Obsah (7)

§ 152§ 124§ 47§ 71§ 43§ 108§ 175

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-784 Määruse kuupäev 24. aprill 2023 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi X kaebus Tõrva Vallavalitsuse 30. jaanuari 2023. a otsuse nr 8-2/2023/27-2 ja 9. mä

) § 124 lg 1 alusel kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt.

§ 152

lg-st 3 tulenevalt võib kohus kaebetähtaja järgimist kontrollida ja ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse menetlusse võtmist. Menetluse lõpetamise aluseks sellises olukorras on

§ 152

lg 1 p 2, mille kohaselt lõpetab kohus menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124lg-le 2.

7.

§ 47

lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Arvestades, et kaebaja vaidlustab praeguses asjas Tõrva Vallavalitsuse

1. jaanuari
2. a otsust nr 8-2/2023/27-2, mille peale esitas kaebaja vaide, on kohtueelset menetlust lõpetav lahend Tõrva Vallavalitsuse
3. märtsi
4. a vaideotsus nr 2-3/2023/
5. Et kaebaja sõnutsi sai ta mainitud
6. märtsi
7. a vaideotsuse nr 2-3/2023/97 kätte
8. märtsil 2023, tuli kaebajal esitada halduskohtule kaebus hiljemalt
9. aprillil
11. Seega kaebaja, esitades
12. aprillil 2023 halduskohtule kaebuse Tõrva Vallavalitsuse
13. jaanuari
14. a otsuse nr 8-2/2023/27-2 ja
15. märtsi
16. a vaideotsuse nr 2-3/2023/97 p 1.1 tühistamiseks ning Tõrva valla kohustamiseks rahuldada kaebaja taotlus vähekindlustatud leibkonna toetuse saamiseks, on ületanud kaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaega. 9.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

§ 71

lg 3 kohaselt märgitakse tähtaja ennistamise avalduses tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhjus. 10. Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on esitatud

§-s

1. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Subjektiivse asjaoluna on Riigikohus pidanud mõjuvaks põhjuseks õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimust protsessitoimingutes, kuid on rõhutanud, et ka sel juhul ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Kahtluse korral oma õiguslikes teadmistes peab õiguslikes küsimustes kogenematu isik mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi (vt Riigikohtu
2. oktoobri
3. a määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19;
4. jaanuari
5. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p 17). Kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid (nt Riigikohtu
6. juuni
7. a määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12;
8. aprilli
9. a määrus asjas nr 3-3-1-26-06, p 12). 2
10. Kaebaja esitas
11. aprillil 2023 taotluse kaebetähtaja ennistamiseks, milles põhjendas, et sisuline arutelu alles algas. Kutsuti kohtumisele, kus kaebaja käis, ja tulid uued otsused.
12. Kohtu hinnangul puuduvad objektiivselt mõjuvad põhjused õigustamaks tähtaegselt kaebuse esitamata jätmist. Kohtule arusaadavalt põhjendas kaebaja tähtaja ületamist asjaoluga, et arutelu seoses kaebaja esitatud kriisitoetuse taotlusega alles algas. Samas ei ole praeguses asjas vaidluse all kriisitoetuse andmisest keeldumine, vaid vähekindlustatud leibkonna toetuse andmisest keeldumine. Kohus nendib, et kaebuse esitamine võis kaebajale olla küll ebamugav, kuna kaebajal oli kaebetähtaja jooksul tarvis vallaga arutada ka kriisitoetuse taotlusega seonduvaid asjaolusid, kuid siiski oli kohtu hinnangul kaebuse esitamine halduskohtule võimalik. Seega ei saanud kaebaja kriisitoetuse taotluse lahendamisega seotud ja
13. märtsil 2023 aset leidnud arutelu olla takistuseks, et esitada halduskohtule 30-päevase kaebetähtaja jooksul kaebus vähekindlustatud leibkonna toetuse taotluse rahuldamistest keeldumise otsuse vaidlustamiseks.
14. Eeltoodud põhjendustele tuginedes leiab kohus, et kaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja ületamine ei ole vabandatav, mistõttu jätab kohus kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetab praeguse haldusasja menetluse.
15. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. 15.

§ 108

lg 4 sätestab, et kaebaja kannab menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui

§-s 108 ei sätestata teisiti. Et Tõrva vald ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks, siis jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda. 16.

§ 175lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 3