lg 2 punkti 1 alusel tagastada riigilõiv summas 210 eurot hageja taotlusel hageja K L (isikukood xxx) arveldusarvele nr xxx (AS-s LHV Pank). Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-
Hageja K Li ja kostja A V kaasomandis on korteriomand aadressil xxx, milline on kantud kinnistusraamatusse registriosa nr xxx all (korteriomand) ja kummalegi poolele kuulub ½ suurune mõtteline osa korteriomandist. K L on soovinud korteriomandi kaasomandit lõpetada. A. V on esitanud K Li vastu täiendavalt nõudeid seoses K Lile kuuluva korteriomandiga asukohaga xxx, milline on kantud kinnistusraamatusse registriosa nr xxx all, ja K Lile kuuluva osaga xxx (registrikood xxx, osa nimiväärtus 2500 eurot). Pooled on sõlminud kohtuliku kompromisslepingu õiguslikult vaieldavate õigussuhete muutmiseks vaieldamatuteks vastastikuste järeleandmiste teel (kompromiss) ja paluvad selle kohtul kinnitada. 3. Pooled paluvad kohtul kinnitada kompromissileping määrusega, millega ühtlasi lõpetada asja menetlus hageja ja kostjate kõikides vastastikustes nõuetes tsiviilasjas nr 2-23-7331 ilma istungit pidamata (
Kompromissi nõuetekohase täitmisega loevad pooled käesoleva vaidluse (tsiviilasi nr 2-23-7331) poolte vahel lõplikult lahendatuks ja nad ei oma teineteise suhtes tulevikus nimetatud vaidlusest tulenevalt mingisuguseid nõudeid. Kui kohus kompromissi ei kinnita või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma kompromiss tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning pooled loevad kompromissi sel juhul algusest peale kehtetuks. Pooled on teadlikud
lg 1 p-s 4 ning
§-s 432 tsiviilasja kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 3 2-23-7331
lg 2 p 1 alusel poole hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivu summas 210 eurot (s.o 50% 420 eurost) tagastamist ning palub vastava summa kanda hageja arveldusarvele nr xxx AS-s LHV Pank. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kooskõlas
lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Tulenevalt
menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 8. Vastavalt
lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 9. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab
Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada
Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-23-7331 lõpetamisele. 10. Kohus selgitab, et
kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas
lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. 11. Tuginedes
lg-le 4 on pooled kokku leppinud käesolevat kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 2 (kahele) päevale. Taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamiseks on kooskõlas
4 2-23-7331 12. Kompromissi saab vastavalt
lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 13. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). 14. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse.
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul jäävad kompromisslepingus nimetamata poolte kohtukulud ja kohtuvälised kulud poolte endi kanda. 15.
lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Vastavalt
lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. 16. Hageja taotleb
lg 2 p 1 alusel poole hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivu summas 210 eurot (s.o 50% 420 eurost) tagastamist ning palub vastava summa kanda hageja arveldusarvele nr xxx AS-s LHV Pank. Kohtu hinnangul on hageja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku summas 420 eurot. Kooskõlas
lg 2 p-ga 1 tagastab kohus hagejale pool tsiviilasjas 2- 23- 7331 tasumisele kuulunud riigilõivust ehk 210 eurot, kuivõrd hagiavalduse esitamisel kuulus tasumisele riigilõiv summas 420 eurot. Kohus tagastab
lg 2 p 1 alusel hageja taotlusel hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 210 eurot, hageja K L (isikukood xxx) arveldusarvele nr xxx (AS-s LHV Pank). 17. Lõpetada tsiviilasja 2-23-7331 menetlus. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.