KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-18-9506 Kohtu

) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 3.

1. Maakohus tuvastas järgmist: - Harju Maakohtu
2. juuni
3. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-5877 kuulutati Eesti Vabariigi (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu) avalduse alusel välja Baram Pangkalan OÜ pankrot ning määrati pankrotihalduriks Martin Krupp; - Baram Pangkalan OÜ osanikuks oli ajavahemikul 06.06.2006–01.11.2016 XX, ajavahemikul 31.08.2012– 01.11.2016 AA ja alates 01.11.2016 Panama firma Transatlantic International Brokers Corp; 4 2-18-9506 - OÜ Baram Pangkalan juhatuse liikmeks oli ajavahemikul 07.06.2006–14.11.2016 XX ja alates 14.11.2016 YY; Pankrotivõlgniku pangakonto väljavõtetega on tõendatud pankrotivõlgniku poolt ajavahemikul 14.09.2016–01.11.2016 427 452,54 euro ülekandmine Küprose firmale Nexcroft One LP arvelduskontole; Ülekannete tegemise ajal oli pankrotivõlgniku juhatuse liikmeks kostja; kostja ja AA võõrandasid 01.11.2016 notariaalse lepinguga Osaühingu Tarmoprojekt, hilisema ärinimega Baram Pangkalan OÜ osad Panama Vabariigis registreeritud firmale Transatlantic International Brokers Corp hinnaga 1250 eurot ja 1250 eurot; Transatlantic International Brokers Corp nimel on volikirja alusel lepingu sõlminud RR. 3.
4. Kostja ei ole tõendanud pankrotivõlgniku raamatupidamisdokumentide üleandmist osaühingu uuele osanikule ega ka juhatuse liikmele. Kostja väited 40 kg raamatupidamisdokumentide saatmise kohta ei ole tõendatud. Seda ei tõenda ka kostja esitatud 06.11.2016 e-kiri ega postikviitung 16.11.2016 maksega 20,05 eurot. Postikviitungilt ei nähtu, kuhu lihtmaksikiri saadeti ning 20,05 euro eest pole võimalik saata 40 kg dokumente. 01.11.2016 osade ostu-müügilepingus ei ole märgitud, et äriühingu dokumendid anti ostjale üle. Kostja väited raamatupidamise kõvaketta üleandmise kohta Dubais asuvas kaubanduskeskuses ei ole usutavad. Pankrotihaldurile ei ole pankrotivõlgniku raamatupidamise dokumente üle antud. Osaühingu viimane juhatuse liige YY vastas haldurile, et tema valduses ei ole ega ole olnud äriühingu dokumentatsiooni. Seega on tõendatud, et kostja on rikkunud juhatuse liikme kohustusi pankrotivõlgniku raamatupidamisdokumentide hoidmise osas. 3.
5. Firma Nexcroft One LP Šotimaa registridokumentide andmetest nähtub, et firma on registrisse kantud 11.06.2016, registreeritud aadress 39/5 Granton Crescent, Edinburg EH5 1BN, äritegevuse olemus üldine kaubandus, finants. Ühtegi kirjet firma kohta pole (finantsaruanded puuduvad, käibe ja kasumi kohta andmed puuduvad, töötajate kohta info puudub jne). Firma on registrisse kantud vahetult enne kostja poolt väidetud ehitusmaterjalide tellimist ja firma majandustegevuse kohta andmed puuduvad. Nexcroft One LP registreeritud aadressil on registreeritud veel hulgaliselt teisi ettevõtteid. Hageja esitas maakohtule kriminaalasjas 18730000229 Euroopa uurimismääruse alusel kogutud tõendid, millega nõuti välja ettevõtte Nexcroft One LP arvelduskonto avamise dokumendid ja tehingute ülevaade ning andmed isikute kohta, kes omavad juurdepääsu nimetatud kontodele. Nimetatud tõenditest nähtub, et Nexcroft One LP konto avas kostja. Nexcroft One LP kontole tegi esimese ülekande 500 eurot kostja. Nexcroft One LP nimetatud kontole on laekunud maksed kokku 427 452,54 eurot. Kostja leidis, et nimetatud tõendid võivad olla võltsitud. Harju Maakohtu 09.03.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-5877 rahuldati pankrotihalduri taotlus ja nõuti Politsei- ja Piirivalveametilt kriminaalasjas 18730000229 välja tõendid, et kostjal oli /on Nexcroft One LP arvelduskonto kasutamise õigus, ning arvelduskonto väljavõtted ajavahemiku 11.06.2016– 30.01.2020 kohta. 3.
