1-22-2888 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. september 2022, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-2888 (21233001243) Kohtukoosseis Eesistuja koht

§ 25

lg 2 järgi, üldmenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri Kangur Süüdistatav Vladimir Lebedenko ringkonnaprokurör Andreas Elukoht xxx, viibimiskoht Viru Vangla, isikukood 35910222216, xxx kodakondsus, xxx, emakeel – vene keel, ei tööta. Varasem karistatus: puudub Tõkend – vahistamine, vahistamise algus 15.11.

1. Vahistamine on pikendatud kuni 15.05.
2. Kaitsja Kohtuistungi toimumise aeg Vandeadvokaat Deniss Matvejev 08.08.2022, 09.08.2022, 10.08.2022, 31.08.2022 RESOLUTSIOON 1 1-22-2888 Tunnistada Vladimir Lebedenko süüdi KarS §

§ 25lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust.

Karistusaega arvestada alates 15.11.

1. Vladimir Lebedenkole valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Kannatanu J Ti hagi rahuldada osaliselt ning mõista Vladimir Lebedenkolt välja kannatanu J Ti (isikukood xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 2100 (kaks tuhat ükssada) eurot, millest mittevaraline kahju on 2000 (kaks tuhat) eurot ja varaline kahju on 100 (ükssada) eurot. Tsiviilhagi üle kanda kannatanu arveldusarvele nr XXX. Asitõendid: - CD-R plaat ning DVD-R plaat, mis asuvad kriminaalasja materjalides, jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel; - pruuni värvi nahast tupes nuga, mis asub PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna asitõendite hoidlas asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 22ATH15444 alusel, konfiskeerida ning hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; - musta-halli-valget värvi sviiter, T-särk, 2 metallneeti, kilekotid, mis asuvad PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna asitõendite hoidlas asitõendi üleandmisevastuvõtmise akti nr 22ATH15444 alusel, hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; - halli värvi jope, dressipüksid, mis asuvad PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna asitõendite hoidlas asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 22ATH15444 alusel, tagastada kohtuotsuse jõustumisel kannatanule J Tile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel; - ortopeediline vöö, musta värvi püksid pruuni värvi rihmaga, Armani jope, hallisinist värvi sviiter, musta värvi poolsaapad, nokamüts, mobiiltelefon Redmi, mis asuvad PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna asitõendite hoidlas asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 22ATH15444 alusel, tagastada kohtuotsuse jõustumisel Vladimir Lebedenkole KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel; - kummiotsik, mis asub PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna asitõendite hoidlas asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 22ATH17231 alusel, tagastada kohtuotsuse jõustumisel Vladimir Lebedenkole KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel. Mõista Vladimir Lebedenkolt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha summas 1635 (üks tuhat kuussada kolmkümmend viis) eurot; - kaitsja v.adv. Deniss Matvejevi poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi kulud summas 770 (seitsesada seitsekümmend) eurot 24 senti; - isiku kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 21E-IDI0085) tegemisega seotud kulud summas 84 (kaheksakümmend neli) eurot; - jäljeekspertiisi (ekspertiisiakt nr 22E-TR0007) tegemisega seotud kulud summas 314 (kolmsada neliteist) eurot; - DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 21E-GE1215) tegemisega seotud kulud summas 1710 (üks tuhat seitsesada kümme) eurot; - V. Lebedenko ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 36) tegemisega seotud kulud summas 510 (viissada kümme) eurot; - kaitsja v.adv. Deniss Matvejevi poolt kohtumenetluses osutatud õigusabi kulud 2 1-22-2888 summas 3260 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend) eurot 88 senti. Jätta isiku kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 22E-IDI0025) tegemisega seotud kulud summas 97 eurot, riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta pool menetluskuludest summas 4142,06 eurot riigi kanda. Määrata, et Vladimir Lebedenkol on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 4142,06 eurot ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB PANK pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99922700030595 ning selgitus „süüdistatava nimi ja perekonnanimi – Vladimir Lebedenko, kriminaalasja number - 1-22-2888, selgitus - kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
2. septembrist
3. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu teatades määruskaebe kasutamise soovist Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
4. septembrist
5. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates
6. oktoobrist
7. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
8. Süüdistuse sisu Vladimir Lebedenkot süüdistatakse selles, et ta 15.11.2021 kella 13:00 paiku X linnas Xxx x korteris tungis kallale J Tile ja lõi teda noaga kaks korda vasakule poole rindkeresse. Süüdistatav tekitas sellega Tile V roide eesosa murru ning perikardiõõnde ja vasakusse rindkereõõnde tungivad haavad, mille tulemusel tekkis vasakpoolne verirind. See vigastus oli tekitamise hetkel eluohtlik. Lüües suure jõuga mitu korda kannatanut tahtlikult noaga, mille tera pikkus oli 23 cm, piirkonda, kus üldiselt teadaolevalt asuvad elutähtsad organid süda ja kopsud ning suured veresooned, Vladimir Lebedenko möönis võimalust, et võib niimoodi J Ti surma põhjustada, st tegutses vähemalt kaudse tahtlusega J Ti surma suhtes. J Ti surm jäi saabumata üksnes seetõttu, et T jõudis endale kiirabi kutsuda ning talle anti kiiresti arstiabi. Sellise tegevusega pani Vladimir Lebedenko toime KarS § 113 lg 1 ja KarS § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise inimese tapmise katse.
9. Kohtuistung 3 1-22-2888 Süüdistatav Vladimir Lebedenko vastas kohtuistungil, et süüdistuse sisu on temale arusaadav, oma süüd ei tunnista. Prokurör leidis, et Vladimir Lebedenko süü temale inkrimineeritud kuriteos on tõendatud. Prokuratuur palub V. Lebedenko KarS §

§ 25lg 2 järgi süüdi tunnistada ja mõista talle karistuseks 7 aastat vangistust.

Lebedenko lõi kannatanut kaks korda noaga südame piirkonda, kuid tema soovitud tagajärg jäi saabumata. Põhjuseks on kättemaks raske vigastuse tekitamise eest. V. Lebedenko on varem kriminaalkorras karistamata. Ta on eakas ning viletsa tervisega. Seega toime pandud kuriteo eest tuleb V. Lebedenkole mõista karistuseks miinimumi lähedases määras 7 aastat reaalset vangistust. Menetluskulud tuleb jätta süüdistatava kanda ja tsiviilhagi kuulub rahuldamisele osaliselt – kannatanu jope ja püksid on võimalik talle tervena tagastada ja selles osas on kahjuhüvitise nõudmine põhjendamata. Rikutud särk ja kampsun maksavad mitte rohkem, kui 100 eurot. Mittevaralise kahju nõue on põhjendatud. V. Lebedenkolt asitõenditena ära võetud riideesemed tuleb tagastada Lebedenkole, nuga kuulub konfiskeerimisele. Süüdistatava kaitsja Deniss Matvejev on seisukohal, et süüteo toimepanemine Vladimir Lebedenko poolt ei ole tõendatud. Kaitsja palub mõista V. Lebedenkot õigeks, jätta menetluskulud riigi kanda, mõista V. Lebedenko kasuks vahistamisega tekitatud kahju lähtudes sellest, et keskmine brutokuupalk on 1735 eurot. Kohtuistungil toimus kannatanu J Ti, tunnistajate G Ti, N Z, O Z, N S, eksperdi G B ülekuulamine. Kohtuliku uurimise käigus esitas prokurör kirjalikud tõendid, mis olid avaldatud ja lisatud kriminaalasja materjalidele: hagiavaldus kriminaalasjas (lk 1-3); 18.04.2022 asitõendi vaatlusprotokoll (lk 4-5); 07.12.2021 äratundmiseks esitamise protokoll (lk 6-9); isiku läbivaatuse protokoll (lk 10-14); J Ti statsionaarne epikriis (lk 15-18); isiku kohtuarstliku ekspertiisiakt nr 21E-IDI0085 (lk 19-22); 17.11.2021 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt (lk 23-27); 15.11.2021 asitõendi vaatlusprotokoll koos CD-R plaadiga (lk 28-32); 21.12.2021 äratundmiseks esitamise protokoll (lk 33-36); lisa tunnistaja N. Z ülekuulamise protokolli juurde (lk 37); 06.12.2021 asitõendi vaatlusprotokoll (lk 38-52); sündmuskoha vaatlusprotokoll (lk 53-69); jäljeekspertiisiakt nr 22E-TR0007 (lk 70-73); isiku kohtuarstliku ekspertiisiakt nr 22E-IDI0025 (lk 74-76); DNA-ekspertiisiakt nr 21E-GE1215 (lk 77-87); asitõendi vaatlusprotokoll koos DVD-R plaadiga (lk 88-92); asitõendi vaatlusprotokoll koos DVD-R plaadiga (lk 93-96); 16.11.2021 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt (lk 97); 15.11.2021 isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (lk 98-106); indikaatorvahendi kasutamise protokoll (lk 107); 11.04.2022 ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 36 (lk 109-115); 04.08.2022 riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrus (lk 116); 16.05.2022 taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks (lk 117); 16.03.2022 taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks (lk 118-119); 01.04.2022 riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrus (lk 120); 17.11.2021 taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks (lk 121-124); 19.11.2021 riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrus (lk 125). 3. Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette 4 1-22-2888 kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Süüdistatavale Vladimir Lebedenkole on esitatud süüdistus KarS §

§ 25

lg 2 järgi, mille kohaselt karistatakse teise inimese tapmise katse toimepanemise eest. Tapmisega rünnatav õigushüve on inimese elu, mis algab sünniga ja lõpeb surmaga. Elu on tähtsaim individuaalne õigushüve, mille õiguskaitse tuleneb otseselt PS §-st 16. Tapmine on koosseisutüübilt suvalise teokirjeldusega materiaalne delikt, mille koosseisuline tagajärg on teise inimese surm. Tapmine on suvalise teokirjeldusega koosseis, mis tähendab, et see on võimalik mistahes teoga (RKKK 3-1-1-28-01). Objektiivsed asjaolud, mis võimaldavad subjektiivse koosseisu kohta järelduste tegemist, on eelkõige tervisekahjustuste arv, laad ja paiknemine, samuti relva kasutamine. Kui tervisekahjustus on selline, mis võib põhjusliku ahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida elu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Välisele tööpildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest elu ohustavast teost või kui tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmine ohtlikkus (RKK 3-1-1-128-06 p 7). Kuulanud ära süüdistatava, kannatanu, tunnistajate, eksperdi, uurinud kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et Vladimir Lebedenko süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises KarS §

§ 25lg 2 järgi on tõendamist leidnud ning eeluurimisel õigesti kvalifitseeritud.

