Obsah (13)

§ 100§ 107§ 85§ 91§ 104§ 105§ 88§ 22§ 98§ 35§ 74§ 72§ 81

2-21-2406 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 17.12.2021.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-2406 Tsiviilasi W OÜ hagi K Ka

§ 100

lg 4 hüvitise ja viiviste nõudes või alternatiivselt saamata jäänud töötasu ja viiviste nõudes Põhihagi: Hagi kostja I vastu: 3500 eurot; Hagi kostja II vastu: 3500 eurot; Hagi kostja III vastu: 3500 eurot; Hagi kostja IV vastu: 3500 eurot; Hagi kostja V vastu: 3500 eurot; Hagi kostja VI vastu: 3500 eurot; Hagi kostja VII vastu: 3500 eurot; Kokku: 24 500 eurot Tsiviilasja hind Vastuhagi: Kostja I hageja vastu: 17 193,34 eurot; Kostja II hageja vastu: 15 187,54 eurot; Kostja III hageja vastu: 15 870,77 eurot; Kostja IV hageja vastu: 14 878,85 eurot; Kostja V hageja vastu: 11 572,44 eurot; Kostja VI hageja vastu 16 862,7 eurot; Kostja VII hageja vastu: 38 589,12 eurot; Kokku: 130 154,76 eurot Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: W OÜ (registrikood: xxx; asukoht xxx); Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Indrek Leppik, vandeadvokaat K Mägi ja vandeadvokaat Maris Alt (Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal; epost: ee_menetlus@pwc.com); Kostja I: K K (isikukood: xxx; elukoht xxx); Kostja II: A K (isikukood: xxx; elukoht xx); Kostja III: P L (isikukood: xxx; elukoht xxx); Kostja IV: K G (isikukood: xxx; elukoht xxx); Kostja V: K K J (isikukood: xxx; elukoht xxx); Kostja VI: R L (isikukood: xxx; elukoht xxx); 1 2-21-2406 Kostja VII: C V (isikukood xxx; elukoht xxx); Kostjate lepingulised esindajad: vandeadvokaat Kadri Härginen ja vandeadvokaadi abi Gerli Helene Gritsenko (Advokaadibüroo Sorainen AS; e-post: kadri.harginen@sorainen.com; gerli.gritsenko@sorainen.com). Asja läbivaatamine 01.11.2021 kohtuistung hageja lepinguliste esindajate vandeadvokaatide Indrek Leppiku ja K Mägi ning kostjate lepinguliste esindajate vandeadvokaat Kadri Härgineni ja vandeadvokaadi abi Gerli Helene Gritsenko osavõtul RESOLUTSIOON 1. Jätta rahuldamata kostjate 15.11.2021 taotlus 01.11.2021 istungiprotokolli parandamiseks. 2. Rahuldada hagi osaliselt. 3. Tuvastada K Ka, A K, P Li, K Gi, K K Ji, R L ja C Vi poolt W OÜ-le 15.01.2021 esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse tühisus. 4. Jätta hagi rahuldamata töölepingute lõpetamise nõudes

§ 107lg 2 alusel.

5. Lugeda K Ka, A K, P Li, K Gi, K K Ji, R L ja C Vi ning W OÜ vahel sõlmitud töölepingud lõppenuks 07.02.2021

§ 85lg 1 ja § 98 lg 1 alusel.

1. Jätta vastuhagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
2. Jätta hagiga seotud hageja menetluskulud 75% ulatuses võrdselt kostjate kanda ning 25% ulatuses hageja enda kanda.
3. Jätta vastuhagiga seotud hageja menetluskulud võrdselt kostjate kanda ning kostjate menetluskulud kostjate endi kanda.
4. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
5. Hagiavaldusest nähtub, et W OÜ (hageja) ja K K (kostja 1) sõlmisid 22.12.2017 2 2-21-2406 töölepingu, mille kohaselt kostja 1 asus tööle arhitekti ametikohal. Hageja ja A K (kostja 2) sõlmisid töölepingu
6. a ning kostja 2 asus hageja juurde tööle 13.12.
7. a. Hageja ja P L (kostja 3) sõlmisid 22.12.2017 töölepingu, mille kohaselt asus kostja 3 tööle äriarendusjuhi ametikohal. Hageja ja K G (kostja 4) sõlmisid 18.12.2017 töölepingu, mille kohaselt asus kostja 4 tööle tarkvara arendaja ametikohal. Hageja ja K K J (kostja 5) sõlmisid 08.03.2020 töölepingu, mille kohaselt asus kostja 5 tööle Manager of Operations (Range team) ametikohal. Hageja ja R L (kostja 6) sõlmisid 17.04.2020 töölepingu, mille kohaselt asus kostja 6 tööle süsteemiinseneri ametikohal. Hageja ja C V (kostja 7) sõlmisid 19.06.2020 töölepingu, mille kohaselt asus kostja 7 tööle Head of Capacity Building ametikohal.
8. 09.10.2018 asutas hageja tolleaegne juhatuse liige M R W grupi nõusolekul W grupi huvides äriühingu W C OÜ (registrikood xxx, praeguse ärinimega R C T OÜ, edaspidi ka R CT vt lisa 7). Hageja tolleaegse juhatuse liikme M Ri nimel pidi R CT enamusosalus olema ajutiselt ning M R kohustus enamusosaluse (80 %) andma tasuta üle hagejale või hageja nimetatud kolmandale isikule.
9. Veebruaris ja märtsis 2020 võõrandas R CT formaalne enamusosanik M R kostjale 1, kostjale 2, kostjale 3 ja kostjale 4 osa R CT osast.
10. 02.12.
11. a esitas M R töölepingu ülesütlemise avalduse selliselt, et M Ri viimaseks tööpäevaks oli 01.01.
12. a.
13. 08.01.2021 esitasid kostjad korralised töölepingu ülesütlemisavaldused, mille kohaselt oleks kostjate viimane tööpäev olnud 07.02.
15. 09.02.2021 oleksid kostjad pidanud oma tööülesannete täitmise käigus läbi viima olulise ning suuremahulise küberharjutuse CX 10, mida ei saanud läbi viia teised hageja töötajad. Kostjad ütlesid töölepingud üles selliselt, et töölepingud lõppeksid vahetult enne suuremahulist küberharjutust. Hagejale teadaolevalt oli kostjate eesmärgiks asuda kohaselt pärast töölepingute lõppemist tööle R CT-s, kus formaalselt on enamusosanikuks M R.
16. 11.01.
17. a korraldas hageja oma kahe tiimi töötajatega (Range tiim, mille moodustavad kostjad, ja AMS tiim) WebExi vahendusel koosoleku, kuna tundis, et hageja töötajad võivad tegutseda väärinformatsioonist ajendatuna ega ole teadlikud tegelikest asjaoludest seoses hageja, M Ri ning R CT vaheliste suhetega. Hageja juhatuse liige M G ja W grupi president T F selgitasid 11.01.
18. a koosolekul, et hageja ning M Ri vahel ei ole saavutatud kokkulepet seoses R CT osaluse võõrandamisega. Lisaks selgitas W grupi president T F, et kui kostjad lähevad R CT-sse üle enne, kui on lahendatud enamusosaluse hagejale võõrandamise või hagejale enamusosaluse kaotuse kompenseerimise küsimus, võivad töötajad end teadmatusest ning kogemata asetada positsiooni, kus nad olema ei peaks, ning võivad endalegi teadmata olla seotud tegevusega, mis ei piirdu üksnes tsiviilõigusliku hinnangu andmisega, vaid omab ka karistusõiguslikke tagajärgi.
19. 11.01.2021 pärast koosolekut tegi L D (tiimijuht) hageja personalijuhile A K ettepaneku korraldada järgmisel päeval koosolek Range tiimi ja AMS tiimi töötajatega, et anda töötajatele võimalus küsida täiendavaid küsimusi, mis neil võisid tekkida seoses 11.01.2021 koosolekuga.
20. 3 2-21-2406 12.01.2021 osales hageja personalijuht L Di kutsel koosolekul Range tiimiga ja AMS tiimiga, et selgitada töötajatele vajaduse korral täiendavalt tekkinud olukorda ja võimaldada töötajatel küsida täiendavaid küsimusi. Lisaks rääkis hageja personalijuht A K 12.01.2021 Range tiimi ja AMS tiimi 13 töötajaga (kokku töötab Range tiimis ja AMS tiimis 17 töötajat) personaalselt 11.01.2021 koosolekul arutatud teemadel.
21. 14.01.2021 saatis L D Range tiimile e-kirja, milles palus kaaluda Range tiimi töötajatel lõpetada kokkuleppel hagejaga töösuhe ühe nädala võrra hiljem kui algselt planeeritud, s.o. 15.02.2021, et viia läbi oluline ning mahukas küberharjutus. Arutamaks võimalikku töösuhte pikendamist, korraldas L D Range tiimiga koosoleku, milles osales ka hageja personalijuht. Koosolek möödus rahumeelselt ning ükski kostjatest ei välistanud töösuhte ühe nädala võrra hiljem lõpetamise võimalust. Vastupidi, kostjad lubasid kaaluda hageja ettepanekut.
22. 15.01.2021 esitasid kostjad hagejale üllatuslikult sisuliselt identsed avaldused töölepingu erakorraliseks üles ütlemiseks

§ 91lg-te 1 ja 2 alusel, mille kohaselt oli kostjate viimane tööpäev 15.01.2021.

Pärast avalduste esitamist ei ole kostjad enam tööle tulnud.

1. 15.01.2021 saatis kostja 7 e-kirja hageja juhatuse liikmele M Gile arutamaks, kuidas avalikustada tema töökoha muudatus. 20.01.2021 saatis kostja 7 M Gile e-kirja, millega teavitas hageja juhatuse liiget, et nagu ta on juba välja toonud varasemalt, on ta valmis toetama E projekti.
2. 28.01.2021 tegi hageja kostjatele ettepaneku lõpetada asi kompromissiga kohtuväliselt. Hageja märkis oma kirjas kostjatele, et hageja hinnangul puudub kostjatel alus tööleping erakorraliselt üles öelda. Kõik kostjad väljendasid soovi asuda kompromissi läbirääkimistesse, välTaks kohtuvaidlust, kuid ei teinud omapoolseid sisulisi ettepanekuid.
3. 08.02.2021 saatis hageja kostjatele kompromissiettepanekud. Kuivõrd töölepingu ülesütlemise aluse vaidlustamise tähtaeg oli lähenemas, millest tulenes ka ajasurve, esitas hageja oma ettepaneku hageja juhatuse liikme allkirjaga.
4. 08.02.2021-10.02.
5. a toimus küberharjutus CX10, mille teostas R CT. Asjaolu, et küberharjutuse CX10 läbiviimine võis olla planeeritud R CT kaudu juba ajal, mil kostjad töötasid hageja juures, kinnitab see, et küberharjutuse CX10 eelarve oli kostjate poolt hageja juures töötamise ajal markeeritud juba R CT logoga.
6. 10.02.
7. a vastasid kostjad hageja ettepanekule eitavalt (lisad 50, 51, 52, 53, 54, 55 ja 56).
8. Kostjatel puudusid alused töölepingute ülesütlemiseks. Kostjad on töölepinguteülesütlemisavaldustes toonud välja, et ütlevad töölepingud erakorraliselt üles 11.01.2021 WebExi koosoleku tõttu. Kostjad heidavad hagejale töölepingu ülesütlemisavaldustes ette järgmisi asjaolusid:  grupi finantsjuht T F olevat ähvardanud koosolekul osalevaid töötajaid kriminaalsüüdistustega erinevate kuritegude toimepanemises või erinevate kuritegude toimepanemisele kaasaaitamises koos oluliste tsiviilõiguslike kahjunõuetega, kui töötajad lahkuvad lõpetavad töösuhte hagejaga ja liituvad R CT-ga või teevad koostööd selle juhatuse liikme M Riga;  kostjad tundsid end WebExi koosoleku ajal solvatult ja patroneerituna, samuti tundsid kostjad, et neid on ähvardatud ja süüdistatud ilma põhjuse ja põhjenduseta; 4 2-21-2406  kostjate hinnangul rikkusid koosolekul kasutatud toon ja viis, kuidas töötajaid WebExi koosolekul koheldi, samuti ebaõiged ja põhjendamatud süüdistused, tööandja lojaalsuskohustust;  kostjad on seisukohal, et ähvardused, süüdistused ning kostjate võimalikuks kurjategijaks nimetamine kahjustavad kostjate head nime;  pärast WebExi kohtumist tundsid kostjad end töökohal psühholoogiliselt äärmiselt ebakindlalt ja ebaturvaliselt ning kogesid kõrget stressi taset, mis mõjutavat nende tervist. Hageja ei nõustu töölepingu ülesütlemisavaldustes toodud alusetute süüdistuste ning etteheidetega hagejale. Samuti on hageja seisukohal, et kostjad ütlesid töölepingud üles alusetult otsitud põhjendustel, et võimalikult kiiresti asuda tööle R CT-s. Käesoleval juhul ei esine

§ 91lg 2 p-des 1-3 sätestatud asjaolusid.

Ülesütlemise aluseks peavad olevad põhjused olema küllalt olulised, et töösuhte jätkamine ei ole enam võimalik. Antud juhul selliseid objektiivseid olulisi põhjuseid ei esinenud.

1. Hageja seaduslik esindaja ega W grupi president ei ähvardanud 11.01.2021 koosolekul kostjaid. 11.01.2021 koosoleku eesmärgiks oli teavitada hageja töötajaid, et hageja, M R ega R CT ei ole ikka veel saavutanud kokkulepet R CT enamusosaluse hagejale võõrandamises või hagejale enamusosaluse kaotuse eest adekvaatse hüvitise tasumises. Ka varasematel hageja koosolekutel on räägitud sellest, et osa hageja äritegevusest viiakse tulevikus üle R CT-sse. Seega ei olnud R CT-ga seonduv töötajate jaoks uus informatsioon. Samas oli hageja 08.01.2021 kostjate poolt esitatud töölepingu ülesütlemisavalduste tõttu arvamusel, et hageja töötajatel võib olla antud väärinformatsiooni läbirääkimiste sisu ja seisu kohta. Hagejal tekkis kahtlus, et hageja töötajad võivad olla saanud M Rilt (R CT formaalselt enamusosanikult ning juhatuse liikmelt) ebaõiget informatsiooni läbirääkimiste sisu ja seisu kohta R CT osaluste hagejale ja töötajatele võõrandamisega seoses. Hageja tundis endal kohustust informeerida oma töötajad tegelikust olukorrast, vältimaks, et töötajad tegutsevad väärinformatsioonist ajendatuna ning teevad otsuseid, mille sisu ja mõju nad tegelikult sellel hetkel ei hooma. Asjaolule, et töötajad tegusesid M Rit järgides, viitas see, et kostjad ütlesid töölepingu korraliselt üles kõik samal päeval (vt p 11) seejärel, kui M Ri tööleping hagejaga oli lõppenud. Hageja pidas vajalikuks korraldada 11.01.2021 koosolek, mille käigus selgitatakse töötajatele, et kokkulepet ei ole saavutatud ning see on oluline, kuna R CT kaudu tegutsema hakkamisel ilma kokkuleppeta võivad töötajad asetada enese teadmata end positsiooni, mida nad ei oleks tahtnud ning millest neil ei olnud aimugi. Hageja juhatuse liige ega W grupi president ei ähvardanud koosolekul ühtegi töötajat. Küll aga andis W grupi president koosolekul töötajatele teada, millised võivad olla potentsiaalselt nende käitumise tagajärjed, kui nad ei tea tegelikku olukorda ning lõpetavad töösuhte hagejaga enne kui hageja on saavutanud M Riga kokkuleppe R CT osaluse üleandmise või adekvaatse hüvitise maksmise osas. Hageja hoolis oma töötajate huvidest ning soovis anda töötajatele informatsiooni läbirääkimiste seisu kohta ning võimaldamaks töötajatel teha teadvustatud otsus, andes töötajatele võimaluse oma käitumist vastavalt avaldatud informatsioonile juhtida ning vältida võimalikke negatiivseid tagajärgi. Asjaolu, et tööandja annab oma töötajatele teada, et tööandja kavatseb seista oma õiguste eest (sh vajadusel kohtu vahendusel), kui hagejale lubatud olulist varalist hüve (80 % R CT osakapitalist) ei anta hagejale üle ega kompenseerita selle väärtust, ei saa lugeda töötajate ähvardamiseks. 5 2-21-2406 Kostjad heidavad hagejale ette, et koosolekul kasutatud toon ja viis rikkusid tööandja lojaalsuskohustus. Kostjate väide ei vasta tõele. Hageja juhatuse liige ning W grupi president olid koosolekul sõbralikud ja rahulikud, kumbki esindajatest ei tõstnud kordagi koosoleku jooksul häält. Samuti ei olnud hageja esindajate toon ründav vms, vaid hageja esindaja selgitas rahulikult Range ning AMS tiimi liikmetele, milline on praegune olukord ja mis võib olla M Ri või ka tema kaasosaliste (kui neid on) tegevuse õiguslikud tagajärjed. Seega ei saanud koosolekul kasutatud toon rikkuda tööandja lojaalsuskohustust. Samuti heidavad kostjad hagejale ette, et hageja kahjustas nende head nime. Kostjate väide ei vasta tõele. Hageja esindajad ei kahjustanud koosolekul kellegi head nime. Mitte kedagi ei toodud nimeliselt välja ega nimetatud kurjategijaks vms. Hageja ei saa sinna midagi parata, kui keegi tundis end puudutatuna või rünnatuna, kui olukorda selgitati rahulikult ning objektiivselt. Asjaolu, et kostjad tundsid end väidetavalt halvasti või rünnatuna, võib hageja hinnangul viidata hoopis asjaolule, et kostjad on koos M Riga planeerinud R CT enamusosaluse hagejale üle andmata jätmist, kuid ei ole varasemalt arvestanud võimalike negatiivsete õiguslike tagajärgedega, mida see endas kätkeda võib. Samuti võisid kostja mõista, et nende tegevus ei ole eetiline, ning see pani neid halvasti tundma. Lisaks heidavad kostjad hagejale, ette, et hageja olevat neid süüdistanud ilma põhjuse ja põhjenduseta. Kostjate etteheide ei vasta tõele. Esiteks ei ole hageja kostjaid süüdistanud. Teiseks W grupi president selgitas koosolekul, milline on läbirääkimiste hetkeolukord ning miks R CT-ga liitumine võib töötajatele teoreetiliselt kaasa tuua tsiviil- või karistusõigusliku vastutuse. Isegi, kui kostjatel on teine nägemus tekkinud olukorrast või hageja õigustest seoses R CT-ga, siis ei tähenda see, et hageja oleks kostjaid süüdistanud või et hageja ei ole oma seisukohti põhjendanud. Koosoleku lõpus võttis W grupi president koosolekul räägitu kokku ning rõhutas, et räägitu ei puuduta otseselt töötajaid. Lahenduse leidmine on hageja juhatuse liikme, W grupi presidendi ja M Ri ülesanne. Grupi presidendi soov oli, et töötajad jätkaksid oma igapäevast tööd, nagu nad poleks töölepingu ülesütlemisavaldusi esitanud.
2. Kostjad ei hoiatanud hagejat ega öelnud töölepinguid erakorraliselt üles vahetult pärast töölepingute väidetavat rikkumist hageja poolt. Võttes arvesse, et kostjad ei öelnud töölepingut erakorraliselt üles kohe pärast 11.01.2021 koosolekut, vaid alles 15.01.2021, ei ole ka eluliselt usutav, et 11.01.2021 koosolek oleks avaldanud kostjatele sellist mõju, nagu kostjad ülesütlemisavaldustes väidavad, ning et hageja oleks töölepingut rikkunud selliselt, et kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Kui hageja väidetav rikkumine oleks olnud kostjate jaoks oluline, ei oleks kostjad viivitanud töölepingu erakorralise ülesütlemisega veel 4 päeva (s.o. kuni 15.01.2021), vaid oleksid töölepingu öelnud üles hiljemalt järgmisel tööpäeval, s.o 12.01.
3. Seejuures arutasid kostjad hageja personalijuhiga veel 14.01.2021 võimalusi lõpetamaks töösuhe ühe nädala võrra hiljem, võrreldes esialgselt planeerituga (vt hagiavalduse p 15). Seega võib järeldada, et 11.01.2021 koosolek ei avaldanud kostjatele sellist mõju, nagu kostjad ülesütlemisavaldustes väidavad, ning tegelikult ei olnud kostjal hageja suhtes ülesütlemisavalduses toodud etteheiteid. Isegi, kui ülesütlemisavalduses toodud etteheited oleksid esinenud, ei ole ükski ülesütlemisavalduses toodud väidetav rikkumine selline, mida hageja ei oleks saanud kõrvaldada, kui kostja oleks hagejat hoiatanud. Seega oleks pidanud töölepingu ülesütlemisele eelnema kostja poolne hoiatus. 6 2-21-2406
4. Lisaks ei ole usutav, et kostjal 7 oli alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, kuna kostja 7 on pakkunud hagejale pärast töösuhte lõppu võimalust jätkata koostööd. Järelikult ei rikkunud hageja töölepingut või ei olnud töölepingu rikkumine kostja 7 jaoks oluline, sest kostja 7 oli valmis jätkama koostööd. Kuivõrd käesoleval juhul ei esinenud