6. Kostja vaidlustas oma allkirja Küprose panga dokumentidel. Hageja, kes tõendile tugines, peab tõendama, et dokument on kostja poolt allkirjastatud. Kuna hageja ei ole seda tõendanud, jättis maakohus kostja allkirjaga Küprose panga dokumendid tõenditena arvestamata. Ülejäänud dokumente, millel allkiri puudub, sh pangakonto väljavõtteid, sai maakohus tõendina arvestada. Nende usaldusväärsuses ei olnud kohtul põhjust kahelda. 3.
7. Maakohus leidis, et hageja on kohtule tõendanud, et kostjal oli otsene seos firmaga Nexcroft One LP. Nexcroft One LP pangakontol olevat raha on peamiselt kasutatud ostudeks Eesti Vabariigis, Pärnu linna ja maakonna kauplustes, tanklates ja söögikohtades. Pangakaardiga on tasutud ka välisriikides, sh
8. a novembris Hispaanias,
9. a veebruaris Dubais,
10. a aprillis Poolas, Leedus, Saksamaal,
11. a aprillis ja mais Hispaanias,
12. a jaanuaris Amsterdamis jne. Kostja selgitas pankrotivõlgniku pankrotimenetluses võlgniku 5 2-18-9506 vande andmisel 11.08.2017, et käis
13. a veebruaris Dubais. Seega samal ajal, kui pangakaarti Dubais kasutati. Suuremaid ülekandeid on tehtud KKi, AA ja kostja pangakontodele. Nexcroft One LP–le ülekantud raha ei ole kasutatud väidetavalt tellitud ehitusmaterjalide ostuks, tootmiseks, tarneks, töölistele palga makseteks, veokite kuludeks või remondiks, veokite transpordikuludeks vms., mis oleks vajalik ehitusmaterjalide tellijale transportimiseks või üleandmiseks. Praeguses asjas hagi esitamise seisuga oli firma Nexcroft One LP pangakontol raha 10 743,21 eurot ja 31.05.2019 seisuga 6759,14 eurot. Ühtegi summat vahepealsel ajal juurde ei laekunud. Nexcroft One LP pangakonto väljavõttega on tõendatud, et Nexcroft One LP-l äritegevus puudus. Seega pole põhjendatud kostja väited, et hagejal oleks olnud võimalik pöörata nõue Nexcroft One LP vastu ja nõue Nexcroft One LP vastu on sisuliselt väärtusetu. 3.
14. Eelnevatest asjaoludest järeldas maakohus, et kostja rikkus pankrotivõlgniku juhatuse liikmena ilma õigusliku aluseta vastusooritust saamata firma Nexcroft One LP kontole 427 452,54 eurot kandes pankrotivõlgniku juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust ning tekitas sellega pankrotivõlgnikule 427 452,54 eurot kahju. Rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos, kui raha ei oleks ilma õigusliku aluseta üle kantud, ei oleks kahju tekkinud. Raha ülekandmise tagajärjel võlgnik pankrotistus.
15. aasta lõpuks ei olnud pankrotivõlgniku pangakontol enam rahalised vahendeid. Kostja ei ole tõendanud, et raha ülekandmiseks firmale Nexcroft One LP oli õiguslik alus. 3.
16. Hageja sõlmis ViaCon Eesti AS-ga lepingud ehitusmaterjalide, s.h. erinevate läbimõõtudega plasttorude, terastorude, geotekstiili, erosioonitõkkemati, kookosmati jne ostmiseks. Hageja on tõendanud, et ostis ViaCon Eesti AS-lt ehitusmaterjale 121 957 euro ulatuses. Kostja tunnistajate EE, GG ja MM ütlused kaupade toomise kohta suurte rekade ja veoautodega
17. aastal Osaühingusse Tarmoprojekt ei tõenda ehituskauba ostmist firmast Nexcroft One LP. 3.
