4-23-2032/5

4-23-2032 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Kaebuse esitanud isik (menetlusalune isik) Kaitsja Kohtuväline menetleja Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja 12.07.2023, Tallinn 4-23-2032 (2302,23,006443) Katrin Mikenberg Johannes Tammekännu kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse 07.06.2023 otsusele väärteoasjas nr 2302,23,006443, millega Johannes Tammekändu karistati liiklusseaduse (LS) § 227 lg 4 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut ning lisakaristusena võeti temalt LS § 227 lg 5 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimisõigus kuueks kuuks Johannes Tammekänd ‒ isikukood 39211044270; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht xxx; tel xxxxxxxx; e-post xxx; karistusregistri kohaselt varem süütegude eest karistamata Advokaat Elise Altroff ‒ Advokaadibüroo LEXTAL, Rävala pst 4, Tallinn; tel 553 5161; e-post elise.altroff@lextal.ee Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood 70008747); Pärnu mnt 139, Tallinn; e-post ppa@politsei.ee RESOLUTSIOON Maakohus, lahendanud väärteoasjas esitatud kaebuse kirjalikus menetluses ning juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2 ja §-dest 133-135, otsustas:

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 07.06.2023 otsus väärteoasjas nr 2302,23,006443 määratud lisakaristuse liigi osas.
2. Teha lisakaristuse osas uus otsus, millega võtta Johannes Tammekännult LS § 227 lg 5 p 3 alusel mootorsõiduki A-kategooria juhtimisõigus kuueks kuuks.
3. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
4. Mootorsõiduki A-kategooria juhtimise õiguse äravõtmise kuuekuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest.
5. Otsuse koopia saata Johannes Tammekännule, tema kaitsjale, Politsei- ja Piirivalveametile ning teadmiseks juhtimisõiguse äravõtmise osas Transpordiametile. EDASIKAEBAMISE KORD 1 4-23-2032 Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEOETTEHEIDE Johannes Tammekännule heidetakse väärteoasjas nr 2302,23,006443 ette seda, et ta 20.05.2023 kell 16.17 ajal Tallinnas Tähetorni tänaval suunaga Paldiski mnt poole juhtis L3e kategooria mootorsõidukit kiirusega 132+-4 km/h, millega ületas suurimat sõidukiirust 50 km/h mitte vähem kui 78 km/h. Oma tegevusega rikkus Johannes Tammekänd LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid ning väärtegu on kvalifitseeritud LS § 227 lg 4 järgi. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Kohtuvälise menetleja 07.06.2023 otsusega karistati Johannes Tammekändu LS § 227 lg 4 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut ning lisakaristusena võeti temalt LS § 227 lg 5 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimisõigus kuueks kuuks.
7. Otsuse peale esitas menetlusalune isik kaitsja vahendusel 21.06.2023 kaebuse ning toob välja allpooltoodud etteheited. Esiteks on menetleja karistuse määramisel kahekordselt arvestanud seda, et Johannes Tammekänd ületas suurimat lubatud sõidukiirust rohkem kui 60 km/h ning ei arvestanud vastulauses avaldatud kaebaja siira kahetsusega. Teiseks on kohtuväline menetleja lisakaristuse määramisel lähtunud üksnes üldpreventiivsetest kaalutlustest, eripreventiivne eesmärk on jäänud otsuses sisustamata. Kohtuväline menetleja ei ole kontrollinud Johannes Tammekännu karistusregistri andmeid ning ei ole arvestanud B-kategooria juhtimisõiguse pikaajalise olemasoluga. Nimetatud andmete arvestamine näidanuks kaitsja hinnangul, et lisakaristuse kohaldamise alus puudub. Kolmandaks ei õigusta menetlusaluse isiku süü suurus ja teda iseloomustavad andmed lisakaristuse määramist. Kaebaja on tunnistanud enda süüd ja kahetsenud juhtunut; ta on teinud toimunust vajalikud järeldused; tal on pea 12-aastane mootorsõidukiga liiklemise kogemus ning teda pole varasemalt karistatud. Seega on toimunud õigusrikkumise näol tegemist juhusüüteoga ning Johannes Tammekännule ei ole vaja lisakaristust kohaldada. Kaebaja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
