Obsah (5)

§ 67§ 97§ 50§ 135§ 60

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 05. aprill 2023, Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-22-2341 Haldusasi Sandrex OÜ kaebus Maksu- ja Tollia

§ 67

lg-s 2 ja ATSS § 8 lg-s 1 sätestatud eeldused sunnivahendi rakendamiseks täidetud. ATSS § 8 lg-s 3 sätestatud sunniraha rakendamist välistavaid aluseid ei esine ning seda on rakendatud

§ 97lg-s 3 sätestatud määra järgides.

5.

1. Sunnivahendi rakendamise õiguspärasus ei sõltu ettekirjutuse õiguspärasusest ning kehtivat ettekirjutust on võimalik sundtäita sõltumata adressaadi vastuväidetest ettekirjutuse õiguspärasusele. Sellekohased väited saaksid olla asjakohased MTA 03.10.2022 korralduse vaidlustamise menetluses. 5.
2. Paljasõnalised on kaebaja väited, mille kohaselt menetluses on huvide konflikt või isiklik vaen või erapoolikus. Kaebaja on menetluses esitanud audiitori tagandamise avalduse. MTA on 2 selle lahendanud, jättes revidendi taandamata. MTA leiab, et eelnimetatud kaebaja väited ja asjaolud on käesoleva haldusasja õige lahendamise seisukohalt asjakohatud. 5.
3. Raamatupidamis- ja maksuarvestuse pidamise kohustuse korraldamine lasub maksukohustuslasest juriidilisel isikul. Selle kohuse tähtaegse ja täieliku täitmise on kohustatud korraldama juriidilise isiku seaduslik esindaja, s.o juhatuse liige. Seega ei saa maksuseadustest tulenevate kohustuste ning maksuhalduri korralduste täitmine sattuda sõltuvusse sellest, kui suur on maksukohustuslasele raamatupidamisteenust osutava isiku töökoormus. Taolises olukorras on maksukohustuslase juhatuse liikmel kohustus esitada maksukontrolli läbiviimiseks vajalikud dokumendid maksuhaldurile ise või volitada selleks esindaja.
4. Tallinna Halduskohus võimaldas kaebajal esitada seisukoha vastustaja 28.12.2022 vastuses taotletud kaebuse läbi vaatamata jätmise taotluse osas.
5. Kaebaja teatas 06.03.2023 seisukohas, et ei nõustu vastustaja taotlusega. Kaebaja hinnangul ei ole vastustaja 28.12.2022 taotluses esitanud selliseid argumente, mis oleksid kaebuse läbi vaatamata jätmiseks põhjendatud. Kaebaja põhjendab oma seisukohta järgmiselt: 7.
6. 03.10.2022 korralduses 12.2-3/059381-3 märgitud dokumentide esitamise kohustus ei võta kaebajalt õigust viivitada korralduse täitmisega vastavalt

§ 50sätestatud tingimustele.

Kaebaja leib, et viivitus oli õigustatud. Kaebaja ei ole oma kohustustest loobunud vaid sai seda täita vastavalt oma võimalustele ka muul ajal. Sellest oli vastustajat teavitatud. 7.2. Kaebaja on esitanud vastava vaide. Vaide esitamine oli tingitud sellest, et vastustaja ei andnud kaebajale muid korralduse täitmise tähtaegu, mis sisuliselt ei takistanud kontrollimist kuidagi. Vastustaja seisukoht teemal, et kaebaja esindajal ei ole aega esitada korralduses nõutud dokumente (samas kui kaebaja oli põhjendanud enda asjaolud seotud töökoormusega ja esindaja ametlikult puhkusel viibimisega) ei saa olla alus kaebaja karistamiseks. Kaebaja esindaja on raamatupidamisega tegelenud aastaid ning sellise esindaja koheselt vahetumine võib arusaadavatel põhjustel avaldada ettevõtte tegevusele tugevat rahalist mõju. Korralduses nr 12.2-3/059381-3 märgitud kontroll on otseselt seotud kaebaja dokumentidega, mida kaebaja esindaja kasutab raamatupidamises. Pelgalt dokumentide esitamiseks pole mõtet uusi esindajaid koheselt otsida.

§-st 60,

§ 67

lg 1 p 2,

§ 135

lg 1 ja ATSS § 8 lg 1 tulenevatele õiguslikele alustele tuginemine ning nende kasutamine selles kontekstis kaebaja olukorraga ei ole inimlik ning paneb kaebajale põhjendamatu vastutuse. Kaebaja märgib veel ära, et korralduse nr 12.2-3/059381-3 väljastanud MTA esindaja suhtes on algatatud distsiplinaarmenetlus. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. HKMS § 133 lg 1 teise lause kohaselt on vähese intensiivsusega riivega varaliselt hinnatava hüve puhul tegemist siis, kui kaitstava hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Vastustaja on kaebuse läbi vaatamata jätmist eelnimetatud alusel ka taotlenud. 3
2. Maksuhaldur andis kaebaja suhtes 26.10.2022 korralduse nr 12.2-3/059381-6 sunniraha tasumiseks ja seda põhjusel, et kaebaja jättis 03.10.2022 korralduse nr 12.2-3/059381-3 täielikult täitmata ning korralduses nimetatud dokumendid esitamata. Kaebaja on märkinud, et ei ole korraldust tahtlikult täitamata jätnud, vaid soovis seda teha endale sobival ajal. Kaebaja on seisukohal, et korralduses märgitud dokumentide esitamise kohustus ei võta kaebajalt õigust viivitada korralduse täitmisega vastavalt

§ 50sätestatud tingimustel.