18. Maakohus ei nõustunud kostja väidetega, et hageja oleks pidanud esitama kohtule hagi Nexcroft One LP sõlmitud tehingute tagasivõitmiseks mitte kahju hüvitamise hagi. Võlgniku endise juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise hagi on ÄS § 187 alusel lubatav. Kuna pankrotihaldurile ei ole üle antud raamatupidamisdokumente, ei ole tehingute tagasivõitmise hagi esitamine ilma tehinguid või nende tingimusi teadmata perspektiivikas. 3.
19. Kokkuvõttes leidis maakohus, et hagi tuleb rahuldada ning ühtlasi jätta jõusse
20. juuni
21. a määrusega kohaldatud hagi tagamine. 3.
22. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tasus hageja hagi esitamsel riigilõivu 3450 eurot ning tõlkekulud 74,16 eurot ja 1551,36 eurot. Hageja õigusabikulud olid kokku 10 556 eurot. Maakohus leidis, et riigilõiv ja tõlkekulud olid tervikuna vajalikud ja põhjendatud. Õigusabikulusid maakohus vähendas ning leidis, et praeguse menetluse sisu ja mahtu arvestades on hageja õigusabikulud põhjendatud 8758 euro ulatuses. Koos muude menetluskuludega mõistis maakohus kostjalt välja menetluskulud 13 833,52 eurot (riigilõiv 3450 eurot + tõlkekulu 1625,52 eurot ja õigusabikulud 8758 eurot). Maakohus mõistis menetluskulud välja koos seadusjärgses määras viivisega. Apellatsioonkaebus
23. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tervikuna tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja tühistada hagi tagamise määrus ning jätta menetluskulud hageja kanda. 4.
24. ÄS § 187 lõike 2 eelduste täitmine on tõendamata. Maakohus leidis kokkuvõtvalt, et kostja XX, olles Baram Pangkalan OÜ juhatuse liige, ja kandes ilma õigusliku aluseta osaühingu raha 6 2-18-9506 427 452,54 eurot endaga seotud firma Nexcroft One LP kontole, on rikkunud juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust ning tekitanud sellega Baram Pangkalan OÜ-le (pankrotis) 427 452,54 eurot kahju. 4.
25. Maakohus ei teinud kindlaks, milline oleks pidanud olema kostja käitumine ilma rikkumiseta. Maakohus ei ole tuvastanud, milles seisnes tehingute kahjulikkus. Rikkumist ei saa järeldada üksnes sellest, et saabus negatiivne tagajärg. 4.
26. Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, et hageja tõendas, et kostjal on otsene seos firmaga Nexcroft One LP-ga ja et kostja tegi võlgnikule kahjulikke tehinguid ÄS § 187 tähenduses. Asjas ei ole tuvastatud, kes Nexcroft One LP pangakaarti kasutas. Kostja ei tea, kes pangakaarti kasutas. Samuti ei ole võimalik tuvastada, kes tegi ülekandeid kostja lähikondsetele. 4.
27. Põhjendamatu on maakohtu järeldus, et ettevõttel puudus vajadus kostja väidetud mahus Nexcroft One LP-lt ehitusmaterjali tellida. Ehitusmaterjalide ost ei olnud seotud üksnes hankelepingutega. Asjaolust, et tunnistajad ei mäleta konkreetselt kauba kogust, ei saa teha järeldust, et tunnistajad on ebausaldusväärsed. Tunnistajad kirjeldasid, et kaup milleks oli ehitusmaterjal, tuli Nexcroft One LP poolt. Seega tuleb ehitusmaterjalide ost Nexcroft One LPlt tõendatuks lugeda. 4.
