvejev, kes palub tühistada maakohtu otsuse ja teha asjas uus kohtuotsus, millega mõista V. Lebedenko õigeks. Kui ringkonnakohus tühistab maakohtu kohtuotsuse, kuid tuvastab, et ei saa uut kohtuotsus teha, siis palub kaitsja saata asja samale maakohtule uue otsuse tegemises teises kohtukoosseisus. Juhul kui ringkonnakohus tuvastab, 7 et kohtuotsuses on V. Lebedenko süütegu õigesti kvalifitseeritud, palub kaitsja alternatiivselt määrata karistuse kandmist osaliselt tingimisi kontrollnõuetega või ilma kontrollnõueteta. Maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid ja oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. 8.
27. Kaitsja ei olnud rahul, et kohtukoosseis ennast ei taandanud. Maakohus on teinud määruse prokuröri taotluse suhtes asitõendite esitamise kohta ning kaitsja taotluse täiendava ekspertiisi määramise suhtes. 8.
28. Viimasel kohtuistungil taotles kaitsja täiendava isiku kohtuarstliku ekspertiisi määramist, kuna ei ole tuvastatud, kas kannatanu haavad on tekitatud süüdistatava noaga. Ekspertiisiakti nr 22E-IDI0025 kohaselt ei ole võimalik teha järeldust, kas kannatanu J.T. il esinenud perikardiõõnde ja vasakusse rindkereõõnde tungivad torke-lõikehaavad vasakul pool rindkerel võidi tekitada läbivaatuseks esitatud noaga, kuna tervishoiuteenuse osutamist kinnitavates dokumentides puudub informatsioon kannatanu vasakul pool rindkerel asetsevate torkelõikehaavade morfoloogiliste iseärasuste kohta (haavade pikkus, haavanurkade ja haavaservade seis). Süüdistatavale kaitseõiguse tagamiseks on vaja tuvastada, kas kannatanu haavad on tekitatud süüdistatava noaga. 8.
29. Kohus leidis, et süüdistatava ütlustes esinevad diametraalsed vastuolud, sh V. Lebedenko pakkus kohtule versiooni, et ta ei saanud aru, et lõi kannatanut noaga. Samal ajal tunnistas, et peitis noa ära pesumasina taha. Uurija O.Z. sõnul puudusid noateral nähtavad jäljed, noal verd ei avastatud, see tähendab seda, et V. Lebedenko sai kohe aru toimepandud kuriteost, pesi noalt vere maha, hävitas kuriteo jäljed ja peitis noa ära varjulisse kohta. V. Lebedenko selgelt ütles kohtule, et nuga ise kukkus pesumasina taha ja ta nuga ei peitnud. 8.
30. Maakohus leidis, et süüdistatav andis segaseid ütlusi küsimuses, kust kohast ta enda noa välja võttis – kas enda jope taskust või spetsiaalsest pakendist. Süüdistatav väitis, et tal ei olnud pakki kui ta kannatanu juurde läks, kuigi jälgimiskaamera videosalvestuselt on täpselt näha V. Lebedenko käes olev punane rulli keeratud pakend. 8.
31. Samuti leidis kohus, et V. Lebedenko andis kohtus erinevaid ütlusi kannatanu külastamise põhjuse kohta. Esialgu, et ta käis hoopis täpsustamas, miks too lõi teda kahel korral noaga 04.07.2021 promenaadil. Hiljem, et hoiatada, et kui tema tervis läheb veel halvemaks, siis kannatanu niisama ei pääse. 8.
32. Veel järeldas kohus, et kohtus andis V. Lebedenko üksikasjalisi ütlusi 15.11.2021 sündmuste kohta, täpsustades, et mäletab kõike hästi ja minuti kaupa, kuigi eeluurimisel küsitluse ajal ei mäletanud mitte midagi. Eksperdiga rääkides ekspertiisi läbiviimise ajal ta ei mäletanud seda, mis toimus kuriteo toimepanemise momendil. Kohtu arvamusel pole eluliselt usutav, et isik, kes paari päeva möödudes sündmusest midagi ei mäleta, suudab rohkem, kui aasta möödudes juhtunut detailselt kirjeldada. V. Lebedenko selgitas kohtule, et ta hakkas sündmust tuletama meelde pärast toimikuga tutvustamist, kuid see ei tähenda veel, et V. Lebedenko tahtlikult andis kohtule vastuolulised ütlused. 8.