§ 91

lg-tes 1 ja 2 sätestatud asjaolusid, puudus kostjatel alus töölepingud erakorraliselt üles öelda. Järelikult on kostjate poolt 15.01.2021 esitatud ülesütlemisavaldused

§ 104lg 1 kohaselt tühised.

Seetõttu palub hageja lõpetada kostjatega sõlmitud töölepingud

§ 107

lg 2 alusel hageja taotlusel alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral, s.o alates 15.01.

1. a.
2. Hageja palub: tuvastada K Ka, A K, P Li, K Gi, K K Ji, R L ja C Vi poolt W OÜ-le 15.01.2021 esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse tühisus; lugeda W OÜ ja K Ka, W OÜ ja A K, W OÜ ja P Li, W OÜ ja K Gi, W OÜ ja K K Ji, W OÜ ja R L ning W OÜ ja C Vi vahel sõlmitud töölepingud lõppenuks alates 15.01.2021

§ 107

lg 2 alusel; jätta menetluskulud täies ulatuses K Ka, A K, P Li, K Gi, K K Ji, R L ja C Vi kanda.

1. Seonduvalt kostjate vastuväidetega märgib hageja järgmist. Iga mõistliku kõrvalseisja jaoks on selge, et koosoleku õhkkond ega seal edastatud sõnum ei ole hirmutav, alavääristav, ähvardava tooniga, ühegi töötaja head nime või au teotav. Alternatiivselt on kostjate näol tegemist lihtsalt ebamõistlikult tundliku taluvusega töötajatega. Koosolekul avaldatu ei kvalifitseeru ähvardamiseks ega muuks taunitavaks tegevuseks, kuivõrd tegemist oli tsiviliseeritud ja ühiskonnas aktsepteeritud suhtlusega tööandja ja töötajate vahel. Isegi kui töötajad tundsid end koosoleku järgselt häirunult, ei viita see hageja rikkumisele, vaid pigem sellele, et kostjad on käitunud hageja suhtes ebalojaalselt. Samuti on kostjad ebaõigesti väitnud, et hageja eesmärk oli kostjaid ära kasutades koosoleku abil mõjutada hageja ja R C T OÜ, mida esindab M R, vahelisi läbirääkimisi enamusosaluse omandamise küsimuses. Hageja on selgitanud, et koosolek teenis töötajate informeerimise eesmärki. Kostjate väidete pinnalt jääb ebaselgeks, kuidas saabki hageja töötajate kaudu mõjutada läbirääkimisi hageja ja kolmanda isiku vahel.
2. Tööandja ei saa töötajatele kätt ette panna, kui töötajad soovivad tööandjat vahetada. Mis muudab käesoleva vaidluse eriliseks, on asjaolu, et R T OÜ ei ole kolmas hageja suhtes neutraalne äriühing, kuhu tööle asuda, vaid äriühing, mille enamusosalus ja majandustegevus on usalduse kuritarvitamisega hagejalt üle võetud. AMS ja Range tiimile ei olnud saladuseks, et hageja peab M Riga läbirääkimisi C Range äriliini väljaviimiseks. AMS ja Range tiim ootasid jagunemist. Olukorras, kus M R teatas avalikult, et R C T OÜ on tema äriühing ning ta hakkab selle kaudu tegutsema, võis hageja töötajatele jääda ekslik mulje, et jagunemiseks on saavutatud kokkulepe. Sellises olukorras oli tööandja kohustuseks selgitada oma töötajatele, et jagunemist ei ole toimunud ning praegusel juhul võib M Ri tegevus olla kvalifitseeritav kuriteona.
3. Hageja ei ole kostjaid ähvardanud nende vastu kriminaal- ja tsiviilasjade algatamisega ega kohelnud töötajaid alavääristavalt. Kostjate tõlgendus koosolekul avaldatust on ebaõige, moonutatud ja utreeritud. Ühegi koosolekul osalenud isiku au ja head nime ei ole rikutud ega inimväärikust alandatud. Õiguskirjanduses on leitud, et kuigi au teotamine võib aset leida ka üksikute isikute vahel, on „hea nime ehk maine riive eelduseks head nime teotava teo tegemine üldsust kaasaval viisil laia avalikkuse ees, näiteks meedias“. Antud juhul toimus koosolek suletud ringis hageja töötajatele, mis oli suunatud vaid Range16 ja AMS 7 2-21-2406 tiimile, kes ühiselt moodustasid küberoperatsioonide meeskonna. Tegemist ei olnud laiemale avalikkusele andmete avaldamisega. Samuti ei antud konkreetselt ühegi koosolekul osalenud isiku tegevusele hinnangut ega kasutatud ühegi kostja kohta ebakohaseid väljendeid. Seega on välistatud, et kellegi head nime oleks rikutud ja inimväärikust alandatud. Koosoleku korraldamine ja seal kostjatele avaldatud informatsiooni esitamine põhines reaalsetel faktilistel asjaoludel. Kuivõrd hageja ei ole ebaõigeid faktiväiteid esitanud ning koosoleku salvestiselt on ilmselgelt näha, et ta ei teinud seda ka alandaval või ebasündsal viisil, ei saanud koosolekul viisakalt avaldatud tõene teA mitte kuidagi kostjate mainet kahjustada.
4. Kostjate töökeskkond ei olnud vaenulik. Kostjad on väitnud, et hageja olevat lubanud käituda oma teistel töötajatel kostjatega ähvardavalt (vt kostjate vastuse p 27) ja kostjad pidid töötama „vaenulikus töökeskkonnas, kus on pidevalt teemaks nende kriminaalvastutus“ (vt kostjate vastuse p 45). Mõlemad eeltoodud väited on selgelt ebaõiged ning täielikult tõendamata. Esiteks, hageja teised töötajad ei ole käitunud kostjate suhtes ähvardavalt vms. Teiseks, kindlasti ei oleks hageja sellist käitumist lubanud. Kolmandaks, hageja teised töötajad, kes ei kuulunud küberoperatsioonide meeskonda, isegi ei teadnud 11.01.2021 koosoleku sisu. Neljandaks, tulenevalt Covid-19 pandeemiast ei pidanud kostjad viibima kontoris ega ka puutuma teiste hageja töötajatega kokku. Töötajatel oli soovitatud töötada kodukontoris. Viiendaks, isegi kui Range tiimi liikmed käisid kontoris, töötasid nad kõik teistest hageja töötajatest eraldi büroopinnal, millel oli eraldi sissepääs. Range tiim oli Range tiimi enda soovil füüsiliselt hageja teistest töötajatest eraldatud.
5. Hageja ei ole kostjaid täiendavate koosolekutega ahistanud. Jääb ebaselgeks, kuidas on tööandja vastutulelikkus ja töötajate täiendav informeerimine – kui töötajatel on soov esitada küsimusi – ahistav. Täiendavaid koosolekuid ei kutsunud kokku ei hageja personaliosakond, juhtkond vms, vaid Range tiimiga lähedases suhtes olnud küberoperatsioonide meeskonna juht L D, kes on ise R C T OÜ kaasosanik koos kostjatega 1-
6. Kolmandaks, keegi ei ole olnud kohustatud osalema ühelgi 11.01.2021 koosolekule järgneval koosolekul. 12.01.2021 koosolekul ei pidanudki Range tiimi liikmed üleüldse osalema. See oli L Di selgituste kohaselt suunatud eelkõige just küberoperatsioonide meeskonnast ühele osale, mille moodustas AMS tiim, kuna nendel on lühem ajalugu ning neil võib olla raskem mõista koosolekul avaldatud seisukohti (vt hagiavalduse lisa 17).
7. Hageja ei ole sundinud kostjad enda juurde tööle jääma. Kostjad väidavad, et „hageja üritas kostjaid sundida jätkama hageja juures töötamist läbi 11.01.2021 koosolekul tehtud ähvarduste“. Samuti väidavad kostjad, et hageja kasutas ebaväärikaid meetodeid kostjate ümberveenmiseks, et enda äririske maandada (vt kostjate vastuse p 55). Lisaks on kostjad väitnud, et hageja sõnul tuleb neil jätkata töösuhet hagejaga (vt kostjate vastuse p 61). Kostjate väited on ebaõiged ning täielikult tõendamata. Hageja ei ole avaldanud ei otseselt ega kaudselt ühtegi kostjate esitatud väidet. Sellist „sundimist“ ei saa välja lugeda ka ühestki kostjate viidatud koosoleku kohta esitatud tsitaadist (vt kostjate vastuse p 61 loetelu). Koosolekut tulev vaadelda tervikuna mitte rebida üksikuid lauseid kontekstist välja. Hageja ei saaks ühtegi töötajat vastu nende tahtmist kinni hoida. Kui töötaja soovid lahkuda, on see töötaja õigus. Kostjad on õigesti märkinud, et töötaja saab vabalt pärast 30 päeva ette teatamist töölt alati lahkuda. Samuti andis hageja kostjatele võimaluse korraline ülesütlemisavaldus tagasi võtta, kui neil peaks olema soov jätkata tööd hageja juures.
8. Hageja ei kasutanud kostjaid ära läbirääkimiste mõjutamiseks. Esmalt, R C T OÜ 8 2-21-2406 enamusosaluse võõrandamise küsimus ei puudutanudki otseselt kostjaid, kuid võimaldas neil mõista sellega kaasnevate võimalike tagajärgede tõsidust, millesse kostjad võisid tahtmatult sattuda. Tegemist ei ole kostjatele ebavajaliku informatsiooni esitamisega nagu kostjad oma vastuse p-s 57 väidavad. Asjaolu, et kostjad olid esitanud korralised ülesütlemisavaldused ja pidid seega niikuinii hageja juurest lahkuma, just tingiski vajaduse kostjatele M Ri, R C T OÜ ja hagejaga seotud temaatikat avada ja selgitada. Koosolek teenis seega vaid ühte eesmärki – kaitsta töötajate huve, et nad kogemata ega teadmatusest endale rutakalt kahjulikke otsuseid vastu ei võtaks. Kostjad ei ole kunagi osalenud hageja ja R C T OÜ vahelistes läbirääkimistes. Kõik koosolekul kirjeldatud asjaolud olid M Rile teada. Hageja ei avaldanud koosolekul R C T OÜ ja M Ri jaoks mingeid uusi fakte, mis oleksid saanud M Rini kostjate vahendusel jõuda, vaid üksnes kirjeldas enamusosalusega seotud problemaatikat. Seega on asjakohatud kostjate oletused M Ri mõjutamiseks.
9. Kostjate väited hageja väidetavasse lugupidamatusse suhtumisse kostjatesse on ebaõiged ja asjakohatud. Esiteks, kostjate väited on asjakohatud ainuüksi põhjusel, et sündmused, millega kostjad üritavad põhjendada lugupidamatut suhtumist, toimusid oluliselt hiljem pärast 11.01.2021 koosolekut ega oma mistahes seost 11.01.2021 koosolekuga. Ometi on kostjate väidete kohaselt just 11.01.2021 koosolek see, mille järgselt oli neile vastuvõetamatu jätkata hageja juures töötamist. Teiseks, kostjate väited on ilmselgelt ebaõiged ka seetõttu, et kostja pakkus 11.01.2021 koosolekul välja, et kostjad võivad (kui neil on vastav soov) jätkata töötamist hageja juures, hoolimata töölepingu ülesütlemisavaldustest. Hageja ei eeldanud ega teadnud, et kostjad on tõenäoliselt M Riga kokku mänginud. Kolmandaks, kostjate väited seoses töölepingute ülesütlemise vaidlustamisega ühes menetluses on samuti asjakohatu. Hagejal ei ole olnud kohustust vaidlustada töötajate töölepingus kõik eraldi menetluses. See oleks menetlusökonoomselt põhjendamatu ning selges vastuolus ka TsMS § 207 lg 1 p-s 3 sätestatuga. Neljandaks, juba üksnes asjaolu, et hageja ei ole asunud aktiivselt realiseerima leppetrahvinõudeid ega kahju hüvitamise nõudeid, vaid kasutab neid üksnes menetluslikult alternatiivselt tasaarvestamiseks kinnitab, et hageja eesmärgiks ei ole oma endiste töötajate vastu hagisid esitada ega neid menetlustega koormata. Käesoleva kohtumenetluse oli hageja sunnitud alustama vastu tahtmist ning üksnes selleks, et vältida olukorda, kus õigusliku aluseta esitatud ülesütlemine muutub

§ 105

lg 2 alusel kehtivaks ning hageja vastu võiks esitada sellest tulenevalt nõudeid.

1. On märkimisväärne, et suurem osa küberopertsioonide meeskonnast (Range ja AMS tiim ühiselt) ei tundnud ennast koosolekul ähvardatuna ega alavääristatuna. Üksnes Range tiim, kellest enamus on R C T OÜ osanikud, on esitanud vastavad kummalised väited. 11.01.
2. a koosolekul osales kokku 17 hageja töötajat: nii kostjad kui ka AMS tiimi töötajad. Tuginedes ähvardamisele, ütlesid töölepingud erakorraliselt üles vaid kostjad. Ülejäänud koosolekul osalejad ennast alavääristatult ei tundnud ning seetõttu ka töölepinguid 11.01.2021 koosolekule viitavalt korraliselt ega erakorraliselt üles ei öelnud.
3. Kuna kostjad asusid kohe pärast hagejast lahkumist tööle R C T OÜ-s, on selge, et väidetavale ähvardusele ja alandamisele tuginemine oli kõigest otsitud põhjus töökoha vahetamiseks.
4. Kostjad ei ole esitanud vastavasisulisi tõendeid, miks neil kulus ligi neli päeva ülesütlemisavalduste esitamiseks ja kas nad on professionaalidelt nõu küsinud. Kuivõrd kostjate ülesütlemisavaldused on sisuliselt identsed, on igati tõenäoline, et kostjad arutasid nende sisu ühtse tiimina läbi, et see kooskõlastada ja võimalikult kiiresti R C T OÜ-sse 9 2-21-2406 tööle asuda. Samuti on saab ülesütlemisavalduse koostada mõne tunniga. Seega on kostjate väited ülesütlemisavalduse esitamise tähtaja mõistlikkuse kohta ebaõiged ja tõendamata.
5. Seonduvalt 12.01.2021 koosolekul avaldatuga märgib hageja, et A K on hageja personaljuht ning ta peabki töötajatega suhtlema, kuulama töötajad ära, olema sõbralik ning kui töötajatel on küsimusi, andma neile vastused. Hageja personalijuht ei peagi ümber lükkama juhtkonna ning omaniku tasandilt tulnud seisukohti ega sõnumeid. Samuti ei pea ta ümber lükkama midagi, mida toimunud ei ole. 12.01.2021 koosolekul A K empaatilist ja töötajate probleemidele lahendusi leidvat suhtumist ei saa tõlgendada selliselt, et ta möönis 11.01.2021 koosolekul kostjate ähvardamist. Püüdlused töötajatega suhelda ja keerulisena tunduvas olukorras nende küsimustele vastata ongi personalijuhi töö ning A K poolt 12.01.2021 koosolekul läbivalt avaldatud väited üksnes kinnitavad seda. A K väljendas 12.01.2021 koosolekul, et tal on tekkinud olukorra pärast kahju. Tuleb arvestada tausta, et M R ja/või L D on AMS ja/või Range tiimi liikmetele juba nende hagejasse värbamisel avaldanud, et peagi saavutatakse kokkulepe, Range tiim eraldub ning nad hakkavad peagi tegutsema R CT kaudu. Seda ei toimunud, kokkulepet ei saavutatud, kuid töötajad olid esitanud töölepingu ülesütlemisavaldused. Avalduse esitamine on kujundusõigus, millega kaasnevad automaatselt õiguslikud tagajärjed. Töötajad ei saa ise avaldusi olematuks teha, selleks on vaja tööandja ja töötaja kokkulepet. Seega olid töötajad sattunud ebavajalikku juriidilisse olukorda ning A K väljendaski, et tal on sellest kahju. A K väljendas 12.01.2021 koosolekul, et hoolimata töötajate poolt avalduste esitamisest, ei ole hageja kui tööandja kellegi peale pahane või kuri ning käsitleb kõiki töötajaid, sh ka neid, kes on esitanud lahkumisavalduse või on kavatsenud seda teha, enda töötajatena. Samuti väljendas A K, et hageja on AMS ja Range tiimi alati käsitlenud enda töötajatena.
6. 14.01.2021 koosolek kinnitab erakorralise ülesütlemise aluse puudumist. 14.01.2021 koosolekut ei ole hageja ise algatanud, vaid selle korraldas L D, kes ei kuulu kostja juhtkonda ega personaliosakonda, vaid on ise üks Range tiimiga lähedases suhtes olnud küberoperatsioonide meeskonna juht ja R CT osanik, kes pidi ise liituma R CT-ga (suure tõenäosusega on ka liitunud). Hageja kordab enda varasemalt väidetut, et L D on isik, kes suhtles hageja juhtkonnaga ning uuris võimalusi, kuidas lahkuv Range tiim saaks ikkagi CX10 harjutuse, milleks Range tiim oli juba kuid harjutanud, läbi viia (vt hageja 09.06.2021 seisukoha p-d 68-73 ja hagiavalduse lisa 18). Seega on vale jõuda järeldusele, et 14.01.2021 koosolek oli üks hageja viisidest oma töötajaid ahistada ja sundida neid hageja juurde tööle jääma. 14.01.2021 toimunud koosolek kulges rahulikult, kus nii A K kui ka koosolekul osalenud kostjad näitasid üles solidaarsust, mõistvat suhtumist ja üksteise õiguste austamist. Koosolekul esitas A K hageja juhtkonna initsieeritud ettepaneku kostjatega töösuhet pärast korralise ülesütlemise tähtaja möödumist nädala võrra pikendada. A K selgitas, et kostjad on ainukesed hageja töötajad, kes oleksid suutelised 08.02.2021-10.02.2021 planeeritud küberharjutust läbi viima. Seetõttu palus ta juhtkonna soovil kostjatel kaaluda töölepingu pikendamist. A K viitas ka õiguslikele alustele, mis sellist töösuhte pikendamist võimaldavad –

§ 85lg 1 ja § 79.