Süüdistatav Vladimir Lebedenko ennast esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. Tema kohtus antud ütlustest nähtub, et

1. novembril 2021.a umbes kella 12.00-st ta hakkas alkoholi tarvitama. Ta tarvitas 2 pudelit õlut ja umbes 100-150 grammi viina. Ta läks Xxx x majja J Ti otsima kell 13.04, et temalt küsida miks too lõi teda kahel korral noaga
2. juulil 2021a. promenaadil. Ta võttis kaasa oma suure noa ja metallist jalutuskepi. Lebedenko ei teadnud täpselt, kus elab J T, seetõttu pidi ta naabritele koputama täpsustamaks, kus kohas on J Ti korter. Lebedenko üritas rahulikult kannatanu korterisse sisse astuda, kuid T üritas teda trepist alla lükata, sellepärast Lebedenko pidi jõuliselt kannatanu korterisse lükkama. Kui uks läks kinni, siis algselt ründas T rusikatega, Lebedenkol õnnestus teda eemale lükata, kuid äkitselt tekkis Tile kätte nuga. Lebedenko oli sunnitud oma noa kätte võtma ja lüüa tema käest nuga välja. Lebedenko lõi vastuseks jalutuskepiga tema noa välja ja kolmandalt hoobilt see õnnestus. Lebedenko arvamusel on võimalik, et kaks vertikaalset lõikekohta, mis on avastatud Ti sviitrilt tekitati tema noa abil ja need haavad, mis tekkisid kannatanul, on saadud siis täitsa juhuslikult. Ta ei soovinud ega kavatsenud kannatanut tappa. Vladimir Lebedenko ütluste analüüsi kokku võttes, tuvastas kohus järgmised vastuolud tema ütlustes: 5 1-22-2888
3. Vladimir Lebedenko andis kohtus ütlusi, et tal ei olnud viha kannatanu vastu. Kuid tunnistajad G T ja G V kinnitasid, et Lebedenko karjus koridoris kõva häälega, et tapab naabrimehe. Kannatanu ütluste kohaselt, urises süüdistatav raevust noaga löömise ajal. Peale selle tunnistas süüdistatav psühhiaatri külastamisel, et tunneb raevu kogu maalima vastu, samuti kaebas viha ja agressiivsuse peale. Need asjaolud lükkavad ümber süüdistatava võited selle kohta, et tal ei olnud vihavaenu kannatanu suhtes.
4. Süüdistatav andis psühhiaatri külastamise kohta erinevaid ütlusi. Kohtueelsel uurimisel, et ta on käinud novembri algusel psühhiaatri vastuvõtul seoses agressiivsushoogudega. Kohtule lihtsalt dokumendi saamiseks Töötukassa jaoks.
5. Lebedenko väidete kohaselt ta tahtis ainult kannatanult küsida miks too lõi teda kahel korral noaga
6. juulil 2021.a promenaadil. Tegelikkuses ei tema ise, ega kannatanu, ega ka tunnistaja G T ei andnud ütlusi, et süüdistatav midagi oleks küsinud kannatanult või midagi püüdnud välja selgitada, vaid kohe tungis kannatanule kallale, lükkas teda korterisse, kuigi mitte miskiei takistanud tal välja selgitada vajalikke küsimusi trepimademel.
7. Lebedenko pakkus kohtule versiooni, et ta ei saanud aru, et lõi kannatanut noaga. Samal ajal tunnistas, et peitis noa ära pesumasina taha. Uurija O Z sõnul noateral puudusid nähtavad jäljed, noal verd ei avastatud, see tähendab seda, et Lebedenko sai kohe aru toimepandud kuriteost, pesi noalt vere maha, hävitas kuriteo jäljed, ja peitis noa ära varjulises, salajases kohas.
8. Alguses Lebedenko rääkis kohtus, et ei kogunud informatsiooni kannatanu kohta, kuid hiljem täpsustas, et selgitas välja kus too elab, et kannab kaasas nuga, tülitab naabreid, naabrite arvates oli promenaadil aset leidnud juhtum oodatav juhtum, see tähendab, et ta kogus kannatanu kohta informatsiooni.
9. Süüdistatava poolt olid antud segased, vastuolukised ütlused kohtus ja eeluurimisel eelnevalt enne kuritegu ära joodud alkoholi koguse kohta. Lebedenko ütles kohtueelsel uurimisel, et võis olla ära joonud 4 liitrit 6-protsendilist õlut ja lisaks veel 200g viina, aga kohtus kinnitas, et oli joonud ära 2 pudelit õlut ja 100-150g viina.
10. Kohtuistungil, süüdistatava versiooni kohaselt, tungis kannatanu esimesena talle rusikatega kallale ja haaras välja enda noa ähvardades sellega, kuigi kohtueelsel uurimisel avaldas, et kannatanu mitte mingeid aktiivseid tegevusi ei teinud.
11. Süüdistatav segas selles küsimuses, et kust kohast ta enda noa välja võttis – kas enda jope taskust, või spetsiaalsest pakendist. Süüdistatav väidab tungivalt, et tal ei olnud pakki kui ta kannatanu juurde läks, kuigi jälgimiskaamera videosalvestuselt on täpselt näha Lebedenko käes olev punane rulli keeratud pakend. Tunnistaja G T nägi Lebedenko käes kilekotti või pakendit.
12. Lebedenko andis kohtus erinevaid ütlusi kannatanu külastamise põhjuse kohta. Esialgu, et ta käis hoopis täpsustamas miks too lõi teda kahel korral noaga
13. juulil 2021.a promenaadil. Hiljem - hoiatada, et kui tema tervis läheb veel halvemaks, siis kannatanu niisama ei pääse.
14. Kohtus andis Lebedenko üksikasjalisi ütlusi 15.11.2021 sündmuste kohta, täpsustades, et mäletab kõike hästi ja minutiviisi, kuigi eeluurimisel küsitluse ajal ei mäletanud mitte midagi. Eksperdiga rääkides ekspertiisi läbiviimise ajal ta ei mäletanud seda, mis oli kuriteo toimepanemise momendil. Kohtu arvamusel pole eluliselt usutav, et isik, kes paari päeva möödudes sündmusest midagi ei mäleta, suudab rohkem, kui aasta möödudes juhtunut detailselt kirjeldada.
15. Lebedenko sõnade kohaselt kohtus toimus tema ja kannatanu vahel jutuajamine kannatanu korteris. Justkui Lebedenko küsis, miks too teda torkas noaga promenaadil ja justkui kannatanu vastas, et ta oli hirmunud. Kuid kohtueelsel uurimisel andis Lebedenko ütlusi, et kannatanu oli kogu aeg vait.
16. Versiooni kannatanu noa kohta lükkas süüdistatav esile alles kohtuistungil. 6 1-22-2888 Kohus leiab, et antud vastuolud on diametraalsed. Vladimir Lebedenko ei suutnud nimetatuid vastuolusid mõistuspäraselt selgitada. Kriminaalkolleegium on senises praktikas olnud seisukohal, et kui tegemist on diametraalselt lahknevate erinevustega ning kui isik ei suuda mõistuspäraselt ja arusaadavalt selgitada antud ütluste erinevuse põhjust, tuleb nimetatud tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta /Riigikohus on kohtuasjas nr 3-1-1-13113 p-s 11/. Süüdistatav ei saanud kohtuistungil mõistuspäraselt ja arusaadavalt selgitada ütluste erinevuste põhjuseid. Sellisel moel on Vladimir Lebedenko ütlused segased ja vastuolulised ning kuuluvad tõendite hulgast väljaarvamisele. Kohus ei näe vastuolusid J Ti, G Ti, G V, O Z, N Z ja N S ütluste vahel. Nende ütlused ühtivad detailides. Kohus usaldab J Ti, G Ti, G V, N Z, O Z, N S ütlusi, kuna need on omavahel kooskõlas ja haakuvad kogutud kriminaalasja materjalidega. Kohtu hinnangul puudub neil ja eksperdil G Bl igasugune motiiv anda valeütlusi. Kohus leiab, et need isikud on andnud üksikasjalikud, järjepidavad ja veenvad ütlused. Kaitsja ei nõustunud sellega, et kannatanu ütlused on usaldusväärsed, sest kannatanul oli konflikt Lebedenkoga, mille käigus Lebedenko sai raskeid kahjustusi - kannatanu lõi Lebedenkot noaga X promenaadil. Kohtu arvamusel ei saa konflikt poolte vahel iseenesest olla aluseks konfliktipoolte mitteusaldamisele, kui see ei sisalda vastuolusid ja lahknevusi ütlustes. Kannatanu ütlustes vastuolusid ei ole. Varasemalt, kuni 2021.a juuli kuuni ta Lebedenkot ei tundnud ja kunagi näinud ei olnud. Uurija Z sõnade kohaselt oli 2021.a juulis oli provokatsioon kannatanu suhtes esialgu Lebedenko poolt, kuigi kriminaalasi oli algatatud kannatanu vastu, oli see lõpetatud, kuna J T oli vajaliku enesekaitse seisundis. Seega, J Til ei olnud motiivi anda valeütlusi. Kannatanu on andnud kohtuistungil üksikasjalikud, järjepidavad ja veenvad ütlused. Kannatanu ütlused, erinevalt Lebedenko ütlustest, langevad isegi üksikasjades kokku tunnistajate ütlustega ja asja materjalidega: kannatanu täpsustas, et Lebedenko tungis talle kallale korteri ees oleval trepimademel, tunnistaja G T nägi kuidas trepimademel hakkas süüdistatav kannatanut lööma /Lebedenko sõnade kohaselt kaklust kannatanu korteri ees trepimademel justkui ei olnud/. Kannatanu lõikehaavad vasakul käel ühtivad tema ütlustega, et ta püüdis haarata süüdistatava käest nuga välja ja tal õnnestus noa vastu seina suruda. Noal oli imelik käepide, sest need kruvid kukkusid välja ja jäid kannatanu käe külge nagu liimiga liimitud. Kruvid on korterist ära võetud ja ekspertiis andis vastuse, et need on Lebedenko noa käepidemest. . Kannatanu J Ti kohtus antud ütlustest nähtub, et