Samas ei ole kaebaja selgelt välja toonud millistele

§ 50sätestatud tingimustele ta vastas.

Nimetatud paragrahvis käsitatakse menetlustähtaja arvutamist, ennistamist ja pikendamist. Kaebaja on küll viidanud, et tema esindaja, kes tegeles raamatupidamisega, viibis korraldusega määratud tähtajal ametlikult korralisel puhkusel ning ka kaebaja ise oli suurenenud töökoormuse tõttu kõnealusel perioodil hõivatud, mistõttu ei olnud dokumentide esitamine nõutud ajaks võimalik, kuid siinkohal nõustub kohus vastustaja seisukohaga selles, et maksukorralduse seadusest ja maksuseadusest tulenevate kohustuste ning maksuhalduri korralduste täitmine ei saa sõltuda sellest kui suur on raamatupidamisteenust osutava isiku töökoormus. Raamatupidamis- ja maksuarvestuse pidamise kohustuse korraldamine lasub maksukohustuslasest juriidilisel isikul. Seega saanuks vajalikud dokumendid maksuhaldurile esitada kas juhatuse liige ise või võinuks ta volitada selleks esindaja, kelle töökoormus ei oleks olnud nii suur. 10.

§ 60

kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda maksukohustuslaselt teavet.

§ 67

lg-te 1 ja 2 kohaselt võib maksuhaldur teabe nõudmise korralduses teha hoiatuse, et kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha ning kui isik ei täida talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha.

§ 135

lg 1 sätestab, et sunniraha ja asendustäitmise suhtes kohaldatakse asendustäitmise ja sunniraha seaduses (ATSS) sätestatut, arvestades maksukorralduse seaduses ja maksuseaduses sätestatud erisusi. ATSS § 8 lg 1 kohaselt on sunnivahendit lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Maksuhaldur kohustas 03.10.2022 korraldusega 12.2-3/059381-3 esitama korralduses ettenähtud dokumendid ja ühtlasi hoiatas kaebajat sunniraha rakendamise eest. Kaebaja on küll viidanud, et 03.10.2022 korralduse kättetoimetamise tingimusi oli rikutud, kuid samas on vastustaja teatanud, et kaebaja ei ole eelnimetatud korraldust nr 12.2-3/059381-3 vaidlustanud, mis tähendab seda, et korraldus on kehtiv. Maksuhaldur on korraldusega antud tähtaega korduvalt pikendanud, kuid kaebaja ei ole vaatamata sellele korraldust täitnud. Kohus nõustub vastustajaga, et

§ 67

lg-s 2 ja ATSS § 8 lg-s 1 sätestatud eeldused sunnivahendi rakendamiseks olid täidetud. Kohtu hinnangul ei esine ATSS § 8 lg-s 3 sätestatud sunniraha rakendamist välistavaid aluseid ning sunniraha on rakendatud

§ 67lg-s 3 sätestatud määra järgides.

Seega on sunniraha määratud õiguspäraselt. Eeltoodud õigusnormidest ja selgitustest tulenevalt ei nähtu kohtule, et MTA oleks tegutsenud kaebaja õigusi rikkuvalt ning seega on kaebus MTA 26.10.2022 sunniraha tasumise korralduse nr 12.2-3/059381-6 tühistamiseks suhteliselt perspektiivitu ehk kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. MTA 26.10.2022 korralduse õiguspärasuse küsimus seostub ka sellele eelnenud MTA haldusaktide ja toimingute õiguspärasusega. Haldusasja materjalist ei nähtu, et vastavate kohustuste osas oleks midagi kehtetuks või õigusvastaseks tunnistatud.

1. Kohtu hinnangul on kaebusega kaitstava õiguse riive ühtlasi väheintensiivne. Vähese intensiivsusega riivega on varaliselt hinnatava hüve puhul tegemist siis, kui kaitstava hüve väärtus ei ületa 1000 eurot (HKMS § 133 lg 1 teine lause). Kohtu hinnangul ei riiva kaebaja õigusi intensiivselt asjaolu, et talle määrati sunniraha 450 euro suuruses summas. Kaebaja ei ole ka selgitanud, et nimetatud rahasumma tasumine riivaks intensiivselt tema toimetulekut, pigem nähtub kaebuse seisukohtadest, et kaebaja ei pea põhimõtteliselt õigeks, et maksuhaldur ei võimaldanud 03.10.2022 korralduses nimetatud dokumente esitada kaebajale sobival ajal. 4 Seega on täidetud HKMS § 121 lg 2 p 21ja § 151 lg 2 p 1 eeldused kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.
2. Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus vastustaja taotluse ning jätab kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 1 ja HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel läbi vaatamata kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 5