KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 5. mai 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-22

) § 102 lg 2 alusel võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Hagejale on määratud puuduv töövõime ja tema ülalpidamisel on neli alaealist last ning tema tervislik seisund ei luba tal töötada. Seetõttu palus hageja elatise vähendamist alla seaduses kehtestatud miinimummäära. Hageja hinnangul ei ole kostja vajadused nii suured, et ta vajaks elatise maksmist tagaseljaotsuses toodud ulatuses. Kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot kuus on üle paisutatud. Haigestumise korral on kulutused ravimitele vajalikud, kuid teave, et kostjal on probleeme tervisega, tuli hagejale üllatusena. Kostjale on määratud puue ning sellega kaasneb ka riigipoolne rahaline abi. Hageja tervislik seisund on halvenenud ning tema sissetulekute hulka ei kuulu enam vanemahüvitis. Seega esinevad alused elatise vähendamiseks alla elatise miinimumi, võttes arvesse kostja tegelikud vajadused ja hageja võimalused. Kostja elukoht on muutunud. Kostja elab X, kus elukallidus ei ole nii kõrge, kui oli Tartus ja tema kulutused on väiksemad. Ajal, mil kostja on kodus raskesti haige, ei pea tasuma kostja treeningute ja lasteaia toidu eest. Hagejale ei ole teada, kas kostja käib X lasteaias. 4-16 aastastele lastele kehtib ravimitele 90% 2 soodustus. Sotsiaalkindlustusameti

1. mai 2022 otsusest nähtub, et kostjal püsivat hingamisfunktsiooni häiret tervise infosüsteemi andmetel ei ole. Ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel tuleb arvestada nii lapse vajaduste kui ka vanemate võimalustega. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile. Hageja ülalpidamisvõime on võrreldes kostja isaga oluliselt madalam ega võimalda võrdväärset ülalpidamist. Hageja on elatise võla tasunud.
2. Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et elatist ei tuleks vähendada. Hageja ei ole peale tagaseljaotsuse tegemist elatist 250 eurot tasunud ja seepärast tekkis täitemenetluses võlgnevus. Kostja ei ole süüdi, et hageja ei suuda oma kohustusi täita ja võtab võlgu. Hageja võiks tööle minna. Hagejal pole juba pikka aega kostja vastu huvi tundnud. Kostja ülalpidamiseks kulub keskmiselt 500 eurot kuus ja haiguse perioodidel isegi kuni 600 eurot kuus. Kostja on tihti haige ja astma on teinud kõik haigushood palju raskemini ravitavaks, kostjal on peale astma veel probleeme varvastega. Kostjal on kulud ravimitele, söögile, riietele, transpordile jms. 250 euro suurune elatis on õiglane, sest mõlemad vanemad peaks last võrdselt toetama. Elatise vähendamine alla miinimumi ei ole põhjendatud. MAAKOHTU LAHEND
3. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja muutis
4. mai 2022 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-21-1449 hagejalt väljamõistetud elatise suurust ning mõistis hagejalt alates
5. oktoobrist kuni
6. detsembrini 2022 kostjale välja elatise 125,64 eurot kuus ja alates
7. jaanuarist 2023 kuni kostja täisealiseks saamiseni (XXXXXXXXX) elatise 115,64 eurot kuus, kuid mitte alla

§ 101lg-tes 3-5 sätestatud määra, millest on maha arvatud 100 eurot.

Elatise suuruse arvutamise alused on järgmised:

§ 101

lg-s 3 sätestatud baassummale lisada

§ 101

lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest maha arvestada pool kostjale makstavast lapsetoetusest ja 100 eurot. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Praeguses asjas on pooled erimeelt selles, kas hagejal on õigus TsMS § 459 lg 1 alusel nõuda elatise vähendamist. TsMS § 497 kohaselt kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. 18. mai 2022 tagaseljaotsuses ei ole kohus sisuliselt hinnanud kohustatud vanema võimekust nõutud ulatuses elatist tasuda ega ka seda, kas lapse vajadused tingisid seaduses sätestatust suurema elatise maksmist. Seega ei ole õige kostja väide, et kohus on varasemalt elatise suurust hinnanud.

