KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2022.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-1

) § 11 lg 2 sätestab, et kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. Kliendilepingu punktis 4.3 sisalduvat kokkulepet ja

§ 11lõiget 2 arvestades ei saa loetletud lepinguid lugeda sõlmituks.

Kohtu hinnangul nähtub poolte käitumisest, et vaatamata kokkulepitud kirjaliku vormi mittejärgmisele on pooled lugenud lepinguid endile siduvaks. See nähtub asjaolust, et hageja on kostja NEOTERIC OÜ-le väljastanud lepingute alusel arveid, mida kostja on tasunud. Arvete tasumine nähtub väljastatud arvetest ja maksekorraldustest nende tasumise kohta (dtl-d 224-241). Lepingute siduvaks lugemine nähtub sellest, et kostja NEOTERIC OÜ on hageja 10.06.2020 võlateatisele (dtl-d 242-243) vastuseks 07.07.2020 elektronkirjas pakkunud võlateatises märgitud võla 24 111,35 euro tagasimakseks graafikut (dtl-d 244-245) ning 15.07.2020 tasunud hagejale 5000 eurot (dtl 246). Kohtu hinnangul on kostja NEOTERIC OÜ majandus- või kutsetegevuses tegutseva isikuna andnud 07.07.2020 elektronkirjaga

§ 30

lg 1 ja 3 mõistes võlatunnistuse, millega on tunnistanud lepingutest tulenevate kohustuste olemasolu. Kohtu hinnangul on kostja NEOTERIC avaldanud elektronkirjas tahet võlgnevus tasuda. Seda, et kostja tahe oli suunatud võlgnevuse tunnustamisele, tõendab kostja poolt e-kirjas märgitud tähtpäeval võlgnevuse osaline tasumine.

§ 25

lg 1 sätestab, et lepingupooled on oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Kohtu hinnangul nähtub poolte käitumisest, et hageja ja kostja NEOTERIC OÜ vahelises käitumises tekkis tava, mille kohaselt ei pidanud järgima rendilepingute sõlmimisel kliendilepingu punktis 4.3 sätestatud kirjaliku vormi nõuet ning lepingud võis sõlmida vormivabalt. Kohtu hinnangul nähtub sellise tava olemasolu muuhulgas sellest, et pooled on lugenud endile siduvaks ka neid lepinguid, mille sõlmimine ei vasta kliendilepingu punktis 4.3 kokkulepitud tingimustele. Pooled ei pidanud lepingute vorminõuet oluliseks, mida tõendab 05.07.2019 rendilepingu RL892875, 05.08.2019 rendilepingu RL891535, 28.08.2019 rendilepingu RL911552, 16.09.2019 rendilepingu RL917512, 21.10.2019 rendilepingu RL927523, 29.10.2019 rendilepingu RL930512, 31.10.2019 rendilepingu RL931339, 11.11.2019 rendilepingu RL932023, 14.11.2019 rendilepingu RL935500 allkirjastamine hageja esindaja poolt alles 09.01.2020 ning kostja NEOTERIC OÜ juhatuse liikme poolt alles 14.01.2020 (dtl-d 178). Kohtu hinnangul tõendab kirjalikust vorminõudest loobumist ka see, et kostja on lepingutest tulenevaid võlgnevusi tunnistanud sõltumata lepingute vormist. Pooled ei ole tõendanud asjaolusid, millest nähtub hageja ja kostja NEOTERIC OÜ vahel lisaks 29.02.2016 kliendilepingule nr 160229-03 muude kliendilepingute sõlmimine. Hageja ja kostja NEOTERIC OÜ vahelistest kirjaliku vorminõuet mittejärgivatest lepingutest ei nähtu poolte kokkulepet välistada lepingutele 29.02.2016 kliendilepingu nr 160229-03 kohaldamine. 4

§ 108lg 1 järgi nõuda kostja NEOTERIC OÜ-lt 19 706,47 euro tasumist.

