lg 3 p 1 alusel; xxx, Tallinn sündmuskoha vaatluse käigus kannatanu L I surnukehalt ära võetud mantel, kampsun, rõngassall, rinnahoidja, ühekordne meditsiiniline mask, saapad ja püksid ning sündmuskohalt ära võetud valget värvi tulemasin, sigaretikonid Gold NZ (10 tk), mobiiltelefonikate, hambaproteesid, prillid, sigaretipakend Gold NZ, proov vatitikkudel verejäljest sõidukilt Honda CR-Y registreerimisnumbriga xxx, surnukeha küüntealuste kaaped ja kööginuga (asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel
lg 3 p 4 alusel; 21.03.2022.a süüdistatava Aleksandr Ivanovi kinnipidamise järgselt temalt ära võetud polosärk, teksapüksid, jalatsid, jope, rätik ja püksirihm ning Aleksandr Ivanovi elukohas aadressil X X–X, Tallinn toimetatud läbiotsimise käigus ära võetud 2 vannilina (asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel
lg 3 p 2 alusel; Aadressidelt X X, Tallinn, X X–X, Tallinn ja xxx, Tallinn ning süüdistatava riietelt võetud erinevad puuteproovid (asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel
lg 3 p 4 alusel; Mobiiltelefon Huawei (asub Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn) – tagastada Aleksandr Ivanovile kohtuotsuse jõustumisel
lg 3 p 2 alusel; X X–X, Tallinn kaasa võetud sülearvuti Dell toitejuhtmega, mobiiltelefonid (1 katkise ekraaniga Samsung + 2 Samsungi, kokku 3 tk), mis Aleksandr Ivanovi sõnul asuvad vanglas temalt ära võetud isiklike asjade juures – tagastada Aleksandr Ivanovile kohtuotsuse jõustumisel
Aleksander Ivanovilt välja mõista
lg 1 alusel menetluskuluna: •
lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 1830,90 eurot; •
lg 1 p 3 alusel surnu kohtuarstliku ekspertiisi nr xxx kulu summas 400 eurot; •
lg 1 p 3 alusel ekspertiisi nr xxx kulu summas 741 eurot; •
lg 1 p 3 alusel ekspertiisi nr xxx kulu summas 114 eurot; •
lg 1 p 3 alusel kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi nr 7/11 kulu summas 1379,06 eurot; •
lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1812,50 eurot.
lg 1 p 7 ja
lg 3 alusel tuleb menetluskulud summas 6277,46 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11 kuu jooksul tuleb tasuda 523,12 eurot ja viimasel 12. kuul tuleb tasuda 523,14 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber xxx ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-22-4088“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
lg 3 alusel jätta riigi kanda ekspertiisi nr xxx teostamise kulu summas 1311 eurot ja ekspertiisi nr xxx teostamise kulu summas 57 eurot. Jätta kaitsjatasu summas 700,56 eurot (09.05.2023.a kohtuistungi ettevalmistuse, sh vahistatuse põhjendatuse kontroll, ja osalemise eest) riigi kanda. Edasikaebekord Kui kohtumenetluse pool soovib esitada apellatsiooni, siis
kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud või muul alusel kinnipidamisasutuses viibiva menetlusosalise ja kinnipidamisasutuses viibiva süüdistatava kaitsja puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega kohtuotsuse kättetoimetamisest kinnipidamiskohas viibivale isikule. 2 Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav hiljemalt 21.06.2023.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi
15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis hiljemalt 21.06.2023.a. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsuse motiivid 1. Süüdistuse sisu Aleksandr Ivanovi süüdistatakse selles, et tema pani toime tapmise julmal viisil, mis seisnes selles, et 21.03.2022 ajavahemikus kella 10.55 kuni kella 11.45, viibides Tallinnas xxx asuvas korteris, lõi Aleksandr Ivanov L I põhjendamatult 20 + 6 korda selja, tuhara, rinnaku, kaela ja pea piirkonda noaga, mille üldpikkus on 230 mm ja terapikkus on 127 mm. Tapmine julmal viisil väljendus selles, et pärast seda, kui L I kukkus pikali selili ja üritas end kaitsta kätega jätkas Aleksandr Ivanov L I löömist noaga, lüües teda korduvalt näo, pea ja kaela piirkonda, millega väljendas xxx elu ja tervise suhtes erilist hoolimatust ja põlgust. Lähtuvalt surnu kohtuarstlik ekspertiisiaktist nr xxx, 05.05.2022, kannatanule L Ile tekitatud 20 + 6 torke – lõikehaavadest põhjustasid kannatanu surma rindkereõõnde 12 cm sügavusele tungivad kolm torke – lõikehaava vasakul pool rinnal koos vasakpoolse II roide ja vasaku kopsu üla- ja alasagara vigastusega, üks torke – lõikehaav parema rinnanäärme alaosas koos südamepauna ja südame parema vatsakese eesseina vigastusega, üks torke – lõikehaav paremal pool seljal koos parema kopsu alasagara, südamepauna ja südame parema vatsakese tagaseina vigastusega ning üks koljuõõnde tungiv tõrje – lõikehaav vasakul pool oimu piirkonnas koos vasaku oimulihase ja oimuluusoomuse, vasaku oimusagara ja vasaku oimuluupüramiidi keskse osa vigastusega. Sellise tegevuse tagajärjel suri L I sündmuskohal. Seega Aleksandr Ivanov teise inimese tapmisega, mis oli toime pandud julmal viisil, pani toime KarS § 114 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2. Kohtu seisukohad Aleksandr Ivanovi süü temale inkrimineeritud kuriteos on tõendatud kohtuistungil uuritud ja avaldatud tõenditega: - asitõendi vaatlusprotokollist 22.03.2022 nähtub, et 21.03.2022 kell 11:59:09 on helistanud J.S numbrile 112 ja selgitanud, et X X asuvas korteris leidis aset tapmine, xxx tappis ema, ema lamab maas , pea verine, ei hinga, on teadvuseta (tl 1-9, I kd); - sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fotodega ja videosalvestisega DVD – plaatidel 21.03.2022, millega on vaadeldud Tallinnas xxx asuvat korterit, nähtub, et sündmuskohal tuvastati surnukeha ja verekahtlasi määrdumisi. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub sündmuskoha olustik. Protokollist nähtuvad sündmuskohal tuvastatud noa mõõtmed. Nuga on leitud köögis valamukapi all olevast prügikatist. Noal on verekahtlased määrdumised. Kohtuarsti esialgsel arvamusel võis surma aeg olla 48 tundi enne vaatluse algust (vaatlus kell 14.20). Sündmuskohalt on võetud mitmeid puuteproove ja need on pakendatud. Vaadeldud on ka maja ees seisvat sõiduautot Honda xxx (sõiduk oli A.Ivanovi kasutuses). Majast sõidukini on näha verekahtlasi jälgi, sõiduki parempoolsel esiuksel on verekahtlased määrdumised. Verekahtlasi määrdumisi on ka sõidukis sees. Sõidukist võeti üks puuteproov. (tl 10-57, I kd); 3 - saatekirjast kohtuarstlikule lahangule 21.03.2022 nähtub, et lahangule on saadetud L I surnukeha. Isik on tuvastatud EV isikutunnistuse järgi. Surnukeha leidmise aeg on 21.03.2022 kell 12.16. Surnukeha on leitud aadressilt Tallinn, X X ehk L.I elukohast (tl 58-59, I kd); - surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktis nr xxx 05.05.2022 antud arvamusest nähtub, et L.I surma põhjus on rindkereõõnde tungivad torke-lõikehaavad vasakul pool rinnal koos vasakpoolse II roide ja vasaku kopsu üla-ja alasagara vigastusega; parema rinnanäärme alaosas koos südamepauna ja südame parema vatsakese eesseina vigastusega; paremal pool seljal koos parema kopsu alasagara, südamepauna ja südame parema vatsakese tagaseina vigastusega ning koljuõõnde tungiv torke-lõikehaav Vasakul pool oimu piirkonnas koos vasaku oimulihase ja oimuluusoomuse, vasaku oimusagara ja vasaku oimuluupüramiidi keskse osa vigastusega. Vigastuste tüsistusena tekkis äge verekaotus seisemisest ja välimisest verejooksust (verekaotusšokk) ning oksemasside aspiratsioon. Peale surma põhjustanud vigastuste esines surnukehal veel hulgaliselt terava vägivalla toimel tekitatud vigastusi. Kokku oli lööke 20 + 6. Kõik vigastused olid elupuhused, tekitatud lühikese ajavahemiku vältel lühikest aega enne surma saabumist. Torke-lõikehaavad on tekitatud terava vägivalla toimel löökidest (kokku 20+6 