8. Kohtuväline menetleja nõustus samuti asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ta leidis, et kaebaja süü on tõendatud, tegu õigesti kvalifitseeritud ning puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Menetlusalune isik oli teadlik kiiruse ületamisest. Kiirust mõõtis pädev politseiametnik ja mõõteseade oli taadeldud. Mis puudutab Johannes Tammekännule määratud karistust, siis põhikaristus on määratud sanktsiooni keskmises määras ning lisakaristus sanktsiooni alammääras. Kiiruse ületamine toimus teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Isik sõitis enam kui poole võrra kiiremini kui lubatud suurim piirkiirus. Isik, kes vaid viis päeva pärast A-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse saamist eelistab liiklusreeglitele emotsioone, on liikluses eriti ohtlik, sest ei tunneta kiirust ega taju endast tulenevat ohtu. Seega on põhjendatult hinnatud isiku süüd toimunus väga suureks. Ebamugava olukorra on Johannes Tammekänd tekitanud endale ise oma süülise käitumisega ja määratud karistus on sellele järgnev loogiline ja paratamatu tagajärg. Johannes Tammekännul on küll pikk B-kategooria mootorsõidukiga liiklemise kogemus ja tal puuduvad kehtivad karistused, kuid toodud asjaolud ei vähenda tema süüd. Isik ületas piirkiirust märkimisväärses ulatuses ja sellisel kiirusel ei ole mootorsõiduki juht võimeline 2 4-23-2032 ootamatu takistuse ilmumise korral peatuma ega ohutult sellest ümber põikama. Seejuures on tegemist juhiga, kellele on A-kategooria juhtimisõigus omistatud viis päeva enne rikkumist. Värskelt juhtimisõiguse saamiseks vajalikud eksamid teinud isikuna pidi Johannes Tammekänd teadma sõidukiiruse ületamisele järgnevatest karistustest, sh juhtimisõiguse võimalikust äravõtmisest. Kokkuvõttes märgib kohtuväline menetleja, et määratud karistus on kooskõlas isiku süü suurusega ja arvestab süüdlase isikut, mistõttu tuleb jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT
9. LS § 227 lg 4 koosseis näeb ette väärteokaristuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetrit tunnis. LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 km/h.
10. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Johannes Tammekänd sõitis 20.05.2023 kella 16.17 ajal Tallinna linnas Tähetorni tänaval mootorrattaga kiirusega vähemalt 132 km/h. Lubatud sõidukiirus selles piirkonnas on aga 50 km/h. Nimetatut ei eita menetlusalune isik Johannes Tammekänd, kelle ütlustest ilmneb, et Tähetorni tänaval ta rumalusest otsustas vajutada sirgel gaasi ja ületas palju kiirust. Lisaks isiku enda ütlustele on toimepandu tõendatud kuue videosalvestisega, mis asendavad kiirusmõõte kasutamise protokolli. Videosalvestisel (fail nimega 20230520_161620_F.MOV) on näha mootorratta sõitmine teel koordinaatidel 59°23'39"N 24°35'56"E (s.o Tallinnas Tähetorni 61 maja juures)