17. novembril 2021.aastal kella 13.00 paiku ta oli oma korteris. Esimesel korrusel oli müra, koputati uksele ja oli kuulda karjet, et "Mina tulin sind tapma", karjus meesterahvas. Meesterahvas tuli teisele korrusele ja karjus seal samamoodi, et tapab ära ja koputas teise korteri uksele. Kannatanu avas ukse vaatamaks, mis juhtub ja nägi, et süüdistatav koputas vasakpoolsele uksele ehk korterisse nr x. Kannatanu küsis temalt, milles asi on. Meesterahvas tungis talle kallale, ta vehkis noaga, üritas teda lüüa. 7 1-22-2888 Kannatanu üritas kaitsta end tema noa eest, ühel korral õnnestus selle noa vastu seina suruda ja siis kukkusid sellest noast mingid väikesed kruvid välja. Süüdistatav üritas teda korterisse sisse lükata. Nuga oli suur, tera oli üsna suur. Sellel noal oli imelik käepide, sest need kruvid kukkusid välja ja jäid kannatanu käe külge nagu liimiga liimitud. Kannatanu libises lävepakul olles toasussides. Kannatanu lasi käe noalt lahti ja sellel momendil süüdistatav lõi noaga rindu ülevalt alla. Kannatanu mäletab, et süüdistatav lõi ülevalt alla ja nuga ei läinud täielikult sisse, siis süüdistatav lükkas keskmise osani ja hiljem võttis noa välja. Valušoki tõttu, järsust teravast valust rinnus, mäletab ühte lööki. Läbis operatsiooni, rindkere oli avatud, olid tüsistused. Varasemalt tegeles spordiga, ujus, suusatas ja tervis oli tugev. Praegu kannatab löögist noaga rindkeresse, on kaotanud tervise. Kannatanu ütlused ühtivad täielikult tunnistajate ütlustega: Kohtuistungil toimus tunnistaja G Ti ülekuulamine.
18. novembril 2021.aastal ta oli oma korteris. Keegi koputas tema uksele ja karjus, et tapab naabrimehe. Tunnistaja tegi ukse lahti ja nägi süüdistatavat, tema käes oli kilekott või pakend. Natuke hiljem naabrimees J T tegi ukse lahti. Süüdistatav hakkas naabrimeest/kannatanut lööma. Pärast süüdistatav sisenes kannatanu korterisse ja uks läks kinni. Tunnistaja G V
19. novembril 2021.aastal elas Xxx x Xl ja kuulis koridoris karjumist, küll aga ust ei avanud. Ta vaatas uksesilma ja sai aru, et meesterahvas, kes karjus kõva häälega tungis J Tile kallale. Tunnistaja N Z oli
20. novembril 2021 väärteomenetleja ja uurija palvel koos piirkonnapolitseinikuga küsitles Xxx tn x trepikoja elanikke. G Til on kõnepuue ja ta ei suutnud anda adekvaatseid selgitusi, aga oma telefonis ta vene keeles kirjutas, et meesterahvale korterist 15 tegi noahaava ukrainlane, kes elab ühiselamus, kes teda pussitas ja kellega nad suvel konflikti sattusid. Sõnum oli fotografeeritud ja edastatud uurijale. Tunnistaja O Z oli uurija kriminaalasjas seoses J Tile vigastuste tekitamisega
21. novembril 2021.aastal. Tunnistaja osales sündmuskoha vaatlusel J Ti elukohas Xxx x. Esimesena astus sündmuskohal sisse kriminalist, ta vaatles kõike, pildistas, seejärel andis uurijale loa sisenemiseks. Sündmuskohal oli ikka mitu terariista köögitarvikute hulgas, kuid ekspert ütles, et ei ole mingit pistmist asjaga, neil ei ole mingeid jälgi. Kriminalist võttis sündmuskohalt DNA proove. X ühiselamus /Xxx 15/ Lebedenko andis vabatahtlikult noa välja. Lebedenko lükkas ise pesumasina eemale ja võttis sealt tupes oleva noa välja. Pesumasin oli seina ääres väikeses esikus ja seina ja pesumasina vahel oli põrandal nuga. Kuna noateral puudusid nähtavad jäljed, võeti DNA proovid teraotsast kuni käepidemeni mööda lõikeserva, ulatudes aga ka küljepoolsesse ossa. 2021.a juulis oli provokatsioon kannatanu suhtes Lebedenko poolt, kuigi kriminaalasi oli algatatud kannatanu vastu, oli see lõpetatud, kuna J T oli vajaliku enesekaitse seisundis. Tunnistaja N S andis ütlusi, et ta oli politseipatrullis
22. novembril 2021.aastal. Patrull kutsuti välja Xxx x, X linnas. Sisuks oli rünne relva kasutamisega. Meesterahvas heitis voodile pikali ja ütles, et sai noahaavad Vladimiri käest, kes elab üheselamus, hüüdnimi “hoholl”. Ekspert G B vaatas Vladimir Lebedenko üle, suhtles temaga vanema uurija O Z 9.12.2021 ekspertiisimääruse alusel. Vladimir Lebedenkol mingisuguseid vaimuhaiguseid ega psüühilisi häireid ei ole ega olnud ka siis, kui ta temaga seotud kuriteo väidetavalt toime pani. Psühhiaatria ja diagnostika põhimõtteks on elulugu ja isiku vaatlus vesteldes. Olles vestelnud Lebedenkoga, on asset leidnud, et ükskord on ta pöördunud ja tal diagnoositi väga kerge 8 1-22-2888 kognitiivne häire. Psühhootiliste häirete esinemise kohta mingeid andmeid ei leidunud ja nii varasemal ajal kui kokkupuutumisel ei täheldanud tal esinevaid meelepetteid ega luulumõtteid. Mitte mingeid andmeid selle kohta, et tal oleks esinenud psüühikahäired, mis nõuaksid mingisugust psühhiaatrilist abi, ei ole. Esitatud toimiku materjalide alusel ja vesteldes Lebedenkoga, ekspert järeldas, et temal puudus mingisugune vaimuhaigus või psüühikahäire teo toimepanemise ajal. Lebedenko saab aru, mida ta on toime pannud ja et sellele järgneb kriminaalvastutus. Kohus võttis vastu ja avaldas dokumentaalsed tõendid, nad ühtivad täielikult kannatanu ja tunnistajate ütlustega: 18.04.2022 asitõendi vaatlusprotokolliga (tõendid, lk 4-5) on vaadeldud metallist valmistatud otsak, mis on välja antud kannatanu J. Ti poolt 18.04.
23. Vastavalt videosalvestusele, mis on teostatud 15.11.2021 ning saadud Xxx tn. 15, X linn hoone välikaameratelt vaadeldav otsak võib-olla osaks kahtlustatava V. Lebedenko jalutuskepist. Fotost 1 on näha, et V. Lebedenko väljub trepikojast ning otsak on seotud jalutuskepiga. Fotost 2 on näha, et V. Lebedenko läheb sisse ning otsakut jalutuskepil ei ole. Seega on leidnud tõendamist V. Lebedenko viibimine kannatanu korteris. Äratundmiseks esitamise protokolli (tõendid, lk 6-9) kohaselt tundis kannatanu J T ära näojoonte, silmade, kulmude kuju ja nina järgi Vladimir Lebedenkot isikuna, kes 15.11.2021 tuli kannatanu juurde koju aadressil Xxx tn. x, X ja lõi teda noaga. Samuti 04.07.2021 oli sama mehega konflikt X promenaadil. Isiku läbivaatuse protokollist (tõendid, lk 10-14) nähtub, et vaatlus toimub korteris aadressil Xxx tn. x, X linn. Vaatluse ajal lamab mees voodis selja peal. Mehe silmad on kinni. Meesterahva seljas on kollast värvi T-särk ja spordipüksid. Vaatluse ajal T-särk on tõmmatud üles. Rinna piirkonnas on avastatud kaks lõikehaava: üks haav on pikkusega umbes 2 cm, teine on umbes 1,5 cm – 2 cm. Kiirabi töötajad osutavad kannatanule abi. SA Ida-Viru Keskhaigla statsionaarse epikriisi (tõendid, lk 15-18) kohaselt saabus J T kiirabiga haiglasse 15.11.2021 kell 14.20 diagnoosiga lahtine rindkerehaav, rindkereseina lahtised hulgihaavad. Ta oli ravil intensiivravi osakonnas 17 päeva, alates 15.11.2021 kuni 02.12.2021 ning edasi 7 päeva oli ta 1.kirurgia osakonnas. 29.11.2021 isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 21E-IDI0085 (tõendid, lk 19-22) kohaselt esinesid J Til perekardiõõnde ja vasakusse rindkereõõnde tungivad torke-lõikehaavad vasakul pool rindkerel (kokku 2), mille tüsistusena tekkis vasakpoolne traumaatiline verirind. Võttes arvesse vigastuste iseloomu, lokalisatsiooni ja ulatust on alust arvata, et vigastused on tekitatud terava vägivalla toimel löökidest teravaotsalise, lõikeserva omava vahendiga (näiteks noaga) 15.11.2021 kella 13.00 paiku. 17.11.2021 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti (tõendid, lk 23-27) kohaselt V. Lebedenko väljastas vabatahtlikult advokaadi D. Matvejevi juuresolekul valge käepidemega, pruuni värvi nahktupes noa, millega ta 15.11.2021 korteris aadressil Xxx tn. x ähvardas J Ti. 15.11.2021 asitõendi vaatlusprotokolli (tõendid, lk 28-32) kohaselt on vaadeldavaks objektiks CD-R plaadile salvestatud 1 helifail, kus on kõne, mis on tehtud häirekeskusse 15.11.2021 kell 13.27 telefoninumbrilt x. 15.11.2021 kell 13.27 helistas häirekeskusse J T, kutsus kiirabi aadressile Xxx tn. x, X linn ja teatas, et tal on noahaav, teda lõigati pool tundi tagasi. 9 1-22-2888 Äratundmiseks esitamise protokolli (tõendid, lk 33-37) kohaselt tundis tunnistaja G T ära näojoonte järgi Vladimir Lebedenkot isikuna, kes 15.11.2021 koputas tunnistaja korteriuksele ja otsis meesterahvast, kes lõikas teda X promenaadil 2021 suvel. Pärast seda, kui korterist number 15 tuli välja naaber J ja avaldas, et tema lõikas teda promenaadil, see meesterahvas foto nr 3 all (V. Lebedenko) ründas teda (J), võttis teda riietest kinni ja hakkas teda peksma. Meesterahva foto nt 3 all hüüdnimi on „Hohol“. Tunnistaja N. Z ülekuulamise protokolli juurde lisatud telefoni sõnum, mida N. Z fotografeeris G Ti telefonist, millest nähtub, et kannatanut pussitas ühiselamus elav ukrainlane, kellega nad sattusid suvel konflikti. 06.12.2021 asitõendi vaatlusprotokollist (tõendid, lk 38-52) nähtuvalt olid vaadeldud 15.11.2021 sündmuskohalt, Ida-Viru Keskhaiglast, V. Lebedenko kinnipidamisel äravõetud esemed ning pruuni värvi nahast tupes nuga, mis on välja antud V. Lebedenko poolt 17.11.