33. Kaitsja arvab, et maakohtul puudus alus V. Lebedenko ütluste tõendite hulgast väljaarvamiseks täis ulatuses. 8.
34. Arutades kaitsja versiooni (kohtuotsuse lk 15) leidis maakohus, et puuduvad igasugused tõendid, et keegi veel oleks sel päeval J.T. i külastanud pärast seda, kui tema juurest lahkus V. Lebedenko ja enne seda, kui saabus politsei. Kaitsja arvamusel ei ole välistatud, et teadmata isik lõi kannatanut tääknoaga ja sellist versiooni keegi ei uurinud. 8.
35. Prokurör esitas kohtule äratundmiseks esitamise protokolli), mille kohaselt tundis kannatanu J.T. ära näojoonte, silmade, kulmude kuju ja nina järgi V. Lebedenko isikuna, kes 15.11.2021 tuli kannatanu juurde koju aadressil XXX , Sillamäe ja lõi teda noaga. Kaitsja arvab, 8 et tegemist on lubamatu tõendiga. Kui uurija enne äratundmise läbiviimist ei selgitanud, millistel tunnustel saab isik teist isikut ära tunda, siis pole see tõend. 8.
36. Kaitsja arvates tegutses V. Lebedenko hädakaitse olukorras, kuna J.T. il oli käes suur ja pikk tääknuga. Kohus ei nõustunud kaitsja arvamusega, sest V. Lebedenko ei olnud hädakaitseseisundis: V. Lebedenko oli sissetungija. 8.
37. Isegi kui V. Lebedenko oli sissetungija, nagu arvab maakohus, ei võta seadus sissetungijalt hädakaitse õigust, kuna vastasel juhul on igal inimesel õigus tappa iga sissetungijat ja teha seda isegi juhul, kui sissetungija käes relva ei ole. 8.
38. Kui ringkonnakohus leiab, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritud kuriteod, palub kaitsja kergendada mõistetud karistust.
39. Viru Maakohtu 20.09.2022 otsuse peale esitas apellatsiooni ka süüdistatav V. Lebedenko, kes leiab, et tema süü ei ole tõendamist leidnud. 9.
40. Süüdistuse peamiseks punktiks oli tugev löök noaga V roide vastu, mis purustas roide ja tekkis vasakpoolne traumaatiline hematooraks, mis kujutas ohtu J.T. i elule (vt foto 8). Seejuures ei tehtud ekspertiisi ja uurimiseksperimenti, kuidas sai nii juhtuda, et pärast tugevat lööki noaga, mille tulemusel purunes V roie ja vigastati roietevahelist arterit, J.T. i kehal noaga löömise koha peal ei olnud mingeid vigastusi noast (kriimustusi, lõikehaavu, hematoome). Aga lõikekoht on II-III roide kõrgusel, kõrgemal 6-7 cm võrra (foto nr 1) Süüdistusaktis on märgitud, et J.T. il on V roide eesosa murd. Kohtule ei esitatud kirurgi või eksperdi arvamust, mille tulemusel vigastati V roiet. Haiglasse saabumisel ei avastatud elutähtsate siseorganite (süda, vasak kops, aort, arterid) vigastusi, mis noa sellise sisenemise korral (11,5 cm) rindkere sisemusse, kindlasti oleks esinenud. Ei viidud läbi ekspertiisi, et J.T. i kehal olevad lõikehaavad on tekitatud süüdistatava noaga. Seepärast ei ole kohtunikul mingeid tõendeid, et süüdistatava nuga sisenes rindkeresse. 9.
41. Ei viidud läbi täisväärtuslikku uurimiseksperimenti, et oleks selge, et seistes lähedal üksteise vastas, kas süüdistatav oleks saanud tekitada lõikehaavu rindkere kõrguselt. 9.
42. Ei viidud läbi ekspertiisi, et kontrollida kas noateral on kampsuni, T-särgi, naha, lihaste, roiete luukoe mikroosakesi. Prokuröri A. Kanguri sõnad pole usutavad, et Eestis pole selliseid seadmeid, mis võimaldaksid taolist analüüsi läbi viia. 9.