Kohus mõistab kostja NEOTERIC OÜ-lt tasu 19 706,47 eurot välja. 8. Hageja nõuab kostjatelt sissenõutavaks muutunud viivise 19 706,47 eurot tasumist. Hageja põhjendab viivisenõuet sellega, et hageja ja kostja NEOTERIC OÜ leppisid kliendilepingu punktis 5.4 kokku viivisemääras 0,5% päevas (dtl 11, p 5.4). Kohus leiab, et viivisekokkulepe on tõendatud lepingudokumendiga. Kohtu hinnangul on hageja ja kostja NEOTERIC OÜ vaheline kliendileping ning rendilepingud sõlmitud mõlema lepingupoole majandustegevuses. Kliendilepingus kokkulepitud viivisemäär on oluliselt kõrgem

§ 113lg 1 teise lause järgsest määrast.

Hagejaga samal tegevusalal tegutsevad ettevõtjad rakendavad klientide suhtes samasugust viivisemäära. Asjaolu on tõendatud xxx-i üldtingimustega (dtl-d 253-256) ja xxx seadmete rendi üldtingimustega (dtl-d 257-261). Seega ei ole 5

§ 42

lg 3 p 5 järgi tühiseks isegi siis, kui tegemist oleks tüüptingimusega (vt ka RKTKo 3-2-1-5-13 p-d 48-49, RKTKo 2-18-17536 p 17). Seetõttu põhineb hageja viivisenõue kostjate vastu kehtival lepingutingimusel. Hageja on arvestanud tasumata arvetel märgitud summadelt ajavahemikus 14.02.2020 kuni 14.12.2020 viivist 25 725,60 eurot (dtl-d 5-6). Kostjad ei ole vastu vaielnud hageja esitatud viivisearvestuse õigsusele. Kohus on seisukohal, et hageja viivisearvestus ei sisalda arvutusvigu ning põhineb kokkulepitud viivisemääral, tasu maksmisega viivitatud päevade arvul ning võlgnetavate tasude suurusel, mille maksmisega on viivitatud. Hageja on viivisenõude esitanud põhinõude ulatuses ning nõuab kostjatelt 19 706,47 euro tasumist.

§ 113

lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule.

§ 162

lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostjad on esitanud taotluse viivise vähendamiseks. Kostjad on leidnud, et viivis on objektiivselt väga suur summa. Kostjad leiavad, et viivise vähendamine ei mõjuta hageja majanduslikku seisundit, kuid mõjutab negatiivselt kostja NEOTERIC OÜ toimetuleku suutlikkust (dtl 140). Hageja ei nõustu kostjate seisukohaga, et viivise vähendamine ei mõjuta mingilgi määral hageja majanduslikku seisundit, kostjate poolt välja toodud võrdlust hageja ja NEOTERIC OÜ majandusliku seisundi erinevuse kohta ning asjaolu, et see oleks põhjus viivise vähendamiseks. Majandusliku seisundi arvestamine ei tähenda seda, et viivist tuleks vähendada ainuüksi sel alusel, kui viivise nõudja on kohustatud isikust majanduslikult paremas seisus (dtl 160). Hageja nõuab kostjalt viivist ajavahemiku 14.02.2020 kuni 14.12.2020 eest, st vähem kui ühe aasta eest. Kohus nõustub kostjate väitega, et viivisearvestuse perioodi arvestades on sissenõutavaks muutunud viivise summa objektiivselt väga suur summa. Kostja NEOTERIC OÜ osakapitali suurust 2500 eurot arvestades mõjutab viivisenõude rahuldamine kostja toimetulekusuutlikkust (dtl 18). Kohus nõustub kostjate väitega, et hageja käibe suurust 2020.a IV kvartalis arvestades ei mõjuta viivisenõude vähendamine hagejat negatiivselt, kuid tagab hagejale tekkinud võimaliku kahju hüvitamise viivise vähendatud viivise arvel. Kohus leiab, et kostja poolt nõude rahuldamise ulatust, poolte õigustatud huve ja majanduslikku seisundit arvestades on mõistliku ulatuseni vähendatud viivis 9853,24 eurot, mis vastab poolele võlgnetavale põhinõudele. Kohus rahuldab kostjate taotluse ja vähendab viivist 9853,24 euroni. Hagejal on õigus nõuda kostja NEOTERIC OÜ-lt viivise 9853,24 euro tasumist. Kohus mõistab kostja NEOTERIC OÜ-lt viivise 9853,24 euro hageja kasuks välja. Kohus jätab rahuldamata hagiavalduse viivise 9853,23 eurot tasumise nõudes. 9.