§ 99

lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Maakohus leidis, et töövõime puudusest ei järeldu alati kohustatud isiku ebapiisav sissetulek, kuid maakohtu kogutud tõendid kinnitavad, et hageja võimekus tasuda kostjale elatisena 250 eurot kuus ei ole jätkusuutlik. Tagaseljaotsuse tegemisest alates on halvenenud hageja majanduslik olukord ja vähenenud tema sissetulek: ta ei saa enam vanemahüvitist, tal on puuduv töövõime ning ta ei saa ka noorima lapse arenguhäire tõttu täies mahus tööle asuda. Need asjaolud kogumis annavad maakohtu hinnangul aluse kostja kasuks välja mõistetud elatise vähendamiseks. Maakohus järgis käsitlust, et elatise maksmise kohustus ei tohi panna isikut olukorda, et tema käsutusse jääv raha on oluliselt väiksem toimetulekupiiri määrast. Maakohus selgitas, et kui hageja peab ülal oma nelja last kehtivas elatise baasmääras, ei jääks talle endale kätte ka toimetulekupiiri – 200 eurot kuus. Hageja märkis hagiavalduses, et talle jääb kätte 262,56 eurot 3 kuus (alates 1. jaanuarist 2023 on see summa 40 euro võrra suurem kahe lapse lapsetoetuse tõusu arvelt). Kui sellest summast pooles ulatuses ülal pidada hagejaga koos elavat last, jääb hagejale endale tema vajaduste katteks 151,28 eurot. Maakohtu hinnangul on praeguses asjas põhjendatud kalduda kõrvale vanemate võrdsuse põhimõttest. Kostja seaduslikul esindajal on võimalik kostjale ülalpidamist tagada ka 250 euro eest kuus, kuid hagejal seda võimekust hetkel ei ole. Vanemate võrdsuse põhimõttest kõrvalekaldumise proportsiooni ei saa protsendina kindlaks määrata, sest kumbki vanem ametlikult ei tööta, mistõttu pole võimalik leida tasakaalu töötasude võrdlemise kaudu. Maakohus leidis, et kostja mõistlikuks ja põhjendatud elatise suuruseks saab pidada igakordset

§ 101lg-tes 3-5 reguleeritud elatise suurust, millest on maha arvatud 100 eurot.

Alates

1. oktoobrist 2022 kuni
2. detsembrini 2022 on elatise suuruseks 125,64 eurot ning alates
3. jaanuarist 2023 tõusnud lapsetoetuse summa tõttu 115,64 eurot. Maakohus märkis, et on oma lahendis viidanud tõenditele, mis on tsiviilasja lahendamisel olnud asjakohased ning ülejäänud poolte lisatud tõendid ei sisalda maakohtu hinnangul asja lahendamise seisukohalt vajalikke andmeid, mistõttu jättis maakohus need otsuse tegemisel arvestamata. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4. Kostja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta Tartu Maakohtu
5. mai 2022 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-22-5132 välja mõistetud elatise suurus muutmata. Kostja tervis (sh vaimne tervis) ei ole korras ja on ainult halvenenud. Kostjal on astma ning ta on tihti haige. Vajaminevate ravimite kulud on kohati väga suured. Soodustus on ainult arsti poolt kirjutatud retseptiravimitele. Kostjal on ka varvastega probleeme, mille tõttu tuleb varbaid iga päev siduda, mis maksab raha. See, et hageja ei saa, taha või suuda tööl käia ja talle on määratud puuduv töövõime, ei takista hagejal tööl käimist. Kostja kulude katmiseks ei piisa 115,64 eurost kuus. See katab vaid lasteaia arve. Varem välja mõistetud 250 eurot oli vähe, aga saadi hakkama. Alla 225 euro välja mõistetud elatis on kostja perele võlgade tekkimise põhjuseks, kuna lisaks väljamõistetud 250 eurole tuleb kostja kulude katteks lisada 300-350 eurot. Hageja esindaja rõhutas kohtus, et hagejal on oktoobrikuust 2022 määratud puuduv töövõime, siis sellega suureneb tema sissetulek 217,68 eurot ja kindlasti saab ta ka sotsiaaltoetust rohkem kui on märkinud. Hageja sissetulekuid tuleb põhjalikumalt kontrollida.
6. Hageja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta poolte endi kanda. Esitatud apellatsioonkaebus ei vasta nõuetele ning on puudustega. Apellatsioonkaebuses ei ole märgitud, millist materiaalõiguse või menetlusõiguse normi on maakohus rikkunud. Apellatsioonkaebus tuleb jätta läbi vaatamata.
7. detsembri 2022 kohtuistungil on hageja lepinguline esindaja kohtule avaldanud, et hagejal on
8. oktoobri 2022 otsusega puuduv töövõime 100% ulatuses, sissetulekuks on töövõimetoetus 480 eurot, 34 eurot Sotsiaalkindlustusametilt, 120 eurot lapsetoetus ja ühe lapse eest saadav elatis 110 eurot. Hageja maksab ühele lapsele suusõnalise kokkuleppe alusel 80 eurot elatist. 4 Maakohus on õigesti kohaldanud materiaal- ja menetlusõiguse norme ning arvestanud kõiki asjaolusid, sh poolte varalist seisundit ja lapse tavalist eluviisi. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus jätab rahuldamata hageja taotluse jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata. Kostja apellatsioonkaebus jäetakse rahuldamata.
10. Tartu Maakohtu
11. mai 2022 tagaseljaotsusega mõisteti hagejalt välja elatis kostja kasuks 250 eurot kuus, mis ületas tagaseljaotsuse tegemise ajal

§ 101järgi arvestatud elatise miinimumi (225,64 eurot kuus).