24. 15.11.2021 sündmuskohalt (korterist aadressil Xxx tn. x, X) olid ära võetud musta-halli-valget värvi sviiter (kilekott nr 3). Sviiteri vasaku õlaõmblusest 260 mm kaugusel ja esiosa vasakust küljeõmblusest 180 mm kaugusel, vasakult paremale, 75 kraadise nurga all ja ülevalt alla, on ühtlase servaga kahjustus. Teine kahjustus on avastatud sviiteri parema õlaõmblusest 275 mm kaugusel ja vasaku küljeõmblusest 310 mm kaugusel, 30 kraadise nurga all, asetsev ülevalt alla ja paremalt vasakule. Kilekotis nr 4 on karvase kraega halli värvi jope. Vasaku varruka välispinnalt avastati tumepruuni värvi määrdumise plekk (võetud proov nr 1). Jope esiküljel, alumise ääre 10 cm kaugusel ja 2 cm tõmblukust vasakule on avastatud tumepruuni värvi plekike (võetud proov nr 2). Kilekotis nr 5 on musta värvi noateraga ja pruuni värvi käepidemega lahtikäiv nuga, kaks välgumihklit, halli värvi lapike, pabersalvrätid, võtmekimp 3 tk. koguses, eraldi peitluku halli värvi võti, 1 euro ja 35 senti peenraha. Kilekotis nr 6 on mobiiltelefon Nokia koos laadijaga. Kilekotis nr 7 on kaks 8 mm läbimõõduga metallneeti. On vaadeldud kilekott kannatanu asjadega, mis olid ära võetud IdaViru Keskhaiglast, kuhu kannatanu J. T oli toimetatud 15.11.2021: Rock Futis pealiskirjaga kollast värvi katki lõigatud T-särgi osa. Kangas on peaaegu täielikult läbi imbunud pruuni vedelikuga. Tähe „C“ alguses on sileda servaga kanga kahjustus, laiusega 15 mm, asetsev 45 kraadise nurga all, ülevalt alla ja paremalt vasakule. Vasaku varruka käeaugu alguses, tähest „K“ paremale 55 mm kaugusel on sileda servaga kanga kahjustus, laiusega 30 mm, asetsev vasakult paremale ja ülevalt alla. Kilekotis ka halli värvi spordipüksid. Pükste esikülje vasakul poolel, 20 cm kaugusel vööst ja kuni jalge vaheni on läbi imbunud tumepruuni vedelikuga (võetud proov nr 3). On vaadeldud ka V. Lebedenko kinnipidamisel äravõetud asjad. Ortopeediline vöö, musta värvi püksid pruuni värvi rihmaga, musta värvi Armani meeste jope, halli-sinist värvi sviiter, musta värvi poolsaapad, musta värvi nokkmüts, mobiiltelefon Redmi. Sviitri seljaosal, 40 ja 90 mm kaugusel, kaelusest allpool on avastatud tumepruuni värvi määrdumised (võetud proovid 4 ja 5).
25. pakis on pruuni värvi nahast tupes nuga, mis on välja antud V. Lebedenko poolt 17.11.
26. Noatupe peal on avastatud mitu laiku (võetud proov nr 6). noatupes on 385 mm kogu pikkusega nuga, halli värvi metallist tera pikkus on 230 mm, tera maksimaalne laius on 45 mm. Noateralt oli võetud proov nr
27. Tera on fikseeritud käepidemes abil ja 8 mm läbimõõduga ümmarguse kujuga neetidega. Vaatluse hetkel on metall lint, mis fikseerib tera, katkirebitud, kaks metallneeti puuduvad. Väliste tunnuste järgi kaks neeti, mis olid ära võetud sündmuskohas, langevad täielikult kokku noatera fikseerivate neetidega. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (tõendid, lk 53-69) nähtub, et 15.11.2021 on vaadeldud korter aadressil Xxx tn x, X. Tuvastati, et korteri uks on kahjustatud, kahjustused on avastatud põranda juures ukse alumises osas. Samuti on kahjustatud uks ukseluku piirkonnas. Elutoa keskel põrandal on avastatud mõned verekahtlased tilgad. Elutoas laual on tumedat värvi 10 1-22-2888 meeste jope. Jope vasaku varruka peal tagantpool on avastatud verekahtlane määrdumine. Jope all on halli värvi sviiter. Sviitri eriosas rinna piirkonnas vasakul on avastatud auk suurusega umbes 2,7 cm ja suur verekahtlane määrdumine suurusega umbes 27x15 cm. Köögi aknalaua küljel on avastatud verekahtlane määrdumine. Vannitoa põrandal ja köögi põrandal on avastatud kaks metallist neeti. Jäljeekspertiisi akti nr 22E-TR0007 (tõendid, lk 70-73) kohaselt võib ekspertiisiks esitatud väiksema läbimõõduga kübaraga neet pärineda (D) ekspertiisiks esitatud noa käepideme vasakpoolsel küljel olevast august. Ekspertiisiks esitatud suurema läbimõõduga kübaraga neet pärineb (A) ekspertiisiks esitatud noa käepideme parempoolsel küljel olevast august. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr 22E-IDI0025 (tõendid, lk 74-76) nähtuvalt esinesid J Til perikardiõõnde ja vasakusse rindkeereõõnde tungivad torke-lõikehaavad vasakul pool rindkerel (kokku 2), mille tüsistusena tekkis vasakpoolne traumaatiline veriring. Võttes arvesse vigastuste iseloomu, lokalisatsiooni ja ulatust on alust arvata, et vigastused on tekitatud terava vägivalla toimel löökidest teravaotsalise, lõikeserva omava vahendiga (näiteks noaga), ekspertiisimääruses näidanud ajal – 15.11.2021 kell 13.00 paiku. Rindkeereõõnde tungiv haav põhjustas kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse. Arvestades seda, et kohtuarstlikuks ekspertiisiks esitatud ning E-tervise infosüsteemist võetud tervishoiuteenuse osutamist kinnitavates dokumentides puudub informatsioon vasakul pool rindkerel asetsevate torke-lõikehaavade morfoloogiliste iseärasuste kohta (haavade pikkus, haavanurkade ja haavaservade seis), siis ei ole võimalik teha järeldust, kas kannatanu J Til esinenud perikardiõõnde ja vasakusse rindkeereõõnde tungivad torke-lõikehaavad vasakul pool rindkerel võidi tekitada läbivaatuseks esitatud noaga. DNA-ekspertiisi akti nr 21E-GE1215 (tõendid, lk 77-87) kohaselt kahtlustatava Vladimir Lebedenko sviitri seljaosas üleval ja alumises osas on V. Lebedenko verd (p 1). Bioloogiline materjal, mis on leitud kannatanu korterist põrandal, aknalaua pinnal, kannatanu jopelt, dressipükstest ja kahtlustatava V. Lebedenko poolt välja antud noa teralt, on verd ning see pärineb J Tilt (p 2). 18.04.2022 asitõendi vaatlusprotokolli (tõendid, lk 88-92) kohaselt on vaadeldud Narva politseijaoskonna patrullpolitseiniku rinnakaameraga P32293 15.11.2021 kell 13:43:28 tehtud videosalvestus. Videosalvestus algab sellest, et kolm patrullpolitseinikku viibivad elumaja trepikojas. Kell 13:44:18 korteri nr x ukse seespoolt avab kollases särgis vereplekkidega meesterahvas (edaspidi kannatanu). Ta teatas, et tema nimi on J T. Ta teatas, et tema korteris oli meesterahvas hüüdnimega „Hohol“. Temaga oli kannatanul konflikt 04.07.2021 promenaadil. Meesterahvas hüüdnimega „Hohol“ oli loomastunud, tungis kannatanule kallale ja lõi piraka noaga. 16.11.2022 asitõendi vaatlusprotokolli (tõendid, lk 93-97) kohaselt on vaadeldud KÜ Xxx x komandandi käest saadud DVD-R plaat 15.11.2021 kell 13:00 – 15:25 videosalvestusega. Videosalvestused on tehtud aadressil Xxx x, X linnas asuva ühiselamu turvakaameraga 15.11.
28. Videosalvestusest on näha, et tumedat värvi riietes meesterahvas (Vladimir Lebedenko) lahkub ühiselamust 15.11.2021 kell 13:04:48 (foto nr 1). Tema käes on jalutuskepp (foto nr 2). Isik suundub Xxx 16 maja poole (foto nr 3). Sama mees (Vladimir Lebedenko) naaseb ühiselamusse kell 13:17:
29. Isiku vasakust sisemisest taskust on näha heledat värvi käepidet (foto nr 4). Kell 13:41:09 mees (Vladimir Lebedenko) jälle lahkub ühiselamust (foto nr 5). 11 1-22-2888 Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (tõendid, lk 98-106) alusel peeti Vladimir Lebedenko kahtlustatavana kinni 15.11.2021 kell 15.25 X linnas x maja hoovis. Kinnipidamisel on äravõetud: meditsiiniline vöörihm, musta värvi meestepüksid koos pruunist värvi vöörihmaga, musta värvi meestejope Armani, halli-sinist värvi sviiter (sviitri seljaosa on määrdunud verega), musta värvi kingad, musta värvi nokkmüts, mobiiltelefon Redmi. Kinnipidamise protokolli juurde on lisatud fototabel, millest on näha, et V. Lebedenko näol on kriimustused ja verd. Indikaatorvahendi kasutamiseprotokollist (tõendid, lk 107) nähtub, et 15.11.2021 kell 15.30 oli V. Lebedenko suust tugev alkoholilõhn, tema kõne oli aeglane, iseseisvalt liikumine on raskustega. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 36 (tõendid, lk 109-115) kohaselt ei kannata Vladimir Lebedenko mingite psüühiliste haiguste all. Temaga seotud kuritegude toimepaneku ajal ei esinenud tal mingit ajutist vaimutegevuse häiret ega psühhootilisi ilminguid. Ta oli suuteline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. Käesoleval ajal V. Lebedenko ei kannata mingi vaimuhaiguse all. Ta on suuteline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. Ta ei vaja meditsiinilise iseloomuga meetmete rakendamist. Ta ei ole ohtlik endale ja ühiskonnale. Ta ei vaja psühhiaatrilist sundravi. V. Lebedenko on võimeline osalema uurimistoimingutes, esinema kohtus ja kandma süüdimõistmisel karistust. KarS § 25 lg 1 kohaselt on süüteokatse tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele, ja tulenevalt sama paragrahvi
30. lõikest algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Süüdistatava Vladimir Lebedenko poolt toimepandu on kohtueelses menetluses õigesti KarS §