11. Videost on näha, et kell 16:17:01 kuni 16:17:17 sõidab teel mootorratas, millel juht ja kaasreisija. Politseitöötaja mõõdab mootorratta kiirust ning politseiauto armatuuril olev kiirusmõõtur näitab sõiduki maksimumkiiruseks 132 km/h. Ajaliselt järgmisel videosalvestisel (fail nimega 2023520_16720_F.MOV) on ajavahemik 16:17:18 kuni 16:18:18, mil politseinikud mootorratta peatavad ja kontrollivad juhi isikut tõendavat dokumenti. Järgnevad videosalvestised (failid nimega 2023520_16820_F.MOV, 2023520_16920_F.MOV, 2023520_162020_F.MOV, 2023520_162120_F.MOV) on tehtud ajavahemikul 16:18:18 kuni 16:22:
12. Ajavahemikul kell 16:19:45 kuni 16:21:48 teeb politseinik häälsalvestust, milles nimetab andmed rikkumise koha, kiiruse mõõtmise seadme ja mõõtja, rikkumise iseloomu ja sõiduki andmete osas. Häälsalvestisest selgub, et mõõdeti Tähetorni tänaval Tallinnas, sõiduk liikus Paldiski mnt suunas, läheneva sõiduki kiirust mõõdeti paigal seistes esimese antenniga, seade oli Stalker DSR 2X nr DB014243, mõõtja oli Sander Küttis, sõiduk tuli üksi ja kiirendas, suurim kiirus 132 km/h, lubatud 50 km/h ning sõidukiks oli mootorratas registreerimismärgiga XXXX. Politsei- ja Piirivalveameti teatise järgi on patrullpolitseinik Sander Küttis läbinud 15.09.2021 mõõtealase koolituse. Taatlustunnistuse nr TTRS-22/00104 kohaselt oli kiirusmõõtur Stalker DSR 2X nr DB014243 taadeldud 09.06.
14. Uuritud videosalvestistega ja Johannes Tammekännu ütlustega on tõendatud menetlusaluse isiku rikkumine 20.05.2023 kella 16.17 ajal. Kiirust mõõtis pädev politseiametnik ja kiirusmõõtur oli töökorras. Videosalvestised tõendavad, et Johannes Tammekännu juhitud mootorratta suurimaks kiiruseks mõõdeti 132 km/h. Videosalvestiste järgi juhtis Johannes Tammekänd sõidukit asulasisesel teel. Piirkiirust kõnealusel teelõigul ei ole suurendatud, 1 Vt https://www.google.com/maps/place/59%C2%B023'39.0%22N+24%C2%B035'56.0%22E/@59.3941694,24.596 314,17z/data=!3m1!4b1!4m4!3m3!8m2!3d59.3941667!4d24.5988889?entry=ttu. 3 4-23-2032 mistõttu on suurim lubatud sõidukiirus sellel teelõigul 50 km/h. Seega ületas Johannes Tammekänd lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 78 km/h (132 km/h – 50 km/h). Seega rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid ja pani toime LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo.
15. Teoreetiliselt on LS § 227 lg-s 4 sätestatud väärtegu võimalik toime panna tahtlikult või ettevaatamatusest, ent tegelikkuses pidi isik sellist kiiruseületamist tunnetama, st sellistel asjaoludel on tegu toime pandud kavatsetult. Nii ilmneb kiirusemõõturi kasutamise protokolli asendanud videosalvestusest, et kontrollitava sõiduki kiirus fikseeriti 17 sekundi vältel, algul oli see 95 km/h, see kasvas näiduni 136 km/h ning seejärel kahanes kuni 60 km/h. Menetlusaluse isik ise on ise kohtuvälisele menetlejale saadetud kahetsuskirjas tunnistanud, et … miski osa mu meelest ütles tol hetkel „siin on pikk tühi sirge, ühe korra ju ikka võid vajutada gaasi“. Seega pani kaebaja teo toime teadlikult ja tahtlikult – tema kavatsus emotsioonidest ajendatult oligi liiklusnõudeid eirates soetatud mootorratast katsetada.
16. Eelnevalt tuvastatud asjaolude pinnal leiab kohus, et menetlusaluse isiku tegu vastab LS § 227 lg 4 koosseisule. Johannes Tammekännu õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
17. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü, arvestada tuleb kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning lähtuda tuleb õiguskorra kaitsmise huvidest. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis on LS § 227 lg 4 järgi karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 päevamäära, arest või juhtimisõiguse äravõtmine kuni 24 kuuks. Lisakaristusena võib rikkujalt LS § 227 lg 5 p 3 alusel juhilt ära võtta sõiduki juhtimisõiguse kuuest kuust kuni 12 kuuni.
18. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et menetlusaluse isiku puhul üksnes põhikaristuse kohaldamisest ei piisa ja tuleb kohaldada ka lisakaristust. Nimelt ei ületanud Johannes Tammekänd sõidukiirust mitte üksnes 61 km/h, nagu LS § 227 lg 4 koosseisu miinimum ette näeb, vaid sellest piirist lausa 17 km/h rohkem, kihutades mootorrattaga linnatingimustes 132 km/h. Juhtunuks teele tulema takistus, siis ohutult takistusest möödumine, rääkimata peatumisest ei ole sellisel kiirusel ilmselgelt võimalik. Seega ei olnud Johannes Tammekänd niimoodi kiirustades hoolimatu mitte ainult enda, vaid ka oma kaassõitja ja teiste isikute elu ja vara vastu. Veelgi enam ‒ Transpordiameti liiklusregisti väljavõtte järgi on isikule antud A-kategooria juhtimisõigus alles 15.05.2023, s.o viis päeva enne toimepandud rikkumist ja autoregistri väljavõtte andmetel on kaebaja omandanud sõiduki 13.04.
19. Seega ei olnud Johannes Tammekännul märkimisväärset kogemust ei mootorrattaga sõitmise ega konkreetse sõiduki eripärade osas ning selline käitumine näitab, et ta ei ole omandanud vajalikke teoreetilisi teadmisi. Kui kaebaja peab määratud karistuse tõttu tegema uue eksami, siis on see kasulik talle endale ja see on vajalik ka üldistes huvides liiklusohutuse tagamiseks. Toodu alusel leiab kohus, et lisaks põhikaristusele sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine on Johannes Tammekännu puhul õigustatud.
20. Kaebaja kaitsja arvates on kohtuväline menetleja ebaõigelt nii põhi- kui lisakaristuse määramisel arvestanud sellega, et Johannes Tammekänd ületas suurimat lubatud sõidukiirust rohkem kui 60 km/h. Kohus sellist seisukohta ei jaga, sest liiklusseaduses (vt näit LS § 224 lg 3 p 1) ja kohtupraktikas (vt näit RKKKo 3-1-1-122-13, p 11). ei ole välistatud juhtumid, kus lisakaristust kohaldatakse ka esmakordse rikkumise puhul. 4 4-23-2032 Käesoleval juhul tingib lisakaristuse kohaldamine ühelt poolt sõidukiiruse tahtlik ületamine linnaliikluses oluliselt üle LS § 227 lg 4 sätestatud alammäära, teiselt poolt see, et rikkumise pani toime isik, kel A-kategooria juhtimisõigus äsja omandatud ning kel seetõttu puudub vajalik sõidukogemus. Selliselt mootorratturilt juhtimisõiguse äravõtmine on kooskõlas ka üldpreventiivsetest kaalutlustel, sest ilmselgelt on ühiskonna turvalisuse huvides, et linnas 132 km/h sõitvad mootorsõidukite juhid esimesel võimalusel liiklusest eemaldatakse ja nad saavad tehtu eest väärilise karistuse.
21. Mis puudutab kaitsja etteheitesse, et kohtuväline menetleja ei ole arvestanud piisavalt kaebaja puhtsüdamliku kahetsusega, siis leiab kohus, et kahetsusel, mis on avaldatud peale nö teolt tabamist, ei ole väga suurt kaalu. Pigem tekib kaebaja käitumise puhul kahtlus, et kahetseja avaldused on kantud soovist saada menetlejalt leebem karistus. Nii on näiteks kaebaja juba esimesel ülekuulamisel avaldanud kahetsust, kuid on pidanud vajalikuks selle oma 28.05.2023 kahetsuskirjas veel kord üle korrata ning nüüd, 21.06.2023 kaitsja vahendusel esitatud kaebuses avaldab rahulolematust, et tema kahetsust piisavalt ei arvestatud ja talt võeti juhtimisõigus. Toodu ilmestab tõsiasja, et Johannes Tammekänd ei kahetse niivõrd toimepandud rikkumist, kuivõrd seda, et kohtuvälise menetleja otsuse jõustumise korral kaotaks ta mõneks ajaks juhtimisõiguse. Selline käitumine ei veena menetlejat ja ei too kaasa karistuse olulist kergendamist. Veel märgib kohus, et varasemate karistuste puudumine ei ole isiku karistust kergendav asjaolu, nagu seda ekslikult leiab kaebaja, vaid see on norm, millest liiklusrikkumise eest karistatud isikud moodustavad erandi.