Koosolekul jäi kõlama kinnitus, et töötajad jäid kokkuleppe sõlmimist töölepingu pikendamise kohta ootama koosolekule järgneva nädala jooksul. Küll aga vajasid kaks töötajat veel mõtlemisaega ning A K väljendas sellise soovi suhtes täielikku mõistmist. Kuivõrd koosolekul jäi õhku tõsikindel indikatsioon soovist töösuhet pikendada ja küberharjutus läbi viia, tulid hagejale järgmisel päeval esitatud ülesütlemisavaldused üllatusena. Kui koosolekul jääb kõlama lubadus sõlmida järgmisel nädalal töölepingu 10 2-21-2406 pikendamise kohta kokkulepe ja osad töötajad lubavad selle üle veel mõelda, siis ei anna see mingilgi määral alust väita, et töösuhte jätkamine tundus poolte jaoks võimatu.

1. Kostjad on ebaõigesti ja meelevaldselt püüdnud kirjeldada 11.01.2021 koosolekul öeldu tõsidust sellega, et töötajatel paluti 11.01.2021 koosoleku sisu käsitada konfidentsiaalsena (vt kostjate 17.09.2021 seisukoha p 24). 11.01.2021 koosolekul avaldati kostjatele ja AMS tiimi liikmetele, et hageja, M Ri ja R CT vahel on tekkinud erimeelsused ning et M R kui hageja pikaaegne juhtivtöötaja ei täida kokkuleppeid ning üritab R CT enda kasuks pöörata, jättes hageja ilma mistahes kompensatsioonist. Just see on asjaolu, mida sooviti hoida küberoperatsioonide tiimi sees ning konfidentsiaalsena. Loodeti, et erimeelsused õnnestub ära lahendada enne, kui erimeelsused avalikuks tulevad ning hageja juhatus peab avalikult hakkama positsiooni võtma. Seega on ebaõige ja meelevaldne kostjate seos 11.01.2021 koosoleku konfidentsiaalsuse osas. Kostjate töölepingutes sisaldub punkt 9.1, mille kohaselt kohustub töötaja hoidma saladuses töösuhtega seotud asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi. Hageja juhib tähelepanu, et ettepaneku hoida infot salajases tegi AMS ja Range tiimi (küberoperatsioonide tiimi) juht L D, kes on ühtlasi ise R CT osanik ja kes oli ka ise kavatsenud asuda R CT-sse tööle (tõenäoliselt on ka asunud sinna tööle). Seejuures ei olnud eesmärgiks hoida saladuses mitte üksnes 11.01.2o21 koosolekul avaldatut (hageja, M Ri ja R CT vahel on erimeelsused ning et M R ei täida kokkulepet) või seal räägitud, vaid asjaolu, et kogu Range tiim korraga esitas 08.01.2021 lahkumisavaldused. Seejuures selgitas L D, et on juba varasemalt korduvalt kirjutanud Range tiimi liikmetele ja selgitanud vajadust hoida asja (kogu meeskonna lahkumist) saladuses, kuna see tekitab palju küsimusi ja kuulujutte. Samuti selgitas L D, et kõikide asjaolude ja koosoleku saladuses hoidmine on töötajate endi parimates huvides, vältimaks kuulujutuude tekkimist. Seega on R CT osanik ja Range tiimi juht ise pidanud vajalikuks hoida asjaolusid konfidentsiaalsena. Hageja eesmärk Range tiimi kollektiivse lahkumise ning 11.01.2021 avaldatud teabe salastatuna hoidmises seisnes selles, et muude äriliinide tegevus ei saaks takistatud ning ei tekiks asjatut „müra“ olukorras, kus lootis veel M Riga saavutada mõistliku kokkuleppe R CT osas enne, kui asjad avalikuks muutuvad. Samuti võiks see kahjustada kliendisuhtlust ning klientide kindlust selles, kas hageja suudab neile tähtaegselt teenuseid pakkuda. Kostja on esile toonud ka T Fu põhjendused teabe salasatuna hoidmise kohta, mille järgi põhjustaks teabe avalikustamine hageja hinnangul üksnes inimeste, sh klientide, ebaõiget arusaama kujunenud olukorrast ja sunniks juhtkonda tegema avaldusi millegi kohta, milleks ei olda veel valmis terviklikku seisukohta kujundama (vt kostja 17.09.2021 seisukoha p 24.1). Seega oli nii hagejal kui ka kostjatel endil huvi, et kogu Range tiimi lahkumise fakt ja 11.01.2021 koosolekul avaldatud informatsioon hageja, M Ri ja R CT erimeelsuste kohta ei jõuaks veel kolmandate isikuteni.
2. Kostjad väidavad ekslikult, et hageja jaoks oli kostjate tööle mitteilmumine ettenähtav. Hageja jaoks oli töötajate töölt lahkumine erakorralisele ülesütlemisele tuginedes ootamatu. Ebaõige ja asjakohatu on kostjate tuginemine olulisele eksimusele ja väide, et hagejal oli kohustus kostjaid teavitada, et neil on vaatamata erakorraliste ülesütlemisavalduste esitamisele kohustus hageja juures tööd jätkata (vt kostjate 17.09.2021 seisukoha p-d 92-93). Selge on ka see, et

§ 88

lg 2, millele kostjad viitavad ei tulene tööandjale kostjate tuletatud teavitamiskohustust. Säte räägib tööandja algatusel töölepingu erakorralisest ülesütlemisest ja hoiatuste esitamisest enne töölepingu 11 2-21-2406 erakorralist ülesütlemist. Hageja ei ole ühtegi ülesütlemisavaldust esitanud. Seega on

§ 88lg-le 2 tuginemine asjakohatu.

On elementaarne, et tegelikult isikut teavad, et nad peavad tegelikult tööl käima, kui esitavad ilmselgelt alusetu ja otsitud põhjendustel ülesütlemisavaldused. Kostjad on esitanud eriskummalise väite, et kui nad oleksid teadnud, et nad võivad panna toime töölepingu olulise rikkumise tööle mitte tulles pärast 15.01.2021, siis „oleksid töötajad ilmselgelt tööle ilmunud või oma puudumisest nõuetekohaselt teavitanud“ (vt kostjate 17.09.2021 seisukoha p 93). Selline väide on täielikus vastuolus kogu kostjate käsitlusega väidetavast ähvardamisest, jätkuvast töökohal ahistamisest ja hageja juurde tööle jääma sundimisest. HAGEJA VASTUVÄITED VASTUHAGILE

1. Hageja palub vastuhagi jätta rahuldamata. Hageja märgib kokkuvõtlikult, et kostjate ülesütlemisavaldused tuleb lugeda korralisteks ülesütlemisavaldusteks ning kostjate ennetähtaegse töölt lahkumise tõttu puudub neil ka vastuhagis esitatud alternatiivseteks nõueteks õigus. Alternatiivselt teeb hageja endale kuuluvate leppetrahvinõuetega tasaarvestused kostjate nõuetega juhuks, kui kohus peaks leidma, et kostjate ülesütlemisavaldused on erakorralised ja leidma, et kostjatel on hageja vastu hüvitisnõuded (kostjate esmased nõuded). Alternatiivselt teeb hagejale endale kuuluvate kahju hüvitamise nõuetega tasaarvestused kostjate alternatiivsete nõuetega juhuks, kui kohus peaks leidma, et kostjatel on hageja vastu nõuded saamata jäänud töötasu maksmise osas.
2. Kostjatel puudub õigus nõuda

§ 100lg 4 alusel hüvitist.

Kostjate erakorralised ülesütlemisavaldused on tühised. Hageja nõustub kostjate käsitlusega, et kui kohus tuvastab erakorraliste ülesütlemisavalduste tühisuse, kehtivad kostjate 07.01.2021 esitatud korralised ülesütlemisavaldused (vt kostjate vastuse p 79). Seega lõppesid hageja ja kostjate vahelised töösuhted 07.02.2021. 39. Juhul kui kohtu hinnangul on kostjate erakorraliste ülesütlemisavalduste puhul siiski tegemist õiguspäraste ülesütlemistega, on hageja seisukohal, et: 1) kostjatel puudub õigus nõuda

§ 100

lg 4 alusel hüvitist, sh põhjusel, et see oleks vastuolus hea usu põhimõttega; 2) alternatiivselt kuuluvad kostjate hüvitisnõuded vähendamisele; 3) kostja 5, kostja 6 ja kostja 7 nõuded on lõppenud käesolevas menetlusdokumendis sisalduva menetlusliku tasaarvestusega.

1. Kostjatel ei ole 3 kuu töötasu ulatuses hüvitisnõudeks õigust, kuna see on hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõetamatu. Esiteks, asjaolu, et kostjad nõuavad hagejalt seadusjärgses maksimaalses võimalikus ulatuses hüvitisnõuet, mis on töötajatele ette nähtud tööandja olulise lepingu rikkumise korral, on vastuolus hüvitisnõude eesmärgiga. Hüvitise eesmärk on eelkõige toetada töölepingu ülesöelnud töötajat ajaperioodil, mil tal reeglina puudub kindel töökoht ja sissetulek. Seevastu praegusel juhul asusid kostjad kohe pärast erakorraliste ülesütlemisavalduste tegemist tööle R C T OÜ-sse ning neile oli garanteeritud uus töökoht samasuguste tööülesannetega. Samuti on märkimisväärne, et kostjad said R C T OÜ-s samas ulatuses töötasu nagu ka hageja juures töötades. Seega ei toonud töölepingute erakorraline ülesütlemine kostjate jaoks kaasa mitte mingeid olulisi muudatusi töö iseloomu ja töötasu osas. Kostjad 1-4 asusid seejuures tööle äriühingus, mille osanikud nad on. Teiseks, asjaolu, et kostjad asusid kohe tööle R C T OÜ-s, ei olnud juhuslik. Üleminek R C T OÜ-sse oli kostjate kindel plaan ja kavatsus seoses M Ri lahkumisega hageja juurest. 12 2-21-2406 Nimelt oli M Ri viimane tööpäev hageja juures 01.01.2021 (vt hagiavalduse lisa 8). Kostjad esitasid korralised ülesütlemisavaldused nädal aega hiljem, s.o 08.01.2021, ning kõigest neli päeva hiljem, kuid M R tegi 04.01.2021 postituse enda ja R C T OÜ kohta. Seejuures pidi xx-st laekuma R C T OÜ-sse raha ca 2 miljonit eurot 2021 jaanuarisveebruaris (vt lisa 1, p 35). Kostjad olid kindlastit pärast 11.01.
2. a koosolekut (kuid tõenäoliselt siiski juba varem) teadlikud sellest, et M R oli hageja huvides asutatud R C T OÜ ning selle tegevuse ebaseaduslikult üle võtnud. Hageja hinnangul on vastuvõetamatu olukord, kus kostjad saavad kohe pärast erakorralist ülesütlemist jätkata sisuliselt sama tööd sama töötasu eest tööandja juures ja lisaks sellele veel kolme kuu töötasu suurusele vastavat hüvitist samaaegselt. Kolmandaks, hageja juures lõpetas tegevuse C Range äriliini raames tegutsenud ettevõtte, mille loomisse ja parendamisse oli kostja investeerinud miljoneid eurosid (vt eespool p 46 ja lisa 21). R C T OÜ ei ole alustanud tegevust täiesti nullist. R C T OÜ sai praegusel kujul tegevust alustada üksnes seetõttu, et hagejast lahkumise järel alustasid samad töötajad (kostjad), samade projektide (CX10 harjutus, BIS harjutus ning I) elluviimist R C T OÜ juures. Samuti tuleb arvestada, et R C T OÜ-l õnnestus sõlmida AS-i M juhitava konsortsiumiga leping ning saada E kaudu ca 2 miljonit eurot toetust üksnes seetõttu, et hageja tasus jooksvalt kõiki C Range äriliini kulusid, sh ajal, mil C Range äriliini töötajad valmistasid ette I projekti, et selle kaudu rahastus saada. Hageja tegi investeeringuid, et C Range äriliini töötajad areneksid, et nad looksid kliendisuhted, parendaksid tooteid ja teenuseid ja turustaksid neid. Samuti tegi hageja olulises ulatuses kulutusi meeskonna heaolule ja tervisele. Olukorras, kus C Range äriliin on sisuliselt identsel kujul alustanud tegevust R C T OÜ kaudu, sh saavad kostjad 1-4 osanikena sellest tegevusest otsest kasu, on vastuvõetamatu, et hageja peab veel täiendavalt hüvitama kostjatele

§ 100lg 4 alusel mingeid summasid.

Neljandaks, pärast töötajate lahkumist selgus, et töötajad on salvestanud andmed R C T OÜ andmehoidlasse, millele hagejal puudub ligipääs ning kus sisalduvaid andmeid ei ole R C T OÜ-le välja andnud. Ka seda asjaolu tuleb hüvitise suuruse määramisel arvestada. 41. Alternatiivselt, kuulub iga kostja puhul nimetatud hüvitis vähendamisele

§ 100lg 4 teise lause alusel.

Vähendamine on õigustatud samadel argumentidel, mille hageja eelnevalt välja tõi. 42. Alternatiivselt, kui kohus asub seisukohale, et kostjatel on

§ 100

lg 4 alusel nõuded hageja vastu, tasaarvestab hageja kostja 5, kostja 6 ja kostja 7 hüvitisnõudega oma leppetrahvinõuded alljärgnevalt. Praegusel juhul on hagejal kostja 5, kostja 6 ja kostja 7 vastu rahalised nõuded. Samuti on rahalised nõuded esitanud hageja vastu kõik kostjad. Kostjaga 5, kostjaga 6 ja kostjaga 7 on töölepingutes kokku lepitud leppetrahv ärisaladuse hoidmise rikkumise puhuks

§ 22lg 2 tähenduses.

18.01.2021 ei ilmunud kostjad enam hageja juurde tööle, vaid asusid töötama R C T OÜ-s, mil kostjad 5-7 rikkusid hageja ärisaladuse hoidmise kohustust. Kostjad asusid R C T OÜ-s tegelema nii CX10 harjutuse ettevalmistamise kui ka BIS-le harjutuste ettevalmistamisega. Selleks pidid kostjad kasutama neile teadaolevat konfidentsiaalset teAt, mis pärineb hagejalt. Vastasel juhul ei oleks saanud kostjad sellisel kujul jätkata CX10 harjutuse ettevalmistamist ega valmistuda ka BIS harjutuseks. Hageja on esitanud kostjale 5, kostjale 6 ja kostjale 7 03.05.2021 leppetrahvinõuded järgmiselt: 1) kostja 5 vastu on hagejal leppetrahvinõue kostja 5 12 kuu töötasu ulatuses, 13 2-21-2406 s.o 3500*12=42 000 eurot (vt hagiavalduse lisa 4, p-d 6.1, 12.3 ja 12.4); 2) kostja 6 vastu on hagejal leppetrahvinõue kostja 6 12 kuu töötasu ulatuses, s.o 5100*12=61 200 eurot (vt hagiavalduse lisa 5, p-d 6.1, 12.3 ja 12.4); 3) kostja 7 vastu on hagejal leppetrahvinõue kostja 7 12 kuu töötasu ulatuses, s.o 11 671*12=140 052 eurot (vt hagiavalduse lisa 6, p-d 6.1, 12.3 ja 12.4). Hageja esitatud leppetrahvinõuete ning kostja 5, kostja 6 ja kostja 7 esitatud hüvitisnõuete tasaarvestamise tulemusel on kostja 5, kostja 6 ja kostja 7 hüvitisenõuded lõppenud täies ulatuses (VÕS § 197 lg 2).