43. Tõendeid, et kaks lõikehaava J.T. i rinnal tehti süüdistatava noaga, kohtul pole, vaid on ainult oletused, millele ongi üles ehitatud süüdistus. 9.
44. Lisaks ei viidud läbi uurimist, miks J.T. pöördus abi järele kiirabisse alles 13 minutit pärast süüdistatava lahkumist J.T. i korterist. Loogiline oleks kohe helistada kiirabisse ja politseisse. 9.
45. Kohtuotsuses on öeldud, et kohus ei näe vastuolusid J.T. i, T.T. i, T.V., O.Z. ütlustes. See pole õige, need on olemas. 9.
46. Pärast kohtuotsuse lugemist jõudis V. Lebedenko järeldusele, et prokurör A. Kangur, selle asemel, et objektiivselt uurimist läbi viia, kustkohast J.T. il tekkis V roide murd, mis viis vasakpoolse traumaatilise hematooraksini, kogus süüdistatava ütlustest vastuolusid (12 tükki). Uurimine ei tuvastanudki, kuidas, millal, kus ja mis eseme abil vigastati V roiet. Vigastus noalöögist on välistatud, pole noavigastusi V roide piirkonnas. J.T. ise enne kohut ega ka kohtus ei rääkinud, et süüdistatav oleks tekitanud talle V roide piirkonda mis tahes lööke noa, kätega või millegi muuga. 9.
47. V. Lebedenko jõuab kaebuses järelduseni, et J.T. i ei löödud mingilgi viisil noaga. 9 9.
48. Kohtulik uurimine ei vaadelnud sellist versiooni, et kannatanu võis pärast süüdistatava lahkumist tekitada endale ise need kaks mittesügavat haava. 9.
49. Süüdistatav leiab, et kohtunik T. Jasnjuk määras süüdistatavale 6 aastat, omamata täisväärtuslikku tõendusbaasi. 9.
50. Süüdistatav loodab objektiivsele otsusele, mis tõendaks V. Lebedenko süütust antud kuriteos, milles ta ebaseaduslikult süüdi mõisteti. 9.
51. V. Lebedenko taotleb nii varalise kahju summas 100 eurot, kui ka mittevaralise kahju summas 2000 eurot, mis J.T. ile välja mõisteti ,tühistamist, kuna leiab, et tema süü antud kuriteos ei ole tõendatud. 9.
52. Kohtuotsuses ei arvestatud, et V. Lebedenko on Tšernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerija ja sai maksimaalse kiiritusdoosi ning tema tervislik seisund võib mis tahes hetkel kardinaalselt halveneda (tänase päeva seisuga on tal avastatud kasvaja kurgus), ta võib mitte elada nii kaua, kuni vanglast vabastatakse. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
53. Ringkonnakohus, olles uurinud maakohtu istungi protokolli, tõendeid, otsust ja esitatud apellatsioone ning kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et Viru Maakohtu 20.09.2022 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
54. Apellatsioonide põhitaotlus on V. Lebedenko tapmiskatse süüdistuses KarS §

§ 25lg 2 järgi õigeks mõista.

Sisuliselt palub kaitsja apellatsioonikohtul uurida samu tõendeid, mida hindas maakohus ja teha uus kohtulahend. Kaitsja väidab, et nimetatud kuritegu ei ole tõendamist leidnud ning kordab enda maakohtu istungil kohtuvaidlustes kõlanud kaitseargumente. Kolleegium märgib etteruttavalt, et kõik kaitseväited on leidnud juba põhjalikku analüüsimist ja ümberlükkamist maakohtu otsuses ning kolleegium nõustub nende järeldustega. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav ja põhjenduste uuesti üle kordamine ei ole ilmselgelt vajalik.

