Obsah (5)

§ 121§ 74§ 65§ 76§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. juuli 2023, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-1496 (21284000226) Kohtulahend Tartu Maakohtu 29.03.2022 otsus Janis Zirgi sü

§ 121

lg 2 p 3 järgi ja karistamises liitkaristusena vangistusega 1 aasta 11 kuud 17 päeva Harju Maakohtu 19.12.2022 määrus Janis Zirgi vangistusest vabastamises tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 17.04.2024 Avalduse ese kohtulahendi täitmisel esitatud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Avaldaja Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametnik Vesta Golding, kohtuistungil kriminaalhooldusametnik Jaak Kimmel Süüdimõistetu Janis Zirk (isikukood: 38202196031; elukoht: xxxxxxx xxx x-x xxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxx; töökoht: xxxx xxxxxxxxxxx xx, xxxxxxxxxxxx ) 21.07.2023 Asja arutamise kuupäev RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 145, 427, 432 ja

§ 74lg 4, kohus määras: 1.

Jätta rahuldamata kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotlus Janis Zirgile Tartu Maakohtu

1. märtsi 2022.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-22-1496 mõistetud kandmata vangistuse täitmisele pööramiseks.
2. Pikendada Janis Zirgile Harju Maakohtu
3. detsembri 2022.a. määrusega kriminaalasjas nr 1-22-1496 määratud katseaega 2 (kahe) kuu võrra ja lugeda katseaja lõpptähtajaks
4. mai 2024.a.
5. Määrus edastada süüdimõistetule ja Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD
6. Janis Zirk on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 29.03.2022 otsusega

§ 121

lg 2 p 3 järgi ja mõistetud karistuseks 5 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati Janis Zirgile mõistetud karistust temale Tartu Maakohtu 09.07.2021 otsusega nr 1-21-3523 mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 1 aasta 6 kuud 17 päeva vangistuse võrra ning kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks loeti vangistus 1 aasta 11 kuud 17 päeva. Harju Maakohtu 19.12.2022 määrusega vabastati Janis Zirk temale Tartu Maakohtu 29.03.2022.a. otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

§ 76

lg 5 alusel määrati Janis Zirgile katseaeg kuni 17.03.2024.a, millest esimeseks 5 - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 75

lg 2 p 2, 21, 4, 5, 7, 8, 9 alusel määrati Janis Zirgile katseajaks järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida sõltuvusravi ning esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 5) osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis; 6) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud ja/või alkoholi ja/või narkootikume tarvitavate või käitlevate isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 7) alluda elektroonilisele valvele tähtajaga 5 kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest. Kriminaalhooldusametnik on esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu Janis Zirgi kohta. Ettekandest nähtuvalt Janis Zirk on korduvalt rikkunud talle määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Janis Zirgi kriminaalhooldus algas 04.01.2023 ja sama päeval paigaldati J. Zirgi keha külge elektroonilise valve seade. J. Zirk tutvus ja allkirjastas „Kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused“, „Reeglid ja juhised seoses elektroonilise valvega“ ning „Kriminaalhooldusaluse varalise vastutuse GPS seadme lõhkumise, purunemise või kadumise korral“. Elektroonilise valve seade eemaldati 02.06.2023, elektroonilise valve nõudeid täitis J. Zirk korrektselt. Toimunud on 16 registreerimist. Registreerimiskohustust on J. Zirk täitnud korrektselt. Eesti Töötukassas registreeris J. Zirk end töötuna 11.01.

