2-20-2542/61

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Gea Lepik ja Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 06.07.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-2542 Tsiviilasi XX hagi DMV OÜ ja YYi kahjuhüvitise ja viivise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 02.12.2022 kohtuotsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik DMV OÜ 04.01.2023 apellatsioonkaebus ja XX 18.01.2023 vastuapellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses apellatsioonkaebusel 15 247,44 eurot vastu solidaarselt vastuapellatsioonkaebusel 16 225,24 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja XX (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja esindajad ringkonnakohtus Marina Simhes-Kazakova Kostja I DMV OÜ (registrikood 12565084) Kostja II YY (isikukood xxxxxxxxxx) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Meelis Pirn Iseseisva nõudeta kolmas isik kostjate poolel VIP Ehitus OÜ (registrikood 14145624), seaduslik esindaja AA Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta asja juurde võtmata XX apellatsioonkaebusega ja 21.06.2023 menetlusdokumendiga esitatud tõendid.

1(15) 2. Tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus jättis rahuldamata XX hagiavalduse DMV OÜ vastu kahjuhüvitise 700 euro ja sellelt ajavahemiku 11.08.2019–04.04.2020 eest arvestatud viivise 208,43 euro nõudes. Teha uus otsus, millega hagi selles osas rahuldada.

Muuta maakohtu menetluskulude jaotust, jättes XX menetluskulud täies ulatuses DMV OÜ kanda. Muuta DMV OÜ-lt XX kasuks väljamõistetavate menetluskude suurust, mõistes DMV OÜ-lt välja maakohtu menetluskulud 3928 eurot XX kasuks. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata, kuid muuta selle põhjendusi.

3.Jätta DMV OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

4.Rahuldada osaliselt XX vastuapellatsioonkaebus.

5.Jätta XX ringkonnakohtu menetluskulud DMV OÜ apellatsioonkaebuse osas DMV OÜ kanda, XX vastuapellatsioonkaebuse osas YYi vastu XX kanda ja XX vastuapellatsioonkaebuse osas DMV OÜ vastu DMV OÜ kanda.

6.Jätta YYi ringkonnakohtu menetluskulude suurus nende puudumise tõttu kindlaks määramata.

7.Määrata XX apellatsiooniastmes hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1320,50 eurot ja mõista see DMV OÜ-lt XX kasuks välja.

8.Jätta VIP Ehitus OÜ ringkonnakohtu menetluskulud tema enda kanda.

Kohtuotsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

9.Rahuldada XX hagiavaldus DMV OÜ vastu ja mõista DMV OÜ-lt välja XX kasuks 14 818 eurot.

10.Mõista DMV OÜ-lt välja XX kasuks viivis maakohtu otsuse tegemise (02.12.2022) seisuga 3216,14 eurot ja viivis protsendina põhivõlalt (14 818 eurot) alates 03.12.2022 võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku koos käesoleva otsusega välja mõistetud viivisega mitte üle 14 818 euro.

11.Jätta rahuldamata XX hagiavaldus YYi vastu.

12.Jätta XX maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud DMV OÜ vastu esitatud hagi ja vastuapellatsioonkaebuse osas DMV OÜ kanda. Jätta XX maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud YYi vastu esitatud hagi ja vastuapellatsioonkaebuse osas XX kanda.

13.Jätta YYi maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud XX kanda. Seoses YYil hüvitatavate menetluskulude puudumisega jätta need kindlaks määramata.

14.Jätta iseseisva nõudeta kolmanda isiku kostjate poolel VIP Ehitus OÜ menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tema enda kanda.

15.Välja mõista DMV OÜ-lt XX kasuks maa- ja ringkonnakohtu menetluskuludena (3928 + 1320,50) 5248,50 eurot.

16.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

2(15) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 1. XX (hageja) esitas 15.02.2020 Harju Maakohtule hagi DMV OÜ (kostja I) ja YYi (kostja II) vastu, milles palub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitise 14 818 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 671,75 eurot ning viivise põhivõlalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni.

Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele:

-hageja pöördus veebruaris 2019 kostja II poole sooviga renoveerida korter ja sõlmis kostjale II kuuluva kostjaga I suulise töövõtulepingu hagis märgitud tööde tegemiseks;

-kostja II väitis, et kostjal I on vajalik pädevus tööde tegemiseks;

-tööde valmimise tähtajaks lepiti kokku 15.05.2019 ja hinnaks 13 500–14 500 eurot, millest 6000– 7000 eurot pidi moodustama materjalide ning 7500 eurot tööde maksumus;

-hageja kontrollis pidevalt tööde kvaliteeti ja tegi kostjale II puuduste korral märkusi;

-kostja II tunnistas puudusi ja lubas vead parandada, kuid ei teinud seda;

-osad tööd jäid tegemata, osad tehti puudustega, mistõttu tuleb need uuesti teha;

-hageja nõudis kostjatelt esialgu hagis nõutust väiksemas ulatuses kulude hüvitamist, kuid kostjad nõustusid hüvitama vaid 430 eurot;

-puuduste kõrvaldamiseks küsis hageja hinnapakkumist elektri- ning ehitustööde tegemiseks pädevalt ehitusfirmalt, kes hindas tööde maksumuseks 13 638 eurot;

-25.07.2019 ütles hageja lepingu üles;

-hageja pöördus õigusabi saamiseks juristi poole ja maksis selle eest 700 eurot, samuti eksperdile 480 eurot.