1. Maakohtu tõendite analüüs ja esitatud järeldused ei tõstata kolleegiumis kahtlusi süüdistatava poolt tapmiskatse toimepanemises. Samuti on maakohus põhjendanud, miks kaitsja poolt püstitatud kahtlused ei too kaasa süüdistatava õigeksmõistmist. Menetlusnormide rikkumist maakohtu poolt kolleegium ei tuvastanud. Olukord, kus süüdistatav ja kaitsja ei nõustu maakohtu järeldustega ei anna veel alust järelduseks, et kohus on rikkunud menetlusnorme. Kolleegium nõustub prokuröriga, et kohus on nii kannatanu, tunnistajate ja süüdistatava ütlusi hinnanud võimalikult objektiivselt. Kui on esinenud vastuolusid, siis on need ka välja toodud. Kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks, sealhulgas uute ekspertiiside läbi viimiseks, ei pea ringkonnakohus samuti käesoleval juhul vajalikuks. Prokurör ja maakohus on juba analüüsivalt selgitanud, miks ei ole süüdistatava poolt välja pakutud ekspertiiside määramine põhjendatud. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kaitsja on mitmeid asjaolusid ja tõendeid seadnud kahtluse alla justkui põhjusel, et midagigi kahtluse alla seada. See ei ole aga objektiivse tõe tuvastamise ja ökonoomse menetluse põhimõttega kooskõlas. Samuti on süüdistatav apellatsioonis välja toonud mitmesugust teavet ja tõendites sisalduvat mitmekesist ja vastuolulist infot, mis ei oma asja õigeks lahendamiseks olulist tähtsust. Objektiivse tõe tuvastamiseks olulise teabe on maakohus tõenditest välja sõelunud, analüüsinud ja seeläbi süüdistatava süü tuvastanud.
2. Kaitsja osundab apellatsioonis veel mitmetele asjaoludele, mis kolleegiumi arvates ei sea kahtluse alla maakohtu poolt ausa kohtupidamise põhimõtteid. Asjaolu, kus kaitsja kuulis mingeid fraase kohtusaalis, olukorras, kus kohtunik ja kohtukoosseis kohtulaua taga arutasid ekspertiisi määramisega seonduvat, ei tõstata veel kahtlusi kohtupidamise seaduslikkuses ega 10 tähenda nõupidamistoa saladuse ning menetlusnormide rikkumist. Ammugi ei tähenda eelnev, et hilisema kohtulahendi on teinud ebaseaduslik kohtukoosseis, mida kaitsja püüab väita. Kohus uurib, kontrollib ja hindab kõiki tõendeid lõplikult nõupidamistoas ja selle tulemusena valmib üldjuhul kas süüdi- või õigeksmõistva otsus. Maakohus pole andnud istungil tõenditele lõplikku õiguslikku hinnangut ning sellega ei ole rikutud ka nõupidamistoa saladust. Maakohus on otsuses juba taolistele, kaitsja poolt justkui otsitud rikkumistele tähelepanu omistanud ning need kaitseväited ümber lükanud.
3. Kolleegium leiab nagu maakohuski, et kahtlusteta on kogutud tõenditega tõendamist leidnud, et just V. Lebedenko oli isik, kes 15.11.2021 kella 13.00 paiku Sillamäe linnas XXX korteris tungis kallale J.T. ile ja lõi teda noaga kaks korda vasakule poole rindkeresse, millega tekitas kannatanu J.T. ile V roide eesosa murru ning perikardiõõnde ja vasakusse rindkereõõnde tungivad haavad, mille tulemusel tekkis vasakpoolne verirind. See vigastus oli tekitamise hetkel eluohtlik. Süüdistatav lõi jõuliselt mitu korda kannatanut tahtlikult noaga, mille tera pikkus oli 23 cm, elutähtsate organite piirkonda ja möönis võimalust, et võib niimoodi J.T. i surma põhjustada, st tegutses vähemalt kaudse tahtlusega J.T. i surma suhtes. J.T. i surm jäi saabumata üksnes seetõttu, et J.T. jõudis endale kiirabi kutsuda ning talle anti kiiresti arstiabi.