28. Haldur oleks pidanud esitama hagi Nexcroft One LP vastu. Kuivõrd poole peamine väide oli, et tehingu eesmärk oli muuta võlgnik varatuks ning hagi aluseks olid tehingud Nexcroft ONE LP-ga, oleks hageja pidanud esitama tehingute kehtetuks tunnistamise hagid Nexcroft One LP vastu (juhindudes RKTKo 3-2-1-80-05, p 23). Halduri esiletoodud faktilised asjaolud – et lepingu pooled olid lähikondsed, ühe lepingu poole suhtes on vähem kui aasta peale lepingu sõlmimist välja kuulutatud pankrot, lepingu tingimused on ebatavalised ja leping võidi sõlmida nõude tekitamiseks pankrotimenetluses – on hinnatavad pankrotiseaduse (PankrS) tagasivõitmise sätete alusel. 4.
29. Kahju hüvitamise nõude esitamisel äriühingu juhatuse liikme vastu tuleb arvestada ka seda, kas hageja on teinud omalt poolt mõistlikult vajaliku, et kahju ära hoida või seda vähendada. Kahjuna saab käsitada vaid seda osa väidetavast kahjust, mille võrra hageja tagasinõudeõiguse väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem (RKTKo 3-2-1-197-13, p 30). Hagejal oleks olnud võimalus tagasivõitmise korras vastavad tehingud tühistada ning nõuda Nexcroft One LP-lt pankrotivarasse hagiesemeks olev summa 427 452,54 eurot. 4.
30. Maakohus on ebaõigesti hinnanud, et hagi esitamise seisuga Nexcroft One LP-l rahalised vahendid puudusid. Nõude esitamise hetk ei peaks olema mitte hagi esitamise aeg kostja vastu, vaid aeg vahetult pärast pankroti välja kuulutamist. Tehingu tagasivõitmise asjaolud oli hagejale teada juba vähemalt
31. a juunis. Haldur ei ole tuvastanud ega tõendanud, mis oli Nexcroft One LP varaline seis
32. a juunis. Hageja ei ole isegi tehingute teise poolega (Nexcroft One LP-ga) kontakteerunud, veel enam nõuet esitanud, kuna halduri hinnangul ei olnud tegemist toimiva ettevõttega. Vastustaja seisukoht
33. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
34. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. 7 2-18-9506
35. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud asjaoludest (käesoleva otsuse p 3.1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.
36. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
37. Kolleegium ei nõustu kostja etteheitega, et maakohus ei tuvastanud ÄS § 187 lg 2 järgi esitatava kahjunõude eeldusi. Eelkõige leiab kostja, et maakohus ei määratlenud ega tuvastanud nõuetekohaselt kostja rikkumist, vaid üksnes tuletas selle asjaolust, et äriühingule saabus negatiivne tagajärg. 9.
38. Osaühingu juhatuse liikme vastutuse realiseerumiseks viidatud nõudenormide alusel peavad olema täidetud alljärgnevad nõude eeldused (RKTKo 03.03.2014, 3-2-1-197-13, p 14) (ehk vastutuse materiaalõiguslik koosseis): a) kehtiv võlasuhe (ametisuhe), b) kohustuse rikkumine, c) osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (

§ 127

lg 1 ja

§ 128

), d) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127

lg 4), e) puuduvad vastutust välistavad asjaolud, st ei ole tõendatud, et juhatuse liige on täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 187 lg 2). 9.

1. Kohustuse rikkumine esineb eelkõige siis, kui juhatuse liige jätab järgimata hoolsuskohustuse. Kohtupraktikas on selgitatud, et tegu on ärilise kaalutluse reegli abil kindlaks tehtava käitumisstandardiga, mida on järgitud siis, kui juhatuse liige ei ole oma tegevusest isiklikult huvitatud, ta on informeeritud määral, mida saab vastavalt asjaoludele pidada mõistlikuks, ja kui sarnases olukorras tegutsev heauskne juhatuse liige võib ratsionaalselt uskuda, et tema tegevus või otsus on ühingu parimates huvides. Kui eelnimetatud nõuded on täidetud, ei ole juhatuse liige oma hoolsuskohustust rikkunud sõltumata sellest, milline on tema tegevuse tegelik tagajärg (vt ka RKTKo 24.11.2015, 3-2-1-129-15, p 17). 9.