1. K K J (kostja 5) on esitanud hageja vastu hüvitisnõude 10 500 euro ulatuses. Hagejal on kostja 5 vastu kahjunõue 42 000 euro väärtuses. Käesolevaga teeb hageja alternatiivselt tasaarvestuse. Pärast tasaarvestust lõpeb kostja 5 nõue hageja vastu täies ulatuses. R L (kostja 6) on esitanud hageja vastu hüvitisnõude 15 300 euro ulatuses. Hagejal on kostja 6 vastu kahjunõue 61 200 euro väärtuses. Käesolevaga teeb hageja alternatiivselt tasaarvestuse. Pärast tasaarvestust lõpeb kostja 6 nõue hageja vastu täies ulatuses. C V (kostja 7) on esitanud hageja vastu hüvitisnõude 35 013 euro ulatuses. Hagejal on kostja 7 vastu kahjunõue 140 052 euro väärtuses. Käesolevaga teeb hageja alternatiivselt tasaarvestuse. Pärast tasaarvestust lõpeb kostja 7 nõue hageja vastu täies ulatuses.
2. Kostjate vastuhagides esitatud alternatiivsed nõuded on alusetud ning põhjendamatud. Kostjad leiavad alternatiivselt, et kuna korralistest ülesütlemisavaldustest lähtumise korral kestis töösuhe kuni 07.02.2021, on nad õigustatud nõudma selle ajani kehtinud töölepingu alusel töötasu maksmist. Kostjatel puudub nõudeõigus, kuna kostjad on hagejaga sõlmitud töölepinguid rikkunud, lahkudes töölt korralisest ülesütlemisest etteteatamise tähtaega järgimata.

§ 98

lg 1 kohaselt peab töötaja korralisest ülesütlemisest ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva. Kostjad olid kohustatud tegema tööd kuni 07.02.2021 ehk töölepingu korralise lõppemiseni. Ometigi ei käinud kostjad ajavahemikus 16.01.202107.02.2021 hageja juures enam tööl, vaid läksid tööle R C T OÜ-sse. Kostjad ei ole esitanud asjaolusid, mille järgi olnuks õigustatud töö tegemisest keeldumine

§-s 19 toodud juhul. Kuna kostjad ei teinud tööd kuni

§ 98

lg-s 1 toodud tähtaja möödumiseni, tuleb sellist teguviisi käsitada töölepingu rikkumisena. 45. Hagejal ei ole kohustust kostjatele töötasu maksta, sest kostjad jätsid õigustamatult töö tegemata ja rikkusid oluliselt töölepingut. Teoreetiliselt oleks kostjatel võimalik nõuda töötasu maksmist

§ 35alusel.

Kostjad ei ole nimetatud alusele küll tuginenud, kuid hageja märgib, et

§ 35välistab kostjate õiguse nõuda 16.01.2021-07.02.2021 ajaperioodi eest töötasu.

Antud juhul ei tulene kostjate töö tegemata jätmine mitte hagejast, vaid kostjate omavolilisest lahkumisest seoses

§ 98lg-s 1 ettenähtud tähtaja rikkumisega.

Omavoliline lahkumine enne

§ 98lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist oli kostjate teadlik valik ja tahtlik tegu.

Hageja on aga selgitanud, et ta soovis kostjatega töösuhet pikendada, st hagejal oli tööandjana soov ja võimalus kostjatele tööd pakkuda (vt hagiavalduse p 38). Asjaolu, et tegeleda tuli CX10 harjutuse ettevalmistamisega, millega kostjad asusid tegelema R C t OÜ-s, kinnitab, et hagejal oli kostjatele tööd pakkuda. Erialakirjanduses on leitud, et töötaja omavolilise lahkumise korral ei tule talle töötasu maksta. Ka Riigikohtu praktikas valitseva seisukoha järgi ei ole tööandjal töötasu maksmise kohustust, kui ta tõendab, et tal oli töötajale tööd anda, kui viimane oleks tööle tulnud. Tuginedes eeltoodud seisukohtadele ei ole vastuhagis alternatiivselt esitatud töötasu maksmise nõudmine õigustatud, kuna hagejal oli kostjatele tööd anda, kuid 14 2-21-2406 kostjad lahkusid töölt omavoliliselt enne

§ 98lg-s 1 sätestatud tähtaega ja rikkusid tahtlikult töölepingut.

46. Alternatiivne menetluslik tasaarvestus kostjate alternatiivsete nõuetega. Hageja esitab alternatiivselt tasaarvestusavalduse juhuks, kui kohus asub seisukohale, et kostjatel on hageja vastu õigustatud nõue saamata jäänud töötasu hüvitamiseks. Samuti nõuavad kostjalt nimetatud summalt viivist. Hagejal on kostjate vastu kahju hüvitamise nõuded

§ 74lg 1 ja VÕS § 115 lg 1 alusel.

Hageja on selgitanud, et kostjate töölepingud tuleb lugeda lõppenuks

§ 85lg 4 alusel korraliselt.

Kostjad on lahkunud hageja juurest töölt juba enne korralise etteteatamistähtaja möödumist

§ 98lg 1 mõttes.

Hagejale on aga kostjate ennetähtaegse töölt lahkumise tõttu tekkinud kahju kulutuste osas, millises ulatuses on R C T OÜ esitanud hageja vastu nõude oma tööjõu kasutamise eest veebruaris toimunud küberharjutuse CX10 ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Kulutused koosnesid suures osas kostjate töö eest tasumisest ajavahemikus 18.01.2021-07.02.2021. Kostjad on kohustusi rikkunud tahtlikult

§ 74

lg 1 ja VÕS § 104 lg 5 tähenduses ning rikkumises süüdi

§ 72mõistes.

Kostjate valitud aeg hageja juurest lahkumiseks ei olnud ega saanud olla juhuslik, vaid oli täpselt ajastatud: ajavahemikus 08.02.202110.02.2021 pidi toimuma (ja ka toimus) oluline ja suuremahuline küberharjutus CX10, mille kostjad oleks pidanud oma tööülesannete täitmise käigus läbi viima hageja juures. Seda küberharjutust ei oleks saanud hagejad teised töötajad läbi viia. Kostjad ütlesid töölepingud üles teadlikult ja eesmärgipäraselt selliselt, et töölepingud lõppeksid vahetult enne suuremahulist küberharjutust. Kuivõrd kostjad tegid teadliku otsuse lõpetada päevapealt 15.01.2021 küberharjutuse ettevalmistamiseks vajalikud tööd hageja töötajatena, asusid alates 18.01.2021 samu tööülesandeid täitma R C T OÜ-s ning teadsid, et ainult nemad on piisavate oskustega küberharjutuse ettevalmistamiseks ja teostamiseks, oli neile ilmselgelt teada asjaolu, et hagejal tuleb R C T OÜ-lt nende töötajate teenuste tõttu kulutusi kanda. Kostjate lahkumine enne korralise ülesütlemise tähtaja möödumist viitab nende soovile töötada teise tööandja heaks ja põhjustada sellega kahju endisele tööandjale ehk hagejale. Seega oli kostjate töölepingu rikkumine kahtlemata kaetud vähemalt otsese tahtlusega, s.o tahtlusega VÕS § 104 lg 5 ja

§ 74lg 1 tähenduses.

Hagejale on tekkinud otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 tähenduses, sest kostjatel on endi väidetel hageja vastu saamata jäänud töötasu maksmise nõuded ja R C T OÜ on esitanud hageja vastu samaaegselt ka R C T OÜ esitatud arve küberharjutuse läbiviimise osas. Kahju võib seisneda ka kohustuse tekkimises või suurenemises. Hagejal tuli küberharjutuse teostamiseks kasutada teise isiku R C T OÜ töötajate tööd, sest ilma kostjate ülesütlemisavaldusteta oleksid nad pidanud küberharjutust ette valmistama hageja töötajatena oma tavapäraseid tööülesandeid täites. Praegusel juhul on kostjad esitanud hagejale töölepingu alusel töötasu maksmise nõuded ajaperioodi eest 16.01.202107.02.2021 järgmises ulatuses: 1) kostja 1 – 3968,4 eurot; 2) kostja 2 – 3505,5 eurot; 3) kostja 3 – 3663,15 eurot; 4) kostja 4 – 3434,2 eurot; 5) kostja 5 – 2671,05 eurot; 6) kostja 6 – 3892,1 eurot; 7) kostja 7 – 8906,8 eurot. Samuti on hagejale esitanud arve R C T OÜ, mis sisaldab küberharjutuse ettevalmistamiseks kostjatele makstud töötasusid ehk töötasu ajavahemiku 16.01.202107.02.2021 eest. Iga kostja kohta oleks R C T OÜ kalkulatsiooni alusel 16.01.202115 2-21-2406 07.02.2021 ajavahemikus tehtud töö eest hageja kantavad kulutused järgmised: 1) kostja 1 – 5589 eurot; 2) kostja 2 – 6360 eurot; 3) kostja 3 – 7098 eurot; 4) kostja 4 – 4680 eurot; 5) kostja 5 – 3193 eurot; 6) kostja 6 – 2790 eurot; 7) kostja 7 – 14 317 eurot. Seega vastutab iga kostja hageja ees summa ulatuses, mis vastab R C T OÜ esitatud arves vastavalt igale kostjale makstavale töötasule ajavahemikus 16.01.2021-07.02.2021. Arve, mille R C T OÜ hagejale esitas, sisaldab sama sisuga nõudeid ehk hagejal on kostjate alternatiivsete töötasu nõuete ja R C T OÜ esitatud arve korraga eksisteerimise näol tegemist nõuetega, mis on esitatud ühe ja sama teenuse osutamise eest – küberharjutuse ettevalmistustööd. Seega, kui kohus ei rahulda kostjate vastuhagi põhinõuet

§ 100

lg 4 alusel, kuid asub seisukohale, et kostjatel on hageja vastu saamata jäänud töötasu nõue, on hagejale on tekkinud otsene varaline kahju, kuna samas ulatuses nõuab tasu ka R C T OÜ. 47. Hageja kahju ja kostjate lepingu rikkumise vahel on põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 tähenduses. Kui kostjad ei oleks enne 07.02.2021 hageja juures töö tegemist lõpetanud, tulnuks hagejal kanda vaid kulutused, mis vastasid kostjate töötasule, st kui kostjad oleksid jätkanud küberharjutuseks ettevalmistuste tegemist hageja töötajatena. Kuivõrd kostjad otsustasid enne

§ 98

lg-s 1 sätestatud etteteatamistähtaega töölt lahkuda, on tekkinud olukord, kus R C T OÜ on esitanud hagejale nõude, mille kohaselt peaks hageja tasuma R C T OÜ-le kostjate tööjõukulud. Arve, mille R C T OÜ hagejale oleks esitanud, oleks olnud väiksem, kui töötajad oleksid hageja juures töötanud kuni ettenähtud etteteatamistähtaja möödumiseni. Sellisel juhul oleks arve piirdunud üksnes läbiviimise kuluga. Samuti poleks kostjad ilma lepingu rikkumiseta esitanud hageja vastu saamata jäänud töötasu maksmise nõuet. Seega on kostjate töötasu nõuded (vastuhagi alternatiivse nõude rahuldamise korral) ja R C T OÜ esitatud arve tingitud vaid kostjate lepingurikkumise tõttu. Hagejale põhjustatud kahju on kaetud ka kohustuse kaitse-eesmärgiga. Töölepingulise kohustuse rikkumise eesmärk on heastada tööandjale kahju, mille töötaja on rikkumisega põhjustanud. Kahtlust ei saa olla, et kui töötaja ei täida oma peamist kohustust, s.o teha tööd, siis on sellise rikkumise tagajärjel tööandjale tekkinud kahju kohustuse kaitseeesmärgiga kaetud VÕS § 127 lg 2 tähenduses. Kahju oli kostjatele ettenähtav. Kui töötaja ei järgi

§ 98

lg-s 1 ettenähtud tähtaega ega täida töölepingujärgseid kohustusi, on ilmselgelt töötajale mõistlikult ettenähtav, et tööandjale võib tema puudumise tõttu tekkida kahju. Praegusel juhul teadsid kostjad, et ainult nemad on osalenud ja osalevad ka R C T OÜ heaks töötades küberharjutuse ettevalmistamisel. Seega oli neile ettenähtav, et kui nad keelduvad hageja heaks sama töö tegemisest, tuleb hagejal vastavasisuline töö R C T OÜ-lt sisse osta. Ometigi ei kohaldu VÕS § 127 lg 3, kui kohustust on rikutud tahtlikult. Eelnevalt on selgitatud, et kostjad rikkusid lepingut tahtlikult.

1. Aktiivnõuded, millega tasaarvestatakse, ehk hageja kahju hüvitamise nõuded kostjate vastu on sissenõutavad kahju tekkimise hetkest. Kahjunõuded on sissenõutavad kahju tekkimise hetkest. Kuigi kostjate saamata jäänud töötasu nõuded on vastuhagis esitatud alternatiivsete nõuetena ning hageja on esitanud tasaarvestusavalduse just alternatiivsete nõuete osas, on kahjunõuete näol tegemist siiski juba sissenõutavaks muutunud nõuetega. Passiivnõuded, mida tasaarvestatakse, ehk kostjate saamata jäänud töötasu nõuded peavad olema vähemalt täidetavad. Nõuded on esitatud hageja ja kostjate vahel kehtinud töölepingute alusel. Kahtlemata on tegemist juba sissenõutavaks muutunud nõuetega. 16 2-21-2406 Tasaarvestuse korral ei kuulu hüvitamisele kostjate viivisenõuded saamata jäänud töötasult.
2. K K (kostja 1) on esitanud saamata jäänud töötasu nõude 3968,4 euro ulatuses. Hagejal on K Ka vastu kahjunõue 5589 eurot. Käesolevaga teeb hageja alternatiivselt tasaarvestuse. Pärast tasaarvestust lõpeb kostja 1 nõue hageja vastu täies ulatuses. A K (kostja 2) on esitanud saamata jäänud töötasu nõude 3505,5 euro ulatuses. Hagejal on A K vastu kahjunõue 6360 eurot. Käesolevaga teeb hageja alternatiivselt tasaarvestuse. Pärast tasaarvestust lõpeb kostja 2 nõue hageja vastu täies ulatuses. Peeter L (kostja 3) on esitanud saamata jäänud töötasu nõude 3663,15 euro ulatuses. Hagejal on P Li vastu kahjunõue 7098 eurot. Käesolevaga teeb hageja alternatiivselt tasaarvestuse. Pärast tasaarvestust lõpeb kostja 3 nõue hageja vastu täies ulatuses. K G (kostja 4) on esitanud saamata jäänud töötasu nõude 3434,20 euro ulatuses. Hagejal on K Gi vastu kahjunõue 4680 eurot. Käesolevaga teeb hageja alternatiivselt tasaarvestuse. Pärast tasaarvestust lõpeb kostja 4 nõue hageja vastu täies ulatuses. K K J (kostja 5) on esitanud saamata jäänud töötasu nõude euro 2671,05 ulatuses. Hagejal on K K Ji vastu kahjunõue 3193 eurot. Käesolevaga teeb hageja alternatiivselt tasaarvestuse. Pärast tasaarvestust lõpeb kostja 5 nõue hageja vastu täies ulatuses. R L (kostja 6) on esitanud saamata jäänud töötasu nõude 3892,10 euro ulatuses. Hagejal on R L vastu kahjunõue 2790 eurot. Käesolevaga teeb hageja alternatiivselt tasaarvestuse. Pärast tasaarvestust lõpeb kostja 6 nõue hageja vastu täies ulatuses. C V (kostja 7) on esitanud saamata jäänud töötasu nõude 8906,8 euro ulatuses. Hagejal on C Vi vastu kahjunõue 14 317 eurot. Käesolevaga teeb hageja alternatiivselt tasaarvestuse. Pärast tasaarvestust lõpeb kostja 7 nõue hageja vastu täies ulatuses. HAGEJA SEISUKOHT PROTOKOLLI PARANDAMISE TAOTLUSE OSAS
3. Hageja ei nõustu kostjate taotlustega protokolli parandamiseks ning palub jätta see rahuldamata. Hageja hinnangul ei ole vaja ühtegi kostjate taotletud parandust protokolli sisse viia, kuna tegemist on ebatäpsustega, mille parandamine ei tooks kaasa protokolli sisulist muutmist. Protokolli parandamine on põhjendatud üksnes kindlatel juhtudel, eelkõige siis, kui parandamistaotlused on sisulist laadi. Praegusel juhul ei ole ükski põhjus sisuline ning need ei ole ka olulised. Põhjendatud on sisulise paranduse tegemine, kui protokollis kajastatul on edasikaebamise või tõendamise seisukohalt õiguslikud tagajärjed. Menetlusosalisel tuleb iga kord kaaluda, kas parandusettepaneku tegemine on menetluse seisukohalt oluline. Paranduste tegemine ei ole vajalik, kui tegemist on üksnes keelenõuete ebaolulise rikkumisega või lauseehituslike probleemidega. Kostjate taotluse p-des 4-6 esitatud parandustaotlused väljendavad üksnes keelelise vormistuse parandamise soovi. Nimelt kostja taotluse p-des 4-6 esitatud parandustaotluste näol on tegemist puhtakujuliste trükivigade asendamise taotlustega, mis tegelikult ei häiri protokolli lugemist, ei moonuta protokollis kajastatud teksti, ei eksita ega tekita lugejas kahemõttelist arusaama kohtuistungil kõlanud väidetest. Hageja hinnangul on tegemist marginaalsete ebatäpsustega, mis on tekkinud inimliku eksimuse tulemusel. Nende paranduste sisseviimine on ilmselgelt ebavajalik ja kohtu ressurssi ebamõistlikult 17 2-21-2406 koormav. Seetõttu ei nõustu hageja kostja parandusettepanekute tegemisega, kuivõrd neist ükski ei ole asja lahendamise ega tõendamise seisukohalt oluline. Samuti ei oma sisulist väärtust protokolli parandamisel kostjate taotluse p-des 7 ja 8 esitatud taotlused. TsMS § 50 lg 1 p 8 kohaselt kantakse protokolli poolte ja teiste menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Vastavate parandustaotluste ja põhjenduste esitamisel on kostjad suhtunud protokolli kui stenogrammi, mis peaks sisaldama täielikku üleskirjutust kohtuistungil kõlanud väidetest. Kuivõrd kummagi parandustaotluse sisu ei ole selline, mida kostjad varem poleks oma menetlusdokumentides käsitlenud, siis ei ole põhjust kanda kohtuistungi protokolli kostjate taotluse p-des 7 ja 8 esitatud täiendusi. Kohustusliku helisalvestamise eesmärgiks on mh vähendada vaidlusi kohtuistungi protokollide üle. Kuivõrd protokolli ja helisalvestise vastuolu korral tuginetakse salvestisele, ei ole kostja parandustaotlustele vastavate muudatuste sisseviimine ainuüksi kohtuistungi protokolli ka kohustusliku helisalvestamise korra tõttu teha. KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE
4. Kostjad ei tunnista hagi ja paluvad selle jätta rahuldamata. Töötajad ütlesid 08.01.2021 töösuhted tööandjaga üles korraliselt 30 päeva ette. Tegemist on töötajate seadusest tuleneva õigusega ning tööandjal puudub sellistes oludes õigus ja võimalus töötajat tööd jätkama sundida. Hageja ja kostjate vahel sõlmitud töölepingud ei näinud ette kostjatele kohustust mitte asuda tööle nt R CT-s.
5. 11.01.2021 kohtumine oli seega korraldatud selleks, et hageja saaks töötajaid järjestikku ca 50 minuti jooksul kriminaalasjade algatamisega ähvardada, kui nad peaksid lahkuma tööle M Ri ühingusse. Koosolekul selgitas hageja juht ka põhjalikult hageja ja M Ri vahel läbirääkimiste katkemist ja sellega seotud põhjuseid. Teisisõnu asjaolusid, millest mitte ükski ei puutunud hageja ja kostjate vahelistesse töösuhetesse. Kostjate arusaamise kohaselt oli hageja tegelik eesmärk koosolekul tagada, et töötajad oleksid piisavalt hirmul, et nad ei asuks tööle teise tööandja juurde. Kuna asjakohaseid konkurentsipiiranguid töötajate töölepingud ei sisaldanud, puudus hagejal alternatiivne viis, kuidas takistada töötajate asumist tööle hageja peljatud tööandja juurde.
6. Kohtumise teine eesmärk oli aga mõjutada hageja ja M Ri vahelisi läbirääkimisi, sest need ei olnud kulgenud hagejale meelepäraselt. Hageja esindaja isegi ei varjanud seda 11.01.2021 veebi-kohtumisel, sest millisel muul põhjusel jagas hageja juht põhjalikult informatsiooni selle kohta, millistel tingimustel ta oleks nõus vaidlused M Riga lõpetama ning „kostjad vabaks laskma“. Hageja eeldas seega, et kostjad ja M R suhtlevad, mis tähendab seda, et kostjad edastavad kogu koosolekul räägitu M Rile, lootuses, et seejärel hageja ja M Ri vahelised R CT omandi ja sellega seotud tasuvaidlused lahenevad. Sisuliselt kasutas tööandja seega kostjaid ära selleks, et ähvarduste tulemusel edendada talle olulisi läbirääkimisi kolmanda isikuga.
7. Lisaks sellele, et töötajate korraliselt töölt lahkumise korral kriminaalvastutusega ähvardamine rikub iga kostja põhiseadusest §-st 18 tulenevat õigust olla mitte ähvardatud, on hageja selline teguviis amoraalne. Sisuliselt kasutas tööandja kostjaid ära kui vahendeid, et saavutada kolmanda isikuga läbirääkimistes hagejale meelepärasemat positsiooni. Nagu hageja juht korduvalt 11.01.2021 koosolekul rõhutas, siis, kui R CT või M R tasub hagejale meelepärase hüvitise, alles siis on kostjad koheselt ka vabad töölt ilma kriminaalkaristusi kartmata lahkuma. 18 2-21-2406
8. Kostjad olid enda sellisest kohtlemisest ja ärakasutamisest šokeeritud. Seda enam, et hageja korraldas kostjatele veel mitme päeva vältel erinevaid koosolekuid samal teemal. Sisuliselt ei olnud kostjatel võimalik enam töösuhet praktiliselt ka jätkata, sest igal järgneval päeval korraldati üha uusi koosolekuid, et „võimaldada kostjatel esitada küsimusi“. Jääb arusaamatuks, mis küsimusi saavad ähvardatud töötajad veel asjakohaselt küsida, mis tööandja käitumist muudaks või paneks seda teisiti tajuma. See, et kostjad püüdsid paari järgneva päeva jooksul juhtunud mõista ja leida viise töösuhte korralise ülesütlemise tähtaja lõppemiseni täitmiseks, on inimlik. Kostjate poolt töösuhte erakorraliselt 3 tööpäeva möödudes ülesütlemine on seega tehtud mõistliku aja jooksul, eriti arvestades, et nende 3 tööpäeva sisse jäid veel mitmed koosolekud „olukorra arutamiseks“. Selleks ajaks oli selge, et 11.01.2021 kohtumisel räägitu ja hageja käitumine ei olnud juhuslik ning et selline käitumine jätkuks hageja poolt nii kaua, kuni kostjad veel hageja juures töötavad, sest hageja soovis kostjate kaudu sisuliselt ka edaspidi mõjutada hageja ja M Ri vahelisi läbirääkimisi. Töötajatel puudus kohustus seda taluda.
9. Kostjate 15.01.2021 töölepingute ülesütlemisavaldused on seega kehtivad ning puudub alus hageja hagiavalduse rahuldamiseks. 57.