4. Asja menetluse käigus on süüdistatav ja kaitsja esitanud mitmeid erinevaid versioone kuidas või kes kannatanule torke-lõikevigastused tekitas. Maakohtus küsiti süüdistatavalt, miks on tema ütlused ajas muutunud ja ta vastas : „See on loomulik asjade käik, sest kord mõtled nii ja teistkorda naapidi.“ Versioonid on vastuolulised ja ajas muutunud, kuid on tuvastatav, et süüdistatav püüab ebalevalt ja laveerivalt ennast otsesest noaga löömisest distantseerida. Prokurörile vastas ta maakohtus järgmiselt : „Kordan üle, et oli noaga rüselus, olemas on tema sviiter asitõendina, sellelt on selgelt näha kaks vertikaalset auku ja nagu saan aru on olemas nende aukude mõõdetud pikkus ja nuga puutus tema kehaga kokku…“ (Ko To 1 kd, tl 117) Maakohus on süüdistatava ja kaitsja erinevaid kaitseväiteid ja versioone põhjalikult kontrollinud, eraldi analüüsinud ja kummutanud. (Ko To 1 kd, tl 172-173) Süüdistatav ei olnudki võimeline maakohtus mõistuspäraselt oma ütlustes esinevaid vastuolusid selgitama ning maakohus jättis need tõendite hulgast välja. Maakohus on analüüsinud tõendeid kogumis, sealhulgas tunnistajate-majaelanike ütlusi ja tuvastanud, et isikulised tõendid on põhifaktoloogias omavahel kooskõlas. Samuti pole alust kahelda kannatanu J.T. i ütlustes, sest need on kooskõlas tunnistajate ütlustega. Kaitseväide, et kannatanu oli enne süüdistatava tulekut kellegagi koos alkoholi tarvitanud ja see isik oligi siis kannatanule vigastused tekitanud pole kuidagi tõendamist leidnud. Kolleegium leiab samuti, et puuduvad igasugused tõendid, et keegi oleks veel samal päeval kannatanu J.T. i külastanud pärast V. Lebedenko lahkumist korterist ja enne seda, kui saabus politsei. Asjakohatuks ja tõenditest mittetulenevaks osutub ka süüdistatava väide, et tema pole kannatanule mingeid vigastusi tekitanud ja arvab, et kannatanu võis ka ise endale need torke-lõikevigastused tekitada.
5. Kaitsja märgib veel, et vajadus oleks määrata täiendav ekspertiis, et selgitada välja, kas süüdistatava noaga on tekitatud kannatanule vigastused. Seda küsimust maakohus juba vaagis ja andis ka ammendava vastuse, miks selle määramine pole põhjendatud. Muuhulgas vastas kannatanu maakohtus kaitsjale ja kinnitas, et prokuröri poolt maakohtus kannatanule näidatud asitõend-nuga on sama, millega süüdistatav teda ründas. Kannatanu selgitas, et tundis noa ära selle väliste tunnuste järgi. Sellel oli spetsiifiline keskne osa ja pidemel kruvid. (Ko To 1 kd, tl 84) Ekspert andis noa küsimuse kohta ekspertiisiaktis juba oma arvamuse ja muuhulgas märkis, et kuna asjas pole kannatanule tekitatud vigastuste lõikeservade detailset kirjeldust, siis ei saa anda hinnangut, kas konkreetselt selle noaga on vigastused tehtud. Kolleegium märgib, et eeltoodust tulenevalt pole puudulike eelandmete olemasolul üsna kindla tõenäosusega ekspertiisi määramine käesoleval ajal noa osas mõistlik ja põhjendatud. Seda põhjusel, et see ei annaks kategoorilises vormis vastust, kas just konkreetse noaga tekitati kannatanule vigastused 11 või mitte. Seega ekspertiisi määramine ei anna tulemust, mida on ka ekspert Vassin oma vastustes selgitanud. Küll on aga võimalik hinnata tõendite kogumis, kas süüdistatava noaga olid tekitatud kannatanule vigastused ning seda on maakohus ka teinud.