2. Näidetena hoolsuskohutuse rikkumisest on kohtupraktikas leitud, et juhatuse liiget võib pidada hoolsuskohustust rikkunuks, kui ta ei sõlminud koos laenulepinguga kohustuse täitmise tagamise kokkulepet, kuigi oleks saanud seda teha ja pidanuks seda tegema. Tagatiskokkuleppe sõlmimata jätmine võib vastavalt asjaoludele kujutada endast liigset riski, et lepingupartner jätab oma kohustuse täitmata (vt nt RKTKo 15.03.2017, 3-2-1-152-16, p 14), ja sellise riski võtmine on üldjuhul hoolsuskohustuse rikkumine. Seevastu üksnes asjaolust, et lepingupartner jätab lepingu järgi saadud laenusumma (osaliselt või täielikult) tagastamata ja pankrotistub hiljem, ei saa järeldada juhatuse liikme kohustuse rikkumist (vt ka RKTKo 04.03.2015, 3-2-1169-14, p 21). Küll aga võib juhatuse liikme kohustuse rikkumiseks pidada seda, kui ta ei püüagi võlga lepingupartnerilt sisse nõuda (RKTKo 18.12.2019, 2-17-10474, p 22). 9.
3. Viidatud kohtupraktika seisukohad võib kokku võtta selliselt, et hoolsuskohustuse rikkumisega on tegemist siis, kui juhatuse liige sõlmib lepingu ja teeb väljamakse teadlikult ilma vastusooritust saamata või olukorras, kus vastusoorituse saamine on ebatõenäoline ning kohustuse täitmine on tagamata. 9.
4. Kolleegium ei nõustu kostja etteheitega, et maakohus ei määratlenud ega tuvastanud nõuetekohaselt kostja rikkumist, vaid üksnes tuletas selle asjaolust, et äriühingule saabus negatiivne tagajärg. Otsuse sisust on ilmne, et maakohus heitis kostjale ette lepingu sõlmimist ning raha ülekandmist ilma vastusooritust saamata. Seeläbi võrdles maakohus kahju tekitavat olukorda sellega, kui kostja ei oleks lepingut sõlminud ega raha üle kandnud. Lisaks eelnevale saab praegusel juhul hoolsuskohustuse rikkumiseks pidada ka müügilepingu sõlmimist äriühinguga Nexcroft One LP olukorras, kus vastusoorituse saamine oli ebatõenäoline ning kohustuse täitmine oli tagamata. 8 2-18-9506
5. Praeguses asjas vaidlevad pooled selle üle, kas hoolsuskohustuse rikkumise asjaolusid saab ringkonnakohtumenetluses (maakohtu lahendi tegemise ajal kriminaalmenetlus veel kestis) tuvastada kriminaalasjas tehtud kostjat süüdi mõistvate otsuste alusel. 10.
6. Kohtupraktikas on korduvalt leitud tuginedes TsMS §-le 231, § 272 lg-le 2 ja §-le 457, et kriminaalasjas tehtav võimalik kohtulahend ei ole kohtule tsiviilasja lahendamisel kohustuslik, kuid on käsitatav ühe tõendina ja kohus peab kriminaalasjas tehtud kohtulahendi tõendina arvestamata jätmist põhjendama (RKTKo 03.12.2008, 3-2-1-98-08, p 12, RKTKo 05.06.2006, 3-2-1-41-06). 10.
7. Pärnu Maakohus tunnistas
8. septembri
9. a otsusega kriminaalasjas nr x-xx-xxx XXi süüdi karistusseadustiku (KarS) § 384 lg 1 ja § 3811 lg 2 järgi ning mõistis liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Tallinna Ringkonnakohus jättis oma
10. mai
11. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ning Riigikohus jättis kostja kassatsiooni
12. augustil 2022 menetlusse võtmata. KarS § 384 lg 1 järgi karistati kostjat juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt võlgniku varalise seisundi teadva kohustustevastase kahjustamise eest. KarS § 3841 lg 2 järgi karistati kostjat juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt võlgniku kohustuste täitmisel ühe võlausaldaja teadvalt teist võlausaldajat kahjustava eelistamise eest. 10.
