) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kostja ei ole hagist loobumisele vastuväiteid esitanud. Kohus märgib, et hagist osalise loobumise avalduses väljatoodud arvestuse põhjal on hageja seoses põhivõlgnevuse täieliku tasumisega sisuliselt loobunud ka lisanduva viivise nõudest (arvestades seda mh tagastatava riigilõivu suuruse kujunemisel). Kohus arvestab seda hagist loobumise vastuvõtmisel. Kohus leiab, et hagist osaline loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab vastu hagist osalise loobumise põhivõlgnevuse nõudes summas 4500 eurot ja lisanduva viivise nõudes ning lõpetab antud nõuete osas menetluse. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (
Hageja taotles seoses hagist osalise loobumisega loobutud nõudelt poole riigilõivu tagastamist summas 227.50 eurot.
lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Kohus tuvastas, et hageja 31.03.2023 hagiavalduses esitatud nõuete hagihind on 5595.25 eurot (4500 + 420.25 + (viivised arvestatuna ühe aasta eest) 675), millelt on tasutud riigilõiv 595 eurot. Pärast hagist osalist loobumist on hageja nõudeks viivised summas 452.35 eurot, millelt riigilõivuseaduse lisa 1 järgi kuulub tasumisele riigilõiv 140 eurot. Seega kuuluks hagejale tagastamisele riigilõiv summas 227.50 eurot ((595-140) : 2). Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus seoses hagist osalise loobumisega riigilõivu 227.50 eurot hageja pangakontole XXXX Swedbank AS-s. Hagi lahendamine õigeksvõtul põhineva otsusega 11. Kohus selgitab, et tulenevalt
lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus piirdub kirjeldavas osas vaid asjaolude kokkuvõtliku väljatoomisega.
lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
lg 3 teise lause järgi lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. Kohtu hinnangul saab kostja 12.06.2023 vastusest üheselt järeldada, et kostjal puuduvad viivisenõudele vastuväited ja ta võtab seega hagi ka selle nõude osas õigeks. Kuna kohus võttis vastu hageja loobumise põhivõlgnevuse ja lisanduva viivise nõudest ning kostja võttis hagi viivisenõudes õigeks, siis tuleb hagi viivisenõudes rahuldada vastavalt hageja haginõude täpsustuses esitatule. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivised 3
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 12.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. 13.
lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 5 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus, tutvudes poolte seisukohtade ja toimikumaterjalidega, asub menetluskulud seoses hagist osalise loobumisega tuleb jätta kostja kanda. seisukohale, et 02.03.2023 esitatud hagiavalduses toodud selgituse põhjal pooled otsisid kompromissilahendust, kuid seda ei saavutatud (dtl 34). 31.03.2023 hagiavalduse tervikteksti (p 1.4., dtl 166) kohaselt on kostja pakkunud, et tasub võlgnevuse märts-mai jooksul kolme osamaksena. Hagiavaldusest (p 1.7.) nähtub samas ka, et kostja on korduvalt hagejale andnud lubadusi võlgnevus tasuda, kuid ei ole võlgnevust hagejale täies ulatuses tasunud. Kohtu hinnangul ei nähtu poolte esitatust, et nad oleksid pärast kostja tehtud tasumise ettepanekuid sõlminud kokkuleppe võlgnevuse tasumiseks osamaksetena, milline asjaolu võiks anda aluse menetluskulude jätmiseks poolte endi kanda
lg 4 järgi, s.o juhul, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmisel ebaõiglane või ebamõistlik (antud säte on kohaldatav ka asja lõpetamisel hagist loobumise korral). Antud juhul puudub vaidlus selles, et kostja on rahuldanud hageja (põhivõlgnevuse) nõude pärast hagi esitamist, seega tuleb jätta loobutud haginõudega seotud menetluskulud kostja kanda. 14.
lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et hagi (viivisenõude) õigeksvõtuga seotud menetluskulud tuleb
lg 1 alusel jätta samuti kostja kanda, kuivõrd kostja on võlgnevuse tähtaegselt tasumata jätmisega andnud ise põhjuse hagi esitamiseks. Nagu kohus eelpool selgitas, ei tulene poolte esitatust, et nad leppisid kokku võlgnevuse osade kaupa tasumises, mille tõttu oleks hageja poolt hagi esitamine olnud ennatlik või pahatahtlik ning seega puudub alus jätta
15.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus lähtub menetluskulude kindlaksmääramisel hageja 05.05.2023 esitatud menetluskulude nimekirjast ja avaldusest. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskuluna välja mõista 747.50 eurot, millest on riigilõiv 367.50 eurot (140 + 227.50, s.h arvestades hagist osalisel loobumisel tagastamisele kuuluvat riigilõivu) eurot ja 380 eurot (4 tundi tunnihinnaga 95 eurot käibemaksuta) õigusabikuludena. Kostja hageja menetluskuludele tähtaegselt vastuväiteid esitanud ei ole. 16. Kohus leiab, et kuna riigilõivu tasumise kohustus ja suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on hageja menetluskulud (riigilõiv) summas 367.50 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. 4
lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajal kulunud hagi materjalidega tutvumiseks, komplekteerimiseks, hagi koostamiseks ja esitamiseks 3 tundi ning suhtluseks kliendiga, haginõude vähendamiseks, menetluskulude nimekirja koostamiseks ja esitamiseks 1 tund. Arvestades esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu peab kohus hageja esindaja toimingutele kulunud aega põhjendatuks ja vajalikuks. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1115-13, p 25). Kohtupraktikas on juristi õigusteenuse keskmiseks tunnitasuks olnud 80 eurot (tasud jäävad vahemikku 60-100 eurot tunnis (ilma käibemaksuta)). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnihind 95 eurot jääb keskmise tunnitasu piiridesse ning on tsiviilasja mahtu ja keerukust põhjendatud. Hageja õigusabikulu on seega 380 eurot 4 tunni eest. 18. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 747.50 eurot. Vastavalt
lg 4 ja hageja taotlusele tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 19. Kohus selgitab, et
lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.