§ 91

lg 2 p 1 on töötaja põhiseaduse (PS) §-s 18 sätestatud väärkohtlemise keelu eriväljendus. Inimväärikust alandavaks peetakse muuhulgas sellist kohtlemist, mis tekitab hirmu, alaväärsustunnet või ahastust ja murendab inimese moraali ja füüsilist vastupanu või sunnib inimest käituma oma tahte vastaselt. Alandav kohtlemine mõjutab inimese isiksust ja näitab lugupidamise puudumist tema isiksuse suhtes. Riigikohus on inimväärikust sisustanud kompleksse põhiõigusena, mille elementideks on eeskätt õigus heale nimele, õigus mitte olla hirmul enese ja oma lähedaste eksistentsi pärast, õigus õiguslikule võrdsusele kõigi teiste inimestega, õigus inimlikule identiteedile, õigus informatsioonilisele enesemääramisele, õigus kehalisele puutumatusele (RKKKo 26.08.1997, 3-1-1-80-97, I). Seega hõlmab PS § 18 esimese lause esemeline kaitseala inimese kehalist ja vaimset terviklikkust, puutumatust ning heaolu, tema isiksust, loomupärast väärikust ja vaba tahet oma elu üle ise otsustada.

§ 91

tervikuna aga ka lg 2 p 1 eraldiseisvalt on täiendavalt ka hea usu põhimõtte väljendus, mis võimaldab töötajal võlasuhtest avalduse esitamise seisuga koheselt väljuda, kui tööandja kui võlasuhte vastaspool ei ole käitunud heas usus. Seadusandja on viidatud sättes hea usu põhimõttest tulenevat tööandja käitumist pidanud rikutuks siis, kui töötaja kohtleb töötajat ähvardavalt. Kuivõrd inimväärikus on PS § 18 kaitsealas, tuleb ähvardavat käitumist sisustada laialt ning pidada ähvardavaks käitumiseks mistahes sellist käitumist, mis tekitab töötajas hirmu, alaväärsustunnet või ahastust; murendab inimese moraali või sunnib inimest käituma oma tahte vastaselt. Sealjuures tuleb selline teguviis omistada tööandjale läbi otseste tööandja seaduslike esindajate või muude töötajate tegevuse kaudu, kes on olnud töötajaga töösuhte ajal sellises positsioonis, millest järeldub töötaja alluvusvõi esindussuhe. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 4 lg 2 alusel kujundab ja sisustab tööandja töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. Sama seaduse § 91 lg 2 kohaselt tuleb tööandjal rakendada psühhosotsiaalsest ohutegurist tuleneva tervisekahjustuse ennetamiseks. Psühhosotsiaalseks ohuteguriks on muuhulgas kiusamine ja ahistamine tööl ja töökeskkonnaga seotud tegurid, mis võivad mõjutada töötaja vaimset, sealhulgas 19 2-21-2406 põhjustada tööstressi. Seega on tööandjal muuhulgas kohustus kaitsta töötajat sellise kohtlemise eest, mis võiks olla TTOS § 91 mõttes käsitletav psühhosotsiaalse ohutegurina. 58. Käesoleval juhul on tööandja töötajatega aga ise töötajat ähvardades käitunud ning on lubanud seda teha ka oma teistel töötajatel. Seetõttu ei tulnud kostjatel jätkata töölepingu täitmist kuni korralise ülesütlemise etteteatamistähtaja lõpuni, vaid kostjad võisid töösuhted erakorraliselt tööandja ähvardamise tõttu lõpetada. 59. Hageja esindaja ähvardas töötajaid töölt lahkumise korral kriminaalvastutusega. Hageja käitumine tingis erakorralise vajaduse töölepingud üles öelda. Hageja käitumine 11.01.2021 koosolekul vastas

§ 91

lg 1 tingimustele, st tegemist oli sellise olulise rikkumisega tööandja poolt, mille tõttu ei saanud mõistlikult nõuda kostjatelt lepingu jätkamist.

1. Järgnevalt toovad kostjad välja T F poolt töötajatele 11.01.2021 koosolekul öeldust, millest nähtub kostjate otsene ähvardamine:  Kui nad jätkavad seda teed ja saavad mingit E-raha, oleks see kuritegu. Mul ei ole vaja minna kuriteo tehniliste üksikasjade juurde, kuid seda me väidame, kui saabub aeg: me võime anda selle asja üle prokuratuurile. Kindlasti on see aluseks mitmetele tsiviilvaidlustele ja tsiviilhagidele R CT, Mi ja kõigi vastu, kes aitavad sellele ebaseaduslikule ja sobimatule teole kaasa (lisa 3, lk 2, 4:24);  Ma arvan, et otsene sõnum kõigile selle kõne osalistele ja ma tean, et mõned teist on esitanud lahkumisavalduse ja öelnud, et lähete lähiajal W'ist ära ja liitute R CT-ga: Kuni see pole ära lahendatud, on see viga. Kuni olukorra lahendamiseni võtab igaüks, kes tegutseb R CT hüvede edendamiseks, ilma et W'il oleks sellest mingit kasu, endale riski, et ta - ja ma arvan, et mõistate, et me tahame inimesi teavitada sellest - aitab kaasa kuriteo ja tsiviildelikti täideviimisele (lisa 3, lk 2, 5:24);  Ma tahan, et inimesed olukorrast aru saaksid. Ma tahan veenduda, et inimesed mõistaksid selle tõsidust. See pole nali. See pole olukord, kus tahame olla. Kuid kindlasti ei kavatase me lasta end langeda millegi sellise ohvriks (lisa 3, lk 2, 6:35);  Niisiis, oleme kriminaalõiguse advokaatidega seda analüüsinud ja on nii kriminaalkui ka tsiviilasjad, kuid asja iva on selles, et selle ettevõttega aastaid tegelenud meeskond on kasutanud miljoneid eurosid W'i varasid. Oleme palka maksnud, kõik pärineb W'ist. Võimalused tulid W'ist ja W'i töötajate tööst ning olime täiesti rahul ideega, et on spinout
2. Ent spinout nii, et W ei saa midagi? See ei ole meile vastuvõetav (lisa 3, lk 3, 9:35);  Õigusakt, millele viitan, on Eesti karistusseadustik, mis sätestab kuriteod. Ja siin on eeldatavasti rikutud Eesti karistusseadustiku mitut paragrahvi. Oleme seda arutanud kriminaalõiguse advokaatidega, kes on kindlad, et kui me asjaga edasi läheme, on see kriminaalasi suhteliselt lihtne. Ja teate, minemata seadustiku üksikasjadesse, mis on vajalik kuriteo koosseisu tõendamiseks karistusseadustiku vastavate paragrahvide mõistes, loodan, et saate selle asja põhisisust aru (lisa 3, lk 5, 14:54);  Ma arvan, et parim asi, mida siin teha soovitan, on see, et inimesed jääksid oma kohale, mitte ei ühineks selle tegevusega enne, kui sellest saab tavaline lubatud tegevus vastavalt arusaamale, millega mõlemad pooled on nõustunud. Nagu ma varem mainisin, saab selle lahendada ühe päevaga. Oleme sellega mõnda aega tegelenud ja lahendust leidnud ei ole. Niisiis, ma tahan veenduda, et inimestel oleks olukorrast teadlikud ja et neile oleks täiesti selge, et W'i seisukoht on, et tegu on kuriteoga. W 20 2-21-2406 kaitseb oma õigusi tsiviilkohtus ja võib otsustada esitada kuriteokaebuse. Jätame endale kõik õigused tegutseda lähtuvalt W'i parimatest huvidest (lisa 3, 22:12);  Seega ütlen selgelt välja, et te ei tohiks selles osaleda. Kõik, kes praegu lahkuvad ja liituvad R CT-ga enne, kui asi lahendatud, on kaasosalised. Niisiis, selline on sõnum (lisa 3, lk 7, 23:31). T F viitab ka konkreetselt, et „For anyone who walks out now and goes to join R CT with this unresolved then you are participating in it.” (Kõigile, kes praegu lahkuvad ja liituvad R CT-ga enne, kui asi lahendatud, on kaasosalised.). Kuivõrd eelnevalt on T F selgitanud kaasnevat tsiviil- ja kriminaalvastutust ning kostjad olid koosoleku toimumise hetkeks oma korralised töölepingute ülesütlemisavaldused esitanud, oli tegemist selge hoiatusega kostjatele. Lisaks ütles koosoleku alguses ka M G (kes on osade kostjate puhul töölepingu allkirjastajaks hageja poolt), et Me tahame olla õigel teel, kus kõik selles kõnes osalevad teevad koostööd ja tegutsevad selle nimel, et teha R CT spinouti eduka iseseisva äriühinguna. Kuid vale tee on olukord, kus satume kohtuvaidlusse ja kus ähvardab teid kõiki võimalik tsiviil- ja kriminaalvastutus (lisa 3, lk 1, 1:37). Seega tegi kostjatele otsese ähvarduse ka M G kes on osade kostjate puhul töölepingu allkirjastajaks hageja poolt) lisaks T Fule.
3. Käesoleval juhul ei lasknud tööandja töötajaid nö rahumeelselt töölt lahkuda, vaid hakkas neid tsiviil- ja kriminaalvastutusega ähvardama. Seejärel ahistas tööandja töötajaid veel ka järgnevatel päeval korraldatud koosolekutega, et „võimaldada töötajatel küsida täiendavaid küsimusi“. Sellega aga töötajate lugupidamatu kohtlemine ei lõppenud: 1) Pärast 11.01.2021 koosolekut rääkis veel hageja personalijuht A K 12.01.2021 personaalselt 13 töötajaga 17st 11.01.2021 koosolekul arutatud teemadel; 2) neljapäeval 14.01.2021 toimus veelgi järgnev koosolek kostjatega, kus hageja soovis arutada võimalikku töösuhte pikendamist kostjatega (hagiavalduse p 15, hagiavalduse lisa 19).
4. Ähvardamist ei saa defineerida vaid läbi hääletooni. Sellisel juhul saaks ähvardamisega olla tegemist üksnes juhul, kui ähvardaja karjub või räägib kõrgendatud hääletoonil. Seejuures mõjub hoopis ähvardus oluliselt ohtlikumana, kui ähvardaja räägib rahulikul hääletoonil, kuivõrd annab edasi ähvardaja tegelikke kavatsusi, et tegemist on tõsiste ähvardustega, mitte emotsioonide ülekeemisest ajendatud hetkeliste väljapurskamistega. Nii nagu ka hageja esindaja koosolekul korduvalt ütles: ”Ma tahan, et inimesed olukorrast aru saaksid. Ma tahan veenduda, et inimesed mõistaksid selle tõsidust. See pole nali.” (lisa 3, lk 2, 6:35). Seega ei ole hageja poolt hagiavalduses antud „tõlgendused koosoleku tegeliku iseloomu“ kohta kooskõlas sellega, mida T F tegelikult 50 minuti vältel ütles. Ühestki T Fu väljaütlemisest ei õhkunud „sõbralikkust ega rahulikkust“. Vastupidi, T F oli väga häiritud sellest, et hageja ei ole saanud oma varasemate äriliste otsuste tulemusena M Rilt raha R CT ühingu loomise ega selle järgneva tegevuse eest. T Fu ähvardav toon on läbiv terve koosoleku vältel (vt hagiavalduse lisa 16), seejuures rüüpab veel T F rahulikult kohvi peale ähvarduste tegemist, justkui oodates, et tema sõnad jõuaksid kostjateni ning tekitaksid neis hirmu (nt hagiavalduse lisa 16 , 7:01).
5. Hageja väitel ei saanud koosolekul öeldu ka kahjustada kellegi head nime, kuivõrd mitte kedagi ei toodud nimeliselt välja (hagiavalduse p 33). Kostjad sellise käsitlusega ei 21 2-21-2406 nõustu. Hageja esindaja T F ütles konkreetselt: Kindlasti on see aluseks mitmetele tsiviilvaidlustele ja tsiviilhagidele R CT, Mi ja kõigi vastu, kes aitavad sellele ebaseaduslikule ja sobimatule teole kaasa (lisa 3, lk 2, 4:24) ning kõik, kes praegu lahkuvad ja liituvad R CT-ga enne, kui asi lahendatud, on kaasosalised (lisa 3, lk 7, 23:31). T F lisas täiendavalt, et „Seega ütlen selgelt välja, et te ei tohiks selles osaleda. Kõik, kes praegu lahkuvad ja liituvad R CT-ga enne, kui asi lahendatud, on kaasosalised. Niisiis, selline on sõnum“ (lisa 3, lk 7, 23:31). Selleks, et kostjate head nime kahjustada, ei pidanudki T F neid nimeliselt nimetama. Kostjad olid kutsutud nimeliselt ja isiklikult koosolekule, st kostjad ei sattunud juhuslikult sinna koosolekule, vaid hageja palus just kostjaid tulla koosolekule (vt nt hagiavalduse lisa 17 kirja saajate nimed), kuna just need kostjad ütlesid koosolekule eelneval tööpäeval töölepingud korraliselt üles. Seega oli selge, et kui hageja nimetas koosolekul „isikuid, kes kavatsevad tööle asuda R CT-s või M Riga koostööd teha“, mõeldi nende isikute all kostjaid. Selleks ei saanud olla teised töötajad.
6. Hageja viitab hagiavalduse p-s 31, et kostjate väited erakorralisest ülesütlemisest on ajendatud hoopiski soovist ruttu asuda tööle R CT-s, et R CT kaudu viia läbi oluline ning mahukas küberharjutus. Seejuures aga pidi nimetatud küberharjutus toimuma 09.02.
7. Kostjad ütlesid korraliselt töölepingud üles 08.01.2021, mis tähendab, et töösuhted oleksid lõppenud 07.02.2021, st igatahes enne nimetatud küberharjutust hageja juures. Seega ei olnud tegemist olukorraga, kus midagi oleks tehtud ebaseaduslikult või „ruttu“. Lisaks, hageja loogikast lähtudes poleks kostjatel olnud mingisugust põhjust töölepingud veel erakorraliselt üles öelda, kuivõrd seda oli juba korraliselt tehtud. Kostjad oleksid saanud seejuures lihtsalt oodata, kuni nende 30 kalendripäevane etteteatamistähtaeg möödub.
8. Arusaadavalt sai hageja käitumisest kannatada kostjate vaimne tervis, kui nad pidid järgnevatel päevadel töötama vaenulikus keskkonnas, kus on pidevalt teemaks nende kriminaalvastutus. Sealjuures oli perspektiiv selline, et kostjatel tuli sellist kohtlemist jääda taluma veel 3-ks nädalaks, enne kui korralise ülesütlemise tähtaeg saabub. Selline tööandjapoolne käitumine mõjutab töötajate vaimset tervist ja tekitab äärmiselt kõrget stressi.
9. Kostjad ütlesid töölepingud üles mõistliku aja jooksul. Koosolek, mille tõttu kostjad töölepingud erakorraliselt üles ütlesid, toimus esmaspäeval, 11.01.2021 kell 17.00 (hagiavalduse lisa 26). Töölepingute ülesütlemiste avaldused on allkirjastatud reedel, 15.01.2021 hommikul või päeva esimeses pooles (vastavalt kell 11.03, 10.15, 12.56, 09.56, 05.39, 11.11 ja 09.24; hagiavalduse lisad 20-26). Seega ei ole korrektne väita, et kostjad ootasid töölepingute ülesütlemisavaldustega neli tööpäeva, nagu väidab hageja. Sisuliselt oli töötajatel kolm tööpäeva aega tegutseda. Tegemist on igatahes mõistliku ajavahemikuga, kuivõrd, arvestades, et ükski kostja ei ole juriidilise haridusega isik, võisid kostjad konsulteerida nõustajatega või paluda abi ülesütlemisavalduste koostamisega. Mõistetavalt ei saa töölt lahkumise avalduse koostamine olla vaid mõne tunni küsimus ning ka kostjatel endal oli vaja teatavat mõtlemisaega tegutsemiseks. Kui töötajatega peetakse pidevalt ka järgnevatel päevadel koosolekuid ja üritatakse neid varasemate ähvarduste saatel veenda tööandja juurde edasi jääma, ei olegi töötajatel mõistlikult aega tegeleda töölepingu ülesütlemise küsimustega. On igati loogiline, et kostjad võtsid endale teatava mõtlemis- ja tegutsemisaja.
10. Esmalt ei muuda hageja käitumist see, kas kostjad kaalusid ettepanekut hageja juurde kauemaks tööle jääda. Teiseks, asjaolu, et töötajad võivad sisuliselt igal hetkel tööandja 22 2-21-2406 juurest (sellest 30 kalendripäeva ette teatades) lahkuda, ongi tööandja äririsk. Ühtlasi, on küsitav, kui tõsiselt saab hageja ähvarduste ja lisa-koosolekute taustal võtta kostjate „lubadust“ kaaluda lisa-nädalaks tööle jäämiseks. Oli selge, et kujunenud olukorras mistahes hagejale vastuvaidlemine või meelepäraselt mitte reageerimine, oleks toonud kaasa veelkordse „selgitava“ koosoleku. Nii ei jäänud kostjatel sisuliselt ka muud üle, kui viisakalt vastata, et jah, me mõtleme teie ettepaneku üle. See aga ei tähenda, et kostjad oleksid minetanud õiguse kasutada