13. Kolleegium märgib, et tuginedes TsMS § 457 lg-le 1 ning viidatud kohtupraktikale, ei saa kostjat süüdi mõistvate otsuste resolutsiooni pidada praeguses tsiviilasjas kohtule siduvaks. Samuti ei saa siduvaks pidada kriminaalasjas antud õiguslikke hinnanguid (nt kas kostja tegu oli teadlik). Küll aga on otsused käsitatavad tõendina kriminaalmenetluses tehtud avalduste kohta (TsMS § 457 lg 3) ja menetluses esile toodud faktiliste asjaolude kohta. 10.
14. Pärnu Maakohus tuvastas oma
15. septembri
16. a otsuses, et „süüdistatav XX võõrandas Baram Pangkalan OÜ juhatuse liikmena kogu äriühingu registervara (sh sõidukid ja masinad), kandis ajavahemikul 14.09.2016 kuni 01.11.2016 äriühingu Nexcroft One LP arvelduskontole, mis oli XX kontrolli all, 427 452,54 eurot ning võttis Baram Pangkalan OÜ pangakontolt välja sularaha 13 500 eurot. XXu süülise tegevuse tulemusena muutus Baram Pangkalan OÜ hiljemalt
17. a III kvartaliks maksujõuetuks.“ Maakohus tuvastas, et „süüdistatav on tegelik Nexcroft One LP juht, mis ei omanud iseseisvat majandustegevust“ ja et „seega oli süüdistataval X Nexcroft One LP pangakonto täielik kasutusõigus“. 10.
18. Kostja ei nõustunud maakohtu järeldusega, et: - äriühing ei saanud Nexcroft One LP-lt ehitusmaterjale ega muud vastusooritust; - kostjal on otsene seos firmaga Nexcroft One LP; - kostja kasutas Nexcroft One LP pangakaarti; - kostja tegi Nexcroft One LP kontolt ülekandeid oma lähikondsetele. 10.
19. Kolleegium märgib, et maakohus on viidatud asjaolude tuvastamist piisavalt põhjendanud, hinnanud ja analüüsinud nende asjaolude kohta kogutud tõendeid, ning kohtu siseveendumus on jälgitav. Kolleegium nõustub maakohtu hinnangutega ja lisab, et maakohtu tuvastatud asjaolusid tõendavad täiendavalt kriminaalasjas tehtud kostjat süüdimõistvad otsused.
20. Kolleegium ei nõustu kostja etteheitega, et maakohus ei võtnud arvesse, et hageja oleks saanud nõuda Nexcroft One LP-le kantud raha tagasi. Kostja etteheide on vastuoluline, sest esmalt väitis kostja menetluses, et Nexcroft One LP tarnis hagejale lepingus ettenähtud koguse ehitusmaterjale, kuid leidis ka, et haldur oleks pidanud esitama Nexcroft One LP-le raha tagastamise nõude. 11.
21. Kohtupraktikas on selgitatud, et kui äriühingust hagejale kuulub alusetust rikastumisest tulenev hüvitisnõue ja juhatuse liikme vastu soovitakse esitada kahju hüvitamise nõue põhjusel, et rikastumisnõude maksmapanek võib osutuda keeruliseks, tuleb alusetust rikastumisest 9 2-18-9506 tuleneva nõude väärtust kahjuhüvitise suuruse määramisel arvesse võtta selleks, et välistada seda, et kahjustatud isik saaks kahju tekitamisest kasu (

§ 127lg 5).

Juhatuse liikmelt saab kahjuhüvitist nõuda vaid ulatuses, milles alusetust rikastumisest tulenev nõue on väärtusetu (vt RKTKo 30.05.2007, 3-2-1-49-07, p 16). Samas on Riigikohus täpsustanud, et eeltoodu ei tähenda siiski seda, et juhatuse liikme vastu saaks kahjunõude esitada või et kohus saaks selle rahuldada alles siis, kui eelneva kohtumenetluse käigus on lõplikult kindlaks tehtud, et alusetust rikastumisest tulenev nõue on (osaliselt) väärtusetu. Selleks, et esitada isiku vastu kahju hüvitamise nõue, ei pea kahju suurus olema alati täpselt tõendatav (RKTKo 03.04.2019, 2-163785, p 25). 11.

