) §14 lg.2, §16 lg.1, §17 lg.5 p.1, §33 lg.1 ja lg.2 p.8, §35 lg.1 ning §50 lg.3 p.1 nõudeid.
lg.2 sätestab, et iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist.
lg.1 sätestab, et liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.
lg.5 p.1 sätestab, et mitterööbassõiduki juht peab andma teed: sõiduteelt ära sõites jalakäijale, kergliikurijuhile, robotliikurile, jalgratturile ning mopeedi- ja pisimopeedijuhile, kui teeandmise kohustus ei ole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti.
lg.1 ja lg.2 p.8 sätestavad, et juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist. Juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid.
lg.1 sätestab, et juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat, kergliikurijuhti, robotliikurit ega jalgratturit. Eriti tähelepanelik peab juht olema lapse, vanuri ning haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes.
lg.3 p.1 sätestab, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust, sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Seega pani Nadežda Rukina eelkirjeldatud viisil toime mootorsõiduki juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumise ettevaatamatusest hooletuse vormis, kui sellega on põhjustatud inimese surm, s.o. Karistusseadustiku §423 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkulepe Ringkonnaprokurör Paul Pikma, süüdistatav Nadežda Rukina ja tema kaitsja vandeadvokaat Vladimir Sadekov sõlmisid 21.06.2023 kokkuleppe, mille käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele ringkonnaprokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras. Karistusseadustiku (KarS) §423 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab ringkonnaprokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 9 kuud vangistust. KarS §68 lg.1 alusel lugeda ära kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 14.04.2022 – 15.04.2022, s.o. 2 päeva. Ärakandmata on vangistus 8 kuud 28 päeva. KarS §73 lg.1, 3 alusel jätta 3 ärakandmata vangistus süüdistatava suhtes tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Asitõendid – DNA-proovid – hävitada. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele sundraha ja menetluskulud, mis tuleb tasuda ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maakohtu istung Ringkonnaprokurör Paul Pikma jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, palus Nadežda Rukina KarS §423 lg. 1 järgi süüdi tunnistada ning mõista karistus vastavalt kokkuleppes sätestatule. Süüdistatav Nadežda Rukina jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, selgitas, et kokkulepe on talle arusaadav kõikides osades, ta nõustub sellega ja selle kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Tingimisi süüdimõistmise tagajärjed on süüdistatavale selgitatud. Kaitsja vandeadvokaat Vladimir Sadekov märkis, et ta on seotud oma kaitsealuse positsiooniga ning palus maakohtul kokkuleppe kinnitada. Maakohtu otsuse põhjendused Tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis maakohus, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) sätteid. Nadežda Rukinale on esitatud süüdistus KarS §423 lg.1 järgi. Maakohus leiab, et Nadežda Rukina tuleb KarS §423 lg.1 järgi süüdi tunnistada. KarS §423 lg.1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Maakohus nõustub kokkuleppes sisalduva karistuse liigiga – vangistus – ja leiab, et nimetatud karistuse liik vastab toimepandud kuriteo asjaoludele ning süüdistatava isikule. Arvestada tuleb ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevaid kriminaalmenetluse kulusid, mistõttu võib rahalise karistuse mõistmine kujuneda iseseisvaks karistuseks. Maakohus nõustub ka kokkuleppes sisalduva karistuse määraga – 9 kuud vangistust, millest tuleb maha arvata eelvangistuses viibitud aeg – 2 päeva. Maakohus nõustub ka sellega, et lõplikult kandmisele kuuluv karistus 8 kuud 28 päeva vangistust jäetakse KarS §73 lg.1 ja lg.3 alusel tingimisi täielikult kohaldamata, kui süüdistatav ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Karistuse suuruse määramisel on maakohtu hinnangul arvestatud konkreetse kuriteo raskust, selle toimepanemise asjaolusid ning süüdistatava isikut. Maakohus leiab, et karistus vastab toimepandud kuriteo asjaoludele, raskusele ja süüdistatava isikule. 4 Asitõendid – DNA-proovid, mis asuvad 07.09.2022 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr.22ATH19239 alusel Ida Prefektuuris – hävitada Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. Vastavalt KrMS §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. KrMS §180 lg.1 süüdimõistetu. alusel hüvitab süüdimõistva otsuse korral menetluskulud Vastavalt KarS §4 lg.3 on KarS §423 lg.1 järgi kvalifitseeritav kuritegu teise astme kuritegu. Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Eeltoodu alusel kuulub Nadežda Rukinalt riigituludesse väljamõistmisele sundraha summas 1087,50 €. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.3 kuuluvad menetluskulude hulka ekspertiisikulud. Eeltoodu alusel kuulub Nadežda ekspertiisikulu summas 344 €. Rukinalt riigituludesse väljamõistmisele Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.6 kuuluvad menetluskulude hulka asitõendite hoitasu, saate- ja hävitamiskulud. Eeltoodu alusel kuulub Nadežda Rukinalt riigituludesse väljamõistmisele sõiduki teisaldamise kulu 75 €. Maakohus nõustub Nadežda Rukinaga sõlmitud kokkuleppes sellega, et sundraha ja menetluskulud tuleb lubada tasuda ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Süüdistatav Nadežda Rukina kinnitas maakohtu istungil, et kokkulepe on talle arusaadav, selle sõlmimine oli süüdistatava vaba tahe, ta on nõus määratava karistusega ning palub kokkuleppe kinnitada. Kaitsja vandeadvokaat Vladimir Sadekov palus kokkuleppe kinnitada. Kuna käesolevas kriminaalasjas on kokkuleppe sõlmimisel järgitud KrMS §239 §245 sätteid ja aluseid kokkuleppe kinnitamata jätmiseks maakohus ei tuvastanud, kinnitab maakohus käesolevas kriminaalasjas 21.06.2023 ringkonnaprokurör Paul Pikma, süüdistatav Nadežda Rukina ja tema kaitsja vandeadvokaat Vladimir Sadekovi poolt sõlmitud kokkuleppe. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.