§-s 91 sätestatud töösuhte erakorraliselt lõpetamise õigust. Hageja püüab ka hagiavalduses kuvada tööandja käitumist tavalise tööalase suhtluse või olukorrana. Seda see kindlasti ei ole, sest ühegi mõistliku tööandja töökeskkonnas ei leia igapäevaselt aset töötajate kriminaalvastutusega ähvardamine, läbirääkimispositsiooni parandamiseks ärakasutamine ega tööle jäämiseks hirmutamisega. See ei ole heas usus käituva tööandja teguviis, mida ühelgi mõistlikult töötajal ka taluda ei tule.

1. Kui seadus võimaldab töötajatel korraliselt tööleping üles öelda, siis on töötajatel õigus ka seda kasutada. Seejuures peab tööandja arvestama töötajate sellise õigusega ning seda aktsepteerima. Käesoleval juhul hakkas aga hageja kostjatele erinevaid koosolekuid korraldama, et ühel või teisel moel veenda kostjaid hageja juurde tööle jääma. Hageja üritas kostjaid sundida jätkama hageja juures töötamist läbi 11.01.2021 koosolekul tehtud ähvarduste. Hageja korraldas veel mitmeid koosolekuid peale 11.01.2021 koosolekut, kus hageja, enda väidetel, üritas vaid veenda töötajaid, et nad siiski nädala võrra oma lahkumist pikendaks (hagiavalduse p 38). Peale korralise ülesütlemisavalduse esitamist ei ole aga tööandja asi hakata töötajaid ümber veenma, seejuures veel ebaväärikate meetoditega, et enda äririske maandada. Tööandjal tuleb igal hetkel arvestada, et tema töötajad võivad 30-päevase etteteatamisega lahkuda ning asjakohaseid alternatiivseid otsuseid sellest tulenevalt teha (nt kasutada renditööjõudu, alltöövõtjaid vms).
2. Hageja tegelik eesmärk 11.01.2021 koosolekuga oli kostjate kaudu mõjutada M Rit kokkulepet saavutama. Seda kinnitavad järgnevad T Fu väljaütlemised 11.01.2021 koosolekul:  Kuid loomulikult ei kavatse me vaadata pealt, kuidas R CT jalutab minema ilma, et W sellest vähimatki kasu saaks. See polnud kunagi meie [st hageja ja M Ri] arusaam. See polnud kunagi meie tehing. See polnud kunagi meie kokkulepe. Ja see on olukord, milles me täna oleme (lisa 3, lk 2, 6:23);  Niisiis on meil olukord, kus inimesed, kes töötavad selle R CT ettevõtte nimel, mille puhul saadi aru ja lepiti kokku, et see on see spinout, millest W saab 80%. Kui hiljem saame teada: „Vabandust, me ei anna teile teie 80%, me lihtsalt võtame selle.“ See on keskne tegevus, mis toob kaasa kriminaalvastutuse ja kriminaalse probleemi (lisa 3, lk 4, 11:17);  W pole midagi saanud. Ma ei tea, kas on plaan, millest ma pole kuulud, kuid kui selline plaan on olemas, oleksin pidanud sellest kuulma. Ja vaadake. Me oleme täiesti rahul, kui meid välja ostetakse. Kuid praegu on meil vaid teadmine, et M esineb avalike väidetega, et ta on selle ettevõtte asutaja ja omanik. Ta on registreeritud kui 80%+ osanik ja ka mõned teist väiksemate osanikena. W pole selle eest hüvitist saanud (lisa 3, lk 4, 12:09);  Vaadake, poisid. Et oleks selge! Enne kui nad võtavad. Enne kui R CT võtab E kasvõi ühe sendi vastu on võimalik olukorda päästa. Kui suudame luua tehingu õigusliku aluse, mille kavatsesime kõik teha, siis on kõik korras. Sõlmitud kokkulepe on meile igati sobiv. Kui õiged paberid saavad allkirjastatud, siis see ei ole probleem. Jätkame 23 2-21-2406 õnnelikult selle 80% omanikuna. Mõistate, kasutades ära seda suurepärast võimalust. Selle saab lahendada ühe päevaga (lisa 3, lk 4, 12:48). Erimeelsused hageja ja M Ri vahel seoses R CT enamusosalusega ei puuduta kostjaid, sh hageja endiseid töötajaid. Seetõttu puudus igasugune vajadus selgitada kostjatele olukorda ja rõhutada, et tegelikkuses on probleem lahendatav ühe päevaga ning et see on kostjate töösuhte lõppemise eeltingimus. Tegemist on selge sõnumiga M Rile, mitte kostjatele.
3. Lisaks selgitas hageja esindaja T F koosolekul mitmeid kordi, et kostjatel tuleb jätkata töösuhtega:  Ma arvan, et parim asi, mida siin teha soovitan, on see, et inimesed jääksid oma kohale, mitte ei ühineks selle tegevusega enne, kui sellest saab tavaline lubatud tegevus vastavalt arusaamale, millega mõlemad pooled on nõustunud (lisa 3, lk 7, 22:12);  Mida me tahame, on see lahendada ja uuesti tööle asuda ning lasta teil teha seda, milles te tõepoolest väga head olete, ja luua väärtust, et kõik selles asjas saaksid sellest kasu. Ma teeksin parema meelega muid asju ja olen kindel, et see käib ka kõigi teiste selles kõnes osalejate kohta (lisa 3, lk 7, 23:02);  Meie seisukoht on see, et kui keegi soovib lahkumisavalduse tagasi võtta ja jätkata W'is töötamist, saada palka W‘ilt nagu eile ja üleeilegi ja mitte astuda samme W‘is lahkumiseks R CT-sse enne kui see on lahendatud. Kui see on lahendatud ja te tahate ära minna, siis minge. See on okei. Kuni see on lahendamata ja te ära lähete, siis muutute kaasosaliseks. Ja ma soovitan teil seda mitte teha (lisa 3, lk 9, 29:00).  Seega, kui soovite neid tagasi võtta, võtke need tagasi. Ma arvan, et peaksitegi seda tegema. Ma arvan, et katsume selle olukorra kõigepealt laheneda. Ja siis on teil täielik vabadus R CT-ga liitumiseks, me eeldame aga, et see toimub olukorras, kus W on omanik või W on mingil viisil ametlikult saanud kätte hüvitise. Niisiis, arvan, et lahkumisavalduste kohta ütleksin, et W‘il ei ole nendega probleemi ja soovitab inimestel need lihtsalt tagasi võtta. /.../ mis lahkumisavaldustesse puutub, siis soovitaksin teil need tagasi võtta, kuid teadke, et see on täiesti teie otsustada, tehke mida tahate, ent selline on soovitus (lisa 3, lk 9, 29:28).
4. Hageja on hagiavalduse p-s 40 leidnud, et ei ole usutav, et kostjal 7 oli alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, kuna kostja 7 on pakkunud hagejale pärast töösuhte lõppu võimalust jätkata koostööd. Kostja 7 sellise käsitlusega ei nõustu. Kui tööandja on töötajaid ähvardanud, ei muuda seda käitumist olematuks kostja 7 valmisolek edasiseks koostööks. Isegi kui kostja 7 oli valmis või kaalus edasist koostööd hagejaga, ei muuda see hageja käitumist olematuks. Lisaks on küsitav, kui tõsiselt saab hageja ähvarduste ja lisa-koosolekute taustal võtta kostja 7 „valmisolekut“. Oli selge, et kujunenud olukorras mistahes hagejale vastuvaidlemine või meelepäraselt mitte reageerimine, oleks toonud kaasa veelkordse „selgitava“ koosoleku. Nii ei jäänud kostjal 7 sisuliselt ka muud üle, kui ebameeldivat olukorda ja ähvardamist lõpetada ning püüda viisakusest leida alternatiivseid lahendusi. See aga ei tähenda, et kostja 7 oleks minetanud õiguse kasutada

§-s 91 sätestatud töösuhte erakorraliselt lõpetamise õigust. Lisaks võib isik mitte soovida teatavas negatiivses keskkonnas töötada, kuid kui isik on vastavast keskkonnast eemaldunud ning ei sõltu enam sellest tööandjast, võib teatava projekti raames koostöö tegemine olla võimalik. Seega ei tähenda kostja 7 valmisolek teatava projekti toetamiseks, et kostjal 7 puudus alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Ülesütlemise aluseks on hageja ebakohane käitumine, mida ei muuda ka hilisemad kostjate avaldused. 24 2-21-2406 72. Hageja hagiavalduse teist taotlust ei ole võimalik rahuldada, kuivõrd käesolevas asjas ei kohaldu

§ 107

lg 1 ega 2, kuivõrd hageja on vaidlustanud kostjate tähtajatute töölepingute erakorralise ülesütlemise. Nimetatud sätted kohalduksid siis, kui töötaja vaidlustab tööandjapoolse õigusvastase töösuhte ülesütlemise. Käesoleval juhul saaks kohus töölepingud lugeda lõppenuks vaid

§ 85lg 4 alusel, kuid sellist taotlust hageja kohtule esitanud ei ole.

Isegi kui 15.01.2021 erakorralised töölepingute ülesütlemised on tühised, kehtivad kostjate 08.01.2021 korralised töölepingute ülesütlemised. Seega on ebaõige hageja käsitlus sellest, et erakorraliste ülesütlemisavalduste tühisuse korral lõppesid kostjate töösuhted 15.01.2021. Kõik kostjad ütlesid seejuures töölepingud üles kooskõlas

§ 98lg-ga 1, teatades ülesütlemisest ette 30 kalendripäeva.

Kuna kostjad ütlesid 08.01.2021 korraliselt töölepingud üles, oleks kostjate nö viimane tööpäev olnud 07.02.2021 (pühapäevane päev). Seega, olukorras, kus tööandja vaidlustab töötaja tähtajatu töölepingu erakorralise ülesütlemise ja töövaidluskomisjon või kohus tuvastab ülesütlemise tühisuse, loeb töövaidlusorgan või kohus töölepingu

§ 85

lg 4 alusel lõppenuks korraliselt pärast

§ 98

lg-s 1 sätestatud 30-kalendripäevase etteteatamistähtaja möödumist (RKTKo 3-2-1-126-14, p 11; RKTKo 3-2-1-111-14, p 17).

1. Ka kolmandad isikud ehk AMS tiimi liikmed tundsid end ähvardatuna. Vahetult järgneval päeval (12.01.2021) tööandja initsiatiivil toimunud järgmisel koosolekul väljendas justnimelt AMS tiimi liige (J B), et tundis end 11.01.2020 koosolekul ähvardatuna. Seega, kui ka pidada õigeks hageja käsitlust, et ähvarduse tuvastamiseks vajab see kolmandate isikute poolt samuti ähvardusena tajumist ning selle kostjate poolt tõendamist (millega kostjad tegelikult ei nõustu), siis on ka see käesoleval juhul kostjate poolt tõendatud.
2. Ka hageja personalijuhi öeldust nähtub, et kõik koosolekul viibijad tajusid tööandja sõnu tõsimeelse ähvardusena. A K püüab küll tööandja öeldut pehmendada, samas ei eita seda, et tööandja ähvardas just nimelt koosolekul olnud, ettevõttest korraliselt lahkuvaid töötajaid tsiviil- ja kriminaalvastutusega. Vastasel juhul puuduks personalijuhil vajadus töötajaid „lohutada“ ja püüda olukorda „rahu tuua“, kui tööandja eelneval päeval öeldu oleks olnud tavaline infovahetamine, nagu püüab muljet jätta hageja.
3. Kostjaid hoiatati, et nad hoiaksid ähvardamise salajasena teiste töötajate eest. Kui pidada tõeseks hageja väiteid, et tema püüdlus oli lihtsalt töölt lahkuvaid töötajaid informeerida „kujunenud olukorrast“ ja „tegelikest asjaoludest“, siis on täiesti arusaamatu, miks tavapärase informatsiooni andmine peab olema midagi sellist, mida tuleb hoida salajasena.
4. Samas on märkimisväärne, et hageja narratiiv koosoleku kokkukutsumise vajadusest ja põhjustest seondub sellega, et ta soovis töötajatele, kes tahtsid ettevõttest lahkuda, anda „õiget informatsiooni“, et nad saaksid „teadlikke valikuid“ teha. Esmalt on see ebaõige juba seetõttu, et ainult kostjad olid esitanud lahkumisavalduse ning ülejäänud koosolekul olnud 10 töötajat (lisaks tööandja esindajad), ei olnud selliseid avaldusi esitanud. Seega on ebausutav, et tööandja motivatsioon koosoleku kokkukutsumiseks ja „info andmiseks“ oli suunatud kõigile.
5. Tööandja esindajad kasutasid sõnu kriminaalvastutus koosoleku kestuse ajal korduvalt (vt kostjate 26.04.2021 vastuse lisa 3, kõnevoorud, mis algasid vastavalt: 1:37, 5:24, 8:20, 9:35, 11:17, 13:25, 14:11, 14:54, 22:12, 32:40, 45:15, 46:19; koosolek lõppes 49:02). Seega räägiti kriminaalvastutusest 50-minutlise koosoleku vältel keskmiselt iga 4 minuti tagant. 25 2-21-2406
6. Ärisaladuse avaldamise rikkumisest tulenev tasaarvestamine pole kehtiv. Tasaarvestatavat nõuet ei eksisteeri. Kostjatel 5-7 on töölepingute p-st 9 tulenev kohustus ärisaladuse hoidmiseks (vt hagiavalduse lisad 4-6). Kuivõrd töölepingud on nii visuaalselt kui ka sisult samad, on ilmne, et tegemist on tingimustega, mis on väljatöötatud kasutamiseks tüüptingimustena. Hageja esitas kohtuväliselt 03.05.2021 (seega pärast seda, kui kostjad esitasid 26.04.2021 vastuse hagile ning vastuhagi) kostjatele 5-7 leppetrahvinõuded. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumist käsitlevad nõudekirjade teised peatükid, milles hageja viitab

§ 22lg-st 2 tulenevale kohustusele tööandja saladuse hoidmiseks.