1. Eesti Töötukassa juhtumikorraldaja V. Koik teavitas 16.06.2023 telefonitsi, et J. Zirk ei tegele töö otsimisega ning töötukassa poolt määratud töötoas ei osalenud, mõjuvat põhjust mitte osaleda ei olnud. 25.01.2023 pöördus Janis Zirk SA Viljandi Haigla alkoholitarvitamise häirete ravi teenistusse esmasele hindamisele. Alkoholitarvitamise häirete ravi teenistuse andmetel on J. Zirk vaimse tervise õe vastuvõttudel käinud veel 3 korral, viimati 31.05.2023 ning isik jätkab ambulatoorse raviga. J. Zirk ise on väljendanud seisukohta, et käib vastuvõttudel vaid kohtu poolt määratud kohustuse täitmiseks ning tegelikult mingit sõltuvusravi ei vaja. Selline seisukoht ning asjaolu, et isik vaid mõned päevad hiljem pärast viimast vaimse tervise õe vastuvõttu tarvitas alkoholi, viitab J. Zirki vähesele motivatsioonile alkoholi kuritarvitamisest loobuda. 2 13.02.2023 kinnitati J. Zirki juhtumist lähtuvalt koostatud hoolduskava erinevate tegevustega kuritegevusriskide maandamiseks. J. Zirk planeeriti osalema sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“, mis on suunatud kriminaalhooldusalustele, kellel on raskusi enda vaos hoidmisega. Tegemist on grupis läbi viidava programmiga ning läbiviimist alustatakse kohe, kui grupp on täitunud. Isikuga on vesteldud alkoholi kuritarvitamise negatiivsetest tagajärgedest ja mõjust isiku käitumisele, vägivaldse käitumise põhjustest ja tagajärgedest ning impulsiivsest käitumisest. Vestlustest on selgunud, et isik ei adu väga selgelt alkoholi kuritarvitamisest johtuvaid negatiivseid tagajärgi ning seoseid alkoholijoobe ja vägivaldse käitumise vahel. Kohustust mitte tarvitada alkoholi on kontrollitud kokku 6 korral, neist 3 korral on J. Zirkil tuvastatud alkoholi tarvitamise tunnused. 07.05.2023 teavitati epolitse@smit.ee vahendusel, et J. Zirk helistas hädaabinumbril 112 ja väitis, et mingid vanad tuttavad tungisid korterisse ja võtsid vana võla katteks kaasa talle kuuluvaid asju. Isik oli eelnevalt mitu päeva alkoholi tarvitanud. Politseipatrull mõõtis tulemuseks alkoholi sisalduse 1,44 mg/l väljahingatavas õhus. Alkoholi tarvitamist põhjendas J. Zirk kirjalikus seletuses, hirmu, igavuse ja sooviga alkoholi tarbida. Ametnik reageeris kirjaliku hoiatusega. 05.06.2023 teavitati epolitsei@smit.ee kaudu, et Janis Zirk viibis xxxxxxxx xx-xx xxxxxx xxxxxxxx ning oli alkoholijoobes. Alkoholijoove tuvastati väliste tunnuste põhjal. Hooldusalune väitis, et joove tulenes suures koguses tarbitud alkoholivabast õllest. Ametnik reageeris kirjaliku hoiatusega. 14.06.2023 kontrolliti kohustuse mitte tarvitada täitmise isiku kodus aadressil xxxxxxxxx xxx xx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxx. J. Zirkil tuvastati alkoholi tarvitamise tunnused, kui alkoholi sisaldus oli 0,410 mg/l väljahingatavas õhust. J. Zirk kirjutas seletusse, et jõi 1,5 klaasi rummi. Kohustus mitte tarvitada alkoholi on Janis Zirkile määratud põhjusega – ta võib joobes olles vägivaldseks muutuda. Varasemad vägivaldsed kuriteod on toime pandud joobes olles. Nagu eespool kirjeldatust tuleneb, ei ole kriminaalhooldusele allutamine tema tarvitamisharjumustele mõju avaldanud. Lühikese aja jooksul on isik 3 korral rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Tähelepanuväärne on seegi, et J. Zirk on praeguses asjas juba vangistuses viibinud, kuid isegi hirm kinnipidamiskohta tagasi sattuda ei ole pannud teda kohtu poolt määratud kohustust täitma. Kohus on tingimisi enne tähtaegselt vabastamisega andnud J. Zirkile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele, on võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi ning tegelema oma alkoholi sõltuvusprobleemiga. Janis Zirk on korduvalt tahtlikult rikkunud talle kohtulahendiga määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi, mis on viinud ka olukordadeni, mis vajasid politsei sekkumist. Sellega on ta väljendanud suhtumist talle määratud kohustuste täitmisse. Arvestades J. Zirki suhtumist kriminaalhooldusesse, kohustuste täitmisse ning kirjalike hoiatuste mõju puudumist teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku J. Zirkile määratud karistuse kandmata osa 1 aasta 2 kuud 12 päeva täitmisele pöörata. Kriminaalhooldusametnik on 10.07.2023 esitanud täiendavalt materjalid Janis Zirgi alkoholi tarvitamise keelu rikkumise kohta 30.06.2023 ja 04.07.
3. Kohtuistung 21.07.
4. Kriminaalhooldusametnik avaldas kohtuistungil, et kuna Janis Zirk on asunud tööle ja tööandja iseloomustab Janis Zirki positiivselt, siis on ametnik nõus, et kohus pikendab Janis Zirgi katseaega kahe kuu võrra. Kriminaalhooldusametnik soovis muuta oma taotlust, et anda Janis Zirgile veel üks võimalus enda käitumist muuta. 3 Süüdimõistetu Janis Zirk avaldas kohtuistungil, et suudab edaspidi käituda seaduskuulekalt ja on nõus katseaja pikendamisega 2 kuu võrra. KOHTU PÕHJENDUSED
5. KrMS 427 lg 1 kohaselt