löögist) torke-lõikevahendiga (nt noaga) vastavatesse keha piirkondadesse. Osa lööke o sooritatud ilma lõike-torkevahendit haavadest täielikult eemaldamata. Noa tera laius on orienteeruvalt 2-2,3 cm ja piikus vähemalt 12 cm. Ei saa välistada, et vigastused on tekitatud ekspertiisiks esitatud noaga. Kannatanu kehaasend võis vigastuste tekitamise käigus muutuda ning võis vigastuste tekitamise algfaasis olla ka püstine või istuv, vigastuste tekitamise lõppfaasis suure tõenäosusega selili lamav. Vigastused mõlemal küünarvarrel ja labakäel võivad olla saadud enesekaitse käigus elutähtsatesse piirkondadesse (nt pea, kaela ja rinna piirkonda) suunatud löökide pareerimisel. Peale kõikide vigastuste tekitamist võis L.I elada väga lühikest aega (mx 10 min)- selliste vigastuste korral tekib kiiresti teadvusekaotus ja surm (tl 60-113, I kd). Vigastuste iseloom ja paiknemine annavad pildi sellest, kui julmalt A.Ivanov xxx noaga sisuliselt rappis. Samuti annavad need tunnistust sellest, et A.Ivanov pani tapmisteo toime tahtlikult. Tal puudus igasugune mõistlik põhjus arvata, et ta ema selliste vigastuste tõttu ei sure. - asitõendi vaatlusprotokollist 03.04.2022 koos fotodega, millega on vaadeldud kannatanule L I kuuluvad riideesemed, nähtub, et neil on tuvastatud verekahtlane määrdumine ja kangavigastused (tl 114-161, I kd); - Aleksandr Ivanovi kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et A.Ivanov peeti kinni 21.03.2022 kell 12.15 Xxx linnaosas, X X maja trepikojas (tl 162-167, I
Vastuolu seisnes selles, et kohtueelses menetluses väitis, et varastas ema raha päev enne juhutnut ca 1000 eurot. Süüdistatav väitis kohtus, et see ei ole tõsi. Rääkis nii, kuna soovis oma teole leida mingi õigustuse. Kasiinos ei ole mänginud, tal on kasiinokeeld kolmeks aastat kolm aastat tagasi pandud. Ise pani. Tegi internetis erinevaid panuseid. Märtsis 2022 juba kaks kuud ei olnud töötanud. Ema toetas mõnikord, ka tema andis emale raha. Alexeyga tarvitasid koos kanepit. Kanepit suitsetab paar korda nädalas. Kokaiini tarvitas ammu. Kohtuistungil avaldati A.Ivanovi varasemad ütlused seoses vastuoluga
Kohtueelses menetluses ütles A.Ivanov, et oli tarvitanud öösel kokaiini, öösel oli ema tema juures, aga ta ei näinud, et tarvitab narkootikume. 7 A.Ivanov ei oska öelda, miks varasemalt teisiti rääkis. Väitis, et kogus seda nädalat mäletab ta halvasti. Ta nägi luulusid, midagi nagu nägi.Noa võttis kraanikausi kõrvalt ja esimesed löögid olid rinna piirkonda. Kohtuistungil avaldati A.Ivanovi varasemad ütlused. Varasemalt rääkis A.Ivanov, et mõned löögid andis ta emale selja tagant ja need olid esimesed löögid. Selgituseks ütluste erinevuse kohta ütles ta kohtus, et tema meelest ei olnud selja tagant lööke. Kumb versioon on õige seda ei mäleta ausalt. Ta ei tea, kus tõde on. Pärast seda kui esimesed löögid andis emale noaga, siis ema kukkus ema tooli pealt maha. . Kohtuistungil avaldati taas varasemad ütlused, kus A.Ivanov seletas, et mõned löögid andis emale selja tagant, need olid esimesed löögid. Nendest ema ei kukkunud pikali vaid pööras tema poole ja hakkas karjuma, siis ta panin ta suu kinni ja hakkas talle järjest noaga andma, Kohtus ütles A.Ivanov, et nii nagu tema mäletab, siis ema kukkus pärast esimest lööki selili ja tema arvatavasti jätkas löökide andmist, istus ema peal. Kas ta hoidis ema kuidagi kinni, seda ei oska öelda, ei mäleta. Kohtuistungil avaldati