1. Kostja heitis maakohtule ette, et kohus ei hinnanud, mis oli Nexcroft One LP varaline seis
2. a juunis ega uurinud, kas haldur oleks saanud raha tagasi nõuda Nexcorft One LP-lt. Kolleegiumi hinnangul ei välista see, et haldur ei esitanud eraldi tagasinõuet Nexcorft One LP vastu, kahju nõudmist juhatuse liikmelt. Halduri esiletoodud asjaoludel oli talle selge, et sellisel tagasinõudel ei oleks rohkem tulemust, kui nõude esitamisel kostja vastu. 11.
3. 22.08.2017.a toimunud pankrotitoimkonna koosolekul küsis pankrotivõlgniku esindaja kostjalt, et „427 527 eurot, mis te üle kandsite - palju alles ja millal kavateste kanda tagasi?“ Kostja vastas: „Hetkel on kõik see raha Nexcroft One poolt laenulepingutega välja laenatud“ (dtl 281).
4. Põhjendamatu on kostja seisukoht, et kuivõrd poole peamine väide oli, et tehingu eesmärk oli muuta võlgnik varatuks, ning hagi aluseks olid tehingud Nexcroft ONE LP-ga, oleks kostja pidanud esitama tehingute kehtetuks tunnistamise hagid Nexcroft One LP vastu (juhindudes RKTKo 23.09.2005, 3-2-1-80-05, p 23, RKTKo 13.02.2019, 2-16-8552, p 19). Kostja viidatud Riigikohtu seisukohad on asjakohased siis, kui hageja esitab tehingu tühisusest tuleneva nõude tehingu osapoole vastu. Praegusel juhul ei esitanud hageja nõuet tehingu osapoole vastu, vaid juhatuse liikme vastu. Sellises olukorras ei saa PankrS sätteid kohaldada.
5. Kolleegium ei nõustu kostja etteheitega, et RMK tsiviilhagi rahuldamine kostja vastu välistab nõude esitamise praeguses tsiviilasjas. Pärnu Maakohus rahuldas 21.09.
6. a otsusega RMK tsiviilhagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 750 650,09 eurot. Maakohus leidis, et süüdistatav XX põhjustas tahtlikult Baram Pangkalan OÜ kohustustevastase tegevusega osaühingu maksejõuetuse, mille tagajärjel on jäänud Baram Pangkalan OÜ-l rahuldamata võlausaldajate (sh RMK) nõuded. 13.
7. Tsiviilhagi lahendamine võiks välistada uue nõude TsMS § 428 lg 1 p 2 järgi. Viidatud sätte järgi kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend. Praegusel juhul ei ole tegemist lahendiga „samade poolte vaidluses“. Ühel juhul esitas nõude äriühingu võlausaldaja ja teisel juhul äriühing ise. Kolleegium leiab, et praeguses menetluses lahendi tegemine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega (TsÜS § 138 lg 1). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. 14.
9. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS §-de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt kindlaks määrata hageja kulunimekirja alusel. 14.
10. Hageja taotles 3654 euro hüvitamist, mis on tasu 29 tunni ja 38 minuti õigusteenuse eest tasumääraga 140 eurot/t (ilma käibemaksuta). Kolleegium leiab, et hageja esindaja tunnihind ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepingulise esindaja ajakulu 10 2-18-9506 on mõistlik ja põhjendatud. Nõustuda ei saa kostja väitega, et hageja kulud apellatsioonimenetluses on tervikuna ülemäärased. Apellatsioonimenetlus oli keskmisest ajamahukam, sest esitati mitmeid taotlusi, uusi tõendeid ning tekkis menetluslikult keerukaid olukordi. Põhjendatud on ka istungiks ettevalmistamise kulu. 14.
11. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab kostja tasuma viivist. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt 11