§ 25

lg 2 järgi kvalifitseeritud, sest ta vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas süüteo toimepanemist, s.o teise isiku (kannatanu) tapmist, kuid see jäi lõpule viimata temast mitteolenevatel põhjustel. Erinevalt lõpuleviidud tahtlikust süüteost tuleb süüteokatse koosseisu tuvastamist alustada mitte objektiivsete tunnuste kindlakstegemisest, vaid subjektiivsetest tunnustest. Katse üle ei saa otsustada enne, kui on teada, millist tegu isik plaanis, ehk siis tuleb selgitada, milline oli isiku tahtlus. Süüteo subjektiivne külg on täidetud, kui toimepanija tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. Katse subjektiivne koosseis eeldab toimepanijalt tahtlust koosseisus kõigi objektiivsete tunnustega. Süüdistatav ja kaitsja pakkusid kohtule 3 versiooni: -Lebedenko teod olid provotseeritud kannatanu käitumisest, -Lebedenko lõi kannatanut noaga kaks korda vasakule poole rindkeresse juhuslikult ja kogemata, - kaitsja alternatiivversiooni koheselt Lebedenko ei ole üldse kuritegu toime pannud.

1. Süüdistatav väitis, et tema teod olid provotseeritud kannatanu käitumisega, sest ta võttis noa välja siis, kui kannatanul ilmus nuga kätte. Kaitsja arvamusel Lebedenko tegutses hädakaitse olukorras, kuna Til oli käes suur ja pikk tääknuga. Kohus ei ole nõus kaitsja arvamusega, sest Lebedenko ei olnud hädakaitseseisundis: Lebedenko oli sissetungija, kellele oli öeldud, et ta mingu minema, aga nagu ta ise kirjeldas toimunut, ta tõukas kannatanu tolle korterisse, pareeris edukalt kannatanu rusikalöögid, ja siis haaras noa. Lebedenkol ei olnud õigust nõuda, et T temaga räägiks. Tal ei olnud õigust ka olla Ti korteris – juulikuine intsident promenaadil ei andnud talle selleks õigust. Juba võõrasse korterisse sisse trügimine kujutas 12 1-22-2888 endast õigusvastast rünnet ning isegi kui T oleks Lebedenkot seal korteris noaga ähvardanud, siis oli see õigustatud – rusikalöökidest polnud abi ning Lebedenko oli relvastatud metallist jalutuskepi ja pika pussnoaga. Süüdistatava jutt, kuidas T Lebedenkot noaga lüüa olla üritanud ja Lebedenko end siis ühes käes olnud jalutuskepiga kaitses, samal ajal teise käega oma peaaegu poolemeetrist pussi põuest välja tõmmates, ei ole usutav juba selle situatsioonikirjelduse pärast. Sellise hüpoteetilise manöövri keerukust kohus nägi kohtuistungil, kusjuures rahulikus olukorras, mitte rüseluse käigus. Pealegi - Vladimir Lebedenko on selle sündmuse kohta andnud ütlusi kohtueelse menetluse vältel nii politseile kui kohtule ja see jutt on olnud pidevas muutumises. Tähelepanuväärseim on ehk see: teda kahtlustatakse tapmiskatses ja järelikult on tal kõigiti põhjust esimesel võimalusel esile tuua iga võimalik õigustav asjaolu. Mitte ühelgi korral kohtueelse uurimise küsitlusel Lebedenko ei meenutanud, et kannatanu teda justkui noaga lüüa üritas ja tema end selle vastu kaitses. Tema põhjendus, et keegi otsesõnu ei küsinud, on nii samavõrd vale, nagu see on ka uskumatu. Kohus veendus kohtuistungil, mida Lebedenko rääkis kannatanu käitumise kohta vahistamise istungil ja politseis – „kannatanu ei öelnud midagi“ ja „midagi aktiivset ette ei võtnud.“ Noaga ründamine on igas mõttes aktiivne tegevus ja ei ole usutav, et Vladimir Lebedenko sellise olulise detaili oleks rääkimata jätnud. Samavõrd ei ole usutav, et selline keskse tähtsusega seik alles 9 kuud hiljem esimest korda spontaanselt meenub olukorras, kus motivatsioon selle meenutamiseks on olnud kestvalt olemas. Mälu ei lähe ajaga paremaks. Kui isegi eeldada, et mingid detailid võisid Lebedenkole meenuda seoses sellega, et tal vanglas ei olnud juurdepääsu alkoholile ja ta on nüüd 9 kuud kaine olnud, siis see selginemine oleks pidanud toimuma märgatavalt varem. Tõenäoline on see, et Lebedenko lihtsalt genereeris jutu noarünnakust siis, kui ta nägi kriminaaltoimikust patrulli vormikaamera videot, kus oli näha patrullpolitseinik, kes tääknuga uuris. Kohtu arvamusel isegi kui T oleks kõike seda teinud, mida ta Lebedenko uusima versiooni kohaselt tegi – see ei õigusta Lebedenko tegevust vähimalgi määral, sest Lebedenko poleks üldse pidanud Ti korteris olema. Süüdistatav avaldas kohtus otseselt, et versioon selle kohta, et kannatanu tõmbas esimesena noa välja, tuli talle pähe peale seda kui ta tutvus asja materjalidega. Seega kaitsja ja süüdistatava väited, et Lebedenko tekitas noahaava, kaitstes end kannatanu poolse vägivalla eest, lükkab kohus ümber, sest Lebedenko väited, et kannatanul oli nuga käes, ei leidnud kohtuistungil objektiivset kinnitust. Kohus on arvamusel, et Lebedenko ütlused selle kohta, et ta oli enesekaitse seisundis, on paljasõnalised.
2. Lebedenko jutt juhuslikust ja kogemata noaga puudutamisest ei kannata kriitikat esiteks juba selle tõttu, et haavu oli kaks. See tähendab, et Lebedenko lõi Ti mitte üks kord, vaid vähemalt kaks korda. Ehk teisisõnu, ta ühel korral juba sai kanatanule noaga pihta, kuid ei jäänud sellega rahule ja lõi kannatanut vähemalt ühe korra veel. See ei ole juhuslik, vaid sihipärane tegevus, mis on täiesti kooskõlas sellega, mida süüdistatav trepikojas kuulutas, et plaanib ette võtta.Teiseks, kannatanul oli seljas kampsun ja T-särk ning need olid mõlema haava kohalt katki löödud. Lebedenko nuga ei ole nii terav, et vaid õrna puudutuse tulemusel läheks katki villane kampsun, puuvillane T-särk ning tekiks nahalõige. Ja kindlasti ei saanud olla juhusliku kerge puudutusega tegu selle haava näol, kus tagajärjeks oli roidemurd. Roide lõhkumiseks on vajalik tugev noalöök. Vigastuste iseloom osutab, et Lebedenko löögid olid sihitud ja sooritatud jõuga, mitte juhuslikud riivakad, mida võiks seletada nii, et keegi rüseluse käigus kogemata puutus noa vastu. Kohus on tuvastanud kohtuistungil, et Lebedenko oli Ti peale juulikuise konflikti pärast vihane, otsis Ti üles, kuulutas koridoris, et ta tuli enda ründajat tapma, võttis kodust kaasa 13 1-22-2888 suure pussnoa ja metallist jalutuskepi, tungis jõuga sisse kannatanu korterisse ja lõi siis kannatanut oma suure pussnoaga tugevalt kaks korda südamepiirkonda. See kõik osutab selgesti, et Vladimir Lebedenko tegutses kavatsusega J Ti tappa. Riigikohus on leidnud oma lahendis 3-1-1-40-13, et korduvad löögid noaga elutähtsate organite piirkonda manifesteerivad tapmistahtlust ning väites, et tahtlust tappa tegelikult ei olnud, peaks isik näitama ära mingeid konkreetseid teost tulenevaid asjaolusid, mis olid suunatud surma saabumise vältimisele. Selliseid asjaolusid ei ole kohtuasjas tuvastatud. Mida kohus tavaliselt ei kohta, on aga see, et kurjategija otsesõnu teada annab oma plaanidest. Ja siin kinnitasid nii kannatanu kui tunnistaja T: Vladimir Lebedenko juba trepikojas lärmitsedes teatas valju häälega, mis tal plaanis on – ta tuli tapma seda, kes talle juulis promenaadil viga tegi. Lebedenko jutt kohtus, et ta olevat Tisse suhtunud emotsioonitult ja ilma vihata, ei pea paika. Muidugi ta oli vihane mehe peale, kes ta invaliidiks tegi. Lebedenko on ka kohtueelsel uurimisel mitmel korral oma suhtumisest rääkinud hoopis muud kui seda ülimat rahulikkust, mida ta korra väitis – ta oli vihane terve maailma peale, hoidus omaette ja pöördus sellega seoses novembrikuu alguses psühhiaatri vastuvõtule. Miks ta siis ainult kaks korda lõi ja Ti päriselt kohe ära ei tapnud, võiks küsida. Ju ta arvas, et kahest korrast pussnoaga rindu löömisest peaks piisama – ja tihti ju piisabki. Kannatanul oli roie puruks löödud, see uskumatu valu pidi näha olema ka kannatanu näoilmest. Lebedenko ütles ise, et pärast noaga pihta saamist kannatanu vastupanu rauges ja siis torkas Lebedenko kannatanut kepiotsaga ning kannatanu potsatas koridorinurgas olnud tumba peale jõuetult istuma. See laskis Lebedenkol arvata, et ta oli oma välja hõigatud plaani täitmiseks teinud piisavalt ning võis lahkuda. Tõenäoliselt ei olnud Lebedenkol plaanis sel päeval ka politsei kätte sattuda, aga pärast Tiga rüselemist ja tema pussitamist oli vaid aja küsimus, millal politsei kohale jõuab. Tunnistaja T oli kuulnud Lebedenko bravuuritsemist ja kuulnud, kuidas Lebedenko Tile koridoris käsipidi külge läks. Oleks Lebedenko tõsimeeli oma esialgsest välja kuulutatud plaanist loobunud, oleks ta kannatanule kiirabi kutsunud, kuid Lebedenko seletas, kuidas ta toimis – olles kannatanule kaks korda noaga rindu löönud ja kannatanu vastupanuvõime murdnud, ta ei kutsunud ei kiirabi ega politseid, vaid lihtsalt kõndis tagasi koju – ja läks siis poodi.
3. Kaitsja alternatiivversiooni koheselt Lebedenko ei ole üldse kuritegu toime pannud – ta küll käis Ti juures, kuid tema Ti ei pussitanud, vaid pussitas keegi teine pärast seda, kui Lebedenko oli majast juba lahkunud. Kannatanu veri Lebedenko noale võis saada Ti kätt lõigates või uurija käpardlikkuse tõttu, korteris oli vähemalt üks nuga, mida ei testitud ja kannatanu helistas kiirabisse alles umbes 10 minutit pärast seda, kui Lebedenko oli naasnud ühiselamusse. Kaitsja alternatiivversioon on vastuolus kohtus uuritud tõenditega: a. Nii T kui Lebedenko andsid kohtus ütlusi selle kohta, kes Ti noahaavad tekitas. Ja need ütlused langesid selles osas kokku: pussitajaks oli Lebedenko oma suure noaga. Kannatanu ütlused on olnud järjepidevad ja nende usaldusväärsust kinnitab mh asjaolu, et kannatanu osutas Lebedenkole kui teda haavanud isikule kohe vahetult pärast sündmust. Pealegi, kuidas muidu oleksid sattunud Ti korterisse Lebedenko noa needid? Noa käekaitse poleks iseenesest katki läinud ja needid küljest pudenenud vaid noaga viibutamisest. Selle noaga võideldi. b. Puuduvad igasugused tõendid, et keegi veel oleks sel päeval Ti külastanud pärast seda, kui tema juurest lahkus Lebedenko ja enne seda, kui saabus politsei. G T oli pigem kindel, et kedagi rohkem Ti juures ei käinud ja ka T ise hiljem kodust ära ei käinud. Sama kinnitas T ise. 14 1-22-2888 c. Ukse kõrvalt leitud tääknoa kohta märkis kannatanu, et see oli tema oma ja ta võis seda haarata, kui Lebedenko talle kallale tuli. Puuduvad aga igasugused viited, justkui oleks Til olnud põhjust või soovi iseendale tekitada eluohtlikud tervisekahjustused või nagu oleks need talle kogemata iseenesest tekkinud. Asjaolu, et korteris oli veel nugasid ja ka näiteks kööginurgast leitud tolmu ja ämblikuvõrkudega kaetud kirves, ei tähenda kuidagipidi, et neist ühtki oleks kasutatud kannatanu vigastamiseks või et kannatanut oleks vigastanud keegi muu kui seda tunnistanud ja kannatanu peale viha kandnud süüdistatav. d. Puuduvad igasugused andmed selle kohta, et uurija oleks noa asitõendite vaatlust läbi viies ise kannatanu verega ära määrinud. Uurija kirjeldas põhjalikult vaatluse protseduuri ja selgitas, kuidas ta asitõendite ristsaastumist vältis. Kaitsja küll märkas mõningasi ebaregulaarsuseid asitõenditeks olevate riiete vaatluse juures, kuid noa vaatlust ja sellelt proovide võtmist need võimalikud vead ei puudutanud. e. Puutuvalt kümne minuti pikkust intervalli rünnaku ja telefonikõne vahel. Vaadates kannatanule tekitatud tervisekahjustust, on ilmne, et see ei toonud kaasa kohest teadvusekadu ja kuna kannatanul oli seljas puuvillane T-särk ja villane kampsun, ei hakanud haavast ka verd purskama. Seda rääkis ka kannatanu – pärast Lebedenko lahkumist oli ta veel veidi aega kodus olnud niisama, enne kui tal tõsiselt halb hakkas ja ta endale kiirabi kutsus. Kui vaadata kannatanu kampsunit, siis on selge, et vigastuse tõeline raskus koheselt ei pruukinud ilmneda – haavad küll veritsesid, kuid veri imbus esialgu särgi sisse. Kui kannatanu kampsuni seljast ära võttis, andis verest läbi imbunud särk kindlasti oluliselt selgema pildi vigastuste raskusest ja kiirabi kutsumise vajadusest. Sinna need kümme minutit kadusidki. Teisisõnu – kui just kaitsjal pole veelgi ekstravagantsemat teooriat välja mõeldud, siis need argumendid küll süüdistusversiooni ei kummuta. Kaitsja on tõstnud üles küsimuse, et kas selle noaga on võimalik niisuguseid haavu tekitada. Kohus veendus kohtuistungil, et süüdistatavalt ära võetud väits on nii pikk, et kui see tõepoolest oleks kannatanule pidemeni rindu löödud, nagu kannatanu rääkis, oleks see pidanud teiselt poolt välja ulatuma – või vähemasti oleks vigastused olnud oluliselt tõsisemad. Haigusloo järgi oli katki vaid üks roie. See aga ei tähenda, et kaitsjal oleks õigus, kui ta väidab, et Lebedenko noaga selliseid haavu tekitada ei saanud. Noalöök, millest
4. roie purunes, oli väga lähedal rinnakuluule – seda on fotodel näha ja sellest räägib ka haiguslugu –