22. Riigikohus on korduvalt pidanud vajalikuks märkida, et lisakaristuse kohaldamisel ei tohi minna üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega (vt nt RKKKo 3-1-1-122-13, p 9) ning kui isikult soovitakse juhtimisõigus ära võtta, siis peab olema põhikaristus tema süüst väiksem (vt RKKKo 3-1-1-59-15, p 13). Kohtuväline menetleja on Johannes Tammekännu keskmisest suuremast süüst hoolimata määranud talle põhikaristuse sanktsiooni keskmises määras (suurim võimalik karistus 1200 eurot) ning kohaldanud lisakaristust sanktsiooni miinimummääras (võib määrata 6 kuni 12 kuud). Seega leiab kohus, et kohtuväline menetleja on Riigikohtu suuniseid järginud ning Johannes Tammekännule määratud karistus vastab isiku süü suurusele.
23. Hoolimata eeltoodust ei nõustu kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et Johannes Tammekännult tuleb ära võtta kõigi tal olevate kategooriate mootorsõiduki juhtimise õigus. Arutataval juhul rikkus Johannes Tammekänd liiklusnõudeid A-kategooria sõidukiga. Transpordiameti liiklusregistri väljavõttest tulenevalt on Johannes Tammekännul veel AM ja B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Karistusregisri väljavõttest nähtub, et tal on mõlemad eelnimetatud kategooriad juba üle kümne aasta ning tal ei ole liiklusrikkumiste eest karistusregistrisse kantud. Arutatava kiiruseületamise pani Johannes Tammekänd toime just A-kategooria sõidukiga, mille juhtimisõiguse ta omandas viis päeva enne toimepandud rikkumist. Karistusandmetest võib järeldada, et menetlusalusel isikul ei ole kombeks AM- või B-kategooria mootorsõidukiga sääraseid tegusid toime panna. Seetõttu kohus leiab, et eripreventiivsest aspektist piisab Johannes Tammekännu mõjutamiseks ja LS §-s 227 sätestatud tegude toimepanemisest hoidumiseks lisakaristusena üksnes temalt A-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisest.
24. Toodud seisukoht on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga, millest nähtuvalt on kõrgem kohus leidnud, et karistusseadustik ja liiklusseadus võimaldavad võtta isikult ohutu liiklemisega seotud süütegude eest ära ka üksnes teatud kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguse. 5 4-23-2032 Nimetatud lahendis selgitab kohus, et seaduste isikule soodsam tõlgendamine võimaldab individuaalsemat lähenemist igale rikkumisele ja selle toimepannud isikule, kuid juhtimisõiguse nö osaline äravõtmine peaks olema pigem erand (vt RKKKo 3-1-1-26-10, p 6). Kohus leiab, et käesoleval juhul on selline erand õigustatud ning seetõttu võtab kohus Johannes Tammekännult ära üksnes A-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse. Selline lahendus hoiab ära edasised kiiruseületamised mootorrattaga, kuid võimaldab Johannes Tammekännul jätkata liikluses osalemist AM- ja B-kategooria mootorsõidukiga, mille juhtimisega on ta aastaid rikkumisteta hakkama saanud.
25. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus kohtuvälise menetleja 07.06.2023 otsuse osaliselt, s.o lisakaristuse liigi osas ning teeb uue otsuse, millega võtab ära Johannes Tammekännult kuueks kuuks A-kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguse. Muus osas jääb kohtuvälise menetleja otsus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik 6