6. Süüdistatav väidab, et kannatanul seljas olnud riiete lõikevigastused ei klapi. Ka seda väidet on maakohus kontrollinud ja ümber lükanud. Nimelt esitas prokurör maakohtule asitõendi, s.o kannatanul seljas olnud sviitri, mille kannatanu ära tundis. Sviitri uurimisel tuvastati sviitril kaks auku vasakult poolel. Kannatanul seljas olnud riided (sealhulgas kollane T-särk) on tunnistatud asitõenditeks ja nende hilisemal vaatlusel ja hindamisel pole süüdistuses kirjeldatud asjaoludest lähtuvalt vastuolusid tuvastatud. (Ko To 1 kd, tl 82, 100)
7. Kolleegium ei nõustu kaitsja väitega, mille kohaselt isiku äratundmiseks esitamise protokolli näol on tegemist lubamatu tõendiga. Kannatanu J.T. on selgelt kirjeldanud, et tunneb fotol nr 1 all ära näojoonte, silmade, kulmude kuju ja nina järgi isiku, kes 15.11.2021 tuli tema korterisse Sillamäel, XXX ja lõi teda noaga. Miks ei saa nimetatud äratundmiseks esitamise protokolli pidada lubatavaks tõendiks jääb kolleegiumi jaoks mõistmatuks, sest süüdistusakti kohaselt oli kannatanu varem üle kuulatud. Kaitsja oli maakohtus samuti nõus kannatanule isikute äratundmiseks esitamise protokolli tõendina vastuvõtmisega. Võimalikus olukorras, kus uurija enne äratundmise läbiviimist ei selgitanud isiku käest kõigi detailideni välja, millistel tunnustel saab isik teist isikut ära tunda ei muuda äratundmist kohe ebaseaduslikuks. Isegi kui nimetatud tõend välja jätta, ei muuda see kohtu lõppjäreldust tervikuna, sest süüstava tõendusteabe kogum on mahukas.
8. Kaitsja kordab ühe kaitseargumendina ka seda, et tema arvates tegutses V. Lebedenko hädakaitse olukorras, kuna J.T. il oli käes suur ja pikk tääknuga. Maakohus on seda väidet kontrollinud ning ümber lükanud, tuvastades, et süüdistatav ei olnud hädakaitseseisundis. Nimelt oli süüdistatav V. Lebedenko ise kannatanu korterisse sissetungija. Kannatanu palus süüdistataval lahkuda. Tääknoa kasutamine kannatanu poolt pole tuvastamist leidnud. Oluliseks osutub asjaolu, et süüdistatav ründas kannatanut esimesena ja kannatanu tõrjus süüdistatava rünnet paljakäsi. Süüdistatav on ise vahelduvalt kirjeldanud, et tõukas kannatanu viimase korterisse ja pareeris kannatanu rusikalöökide vastupanu. Maakohus leidis, et V. Lebedenko oli kannatanu juurde minnes relvastatud metallist jalutuskepi ja pika pussnoaga. Kaitsja arvab, et jalutuskepp pole relvana käsitletav. Kolleegium leiab, et nimetatud väide pole tõsiseltvõetav, sest jalutuskepp võib selle oskusliku käsitlemise korral olla ohtlik ründevahend. Tõsi küll, uuritavas asjas pole süüdistatava poolt jalutuskepi ründevahendina kasutamine tõendamist leidnud ja talle süüks arvatud.
9. Kaitsja ei palu apellatsioonis süüdistatava tegevuse ümberkvalifitseerimist mõne kergema süüteokoosseisu järgi. Kuna maakohus on V. Lebedenko poolt toime pandud tapmiskatse tuvastamisel esitanud põhjaliku ja jälgitava analüüsi ja kolleegium nõustub sellega, siis ei ole vajalik sellel põhjalikumalt peatuda. Muuhulgas on maakohus käsitlenud sisukohast Riigikohtu praktikat. (Riigikohtu lahendid nr-d 3-1-1-128-06, 3-1-1-40-13) Nimelt juhtudel, mil isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis on konkreetseks ohuks tema elule, saab juba välise teopildi alusel teha järeldusi võimaliku tapmisteo tahtluse kohta. Olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Käesolevas asjas lõi arvestatavas joobes süüdistatav noaga kaks korda kannatanule rindkerre ning toimepanija tegu iseloomustab kõrge ohtlikkus, s.o löögid elutähtsate organite piirkonda. Kuidagi ei saa väita, et süüdistataval tapmistahtlust polnud, sest olles tekitanud kannatanu rindkeret läbistavad noavigastused, lahkus ta kannatanu korterist, jättes kannatanu edasise ellujäämise juhuse hooleks. Oli õnn, et kannatanu noalöökide tagajärjel ei kaotanud teadvust ja oli võimeline endale esmaabi kutsuma. Süüdistataval ei olnud pärast noalööke aga üldse mingit muret kas 12 kannatanu jääb ellu või mitte. V. Lebedenko kaalutletud käitumist näitab seega asjaolu, et ta suhtus täiesti ükskõikselt võimalusse, et kannatanu noavigastustesse sureb.