5. roie oli purunenud parasternaalselt ehk siis sternumi äärest. On üldiselt teada, et rinnakuluu peal ei kasva lihaseid ja ka rasvkude on seal õhuke. Samuti ei ole roidel kinnituskoha juurest paindudes võimalik löögijõudu absorbeerida. Teisisõnu – sealt roide purustamiseks polnudki üldse vaja sügavale torgata – lihtsalt oli vaja kõvasti lüüa. Roidega koos läks katki roidevahearter (ja seda kinnitab mh taas haiguslugu) ja selleks, et tekitada hemotooraks, ei olnudki rohkem tarvis. Ja et mitte segaseks jätta – 5.roide murd ei olnud mitte tingitud sellest ülemisest haavast, vaid sellest alumisest – 5 roie on meesterahval umbes rinnanibude joonel. Ehk siis – pole põhjust kahelda Vladimir Lebedenko ja J Ti ütlustes selles osas, kuidas T eluohtlikud noahaavad sai ja kes need tekitas. Nuga ja vigastused on omavahel kooskõlas. Kokkuvõtteks tuleb nentida, et Vladimir Lebedenko poolt tapmiskatse toimepanek on leidnud tõendamist ning sellise teo eest näeb seadus ette 6 kuni 15 aastat vangistust. Lebedenko lõi kannatanut kaks korda noaga südame piirkonda, kuid tema soovitud tagajärg jäi saabumata – J Ti elu oli küll ohus, kuid praeguseks on ta õnneks peaaegu täielikult paranenud. Vladimir Lebedenko tegu väärib ühemõtteliselt hukkamõistu. J T on mees, kes Lebedenkole
6. aasta juulis tekitas raske vigastuse ning vaatamata selle teo karistusõiguslikule hinnangule on selge, et just Ti noahoobi tulemusel on Lebedenko nüüd invaliid. Lebedenko vaates on riik olnud häbiväärselt saamatu selle sündmuse järel õigusemõistmise korraldamisel ja tema viha selle mehe vastu, kes teda tema enda meelest täiesti õigustamatult sandiks tegi, on arusaadav, kuid 15 1-22-2888 sellised kättemaksuaktsioonid on sellegipoolest täiesti lubamatud. Lebedenko ise otsis kontakti kannatanuga. Selles osas, et Vladimir Lebedenko 15.11.2021 läks Xxx x majja J Ti otsima, ei ole ei vaidlust ega kahtlust. Vaidlust ega kahtlust pole, et ta võttis kaasa oma suure noa ja metallist jalutuskepi ning vaidlust ega kahtlust pole ka selles, et ta oli selleks ajaks ära joonud suure koguse alkoholi. Kui palju täpselt, on raske tuvastada, kuid Lebedenko ise möönis kohtueelsel uurimisel, et võis olla ära joonud 4 liitrit 6-protsendilist õlut ja lisaks veel 200g viina ja kohtus kinnitas, et oli joonud vähemalt 2 pudelit õlut ja 100-150g viina. Lebedenko sõnul tegemist oli suure alkoholikogusega ja tema organism oli selliste alkoholikogustega harjunud. Nagu ta ise seletas – ta jõi seesuguseid koguseid alkoholi umbes neli korda kuus, st iga nädal, sest sagedamaks alkoholitarbimiseks tal ei olnud raha. On üldteada, et alkoholijoobe seisund muudab oluliselt emotsionaalsete reaktsioonide kulgu, alandab kontrollivõimet ja käitumise prognoosi, kergendab agressiivsuse ilmingut. Kuritarvitades alkoholi viis süüdistatav end ise järsu agressiivse seisundini. Milles veel mõistlikult ei peaks ei vaidlust ega kahtlust olema, on see, et niisuguse alkoholikoguse ära joomise järel on inimese mälestused sündmustest lünklikud ja udused. Sellest, et Lebedenko enda mälestused iseseisvalt usaldust ei vääri, annab tunnistust ka see, kui paljudes asjaoludes tema ütlused on pidevalt muutunud ja vasturääkivad. Ka Lebedenko ise kinnitas kohtus lõpuks, et tema ütlused on suures osas hilisem rekonstruktsioon selle põhjal, mida talle on rääkinud teised inimesed, mitte aga tema enese selged mälestused. Kohtus andis Lebedenko üksikasjalised ütlused 15.11.2021 sündmuste kohta, täpsustades, et mäletab kõike hästi ja minutiviisiliselt, kuigi vestlusel eksperdiga ekspertiisi läbiviimise ajal ta ei mäletanud, mis toimus kuriteo toimepanemise ajal, osaliselt mäletas sündmusi, osaliselt mitte. Eeluurimise ajal ärakuulamisel ei mäletanud mitte midagi. Nii kannatanu kui süüdistatav kui tunnistaja T kinnitavad, et Vladimir Lebedenko ja J T said Xxx x maja koridoris kokku. See ei olnud juhuslik kokkusattumine, vaid Lebedenko läks võõrasse majja nimelt Ti otsima. Ta ise kinnitas, et oli spetsiaalselt uurinud, kus T elab ning koputas trepikojas ustele, et Ti leida. Kohtuistungil on tuvastatud mis juhtus, kui mehed trepikojas kokku said: T ei tahtnud Lebedenkot näha, ta ei kutsunud Lebedenkot enda poole külla, vaid hoopiski lükkas süüdistatavat endast kaugemale ja ütles, et too lahkuks. Seda kinnitasid nii kannatanu kui süüdistatav ise. Kohtus on kindlaks tehtud, et Lebedenko hoolimata sellest, et tal paluti lahkuda, mitte ei lahkunud, vaid krabas Til riietest kinni, tõukas Ti tolle korteri uksest sisse ja sulges seestpoolt enda järel Ti korteri ukse. Sedasama oli T ka politseis rääkinud ning kohtus ta möönis, et mäletas toona sündmusi paremini ja ilmselt Lebedenko ta korterisse sisse lükkaski. See on ka üldteadaolevate seaduspärasustega kooskõlas – mälu ei lähe ajaga paremaks, vaid mälujäljed tuhmuvad ja võivad moonduda. Seda, et korteris Lebedenko haaras kodust kaasa võetud pussnoa ja sellega Ti torkas, Vladimir Lebedenko ei eitanud. Ta ei ole seda tegelikult eitanud varemgi – varasematel ülekuulamistel on ta lihtsalt öelnud, et ei mäleta, et oleks Ti pussitanud. Seda et Lebedenko Tile noaga rindu lõi, kinnitab nii noateralt leitud kanatanu DNA kui kannatanu enda ütlused, mis on olnud ühetaolised ja muutumatud kogu menetluse kestel, alates hetkest, mil kiirabi kohale jõudis ja politsei Tilt uuris, kes teda vigastas. Seda kinnitavad kaudselt ka metallneedid, mis Lebedenko noa küljest Ti korteri põrandale pudenesid, kui T end Lebedenko vastu kaitsta üritas. Selles, et vähemalt üks neist neetidest on Lebedenko noa käepideme küljest pärit, ei ole eksperdi arvates mingit kahtlust. Ja olles Ti pussitanud, Lebedenko lihtsalt läks ära. Ei muretsenud, mis tema ohvrist saab või kas ta pärast kahte noalööki rindu ka ellu jääb. 16 1-22-2888 Loomulikult ta kohtuistungil räägib, et ei osanud arvatagi, et tal õnnestus Tile noaga pihta lüüa. J Ti rindkeresse lõi Lebedenko kaks haava ja nagu on näha meditsiinidokumentidest, jäi T ellu ainult hädavaevu. Need haavad on selgesti näha patrullpolitseiniku vormikaamera salvestiselt ning läbivaatuse protokolli jaoks tehtud fotodelt. Kaks lõikeauku on ka Til seljas olnud sviitris ning selle all olnud kollases T-särgis. Kahest haavast on jutt ka Ida-Viru KH statsionaarses epikriisis. Selle dokumendi kohaselt oli T haiglasse jõudes raskes seisundis, küll hingas ise, ent hingamine oli kiirenenud kuni 30x/min, vererõhk kõigest 76/56 mm/Hg, pulss 112x/min ja saturatsioon vaid 76%. Haiglasse jõudes ta intubeeriti, talle paigaldati tsentraalveenikateeter ning vasakule poole rindkeredreen. Kompuutertomograafia näitas Til 5.roide eesharu murdu ning ligi 1 liitrit verd vasaku kopsu ümber rindkereõõnes. Selle lahendamiseks oli vajalik torakotoomia. Torakotoomia tähendab rinnakorvi avamist – Til lõigati vasakult poolt rindkere piki 5.roiet rinnakuluust kuni kaenlajooneni lahti, murdunud roideots ja verehüüve eemaldati, kopsuhaavad õmmeldi kinni. Samal öösel tekkis aga roidevahearterist verejooks ning tuli teha uus torakotoomia, et lekkiv arter kinni panna. Ti vigastused ei olnud eluohtlikud üksnes määruse järgi või teoreetiliselt – oht elule oli väga reaalne. Kaitsja avaldas kohtuvaidluses, et kohus antud kooseisus ei saa kohtuotsust teha, sest oli rikutud kohtunuke nõupidamise saladust, kuna kui kohtunikud omavahel arutasid kaitsja taotlust, oli talle kohtunike arvamus kuulda. Kohus ei ole kaitsja avaldusega nõus. Kuna kaitsja istus kohtuistungil 2 meetri kaugusel kohtust ja võis tõepoolest kuulda eraldiolevaid arutluse fraase, kuid nagu on näha tema avaldusest, ei saanud ta täpselt aru iga kohtuniku arvamusest mõeldes iseseisvalt nende arvamust lõpuni. Kaitsja palus ekspertiisi, tsiteeris isiku läbivaatuse protokolli: "Rinna piirkonnas leiti 2 lõikehaava, mille pikkuseks 2 cm ja 1,5 cm", ja see ei ole 6 cm nagu auk kannatanu t-särgis. Kuid on üldteada, et inimese keha koosneb mitmest struktuurist millised koosnevad sidekoest, millise füüsiliseks omaduseks on elastsus, ja elastsed koed, erinevalt paberist, puidust, plastikust, on kergesti venivad. Ja iga täiskasvanud inimene saab seda elu jooksul sadakond kordi kogeda. Noa lõiketera lükkab eluskoe eemale ja kehal olev haav on hulga lühem kui noa lõiketera ja lühema auguga elutul koel, nagu näiteks t-särgil ja see üldtuntud fakt eluskoe elastsuse kohta ei kuulu ekspertiisi poolt tõendamisele. Vladimir Lebedenko teo ja tagajärje vahel esineb põhjuslik seos, mis on tuvastatud kannatanu ekspertiisiaktiga. Ka teised kohtus uuritud tõendid kinnitavad Vladimir Lebedenko süüd. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et Vladimir Lebedenko on toime pannud talle süüdistuses süüks arvatud teo, nimelt Vladimir Lebedenko tungis 15.11.2021 kella 13.00 paiku J Ti korteris aadressil Xxx tn. x J Tile kallale ning lõi teda kaks korda noaga, mille metallist tera pikkus on 230 mm, vasakule poole rindkeresse, seejärel lahkus sündmuskohalt. Oma tegevusega tekitas V. Lebedenko kannatanule J Tile V roide eesosa murru ning perikardiõõnde ja vasakusse rindkereõõnde tungivad haavad. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi andmete kohaselt põhjustas rindkeereõõnde tungiv haav kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse. J. Ti surm jäi saabumata V. Lebedenkost sõltumatust põhjustest, kuna J. T jõudis kutsuda endale kiirabi ning temale osutati arstiabi. Seega täitis Vladimir Lebedenko enda tegevusega süüdistusaktis toodud ajal ja kohas tapmise katse objektiivse koosseisu. Tapmise subjektiivne külg on tahtlus, mis peab esinema kõigi objektiivsete tunnuste – surmav tegu, surm ja nendevaheline kausaalseos – suhtes. Tapmine on toime pandud kavatsetusega, 17 1-22-2888 kui kannatanu surm on toimepanija eesmärk. Kavatsetuse määrab seega ära tahtluse voluntatiivne element – tapja peab kannatanu surma otseselt soovima. Tapmine on toime pandud otsese tahtlusega, kui toimepanija teab, et tema tegu põhjustab kannatanu surma. Kas ta seda soovib või üksnes möönab, ei ole tähtis. Otsese tahtluse tuvastamisel on seega ainutähtis tahtluse intellektuaalne element: tahtlus on otsene ka siis, kui tapja kannatanu surma tegelikult ei soovi, ent teo toimepanemisel saab aru, et see on tema teo vältimatu tagajärg. Tapmine on toime pandud kaudse tahtlusega, kui toimepanija kindlalt küll ei tea, kuid peab võimalikuks, et tema tegu põhjustab kannatanu surma ning möönab seda. Seega on kaudse tahtluse puhul tähtsad mõlemad tahtluse elemendid – intellektuaalne element (võimalikuks pidamine) eristab seda otsesest tahtlusest ning voluntatiivne element (möönmine) - kavatsetusest. Hinnates Vladimir Lebedenko tegevust juhindub kohus muuhulgas Riigikohtu lahendis 3-1-1128-06 väljendatud seisukohtadest. Juhtudel, mil isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis on konkreetseks ohuks tema elule, saab juba välise teopildi alusel teha järeldusi võimaliku tapmisteo tahtluse kohta. Tähele tuleb panna, et KarS §-ga 113 kaitstakse õigushüvena isiku elu, samal ajal kui KarS § 118 p-s 1 kaitstavaks õigushüveks on inimese tervis. See tähendab, et olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda ka siis, kui süüdistatava tegu on ühekordne ja toimepanija tegu iseloomustab äärmuslik ohtlikkus (nt löök elutähtsate organite piirkonda). Lebedenko ütles, et ta ei soovinud ega kavatsenud kannatanut tappa, kuid Riigikohus on öelnud, et subjektiivse külje tuvastamisel saab lähtuda objektiivsest teopildist. Kuna Vladimir Lebedenko ütlused on segased ja vastuolulised ning kuuluvad tõendite hulgast väljaarvamisele, siis tuleb Lebedenko kavatsuse hindamisel lähtuda tema poolt toimepandust ehk välisest teopildist. Kaks lööki elutähtsa organi piirkonda pika noaga inimese poolt, kes teab, mida nende organite kahjustamine võib kaasa tuua, osutab vähemasti kaudsele tahtlusele kannatanu surma põhjustamise suhtes. Selles, et Lebedenko sai aru, kuhu ta noaga lõi ning mis noalöögid nendesse kehapiirkondadesse võivad kaasa tuua, kahtlust ei ole, sest Lebedenko ise kohtus kinnitas, et on teadlik nii sellest, mis organid rindkereõõnes asuvad, kui sellest, et nende organite kahjustamise tulemusena võib inimene ära surra. Seega kohtuistungil kohus veendus, et lüües kannatanut kaks korda noaga, süüdistatav Lebedenko möönas mistahes tagajärgede saabumist, seal hulgas ka kannatanu surma saabumine. Noaga löömine elutähtsasse kehapiirkonda – rindkere ülaosa piirkonda, annab aluse järeldada, et süüdistatav tegutses tapmisel vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus on seisukohal, et süüdistatav Vladimir Lebedenko pani J Ti tapmise katse toime kaudse tahtlusega. V. Lebedenko tuli J. Ti korterisse eesmärgiga teda tappa. Ta võttis noa kaasa ning lõi kannatanut kaks korda noaga rindkeere piirkonda. Enne seda süüdistatava ja kannatanu vahel oli konflikt ja süüdistatav oli väga vihane kannatanu suhtes. Tegemist on kättemaksu motiiviga. Sellega kohus leiab, et subjektiivne koosseis on täidetud. Mis puudutab süüküsimust, siis oli eksperdi arvamus ühene: mingeid vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tunnuseid Vladimir Lebedenkol ei tuvastatud ja mees oli siis ja on ka nüüd täiesti suuteline mõistma oma tegude tähendust ja neid juhtima. Seega on süüdistatav Vladimir Lebedenko oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei 18 1-22-2888 tuvastanud. Samuti kohtu seisukohal pani Vladimir Lebedenko talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS §-le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv, mida kinnitas ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis ja vähemalt neljateistaastane.
7. Karistus KarS §