Seejärel A.Ivanov ütles, et mäletab 4-5 löögi andmist ja löökide andmise lõpetas arvatavasti siis, kui ta tundis, et juba aitab. Ei arva, et ema oli elus, kui tema korterist lahkus. Mäletab, et läks auto juurde ja ütles Jle, et „ma tegin seda“. Tal olid unehäired, aga arsti poole sellega ei pöördunud. Kaitsja küsimustele vastates ütles A.Ivanov, et ei oska selgitada, miks võttis noa , et „ma midagi kuulsin, et see ei oleks minu ema.“ Ei ole selgitust sellele. J sõnad olid justkui tegutsemiseks juhend. Talle tundub, et ta ei mäleta hästi sündmust. Sel hetkel talle tundus, et see e ole tema ema üldse. Mingisugused kujud olid. Ei tea, mis noast sai. J Si auto juurde läinud, siis J ütles „idioot, mine koju“ ja tema läkski koju. Niiviisi ta mäletab. Läks koju, võttis rätiku ja ukse juures puhastas põrandat verest. Pärast seda väljus ja kuulis, kuidas lift sõitis. Ta läks poole korruse võrra allapoole, tuli kohale politsei. Trepikojas peeti ta kinni politsei poolt, korterisse nad ei sisenenud. Vastates kohtu küsimustele kinnitas süüdistatav, et ta rääkis ainult seda, mida ta mäletas. Ta ei hakka midagi välja mõtlema. Ta ei soovi korraldada mingit teatrit. Kui kohtueelses uurimises teda üle kuulati, siis ta isegi ei saanud aru, et seal oli ka tema advokaat. Ta ei väida, et ta praegu mäletab paremini, võib-olla et isegi halvemini. Tol hetkel esitas mulle küsimusi uurija ja ta vastas jah või ei. Justkui esitati suunavaid küsimusi. Unehäirete kohta täpsustas, et võis väga hilja magama jääda ja väga hilja ärgata, ise ei arvagi, et need unehäired olid. Viimasel ajal ei töötanud, ei olnud vaja vara tõusta. Aleksandr Ivanovi ütluste usaldusvääruses on kohtul alust kahelda. Juhtunust räägib ta kord nii, kord teisiti ja seda, mis oli ajendiks ema tapmisele, A.Ivanov ilmselgelt kohtus ei räägi. Ema ja vahel pidi aset leidma ilmselt mingi sõnavahetus, mis päädis tapmisteoga. Teost ja selle julmusest annavad ilmeka pildi sündmuskoha vaatlusprotokoll ja kohtuarstliku ekspertiisis arvamuses kajastuv. A.Ivanovi jutt sellest, et ta justkui kuulis või nägi mingeid „luulusid“ ja temale tundus, et ema elukaaslane justkui andis mingi heakskiidu tulevasele tapmisele, et temale tundus, et see ei olegi tema ema jne, ei päde. Kohtupsühhiaatria ekspertiisi arvamus seda ei kinnita. Nagu näha, siis A.Ivanovi kohtueelselt antud ütlused kohtus antutega kooskõlas ei ole, on oma sisult erinevad. Kuna ütlused on vastuolulised, tuleb nendesse suhtuda ülimalt kriitiliselt. Kohtu hinnangul ei olegi võimalik tuvastada, miks A.Ivanov xxx tappis, kas seetõttu, et ema ei andnud talle raha nagu A.Ivanov alguses rääkis või mingil muul põhjusel. Ka ei ole kohtu arvates oluline see, millises järjekorras A.Ivanov löögid emale sooritas, kas lõi esmalt selga ja siis mujale või esmalt rindu ja siis mujale. Fakt on see, et L.I asus pärast rünnet enda vastu end 8 aktiivselt ka kaitsma, sest temal on tuvastatud vigastused, mis ekspertide arvates on enesekaitsele viitavad. Seega, L.I ei hukkunud kohe pärast esimest lööki, ta sai aru, et tema xxx ründab teda noaga. Osa vigastusi on võimalikult tekkinud sellest, et L.Il hoiti suud kinni. Ka A.Ivanov on ise kinnitanud, et ta istus emale peale, ta hoidis emal suud kinni, et ta ei karjuks ja jätkas pussitamist. Tõendeid kogumis hinnates on siiski tõenäoline, et esmalt ründas A.Ivanov xxx selja tagant. Viimaseid lööke ei saanud A.Ivanov emale selga lüüa, sest kui surnukeha leiti, siis oli ta selili asendis. Ainuüksi teopilti hinnates saab teha järelduse, et A.Ivanovi sooviks L.It rünnates oli l.I tappa. 20 pluss 6 lööki L.I kehasse, millest enamus on näo, kaela ja rindkere piirkonda, mis on elutähtsad piirkonnad, räägivad iseenda eest. A.Ivanov pani tapmise toime otsese tahtlusega. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et A.Ivanov ei pannud tegu toime kavatsetult, kuid kaitsja viited kaudsele tahtlusele on alusetud. Hulgalised noalöögid elutähtsate organite piirkonda välistavad igasuguse võimaluse, et A.Ivanov ei soovinud tegu toime pannes L.I surma. A.Ivanov ei lõpetanud noaga hoopide jagamist enne, kui oli veendunud, et ema tal enam ei ole. Rääkida sellest, et A.Ivanov pani ehk tapmise toime hingelise erutuse seisundis, nagu kaitsja viitab, ei ole vähimatki alust. Mitte ükski tõend kriminaalasjas sellele ei viita, et enne tapmistegu oleks A.Ivanov olnud mingis erilises hingelise erutuse seisundis vms. KarS § 114 lg 1 p 1 järgi karistatakse tapmise eest, kui see on toime pandud piinaval või julmal viisil. Julm viis tapmise kvalifitseeriva koosseisutunnusena peab väljenduma tapmisteos ja avalduma järelikult enne surma kaasa toonud teo lõpuleviimist. Teisisõnu saab tapmisena julmal viisil olla käsitatav üksnes selline tegu, millel on seos kannatanu surma kui KarS §-s 114 sätestatud koosseisupärase tagajärje põhjustanud teoga. Julmus on normatiivne koosseisutunnus, mis väljendub tapmisteo välises pildis ehk selle teo objektiivses avaldumises. Julm teoviis avaldub tapmise kvalifitseeriva koosseisutunnusena põhimõttelises ja erilises hoolimatuses inimelu ja inimkeha suhtes. (RK 1-15-10119/80) Oma tegevusega näitas A.Ivanov üles äärmist julmust. Ta ründas endale lähedast inimest, kes teda pidevalt aitas ja toetas nii moraalselt kui majanduslikult. Ründas inimest, kes oli temale endale elu andud: ründas xxx. On selge, et L.Il esinesid enesekaitselased vigastused, järelikult ei kaotanud L.I teadvust ega surnud kohe. Seega sai ta aru, et teda ründab tema enda lihane xxx, keda ta väga armastas (seda kinnitasid kannatanud). Midagi julmemat on raske ette kujutada. Välist teopilti arvestades oli L.I tapmine eriliselt jõhker. A.Ivanov sooritas xxx kehasse 20 pluss 6 lööki, sulges L.I suu, et ta ei saaks karjuda, jätkas oma tapmistegu, näidates erilist hoolimatust inimelu ja inimkeha kui väärtuse suhtes. Peale tapmistegu väljus A.Ivanov korterist ja ütles väljas ootavale ema elukaaslasele, et „sai emaga natuke kakeldud“. Ta ei öelnud ema elukaaslasele, et see on nüüd tehtud vms. A.Ivanov väitis justkui oleks ema elukaaslane talle eelnevalt mõista andnud, et see tuleks ära teha )ehk ema tappa). Vaidlust ei ole selles, et A.Ivanov tappis xxx L.I. Tuvastatud on, et tapmise pani A.Ivanov toime julmal viisil, kuigi kaitsja väidab, et see nii ei ole. Kohus leiab, et A.Ivanovi poolt kohtus avaldatud kahetsus toimepandu pärast on puhtsüdamlik. Seetõttu tuleb talle mõista karistus alla keskmise määra, kuna puhtsüdamlik kahetsus on karistust kergendav asjaolu. Karistust raskendavad mittekoosseisulised asjaolud puuduvad. A.Ivanov on varem kriminaalkorras karistamata.
lg 3 p 1, 2 ja 4 kohaselt nähakse asitõendite suhtes ette järgmised meetmed: 1) kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisisutuses; 2) muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; 4) väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. 9 Nendest seisukohtadest tulenevalt kohus asitõendite suhtes otsustused ka teeb.
lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.
lg 1 p-de 4 ja 9 kohaselt on menetluskulud: 4) määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; 9) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022.a määruse nr 124 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 1. jaanuarist 2023.a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 725 eurot.
lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus jätab riigi kanda eeltoodut arvestades osa ekspertiisikuludest, samuti kaitsjatasu, mis tekkis seoses korduva menetlemisega (kohtukoosseis vahetus). Menetluskulude suurust arvestades käib nende tasumine ühe kuu jooksul ilmselgelt süüdistatavale üle jõu, eriti arvestades asjaolu, et ta viibib vangistuses. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Seega otsustab kohus süüdistatavalt väljamõistetavad menetluskulud ajatada 12 kuu peale. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus
ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane kohtunik Ago Puusepp rahvakohtunik Paavo Lepisto rahvakohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.