§ 74

lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg-st 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt KrMS §-des 425–4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Kriminaalhooldusseadus (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13). 4. Janis Zirk on Harju Maakohtu 19.12.2022 määrusega vabastatud temale Tartu Maakohtu 29.03.2022.a. otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

§ 76

lg 5 alusel määrati Janis Zirgile katseaeg kuni 17.03.2024.a, millest esimeseks 5 - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 75

lg 2 p 2, 21, 4, 5, 7, 8, 9 alusel määrati Janis Zirgile katseajaks järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida sõltuvusravi ning esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 5) osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis; 6) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud ja/või alkoholi ja/või narkootikume tarvitavate või käitlevate isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 7) alluda elektroonilisele valvele tähtajaga 5 kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.

§ 74

lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid 4 kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus märgib, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõuete rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla juhul, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus (vt RKKKm nr 3-1-1-61-13 p 9.2). 5. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt taotletakse Janis Zirgile mõistetud vangistuse täitmisele pööramist, kuna ta on katseajal korduvalt rikkunud

§ 75lg 2 p 2 alusel määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi.

Eelmärgitud kohustuse rikkumine on toimunud 07.05.2023, 04.06.2023, 14.06.2023, 30.06.2023 ja 04.07.2023 ning on tõendatud alljärgnevalt: Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt on politseipatrulli poolt Janis Zirgil 07.05.2023 kell 20.58 aadressil xxxxxxxx xxx x-x xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx tuvastatud alkoholijoove 1,44 mg/l. Oma 16.05.2023 antud kirjalikus seletuses on Janis Zirk põhjendanud alkoholi tarvitamist seoses hirmuga, et tema suhtes võidakse kasutada vägivalda. Samuti soovist alkoholi tarbida ja igavusest. Politsei teavituse 05.06.2023 kohaselt on Janis Zirgil politsei väljakutse käigus 04.06.2023 aadressil xxxxxxxxx xx xx-xx xxxxxxxx xxxxx väliste tunnuste põhjal tuvastatud alkoholijoobele viitavad tunnused. Oma 16.06.2023 antud kirjalikus seletuses on väitnud, et tarvitas suures koguses alkoholivaba õlu ja oli magamata, milles tulenes taaruv kõnnak. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli 14.06.2023 kohaselt on aadressil xxxxxxxxxx xxx x-x xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxx tuvastatud indikaatorvahendi Alcovisor Mercury Nordic abil tuvastatud Janis Zirgil positiivne tulemus 0,410 mg/l. Oma 16.06.2023 antud kirjalikus seletuses on Janis Zirk märkinud, et tarbis 1,5 klaasi rummi. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist 30.06.2023 nähtuvalt on Janis Zirgil aadressilt xxxxxx xxxx xx xxxxxxxx xxxx indikaatorvahendi AlcoQuant abil fikseeritud positiivne näit 1,25 mg/l. Oma 10.07.2023 antud kirjalikus seletuses on Janis Zirk märkinud, et tutvus Viljandis ühe inimesega alkoholi tarvitamise käigus ja läksid hiljem kellegi tema tuttava koju, kus tarvitasid koos mingi ajani alkoholi. Ta ei teadnud, et politsei oli temale teadmata asjaoludel välja kutsutud. PPA 05.07.2023 kirja kohaselt on politsei infosüsteemis registreeritud 04.07.2023 juhtum, kus väljakutsele reageerinud patrull kontrollis aadressil xxxxxxxx xx xx-xx xxxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxx-xxxxxxxxxxx Janis Zirki, kes oli silmnähtavalt joobes. Indikaatorvahendi näit oli 0,94 mg/l. Indikaatorvahendi kasutamise kohta protokolli ei koostatud, kuid toimingust on politseil olemas vormikaamera salvestis, kus isik tunnistab, et on tarbinud 5-6 õlut. Oma 18.07.2023 antud kirjalikus seletuses on Janis Zirk märkinud, et oli naisel külas ja olles kodus naise 14a. tütrega jõi seal ka natuke alkoholi. Ta ei teadnud ja ei olnud põhjust tema meelest politsei kutsumiseks. 6. Kohus leiab, et nähtuvalt kriminaalhooldaja poolt kohtule esitatud erakorralises ettekandes toodud asjaoludest on süüdimõistetu Janis Zirk katseajal korduvalt rikkunud talle katseajaks määratud kohustust

§ 75lg 2 p 2 järgi mitte tarvitada alkoholi.

Kohtu hinnangul on Janis Zirgi rikkumised tahtlikud ja takistavad järelevalve teostamist tema üle ning mõjuvad põhjused rikkumiste õigustamiseks puuduvad. 5 Võttes arvesse kohtuistungil ilmnenud uusi asjaolusid, asub kohus seisukohale, et antud juhul ei ole veel otstarbekas pöörata Janis Zirgile mõistetud karistust täitmisele, kuna süüdimõistetu on motiveeritud käitumise kontrollnõudeid edaspidi täitma korrektselt. Kriminaalhooldusametniku ja süüdimõistetu kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et Janis Zirk töötab alates 11.07.2023 xxx xxxxxxxxx OÜ-s ning tööandja iseloomustab Janis Zirki igati positiivselt. Janis Zirk on kohtule kinnitanud, et ta edaspidi suudab käituda seaduskuulekalt ja täita korrektselt käitumiskontrolli kontrollnõudeid. Janis Zirgi puhul on tegemist esimese erakorralise ettekandega ning kohus leiab, et kriminaalhoolduslikud meetmed on isiku suhtes efektiivsemad kui reaalne vangistus. Tegemist oli süüdimõistetu üksikute rikkumistega ning esineb suur tõenäosus, et isik suudab edaspidi katseaja vältel käitumiskontrolli kontrollnõudeid korrektselt täita. Arvestades rikkumise asjaolusid ja kriminaalhooldusametniku ettepanekut on katseaja pikendamine sobiv meede, et süüdimõistetut distsiplineerida ja anda talle võimalus näidata tahet kohtumäärusega määratud kohustuste täitmisel. Seega, on põhjendatud

§ 74lg-le 4 alusel pikendada Janis Zirgile Harju Maakohtu 19.

detsembri 2022.a. määrusega kriminaalasjas nr 1-22-1496 määratud katseaega 2 kuu võrra ja lugeda katseaja lõpptähtajaks

1. mai 2024.a. Tulenevalt eeltoodust on põhjendatud jätta rahuldamata kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotlus Janis Zirgile Tartu Maakohtu
2. märtsi 2022.a. otsusega mõistetud kandmata vangistuse täitmisele pööramiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 6