§ 25

lg 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu on esimese raskusastme eluvastane süütegu, mille eest nähakse karistusena ette kuue- kuni viieteistaastane vangistus. KarS § 56 lg 1 alusel karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 alusel vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Süüdistatava Vladimir Lebedenko süüd ei saa pidada väikseks, sest ta tungis kannatanule kallale tema elukohas, lõi kaks korda noaga rindkere piirkonda, tekitades kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse. Kuna Lebedenko lõi kannatanut noaga elutähtsate organite piirkonda, iseloomustab tema tegu äärmuslik ohtlikkus. Kuritegu jäi lõpule viimata ehk teisisõnu tagajärg – kannatanu J. Ti surm - jäi saabumata põhjusel, mis ei allunud mingilgi viisil V. Lebedenko kontrollile, sest kannatanul õnnestus kiirabi kutsuda ja arstiabi kätte saada. Süüdistatav pani kuriteo toime kaudse tahtlusega. Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et Vladimir Lebedenko on varem nii kriminaal- kui ka väärteokorras karistamata. Lebedenko on eakas ning viletsa tervisega. Karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid KarS § 57 ja § 58 mõttes Vladimir Lebedenko tegevuses ei esine. KarS § 25 lg 6 sätestab, et süüteokatse puhul võib kohus kohaldada käesoleva seadustiku §-s 60 sätestatut. KarS § 60 lg 1 kohaselt käesoleva seadustiku üldosas nimetatud juhtudel võib kohus kergendada isiku karistust käesoleva paragrahvi lõigetes 2 kuni 4 sätestatud korras. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 20.10.2016 otsuses asjas nr 3-1-1-70-16 p-s 14 märkinud, et katsestaadiumisse jäänud süüteo korral on karistuse mõistmise jaoks tähtis eeskätt isiku tahtluse intensiivsus, millega on seotud nt ka kuriteo toimepanemise põhjalik planeerimine ja ettevalmistamine. Teiseks on oluline see, kas ja millises ulatuses rünnatud õigushüve kahjustatud sai ehk teisisõnu toimepanija poolt silmas peetud ja soovitud tagajärje saavutamise lähedus. Kogutud kriminaalasja materjalide põhjal on ilmne, et süüdistatav oli valmis kannatanu tapmise toime panna, kuna võttis noa kaasa ja läks kannatanu juurde koju. Ta ründas kannatanu ning põhjuseks oli konflikt süüdistatava ja kannatanu vahel, mis leidis aset 2021 juulis X linnas, promenaadil. V. Lebedenko sai tervisekahjustuse. Selle episoodi järgi oli alustatud kriminaalmenetlus J Ti suhtes. Kriminaalasi oli lõpetatud, kuna J T oli vajaliku enesekaitse seisundis. Arvestades kõike eeltoodut ei pea kohus põhjendatuks kohaldada KarS § 25 lg 6 ja § 60 sätteid, kuid leiab, et süüdistatavat Vladimir Lebedenkot 19 1-22-2888 võib karistada vangistusega ettenähtud sanktsiooni alammääras, milleks on 6 aastat. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile on käesoleval juhul arvestatud ka karistuse üldpreventiivseid eesmärke. Vladimir Lebedenko karistuse kandmise algust tuleb lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 15.11.