§ 1131

lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja on teinud toiminguid võla sissenõudmiseks kostja NEOTERIC OÜ-lt, mis nähtub lepingu täitmise nõuete esitamisest kostjatele (dtl-d 89-122). Hageja nõuab kostja NEOTERIC OÜ-lt sissenõudmiskulu 40 eurot maksmist, mis kujutab endast kohtu hinnangul sissenõudmiskulusid

§ 1131lg 1 mõistes.

Kohus rahuldab hagiavalduse sissenõudmiskulude 40 eurot tasumise nõudes ja mõistab sissenõudmiskulud kostja NEOTERIC OÜ-lt hageja kasuks välja.

1. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et hageja ja kostja B B sõlmisid käenduslepingu, mille B B on allkirjastanud 25.09.
2. Kohus leiab, et käenduslepingu sõlmimine on tõendatud lepingudokumendiga (dtl-d 16-17). Lepingu punkt 1 on sõnastatud järgmiselt: „Lepingu alusel vastutab käendaja NEOTERIC OÜ, registrikood 12705020, asukoht Sompa tn 1 Jõhvi, Jõhvi vald Ida-Virumaa 41533, (edaspidi “Klient”) poolt rahaliste kohustuste, sh renditasud, renditud seadmetele kasutamise käigus tekkinud kahju, teenuste ja vara müük, teenustasud, viivised ja leppetrahvid, täitmise eest Kreeditori ees, mis tulenevad Kreeditori ja Kliendi vahel sõlmitud Kliendileping nr 100698 alusel sõlmitavast igast konkreetsest Seadme rendilepingust. Kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab Käendaja juhul, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Käendaja kinnitab, et on tutvunud Kreeditori ja Kliendi vahel sõlmitud eelnimetatud kliendilepinguga, samuti R R AS 6

§ 29

lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe.

§ 29

lg 2 sätestab, et lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hageja ja kostja B Bi ühine tahe oli käenduslepingu sõlmimisel tagada NEOTERIC OÜ 29.02.2016 kliendilepingust nr 160229-03 tulenevaid kohustusi. Kohus on seisukohal, et hageja ja kostja B Bi vahel sõlmitud käenduslepingust tuleneb kostja kohustus vastutada NEOTERIC OÜ kohustuste täitmise eest, mis tulenevad hageja ja kostja NEOTERIC OÜ 29.02.2016 kliendilepingu nr 160229-03 alusel sõlmitud rendilepingutest. Seejuures vastutab kostja B B nii teenustasu, viivise kui ka sissenõudmiskulude tasumise eest.

§ 145

lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Hagejal õigus nõuda käenduslepingu alusel kostja B Bilt tasu ja viivise maksmist. Kohus mõistab kostja B Bilt solidaarselt kostja NEOTERIC OÜ-ga hageja kasuks välja tasu 19 706,47 eurot ja viivise 9853,24 eurot. 11.

§ 1132

lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. 12. Hageja nõuab kostja B Bilt sissenõudmiskulude 50 eurot hüvitamist. Kostja B B sõlmis tarbijakäenduslepingu enda majandus- või kutsetegevuses kostja NEOTERIC OÜ juhatuse liikmena. Kohus on seetõttu seisukohal, et hageja ja B Bi vahel sõlmitud käendusleping ei ole

§ 1132lg 2 p 3 mõistes tarbijaga sõlmitud lepinguks. Hageja on teinud toiminguid võla sissenõudmiseks 7

§ 1131lg 1 alusel.

Kohus rahuldab hagiavalduse sissenõudmiskulude 40 eurot tasumise nõudes ja mõistab sissenõudmiskulud kostja B Bilt hageja kasuks välja. Kohus jätab hagiavalduse sissenõudmiskulude 10 eurot tasumise nõudes rahuldamata.

1. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
2. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaldamist. Hageja esitas hagiavalduses nõuded tsiviilasja hinnaga 39 462,94 eurot. Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, millele vastab hagihind 29 639,71 eurot. Seega rahuldas kohus hagiavalduse 75,11% ulatuses (29 639,71 39 462,94-st on 75,11%). Kohus jätab menetluskuludest 24,89% hageja kanda ja 75,11% kostja kanda.
3. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik Osaliselt tühistatud TRK 8