Seejärel viitab hageja, et kostjate töölepingu p 9 „sätestab nimekirja informatsioonist, mille salajases hoidmises leppisid R ja Sina kokku“. Rikkumiseks peab hageja kostjate tööandja juurest töölt lahkumist ning kolmanda isiku ettevõttes tööle hakkamist ja seal tööülesannete täitmist seoses küberharjutuste läbiviimisega. Hageja hinnangul ei oleks kolmandal isikul olnud võimalik viidatud küberharjutusi läbi viia ega klientidele teenuseid osutada, „kui R endine Range meeskond, mille liige Sa olid, ei oleks kasutanud R [hageja] ärisaladusi“. Millist konfidentsiaalsuskohustust iga kostja eraldiseisvalt rikkus ning mis iga kostja rikkumist tõendab, leppetrahvinõuetest ei nähtu. Seetõttu esitasid kostjad 21.05.2021 vastuse tööandja nõuetele (lisa 3), milles selgitasid samuti, et nõudest ei nähtu selle esitamise alus, rikkumine ning et kostjate hinnangul oleks hageja nõuded ka aegunud, kui kohustuse alus ja rikkumine oleks nõudes arusaadavalt esile toodud. Sellele kirjale hageja kostjatele enam ei vastanud. Seda vastuskirja ei ole hageja esitanud ka tasaarvestamise avalduse lisana, tõendamaks, et kostjatel ei olnud VÕS § 200 lg 4 alusel esitatud nõudele vastuväiteid. Kostjatel ei ole ka käesoleval ajal sisuliselt võimalik esitada vastuväiteid väidetava ärisaladuse avaldamise rikkumise kohta, kuivõrd hageja ei ole 03.05.2021 nõudekirjas ega ka 09.06.2021 vastuhagi vastuses kostjate 5-7 väidetavaid rikkumisi piisavalt määratlenud, kirjeldanud ega tõendanud. Teise tööandja juurde tööleminek ei kvalifitseeru töölepingu p 9 alusel ühegi kostja puhul ärisaladuse rikkumiseks. Kuivõrd kostjatele ei ole teada, milline on see väidetav ärisaladus, mida kostjad õigusvastaselt avaldasid, ei ole kostjatel võimalik esitada ka vastuväiteid.

1. Samas viitavad kostjad hageja 09.06.2021 vastuse lisale 8, mille kohaselt tegi hageja Kaitseministeeriumile riigihanke raamlepingu alusel pakkumise küberharjutuse läbiviimiseks. Hageja väidete kohaselt ei viinud seda küberharjutust läbi hageja ise, vaid hageja alltöövõtja (R C T OÜ, uue ärinimega XXX OÜ). See, kuidas hageja oma alltöövõtjaga suhteid reguleerib, sh lepib kokku võetud lepingulise kohustuse sisulises täitmises tellija ees, ei puutu kostjatesse. Ka siis, kui kostjad asusid viidatud kolmanda isiku juures tööle ning täitsid viidatud alltöövõtulepingust tulenevaid kohustusi, ei tulene sellest asjaolust automaatselt, et küberharjutuse läbiviimisel kasutati hageja ärisaladust või et seda kasutati õigusvastaselt. On ilmne, et kui hageja kasutas peatöövõtjana harjutuse läbiviimiseks alltöövõtjat, on tal samuti tellijana kohustus alltöövõtja ees tema piisavaks informatsiooniga varustamiseks, et tellitud tööd oleks võimalik hagejale teha. Kas ja kuidas nimetatud osas hageja ja tema alltöövõtja suhteid tegelikult reguleerisid, millist infot teineteisele kättesaadavaks tegi, ei ole kostjatele teada, nagu ei ole hageja seda ka tõendanud. Kui hageja tegi oma koostööpartnerile (alltöövõtjale) asjakohase informatsiooni ise kättesaadavaks (mistahes viisil), siis on alusetu ka väita, et ärisaladust avalikustasid kostjad või keegi teine. Ka hageja ise käsutab oma ärisaladust ning hageja ei ole tõendanud ega kirjeldanud seda, millises ulatuses ta ise tegi oma ärisaladuse kättesaadavaks oma alltöövõtjale. 26 2-21-2406
2. Hageja leppetrahvinõue on iga kostja vastu ülemäärane (sh tööandjal kahju puudumise tõttu) ning see võib olla tüüptingimusena töötaja ebamõistliku kahjustamise tõttu tühine. Igal juhul tuleks aga väidetavat leppetrahvinõuet oluliselt alandada.
3. Hagejal puudub kahjunõudest tulenev tasaarvestamise õigus. Kuidas vastavad nõuded kujunevad, hageja ei selgita. Väidetavat töölepingu rikkumist ei esine. Sisuliselt peab hageja kostjate tahtlikuks ja süüliseks töölepingu rikkumiseks

§ 85

lg-s 1 sätestatud tähtajatu töölepingu ülesütlemisõiguse kasutamist (vt 09.06.2021 seisukoha p 134). Samas esitab kahjunõude pärast erakorraliste töölepingu ülesütlemisavalduste esitamist tööle mitteilmumise tõttu kahju hüvitamiseks (vt 09.06.2021 seisukoha p 132). Tegemist on erinevate rikkumistega, mida hageja käsitleb väidetava kahjunõude osas segamini. Vaidlust ei saa olla, et kostjad esitasid korralised töölepingu ülesütlemisavaldused 30 päeva ette (vt hagiavalduse lisad 20-26). Seega ei ole kostjad etteteatamistähtaega rikkunud. Töötajal on õigus tööleping igal ajal korraliselt üles öelda. Seega on ebaõige hageja sisuline käsitlus sellest, et töötaja poolt seadusest tuleneva igal ajal rakendatava õiguse kasutamine oleks määratletav

§ 72mõttes töölepingu rikkumisena.

Seda sõltumata kuupäevast, mil töötaja selle avalduse tööandjale esitab. Hageja tõlgenduse jaatamine viiks olukorrani, kus mistahes töötaja ei saa mistahes hetkel oma seadusest tulenevat ülesütlemisõigust kasutada, sest iga tööandja äritegevus on oluline ja töötaja lahkumine arusaadavalt mõjutab iga tööandja tööprotsesse negatiivselt.

§ 85

lg-st 1 tulenevat korralise töölepingu ülesütlemise õigust ei ole pandud korralatsiooni tööandja jaoks olulise sündmuse äraootamisega. 82. Ühtlasi on käesoleval juhul küsitav see, kas sisuliselt on kohtul võimalik töösuhet

§ 85lg 4 alusel lõpetada kohtu otsusega.

Seda seetõttu, et pooled ei vaidle selle üle, et kostjate korralised töölepingu lõpetamise avaldused kehtivad ning juhul, kui kohus peaks ka leidma, et erakorralised avaldused ei kehti, lõppevad kostjate töösuhted vastavalt korralistele töölepingu ülesütlemise avaldustele.

§ 85

lg 4 rakendamine on eelkõige asjakohane ja oluline siis, kui töösuhe vaidluse tulemusel muul alusel ei lõppe. Käesolevas asjas see aga nii ei ole, mistõttu ei saa kohus kostjate töösuhteid lõpetada ka ajaliselt hiljem kui need oleksid lõppenud korraliselt esitatud töölepingu ülesütlemisavalduste alusel. 83. Hageja tugineb vastuhagi vastuse tasaarvestamise nõudes ka sellele, et kostjad ei ilmunud alates 18.01.2021 tööle, kui kohus leiab, et 15.01.2021 töölepingu erakorralised ülesütlemise avaldused ei kehtinud. Seda peab tööandja kostjate poolt töölepingu oluliseks rikkumiseks. Võrreldes taas hageja poolt esiletoodud Riigikohtu praktikat (3-2-1-111-14) käesoleva kohtuasjaga, siis erinevad juhtumid ka selle poolest, et hageja viidatud kohtuasjas tööandja hoiatas töötajat, et töötajal on kohustus vaatamata töölepingu erakorralisele ülesütlemisele järgneval tööpäeval tööle ilmuda, kuid hageja kostjaid hoiatanud ei ole. Seega ei olnud kostjatele ka arusadav, et tööandja koheselt töölepingu erakorraliste ülesütlemisavaldustega ei nõustu ning et töötajad on toime panemas olulist töölepingust tuleneva kohustuse rikkumist. Igal juhul ei saa töötajate poolt pärast 15.01.2021 erakorralise töölepingute ülesütlemise avalduste esitamist tööle ilmumata jäämist pidada tahtlikuks töölepingu rikkumiseks. Kostjate hinnangul ei ole käesoleval juhul tegemist ei tahtluse, raske hooletuse ega hooletusega. Kui kohus leiab, et töötajatel puudus õigus töösuhete erakorraliseks lõpetamiseks, kehtivad töösuhted edasi kuni korraliste töölepingu ülesütlemisavaldustes märgitud tähtajani. Töötajad olid aga sellisel juhul tööle mitteilmumist takistava asjaolu osas eksimuses TsÜS § 92 mõttes, mistõttu puudub hagejal õigus

§ 74alusel kostjatelt kahju nõuda.

27 2-21-2406 84. Tööandja pärast 15.01.2021 kostjatele töölepingu olulise rikkumise tõttu hoiatusi ei esitanud ega nõudnud tööle asumist (

§ 88lg 2).

Kostjad jätsid töösuhte lõppedes nii oma võtmed kui ka arvutid tööandjale, st ei võtnud neid kaasa, vaid tagastasid tööandjale kuuluva. Lisaks ei ole ükski kostja õigusliku haridusega, mistõttu oli kostjate hinnang töösuhte lõppemisele ning hageja heaks töötamise kohustuse puudumisele asjaolusid arvestades adekvaatne. Kui kostjatele oleks aga olnud asjaoludest arusaadav, et nad võivad panna toime töölepingu olulise rikkumise pärast 15.01.2021, oleksid töötajad ilmselgelt tööle ilmunud või oma puudumisest nõuetekohaselt teavitanud. Tööandja ei andnud töötajatele pärast 15.01.2021 samuti teada, et tal tekib töötajate töölt lahkumise tõttu kahju. Lisaks nähtub ka töötamise registrist, et töötamise lõpp on 15.01.2021

§ 91lg 2 alusel.

Seega nähtus töötajatele ka tööandja käitumisest, et ka tööandja peab töösuhteid tegelikult 15.01.2021 lõppenuks. Seda arvestades oleks kostjatelt hageja kasuks kahjuhüvitise väljamõistmine tööle ilmumata jätmise tõttu igal juhul vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 6 lg 2), kui ka leida, et hagejale oli tekkinud kahju ja kostjad vastutavad selle eest.

1. Tööandjal puudub kahju ning see ei saaks olla põhjuslikus seoses kostjate tegevusega ka siis, kui tööandjal oleks tekkinud kahju. Hageja peab oma kahjuks arusaamatult hageja koostööpartneri poolt esitatud arvet osas, mis vastab kostjate teatud perioodi töötasu summale. Hageja väidetel katab see küberharjutusi ettevalmistusi, mida kostjad oleksid töölejäämise korral teinud hageja juures. Asjaolu, et ettevalmistusi küberharjutuseks tegi hageja koostööpartner, kes viis hageja kliendile küberharjutuse läbi alltöövõtulepingu alusel, ei tähenda veel seda, et ettevalmistuste tegemine ja selle eest tasumine on hageja kahju. Hageja ei ole tõendanud, et ta ei oleks samu ettevalmistusi teinud siis, kui kostjad oleksid hageja juures töötamist jätkanud. Kuna hageja nõuab kostjate töötasule teatud perioodil vastava summa ulatuses kahju, siis on ilmne, et mingit kahju hagejale tegelikult ei tekkinud, sest hagejal tulnuks samasuguste ettevalmistuste eest tasuda ka siis, kui need tegi teine isik. Samuti on ebaõige ka hageja jäetud mulje, nagu tal oleks üldse kahju tekkinud. Kostjatele teadaolevalt on hageja klient läbiviidud küberharjutuse eest tasu hagejale ära maksnud, aga hageja ei ole juba rohkem kui 4 kuud tagasi esitatud koostööpartneri arvet tasunud. Olukorras, kus tegemist oli riigihankepakkumisega, siis on ilmne, et hageja võttis pakkumise tegemiseks oma koostööpartnerilt pakkumise, lisas sellele oma kasumimarginaali ootuse, ning esitas pakkumise oma nime alt kliendile. Nii on hageja ilmselt hetkel kättesaanud nii kasumimarginaali kui ka tasu koolituse läbiviimise eest, millest pole ta teinud ühtegi väljamakset koostööpartnerile. Seega tähendaks kostjatelt kahju väljamõistmine (kui see üldse saaks tekkida, millega kostjad ei nõustu), et hageja rikastuks oluliselt oma endiste töötajate arvelt. Ka on ilmne, et hageja võimalik kulu ei saa olla tema kahju ning hagejal tuleb nõude maksmapanekuks ära näidata see, millest ta väidetavalt ilma jäi kostjate lepingu olulise rikkumise tõttu. Oluline on arvestada ka sellega, et hageja esitas tööandja kõnesoleva küberharjutuse läbiviimise riigihankepakkumise ca 2 nädalat pärast kostjate tööandja juurest töölt lahkumist. Seega ei olnud tegemist hagejale vältimatu väidetava kahjuga ning tööandja poolt töötajatelt neis oludes kahju nõudmine on hageja poolt pahauskne. Hageja esitas pakkumise teenuse osutamiseks pärast seda, kui töötajad olid lahkunud, mida kostjad teada aga ei saanud. Nii ei oleks küberharjutuse läbiviimisega seonduvad kulud igal juhul põhjuslikus seoses kostjate töölt lahkumisega, sest otsuse riigihankel 28 2-21-2406 osalemiseks võttis hageja vastu pärast seda, kui töötajad olid juba töölt lahkunud. Ilmselgelt ei saanud selline kahju olla kostjatele seetõttu ka ettenähtav. Ühtlasi on ilmselge, et hageja arvestas riigihankepakkumisel hinnapakkumise koostamisel juba sellega, et ta palkab küberharjutuse läbiviimiseks alltöövõtja, mistõttu sai hageja ka oma majandushuve kaitsta ning vastavalt kujunenud olukorrale suunata. KOSTJATE VASTUHAGI
2. W OÜ (edaspidi hageja) ning kõikide kostjate vahel olid sõlmitud tähtajatud töölepingud. Kostjad 1-7 (edaspidi ka kostjad) esitasid igaüks eraldiseisvalt 08.01.2021 (reedesel päeval) korralised töölepingu ülesütlemisavaldused (vt hagiavalduse lisad 9-15). Kõik kostjad ütlesid töölepingud üles kooskõlas

§ 98lg-ga 1, teatades ülesütlemisest ette 30 kalendripäeva.

Nii oleks töötajate viimane töösuhte kehtivuse päev korralise ülesütlemise etteteatamisaja lõppemise kohaselt olnud 07.02.2021 (pühapäevane päev).

1. Hageja korraldas järgmisel tööpäeval pärast kostjatelt korraliste ülesütlemisavalduste saamist esmaspäeval, 11.01.2021, kell 17 veebi-koosoleku kostjatele ja veel ühe tiimi töötajatele. Koosolek kestis 48 minutit, mille käigus „teavitati“ kostjaid ja koosolekul osalenud teise tiimi töötajaid, et hageja ja M R ei ole jõudnud kokkuleppele R CT enamusosaluse küsimuses ning M Ri käitumises ilmnevad nii tsiviil- kui ka kriminaalvastutust kaasa toovad ilmingud.
2. Kostjad ütlesid 15.01.2021 töölepingud erakorraliselt üles vastavalt

§ 91lg 1.

Vastuhagiga paluvad kostjad hagejalt

§ 100

lg 4 järgi välja mõista kolme kuu keskmise töötasu hüvitise, kuivõrd hageja ei ole kostjatele vastavat hüvitist maksnud. Kostjate poolne erakorraline töölepingu ülesütlemine on õiguspärane. 89. K K nõuded. K K töötasu vastavalt töölepingu (hagiavalduse lisa 1) p-le 6.1 oli 5200 eurot kuus. Töölepingu ütles kostja 1 üles erakorraliselt 15.01.2021 (hagiavalduse lisa 20). Kuivõrd kostjale 1 on töötasu makstud vastavalt töölepingule 5200 eurot kuus nõutud ajavahemikus, st juuli kuni detsember 2020, on kostja 1 keskmine töötasu 5200 eurot. Seega on kostja 1 kolme kuu keskmine töötasu 5200x3=15 600 eurot. Kostja 1 palub kohtul

§ 100lg alusel 4 hagejalt välja mõista 15 600 eurot (bruto).

Alternatiivselt, juhul kui kohus peaks leidma, et 15.01.2021 töölepingu erakorraline ülesütlemine oli tühine ning lõpetab töösuhte korralise töölepingu ülesütlemise avalduse alusel alates 07.02.2021, palub kostja 1 kohtul hagejalt välja mõista kostja 1 töötasu perioodil 16.01.2021-07.02.2021 summas 3 968,4 eurot (bruto). Olukorras, kus hageja ja kostja 1 töösuhe kestis kauem kui 15.01.2021, on kostjal 1 õigus nimetatud perioodi eest saada ka töötasu. 90. A K nõuded. A K töötasu oli 4593,36 eurot kuus (lisa 110). Töölepingu ütles kostja 2 üles erakorraliselt 15.01.2021 (hagiavalduse lisa 21). Kuivõrd kostjale 2 on töötasu makstud 4593,36 eurot kuus nõutud ajavahemikus, st juuli kuni detsember 2020, on kostja 2 keskmine töötasu 4593,36 eurot. Seega on kostja 2 kolme kuu keskmine töötasu 4593,36x3=13 780,08 eurot. Kostja 2 palub kohtul

§ 100lg 4 alusel hagejalt välja mõista 13 780,08 eurot (bruto).

Alternatiivselt, juhul kui kohus peaks leidma, et 15.01.2021 töölepingu erakorraline ülesütlemine oli tühine ning lõpetab töösuhte korralise töölepingu ülesütlemise avalduse alusel alates 07.02.2021, palub kostja 2 kohtul hagejalt välja mõista kostja 2 töötasu 29 2-21-2406 perioodil 16.01.2021-07.02.2021 summas 3 505,5 eurot (bruto). Olukorras, kus hageja ja kostja 2 töösuhe kestis kauem kui 15.01.2021, on kostjal 2 õigus nimetatud perioodi eest saada ka töötasu. 91. P L nõuded. P L töötasu oli 4800 eurot kuus (lisa 211). Töölepingu ütles kostja 3 üles erakorraliselt 15.01.2021 (hagiavalduse lisa 22). Kuivõrd kostjale 3 on töötasu makstud vastavalt töölepingule nõutud ajavahemikus, st juuli kuni detsember 2020, on kostja 3 keskmine töötasu 4800 eurot. Seega on kostja 3 kolme kuu keskmine töötasu 4800x3=14 400 eurot. Kostja 3 palub kohtul

§ 100lg 4 alusel hagejalt välja mõista 14 400 eurot (bruto).