2. Tsiviilhagi Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talleükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Tsiviilhagi lahendamisel tuleb kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega (RKKo nr 3-1-1-11-07). Kuna kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri täpsemalt kohtuotsusele seoses tsiviilhagi lahendamisega esitatavaid nõudeid ega kõrgema astme kohtu volitusi tsiviilhagi lahendamise põhjendatuse kontrollimisel, tuleb ka nendes küsimustes juhinduda tsiviilkohtumenetluse seadustikust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Otsuse põhjendatus tähendab muu hulgas seda, et peab olema jälgitav, millistele õigusaktidele tuginedes on otsus tehtud. Samuti sätestab TsMS § 438 lg 1, et otsust tehes otsustab kohus muu hulgas, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 442 lg 8 näeb ette, et kohtuotsuse põhjendavas osas tuleb muu hulgas märkida seadus, mida kohus kohaldas. Seega peab kohus mis tahes nõude rahuldamisel otsuses ära näitama õigusnormid, mis moodustavad nõude rahuldamise materiaalõigusliku aluse. Kriminaalkolleegium märgib, et kriminaalasjas, kus on esitatud hagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõudes, peab kohus andma tuvastatud faktilistele asjaoludele paralleelselt nii karistusõigusliku kui ka tsiviilõigusliku hinnangu. Teatud juhtudel on kahju hüvitamise küsimuse otsustamiseks vaja tuvastada täiendavalt asjaolusid, millel isiku käitumise karistatavuse seisukohalt tähtsust ei ole. (RKKo nr 3-1-1-60-07). VÕS § 127 lg 1 alusel kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 alusel isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 alusel hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline (lg 1). Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (lg 2). Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (lg 3). Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises (lg 4). Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (lg 5). Kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus (lg 6). Sarnane regulatsioon sisaldub ka TsMS § 233 lg-s
3. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise 20 1-22-2888 kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Sama paragrahvi lõige 5 näeb ette, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. KrMS § 310 lg 1 sätestab, et kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Eeluurimisel esitas kannatanu J T tsiviilhagi süüdistatava vastu seoses 15.11.2021 tapmisekatsega temale tekitatud kahju hüvitamiseks summas 5010 eurot, millest 4500 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks ning 510 eurot – varalise kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt tekitas 15.11.2021 Vladimir Lebedenko kannatanule kaks lõikehaava rinna vasakusse piirkonda, tekitades kannatatule eluohtlikke vigastusi. Kannatanu oli kiirkorras toimetatud Ida-Viru keskhaiglasse, kus talle viidi läbi operatsioon. Pärast operatsiooni ütles raviarst kannatanule, et ta jäi ellu ainult hea juhuse tõttu. Käesolevaks ajaks ei ole kannatanu veel täielikult paranenud. Kannatanu kannatab pidevate valude all südame piirkonnas ja tal on raskusi hingamisega. Kannatanul on vaja läbida täielikult terve taastusravikuuri ja uuringud. Kannatanul pole õnnestunud seda teha seoses sellega, et tal puuduvad jõud ja tema sissetulek on väike. Kannatanu on suures mures, kuna tema elu oli ohus, et kui palju halveneb tema tervis pärast saadud vigastusi, kas ta suudab täielikult taastuda, miks Lebedenko ründas kannatanut, kuidas elada edasi, kui pärast vabanemist pöördub Lebedenko tagasi ühiselamusse ja hakkab elama kannatanu vastas. Kõik need asjaolud tekitavad kannatanule kannatamatuid vaimseid üleelamisi. Pidevad küsitlused ametivõimude poolt selle kohta, mis juhtus, vajadus osaleda uurimistoimingutes ning pärast käia kohtus tekitavad kannatanule täiendavaid üleelamisi ja pingeid, kuna meenutavad kannatanule kõike seda, mis juhtus 15.11.
4. Tuginedes eespool toodule arvab kannatanu, et kuriteoga oli temale tekitatud mittevaraline kahju summas 4500 eurot. Kuriteo tulemusel kannatanu riided (t-särk, püksid, sviiter ja jope) olid määrdunud ja rikutud. Kannatanu hindab riideesemeid summale 500 eurot. Haigla, milles ta viibis 4 päeva, esitas kannatanule arve summas 10 eurot. Seega kuriteoga oli kannatanule tekitatud varaline kahju summas 510 eurot. Hagile on lisatud statsionaarne epikriis ja voodipäeva arve nr A21-
5. Kohtuistungil süüdistatav Vladimir Lebedenko tsiviilhagi ei tunnistanud. Kohtuistungil kannatanu oma hagiavaldust toetas ja palus hüvitada temale varalist kahju ja mittevaralist kahju summas 3500 eurot. Ta hindab T-särki 10 euroga, püksi – 10 euroga, kampsunit – 70 euroga. Esialgu lahendab kohus varalise kahju hüvitamise. Eeluurimisel esitas kannatanu J T tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudes summas 510 eurot. Kohus on seisukohal, et kannatanu hagi varalise kahju hüvitamise nõudes kuulub rahuldamisele osaliselt. 21 1-22-2888 Kuriteo toimepanemise tagajärjel sai kannatanu eluohtlikke vigastusi ja oli ravil haiglas. SA Ida-Viru Keskhaigla väljastas kannatanule arve summas 10 eurot nelja voodipäeva eest. See on kinnitatud voodipäeva arvega nr A21-
6. Seega varalise kahju summa 10 eurot on täiesti põhjendatud. Kuriteo toimepanemise tagajärjel olid rikutud kannatanu riided (T-särk, püksid, sviiter, jope). Eeluurimisel hindas kannatanu riideesemeid summale 500 eurot. Kohtuistungil hindas kannatanu T-särki 10 euroga, püksi – 10 euroga, kampsunit – 70 euroga. Käesolevas kriminaalasjas olid ära võetud ning vaadeldud kannatanu J. Tile kuuluvad esemed: jope, sviiter, T-särk ja spordipüksid. Jope on määrdunud verega. Sviiter oli lõigatud ning määrdunud verega. T-särk on katki lõigatud ning läbi imbunud verega. Spordipüksid olid läbi imbunud verega. Kohus otsustab hävitada J. Tile kuuluvaid sviitri ja T-särgi, kuna need on rikutud ning edasiseks kandmiseks ei sobi. Jope ja spordipüksid kuuluvad tagastamisele omanikule J Tile, kuna nad on kasutamiseks kõlblikud. Seega peab kohus põhjendatuks kannatanule varalise kahju hüvitamise summaks 100 eurot, nendest 10 eurot – hüvitist kannatanu haiglaravi eest, 20 eurot – T-särki maksumus, 70 eurot – sviitri maksumus. Pärast seda lahendab kohus küsimuse mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kannatanu J T esitas nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kohtupraktikas on leitud, et isikule kehavigastuse tekitamisest ja tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb VÕS § 134 lg 2 kohaselt kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks alati välja maksta mõistlik rahasumma (RKKK 3-1-1-116-12). Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud, et kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal üldjuhul tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurust, siis mittevaralise kahju suuruse tõendamine ei ole iseenesest võimalik. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Just seetõttu võimaldab TsMS § 366 nõuda kohtult mittevaralise kahju hüvitamist õiglase hüvitisena kohtu äranägemisel. Seepärast ei saa üldjuhul ka vaidlustada hüvitise väljamõistnud kohtu otsust ainuüksi hüvitise suuruse põhjendamatusele tuginedes. Siiski peavad kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning kas või juba üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt nt RKTK 3-2-1-19-08, p 13 ja 3-2-1-85-08, p 13). Riigikohus uuris mittevaralise kahju hüvitamist kriminaalasjades perioodil 01.06.2018– 31.05.2020 ning tegi kokkuvõtte „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades
7. –
8. aastal“ Oma analüüsis tõi Riigikohus välja, et perioodil 01.06.2018–31.05.2020 rahuldas maakohus süüdistatava tapmise või mõrva (KarS §-d 113 ja 114) katses süüdi tunnistamisel täielikult või osaliselt 6 kannatanu mittevaralise kahju hüvitamise nõuet 5 kriminaalasjas. Samas jättis maakohus 1 nõude kannatanu lähedasele isikule rahuldamata, kuna kohtu hinnangul ei olnud tõendatud eriliste asjaolude esinemine. Suurim väljamõistetud hüvitis oli 50 000 eurot ja kõige väiksem 5 000 eurot. Keskmine hüvitis oli 16 833 eurot ja 22 1-22-2888 mediaan 5 500 eurot. Käesoleval kriminaalasjas on tõendamist leitud, et 15.11.2021 süüdistatava V. Lebedenko kallale tungimise tagajärjena sai J T eluohtliku tervisekahjustuse. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 22E-IDI0025 kohaselt esinesid J Til perikardiõõnde ja vasakusse rindkeereõõnde tungivad torke-lõikehaavad vasakul pool rindkerel (kokku 2), mille tüsistusena tekkis vasakpoolne traumaatiline veriring. Kannatanu põhjendas hagiavalduses mittevaralist kahju sellega, et pärast juhtunut oli ta kiirkorras toimetatud Ida-Viru keskhaiglasse, kus talle läbi viidi operatsioon. Käesolevaks ajaks ei ole kannatanu veel täielikult paranenud. Ta kannatab pidevate valude all südame piirkonnas ja tal on raskusi hingamisega. Tal on vaja läbida täielikult terve taastusravikuuri ja uuringud. Kannatanu on suures mures, kuna tema elu oli ohus, et kui palju halveneb tema tervis pärast saadud vigastusi, kas ta suudab täielikult taastuda, miks Lebedenko ründas kannatanut, kuidas elada edasi, kui pärast vabanemist pöördub Lebedenko tagasi ühiselamusse ja hakkab elama kannatanu vastas. Kõik need asjaolud tekitavad kannatanule kannatamatuid vaimseid läbielamisi. Pidevad küsitlused ametivõimude poolt selle kohta, mis juhtus, vajadus osaleda uurimistoimingutes ning kohtus tekitavad kannatanule täiendavaid läbielamisi ja pingeid, kuna meenutavad kannatanule kõike seda, mis juhtus 15.11.
9. Kannatanu läbis operatsiooni, rindkere oli avatud, olid tüsistused. Varasemalt tegeles spordiga, ujus, suusatas ja tervis oli tugev. Praegu kannatab löögist noaga rindkeresse, on kaotanud tervise. Kohtuistungil palus kannatanu hüvitada temale mittevaralist kahju summas 3440 eurot. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, isiku kohtuarstliku ekspertiisi andmeid, V. Lebedenko süü suurust ning tema seisukohta toimunu suhtes, J Tile tekitatud vigastuste raskust ja sellega tekitatud valu ja kannatuste suurust, vigastusega kaasnenud elukvaliteedi langust, süüdistatava majanduslikku olukorda aga samuti väljakujunenud kohtupraktikat, leiab kohus, et mittevaralise kahju hüvitamiseks on õiglane mõista süüdistatavalt kannatanu kasuks välja 2000 (kaks tuhat) eurot. Kohtu seisukohal on antud summa põhjendatud, mõistlik ning kooskõlas ka ühiskonna heaolutasemega. Ülaltoodut arvestades rahuldab kohus kannatanu J Ti hagi osaliselt ning mõistab Vladimir Lebedenkolt välja kannatanu J Ti kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 2100 eurot, millest mittevaraline kahju on 2000 eurot ja varaline kahju on 100 eurot. Tsiviilhagi tuleb üle kanda kannatanu arveldusarvele.
10. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1,4 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses (p 1); muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale (p 2); väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber (p 4). Kriminaaltoimikus on asitõenditeks CD-R plaat häirekeskusse kõne salvestisega, DVD-R plaat Narva politseijaoskonna patrullpolitseiniku rinnakaamera salvestisega, DVD-R plaat ühiselamu turvakaamera salvestisega, pruuni värvi nahast tupes nuga, musta-halli-valget värvi sviiter, T-särk, 2 metallneeti, kilekotid, halli värvi jope, dressipüksid, ortopeediline vöö, musta värvi püksid pruuni värvi rihmaga, Armani jope, halli-sinist värvi sviiter, musta värvi poolsaapad, nokamüts, mobiiltelefon Redmi, kummiotsak. 23 1-22-2888 CD-R plaat ja DVD-R plaadid asuvad kriminaalasja materjalides. Kuna tegemist on salvestistega, mis sisaldavad olulist teavet tõendamiseseme asjaolude kohta, tuleb CD-plaat ja DVD-R plaadid, kui teabekandjad, jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Pruuni värvi nahast tupes nuga, mis asub PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna asitõendite hoidlas asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 22ATH15444 alusel, tuleb konfiskeerida ning hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Musta-halli-valget värvi sviiter, T-särk, 2 metallneeti, kilekotid, mis asuvad PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna asitõendite hoidlas asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 22ATH15444 alusel, tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Halli värvi jope ja dressipüksid, mis asuvad PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna asitõendite hoidlas asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 22ATH15444 alusel, tuleb tagastada kohtuotsuse jõustumisel omanikule, s.o kannatanule J Tile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel. Ortopeediline vöö, musta värvi püksid pruuni värvi rihmaga, Armani jope, halli-sinist värvi sviiter, musta värvi poolsaapad, nokamüts, mobiiltelefon Redmi, mis asuvad PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna asitõendite hoidlas asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 22ATH15444 alusel ning kummiotsak, mis asub PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna asitõendite hoidlas asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 22ATH17231 alusel, kuuluvad tagastamisele kohtuotsuse jõustumisel omanikule Vladimir Lebedenkole KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel.
11. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha, kaitsjatasu ning ekspertiisikulud. KrMS §-de 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 alusel kuulub Vladimir Lebedenkolt riigituludesse väljamõistmisele sundraha summas 1635 eurot, kuna tegemist on esimese raskusastme kuriteoga. Lisaks tuleb KrMS § 175 lg 1 p-st 4 lähtudes mõista Vladimir Lebedenkolt välja määratud kaitsja v.adv. Deniss Matvejevi poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest kulud summas 770,24 eurot ning kohtumenetluses osutatud õigusabi eest kulud summas 3260,88 eurot. Kohus peab tulenevalt KrMS § 175 lg 1 p-st 3 põhjendatuks välja mõista süüdistatavalt ka ekspertiiside kulud üldsummas 2618 eurot, millest 84 eurot – isiku kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 21E-IDI0085) tegemisega seotud kulud, 314 eurot - jäljeekspertiisi (ekspertiisiakt nr 22E-TR0007) tegemisega seotud kulud, 1710 eurot - DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 21E-GE1215) tegemisega seotud kulud, 510 eurot - V. Lebedenko ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 36) tegemisega seotud kulud. Kohus jätab isiku kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 22E-IDI0025) tegemisega seotud kulud summas 97 eurot riigi kanda, kuna mitte kõik küsimused olid ekspertiisiga lahendatud. 24 1-22-2888 KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades käesoleva kriminaalmenetluse kulude suurust, süüdistatava terviseseisundit ja iga, peab kohus põhjendatuks KrMS § 180 lg 3 alusel jätta pool menetluskuludest summas 4142,06 eurot riigi kanda ning anda Vladimir Lebedenkole õigus tasuda väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 4142,06 eurot ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Otsuse tegemisel juhindub kohus ülaltoodust ja KrMS §-dest 309-
12. /allkirjastatud digitaalselt/ G Jasnjuk Eesistuja kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Jelena Demenok Rahvakohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Edvin Kruusimäe Rahvakohtunik 25