Hageja kaja tagaseljaotsusele jättis maakohus rahuldamata. Hageja esitas

1. oktoobril 2022 hagi elatise vähendamiseks ning ei ole maakohtu otsusega vähendatud elatise suurust apellatsioonimenetluses vaidlustanud. Kostja leiab, et hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatise suurust ei ole alust muuta. Kostja kirjeldab apellatsioonkaebuses lapse halba tervist ja leiab sellest tulenevalt, et maakohtu määratud elatisest ei piisa lapse kulude katmiseks. Materiaal- või menetlusõigusnormide rikkumisele maakohtu poolt ei ole kostja kaebuses tuginenud. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kaebuse rahuldamiseks.
2. Riigikohtu praktika kohaselt võib üksnes TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. (Riigikohtu
3. juuni
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 32, 36;
5. oktoobri
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11). Maakohus märkis põhjendatult, et kuivõrd hagejalt on elatis, mille vähendamist ta soovib, välja mõistetud tagaseljaotsusega, peab kohus käesolevas asjas tuvastama, millise ulatuses on hageja kostjale võimeline ülalpidamist andma.
7. Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (

§ 99lg 1).

Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (

§ 102lg 1).

Maakohus tuvastas õigesti, et käesolevas asjas esineb alus elatise vähendamiseks muutunud elukorralduslike asjaolude tõttu. Alates

1. juunist 2022 hageja enam vanemahüvitist ei saa, mistõttu tema sissetulek on oluliselt vähenenud ja Eesti Töötukassa
2. oktoobri 2022 otsuse kohaselt on hagejal tuvastatud puuduv töövõime kuni
3. oktoobrini 2027, ka ei saa ta kaheaastase lapse arenguhäire tõttu tööle asuda. Maakohus märkis otsuse kirjeldavas osas hageja igakuiseks sissetulekuks 552, 56 eurot (sh töövõimetoetus 288, 55 eurot, sotsiaaltoetus 34, 01 eurot, lastetoetus 120 eurot, elatis lapse B.B. isalt 110 eurot). Hageja juures elab kaks tema last (B.B. ja C.C.) ning ta ise maksab elatist alaealisele lapsele D.D. 80 eurot kuus. Kuigi sotsiaaltoetusi indekseeritakse igal aastal ja lapsetoetused on suurenenud alates
4. jaanuarist 2023 (80 eurot lapse kohta), nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et kostjale 250 euro suuruse elatise maksmine 5 kuus ei ole arvestades hageja tervislikku ja majanduslikku seisundit ning ülalpeetavate arvu hagejale jätkusuutlik kohustus. Kohus peab elatise välja mõistmisel tagama, et kohustatud isikule endale oleks tagatud mõistlikul tasemel toimetulek. Esinevad alused mõista hagejalt elatis välja alla

§-s 101 kehtestatud miinimummäära, samuti kalduda kõrvale vanemate võrdsusest ülalpidamiskohustuse täitmisel. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid põhjendusi korrata.

1. Hageja on maakohtu menetluses kinnitanud, et ta suudab tasuda kostjale elatist 110 eurot kuus. Eesti Töötukassa
2. aprilli 2023 vastuse kohaselt ringkonnakohtu päringule on hagejale alates jaanuarist 2023 makstud töövõimetoetust keskmiselt 506, 23 eurot kuus. Kuigi hageja sissetulekud alates jaanuarist 2023 on suuremad kui tuvastas maakohus, ei ole hagejale makstava töövõimetoetuse suurenemine aluseks muuta maakohtu otsusega hagejalt välja mõistetud elatise suurust. Maakohus on sidunud hagejalt kostja kasuks välja mõistetava elatise

§-s 101 sätestatud valemiga, sh elatise baassummaga. Arvestades, et hageja sissetulek koosneb sotsiaal- ja lastetoetustest, peab ringkonnakohus hagejalt välja mõistetava elatise sidumist

§-s 101 sätestatud valemiga põhjendatuks, sest see tagab elatise muutumise võrreldes elukalliduse muutumisega ning arvestab ka hageja sissetulekute muutumist. Alates

1. aprillist 2023 tuleb hagejal maakohtu otsuse järgi tasuda kostjale elatisena 160, 33 eurot (alates
2. aprillist 2023 on elatise baassumma 249, 78 eurot, millele lisandub 3 % keskmisest brutopalgast 50, 55 eurot (kokku 300, 33 eurot), millest tuleb lahutada pool saadavast lapsetoetusest 40 eurot ja 100 eurot). Arvestades, et hagejal on puuduv töövõime, tema vahetul ülalpidamisel on kaks alaealist last ja ta maksab kolmandale lapsele elatist, ei ole hageja suuteline maksma kostjale (oma neljandale lapsele) maakohtu poolt väljamõistetust suuremat elatist, sest see võib panna ohtu nii hageja enda toimetuleku kui ka kahjustada hagejaga koos elavaid lapsi. Kuivõrd lapse tavalise elulaadi määravad ennekõike ära tema vanemate võimalused, tuleb sellega ka lapse ülalpidamisel arvestada. Maakohus asus põhjendatud seisukohale, et kostja isa võimalused kostja ülalpidamisel on asja materjalide kohaselt hagejaga võrreldes suuremad ning vanemate võrdsuse põhimõttest tuleb hagi lahendamisel kõrvale kalduda. Seega tuleb kostja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannavad ülalpidamisasjas pooled oma menetluskulud ise. /allkirjastatud digitaalselt/ 6