Alternatiivselt, juhul kui kohus peaks leidma, et 15.01.2021 töölepingu erakorraline ülesütlemine oli tühine ning lõpetab töösuhte korralise töölepingu ülesütlemise avalduse alusel alates 07.02.2021, palub kostja 3 kohtul hagejalt välja mõista kostja 3 töötasu perioodil 16.01.2021-07.02.2021 summas 3 663,15 eurot (bruto). Olukorras, kus hageja ja kostja 3 töösuhe kestis kauem kui 15.01.2021, on kostjal 3 õigus nimetatud perioodi eest saada ka töötasu. 92. K G nõuded. K G töötasu vastavalt töölepingu (vt hagiavalduse lisa 3) p-le 6.1 oli 4500 eurot kuus. Töölepingu ütles kostja 4 üles erakorraliselt 15.01.2021 (hagiavalduse lisa 23). Lisast 2 nähtub töötasu netos 3 701,76 eurot. Kui netotöötasu on 3 701,76 eurot, on järelikult brutotöötasu 4800 eurot. Kuivõrd kostjale 4 on töötasu makstud vastavalt töölepingule nõutud ajavahemikus, st juuli kuni detsember 2020, on kostja 3 keskmine töötasu 4500 eurot. Seega on kostja 4 kolme kuu keskmine töötasu 4500x3=13 500 eurot. Kostja 4 palub kohtul

§ 100lg 4 alusel hagejalt välja mõista 13 500 eurot (bruto).

Alternatiivselt, juhul kui kohus peaks leidma, et 15.01.2021 töölepingu erakorraline ülesütlemine oli tühine ning lõpetab töösuhte korralise töölepingu ülesütlemise avalduse alusel alates 07.02.2021, palub kostja 4 kohtul hagejalt välja mõista kostja 4 töötasu perioodil 16.01.2021-07.02.2021 summas 3 434,2 eurot (bruto). Olukorras, kus hageja ja kostja 4 töösuhe kestis kauem kui 15.01.2021, on kostjal 4 õigus nimetatud perioodi eest saada ka töötasu.

1. K K J nõuded. K K J töötasu vastavalt töölepingu (vt hagiavalduse lisa 4) p-le 6.1 oli 3500 eurot kuus. Töölepingu ütles kostja 5 üles erakorraliselt 15.01.2021 (vt hagiavalduse lisa 24).
2. Kuivõrd kostjale 5 on töötasu makstud vastavalt töölepingule nõutud ajavahemikus, st juuli kuni detsember 2020, on kostja 5 keskmine töötasu 3500 eurot. Seega on kostja 5 kolme kuu keskmine töötasu 3500x3=10 500 eurot. Kostja 5 palub kohtul

§ 100lg 4 alusel hagejalt välja mõista 10 500 eurot (bruto).

Alternatiivselt, juhul kui kohus peaks leidma, et 15.01.2021 töölepingu erakorraline ülesütlemine oli tühine ning lõpetab töösuhte korralise töölepingu ülesütlemise avalduse alusel alates 07.02.2021, palub kostja 5 kohtul hagejalt välja mõista kostja 5 töötasu perioodil 16.01.2021-07.02.2021 summas 2 671,05 eurot (bruto). Olukorras, kus hageja ja kostja 5 töösuhe kestis kauem kui 15.01.2021, on kostjal 5 õigus nimetatud perioodi eest saada ka töötasu. 94. R L nõuded. R L töötasu vastavalt töölepingu (vt hagiavalduse lisa 5) p-le 6.1 oli 5100 eurot kuus. Töölepingu ütles kostja 6 üles erakorraliselt 15.01.2021 (hagiavalduse lisa 25). Kuivõrd kostjale 6 on töötasu makstud vastavalt töölepingule nõutud ajavahemikus, on 30 2-21-2406 kostja 6 kolme kuu keskmine töötasu 5100x3=15 300 eurot. Kostja 6 palub kohtul

100 lg 4 alusel hagejalt välja mõista 15 300 eurot (bruto). Alternatiivselt, juhul kui kohus peaks leidma, et 15.01.2021 töölepingu erakorraline ülesütlemine oli tühine ning lõpetab töösuhte korralise töölepingu ülesütlemise avalduse alusel alates 07.02.2021, palub kostja 6 kohtul hagejalt välja mõista kostja 6 töötasu perioodil 16.01.2021-07.02.2021 summas 3 892,1 eurot (bruto). Olukorras, kus hageja ja kostja 6 töösuhe kestis kauem kui 15.01.2021, on kostjal 6 õigus nimetatud perioodi eest saada ka töötasu. 95. C V nõuded. C V töötasu vastavalt töölepingu (vt hagiavalduse lisa 6) p-le 6.1 oli 11 671 eurot kuus. Töölepingu ütles kostja 7 üles erakorraliselt 15.01.2021 (hagiavalduse lisa 26). Kuivõrd kostjale 7 on töötasu makstud vastavalt töölepingule nõutud ajavahemikus, st juuli kuni detsember 2020, on kostja 7 keskmine töötasu 11 671 eurot. Seega on kostja 7 kolme kuu keskmine töötasu 11 671x3=35 013 eurot. Kostja 7 palub kohtul

§ 100lg 4 alusel hagejalt välja mõista 35 013 eurot (bruto).

Alternatiivselt, juhul kui kohus peaks leidma, et 15.01.2021 töölepingu erakorraline ülesütlemine oli tühine ning lõpetab töösuhte korralise töölepingu ülesütlemise avalduse alusel alates 07.02.2021, palub kostja 7 kohtul hagejalt välja mõista kostja 7 töötasu perioodil 16.01.2021-07.02.2021 summas 8 906,8 eurot (bruto). Olukorras, kus hageja ja kostja 7 töösuhe kestis kauem kui 15.01.2021, on kostjal 7 õigus nimetatud perioodi eest saada ka töötasu. 96. Kostjad paluvad vastuhagis mõista:

§ 100

lg 4 alusel W OÜ-lt K K kasuks välja hüvitis 15 600 (bruto) eurot ning viivis 345,34 eurot 15 600 eurolt alates 16.01.2021 kuni (vastu)hagiavalduse esitamiseni 26.04.

1. Mõista välja viivis 15 600 eurolt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 26.04.2021 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Alternatiivselt, juhul, kui kohus leiab, et K Ka 15.01.2021 erakorralise ülesütlemise avaldus oli õigusvastane, mõista W OÜ-lt K K kasuks välja vahemikus 16.01-07.02.2021 saamata jäänud töötasuna 3 968,4 eurot ning viivis 67,84 eurot 3 968,4 eurolt alates 08.02.2021 kuni (vastu)hagiavalduse esitamiseni 26.04.
2. Mõista välja viivis 3 968,4 eurolt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 26.04.2021 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Mõista

§ 100

lg 4 alusel W OÜ-lt A K kasuks välja hüvitis 13 780,08 (bruto) eurot ning viivis 305,05 eurot 13 780,08 eurolt alates 16.01.2021 kuni (vastu)hagiavalduse esitamiseni 26.04.

1. Mõista välja viivis 13 780,08 eurolt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 26.04.2021 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Alternatiivselt, juhul, kui kohus leiab, et A K 15.01.2021 erakorralise ülesütlemise avaldus oli õigusvastane, mõista W OÜ-lt A K kasuks välja vahemikus 16.01-07.02.2021 saamata jäänud töötasuna 3 505,5 eurot ning viivis 59,93 eurot 3 505,5 eurolt alates 08.02.2021 kuni (vastu)hagiavalduse esitamiseni 26.04.
2. Mõista välja viivis 3 505,5 eurolt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 26.04.2021 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Mõista

§ 100

lg 4 alusel W OÜ-lt P L kasuks välja hüvitis 14 400 (bruto) eurot ning viivis 318,77 eurot 14 400 eurolt alates 16.01.2021 kuni (vastu)hagiavalduse esitamiseni 26.04.

1. Mõista välja viivis 14 400 eurolt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 26.04.2021 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Alternatiivselt, juhul, kui kohus leiab, et P Li 15.01.2021 erakorralise ülesütlemise avaldus oli õigusvastane, mõista W OÜ-lt P Li kasuks välja vahemikus 16.01-07.02.2021 saamata jäänud töötasuna 3 663,15 eurot ning viivis 62,62 eurot 3 663,15 eurolt alates 08.02.2021 kuni (vastu)hagiavalduse esitamiseni 26.04.
2. Mõista välja viivis 3 663,15 eurolt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 26.04.2021 kuni 31 2-21-2406 kohustuse kohase täitmiseni. Mõista

§ 100

lg 4 alusel W OÜ-lt K G kasuks välja hüvitis 13 500 (bruto) eurot ning viivis 298,85 eurot 13 500 eurolt alates 16.01.2021 kuni (vastu)hagiavalduse esitamiseni 26.04.

1. Mõista välja viivis 13 500 eurolt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 26.04.2021 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Alternatiivselt, juhul, kui kohus leiab, et K Gi 15.01.2021 erakorralise ülesütlemise avaldus oli õigusvastane, mõista W OÜ-lt K Gi kasuks välja vahemikus 16.01-07.02.2021 saamata jäänud töötasuna 3 434,2 eurot ning viivis 58,71 eurot 3 434,2 eurolt alates 08.02.2021 kuni (vastu)hagiavalduse esitamiseni 26.04.
2. Mõista välja viivis 3 434,2 eurolt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 26.04.2021 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Mõista

§ 100

lg 4 alusel W OÜ-lt K K J kasuks välja hüvitis 10 500 (bruto) eurot ning viivis 232,44 eurot 10 500 eurolt alates 16.01.2021 kuni (vastu)hagiavalduse esitamiseni 26.04.

1. Mõista välja viivis 10 500 eurolt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 26.04.2021 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Alternatiivselt, juhul, kui kohus leiab, et K K Ji 15.01.2021 erakorralise ülesütlemise avaldus oli õigusvastane, mõista W OÜ-lt K K Ji kasuks välja vahemikus 16.01-07.02.2021 saamata jäänud töötasuna 2 671,05 eurot ning viivis 45,66 eurot 2 671,05 eurolt alates 08.02.2021 kuni (vastu)hagiavalduse esitamiseni 26.04.
2. Mõista välja viivis 2 671,05 eurolt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 26.04.2021 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Mõista

§ 100

lg 4 alusel W OÜ-lt R L kasuks välja hüvitis 15 300 (bruto) eurot ning viivis 338,7 eurot 15 300 eurolt alates 16.01.2021 kuni (vastu)hagiavalduse esitamiseni 26.04.

1. Mõista välja viivis 15 300 eurolt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 26.04.2021 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Alternatiivselt, juhul, kui kohus leiab, et R Li 15.01.2021 erakorralise ülesütlemise avaldus oli õigusvastane, mõista W OÜ-lt R Li kasuks välja vahemikus 16.01-07.02.2021 saamata jäänud töötasuna 3 892,1 eurot ning viivis 66,54 eurot 3 892,1 eurolt alates 08.02.2021 kuni (vastu)hagiavalduse esitamiseni 26.04.
2. Mõista välja viivis 3 892,1 eurolt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 26.04.2021 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Mõista

§ 100

lg 4 alusel W OÜ-lt C V kasuks välja hüvitis 35 013 (bruto) eurot ning viivis 775,08 eurot 35 013 eurolt alates 16.01.2021 kuni (vastu)hagiavalduse esitamiseni 26.04.

1. Mõista välja viivis 35 013 eurolt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 26.04.2021 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Alternatiivselt, juhul, kui kohus leiab, et C V 15.01.2021 erakorralise ülesütlemise avaldus oli õigusvastane, mõista W OÜ-lt C V kasuks välja vahemikus 16.01-07.02.2021 saamata jäänud töötasuna 8 906,8 eurot ning viivis 152,27 eurot alates 08.02.2021 kuni (vastu)hagiavalduse esitamiseni 26.04.
2. Mõista välja viivis 8 906,8 eurolt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 26.04.2021 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
3. Seondavalt hageja vastuväidetega märgivad kostjad järgmist. Puuduvad mistahes asjaolud, millest lähtuvalt järeldada, et hüvitist tuleks hea usu põhimõtte alusel tööandja kasuks vähendada. Juhul kui kohus leiab, et töötajad ütlesid õigesti töölepingud erakorraliselt üles, leiab aset ka tuvastus, et tööandja rikkus oluliselt töölepinguid iga kostjaga. Teisisõnu, kohtles igat kostjat ebaväärikalt, neid tsiviil- ja kriminaalvastutusega ähvardades sündmuste eest, millel pole kostjatega mingit pistmist. Nagu kostjad juba vastuses hagiavaldusele esile tõid, kannab hageja ise oma ärisuhete korrastamise riski. Tööandja ei ole ilmselgelt rahul sellega, et hageja endine juhatuse liige on loonud ühingu, mille osanik loodab hageja olla. Tõenditest nähtub, et see olukord on valitsenud üle 2 aasta ning see pole kostjate poolt loodud olukord. Sellisel juhul on tööandja täiesti õigustamatult ähvardanud töötajaid töölepingu korralise ülesütlemisavalduse esitamisel tsiviil- ja kriminaalvastutusega. Seega, kui üldse rääkida kostjatele väljamõistetava hüvitise suuruse muutmisest, siis tuleks seda suurendada. 11.01.2021 koosolekul hageja juhatuse liikme ning finantsjuhi ja kontserni presidendi poolt väljaöeldud ähvardused olid 32 2-21-2406 ilmselgelt eelnevalt omavahel kooskõlastatud. Vastasel juhul poleks neil olnud võimalik koosolekul sama informatsiooni kinnitada ega kõnejärge ühelt teisele sama info edastamiseks üle anda. Seega oli töötajate selline kohtlemine tööandja poolt ilmselgelt varsemalt kavatsetud, kuna kostjad olid julgenud töösuhted korraliselt üles öelda. See, milline on hageja äriliini edasine käive või sissetulek, ei puutu samuti kostjatega töölepingu lõpetamisse. See ei õigusta tööandja poolt töötajate ähvardamist ja ebaväärikalt kohtlemist. KOSTJATE PROTOKOLLI PARANDAMISE TAOTLUS
4. Kostjad on 15.11.2021 esitanud protokolli parandamise taotluse. Kohtuistungi protokolli lk-l 4 alates 00:35:01 on märgitud kostjate lepingulise esindaja Kadri Härgineni öeldu: „/.../

§ 81viitan /.../“.

Taotleme, et kohus eemaldataks protokollist vastava lause, kuna kostjate lepinguline esindaja ei viidanud

§-le 81, vaid

§-le 91. Taotleme lause kustutamist, kuivõrd eelnev lause mainib juba

§-i 91, mistõttu ei ole vajalik järgnevas lauses järjekordselt mainida, mis paragrahvist on juttu. Kohtuistungi protokolli lk-l 4 alates 00:35:01 on märgitud kostjate lepingulise esindaja Kadri Härgineni öeldu: „/.../ Juhin tähelepanu hageja käsitlusele, mida tähendab xxx eraldamine /.../“. Taotleme, et kohus muudaks lauset järgnevalt: „Juhin tähelepanu hageja käsitlusele, mida tähendab Yi ehk R CT eraldamine“. Taotleme vastava sõna muutmist, kuivõrd kostjate lepinguline esindaja seda ka ütles. Taotleme kohtult, et kohus muudaks protokollis läbivalt Ui Yiks. Nimelt on R CT praegune nimetus äriregistri järgi Y xx OÜ. Kohtuistungi protokolli lk-l 4 alates 00:35:01 on märgitud kostjate lepingulise esindaja Kadri Härgineni öeldu: „Tõenditest nähtub, et Ui omanikud on M R ja mõned kostjad.“ Taotleme, et lauset muudetaks järgnevalt: „Tõenditest nähtub, et Yi omanikud on M R ja mõned kostjad.“ Taotleme muudatusi, kuivõrd Y xxx OÜ juhatuse liikme nimi on M R mitte M R. Yi muutmisvajadust selgitasime eelnevas lõigus. 99. Taotleme kohtuistungi protokolli lk-le 5 lause „Teadlikult välja öeldud koosoleku 1 minuti lõpuks töötajatele ja 4 minuti lõpus“ asendamist järgnevaga (helisalvestisel alates 51:05): Esimese minuti lõpuks selle 11.01 koosolekult ütleb hageja juhatuse liige töötajatele, et „me tahame pingutada selle nimel, et R CT spinout on edukas iseseisva äriühinguna“. Nagu ma ütlesin, siis mingit spinouti juttu siin olla ei saa, sellepärast, et osalussuhted selles ettevõttes seda ei kinnita. Mis tähendab seda, et see on lihtsalt hageja enda ettekujutus sellest, kuidas ta soovib, et olukord oleks. Aga ütleb seda, et „kus teid kõiki ähvardab võimalik tsiviil-ja kriminaalvastutus“. Neljanda minuti lõpuks ütleb siis juba grupi president härra F: „Kindlasti on see aluseks mitmetele tsiviilvaidlustele ja tsiviilhagidele R CT, Mi ja kõigi vastu, kes aitavad sellele ebaseaduslikule ja sobimatule teole kaasa.“ Miks pidid töötajad mitte uskuma seda, mida ütleb grupi president ja juhatuse liige, kellelt sa eeldada töötajana, et tuleb õiguspärane info. Taotleme kohtuistungi protokolli lk-le 5 lause „Viitan 6 minutil öeldule, vastuoluline 9 minutil öeldu“ asendamist järgnevaga (helisalvestisel alates 54:18): Härra F kordab juba kuuendal minutil, et „Ma tahan, et inimesed olukorrast aru saaksid. Ma tahan veenduda, et inimesed mõistaksid selle tõsidust. See ei ole nali.“ Väga vastuoluline on ka härra Fu üheksandal minutil öeldu selle kohta, et nad on maksnud palju palkasid, et nad on investeerinud väga palju, nagu töötajate korraliste avalduste alusel lahkumine, nagu 33 2-21-2406 töötajad peaksid ennast süüdi tundma selle eest, et on teinud tööd ja pühendanud oma aega ja saanud selle eest raha palgana. Ja jällegi räägib sellest, et me oleme rahul sellega, et see on spinout, aga see ei ole meile vastuvõetav, kui ei saa W sellest mitte midagi. Taotleme eelnevas kahes lõigust märgitu lisamist kohtuistungi protokolli, kuivõrd tegemist on oluliste osadega 11.01.2021 koosolekust, mille üle pooltel vaidlus käib. Nimelt on hageja välja toonud menetluses, et 11.01.2021 koosolekul ei ähvardatud töötajad, seda ei pidavat ükski lause tõendama. Kostjad on välja toonud konkreetsed osad 11.01.202