10. Kaitsja taotleb ühe alternatiivina, et juhul kui ringkonnakohus tuvastab, et maakohus kvalifitseeris V. Lebedenko süüteo õigesti, siis tuleks kohtuotsust muuta mõistetud karistuse osas ja mõista karistus tingimisi.
11. Kolleegium leiab, et maakohtu otsusega süüdistatavale mõistetud karistuse puhul on järgitud KarS § 56 sätteid ja vangistus on mõistetud niigi alammääras. Nõustuda tuleb ka sellega, et süüdistatava süüd ei saa pidada väikeseks. Maakohus arvestas juba, et süüdistatav on varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud pole tuvastamist leidnud.
12. Kuritegu jäi küll katsestaadiumi, kuid maakohus on juba põhjendanud miks KarS § 25 lg 6, § 60 sätted käesoleval juhul kohaldamisele ei kuulu. Kolleegium nõustub sellega. Kuriteo katsestaadiumi korral kohus võib, kuid ei pea, süüdistatavale mõistetud karistust kergendama. See on kohtu kaalutlusotsus. Nagu maakohus ja ringkonnakohus juba tuvastasid polnud tegemist mingi hetkelise, äkkemotsiooni käigus tekkinud vihapurske ja vägivallaaktiga, vaid süüdistatava sihikindla ründega kannatanu elukohas. Arvestades asjas tuvastatud asjaolusid ei pea kolleegium põhjendatuks kohaldada KarS § 25 lg 6 ja § 60 sätteid ja leiab, et süüdistatava V. Lebedenko süü suurusele vastab ja realiseerib vajalikud preventsioonid sanktsiooni alammääras mõistetav 6 aastat vangistust. Süüdistatavale V. Lebedenkole tingimisi karistuse mõistmist ei pea kolleegium esimese astme eluvastase süüteo katse korral käesoleval juhul võimalikuks. See ei ole võimalik ainuüksi ka sel põhjusel, et tingimisi mõistetav karistus ei saa olla pikem kui katseaeg, ehk 5 aastat.
13. Pärast kriminaalasja jõudmist ringkonnakohtusse on süüdistatav jätkuvalt saatnud teavet oma halvenevast tervisest seoses sellega, et ta on Tšernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerija, samuti, et käesoleval ajal on tuvastatud tal kõrivähk. Maakohus on süüdistatavale karistust mõistes juba arvestanud muuhulgas asjaoludega, et süüdistatav on eakas ning ta tervis on vilets. Kolleegium möönab, et pärast menetlust maakohtus võib-olla süüdistatava tervislik seisund halvenenud, kuid eelnimetatud asjaolud ei tähenda, et ringkonnakohus peaks koheselt kergendama maakohtu otsusega V. Lebedenkole mõistetud karistust. Tervise halvenemisel on süüdistataval võimalik vajaliku edasise ravi küsimuses pöörduda Viru Vangla administratsiooni poole.
14. Kaitsja on apellatsioonimenetluses esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Tasutaotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu 25-leheküljelise otsusega tutvumiseks 115 minutit, apellatsiooni koostamiseks 8-l leheküljel 246 minutit, süüdistatava apellatsiooniga tutvumisele ja kohtuistungiks ettevalmistamisele 60 minutit, istungil osalemisele 60 minutit, samuti tasu sõidule kulutatud aja eest (sõit Narvast Tartusse 179 km – 30 eurot), mille eest taotleb tasu kokku 600 eurot, sh käibemaks 100 eurot. Samuti taotleb kaitsja hüvitada sõidukulud Narva-Tartu-Narva (358 km) summas 128,88 eurot, sh käibemaks 21,
15. Kõik kokku summas 728,88 eurot, sh käibemaks 121, 48 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlust kaitsja toodud määras saab pidada põhjendatuks.
16. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 sätestatud lahendi, s.o jätab maakohtu otsuse muutmata, siis KrMS § 185 lg 2 alusel jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Seega jäävad menetluskulud summas 728,88 eurot süüdistatava V. Lebedenko kanda.
17. Tulenevalt eeltoodust ja KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
18. septembri 2022 otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. 13 Tiit Lõhmus Ingeri Tamm (allkirjastatud digitaalselt) 14 Maarika Kuusk