Kostjad tekitasid hagejale kahju kokku 14 818 euro ulatuses (tööde ümbertegemise maksumus 13 638 eurot, õigusabikulud 700 eurot ning eksperdikulu 480 eurot). Kostjad vastutavad solidaarselt tekkinud kahju eest, sest kostja II esitas hagejale lepingueelsete läbirääkimiste käigus teadvalt valesid andmeid.

Kostjate vastuväited 2. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid selle rahuldamata jätta. Kostjad tuginesid peamiselt järgmistele vastuväidetele:

-töövõtuleping sõlmiti hageja ja kostja I vahel, samuti pidas hageja lepingueelseid läbirääkimisi kostjaga I;

-lepiti kokku, et orienteeruvalt kulub tööde tegemiseks 3–4 kuud ja nende orienteeruv maksumus on 7500 eurot; materjalide maksumus pidi selguma tööde tegemise käigus;

-maksumus sõltunuks lisatööde tegemise vajadusest, samuti hageja eelistustest materjalide valikul;

-hageja soovis katta nii esiku kui ka tubade põrandad parketiga, kuid tööde tegemise käigus selgus, et nende põrandad on erineval tasapinnal;

-kostja I selgitas, et tubade põrandaid on vaja USB plaadiga tõsta ja tulemus ei pruugi jääda hea;

-aprillis 2019 nõudis hageja kostjalt I korteri võtme tagasi ja kostja I enam korterisse ei pääsenud;

-kostjat I ei kaasatud objekti ülevaatamisele.

Kolmanda isiku seisukohad 3. Iseseisva nõudeta kolmas isik kostjate poolel VIP Ehitus OÜ seisukohta ei esitanud.

3(15) Maakohtu otsus ja põhjendused 4. Maakohus rahuldas 02.12.2022 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt I hageja kasuks välja 14 118 eurot, viivise kohtuotsuse tegemise seisuga 3007,71 eurot ning viivise protsendina põhivõlalt (14 118 eurolt) alates 03.12.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku koos välja mõistetud viivisega mitte üle 14 118 euro. Maakohus jättis hagi 700 euro nõudes kostja I vastu rahuldamata ning hagi kostja II vastu terves ulatuses rahuldamata. Hageja menetluskulud jättis maakohus 95% ulatuses kostja I kanda, kostja I menetluskulud 5% ulatuses hageja kanda, kostja I menetluskulud hageja kanda ning iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda. Maakohus mõistis kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulu 3731,60 eurot ning hagejalt kostja I kasuks menetluskulu 183,63 eurot.

Tasaarvestamise tulemusel mõistis maakohus kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulu 3547,97 eurot ning viivise protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

4.1. Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud:

-veebruaris 2019 sõlmisid hageja ja kostja I töövõtulepingu hageja korteri remondiks;

-kostja I sai hagejalt 11 529 eurot tasuna, kokku oli tööde maksumuseks 7500 eurot ning koos materjalidega 13 500–14 500 eurot, sõltuvalt materjalide täpsest maksumusest;

-kostja I kohustus mh tegema elektritööd, sh vahetama välja elektrijuhtmed alates elektrikilbist kuni korteri pistikuteni ja muude elektritarbijateni (nt valgustid jms), ning paigaldama laminaatparketi;

-kostja I alustas töödega veebruaris 2019;

-hageja avastas kontrollimisel töödes puudused ja kutsus kostjaid objektile töid lõpetama ja puuduseid likvideerima;

-kostja I lahkus märtsis 2019 objektilt ilma töid lõpuni tegemata ja andis aprillis 2019 hagejale tagasi korteri võtme;

-peale kostja I objektilt lahkumist ei tehtud korteris vaidlusalustes töölõikudes mingeid töid ega asutud puuduseid kõrvaldama;

-laminaatparkett oli paigaldatud vastuolus tootja juhtistega;

-puudusid elektripaigaldise ümberehitust käsitlevad dokumendid, elektritöö teostajal puudus nõutav majandustegevusteade ning tagatud ei olnud elektrikaablite isolatsiooni terviklikkuse säilimine;

-laminaatparketiga seotud töö tuleb ümber teha;

-elektripaigaldis tuleb ümber ehitada pädeva isiku poolt lähtuvalt standardis EVS-EN 50110-1 kirjeldatud nõuetest, mh tuleb koostada vastav tehniline dokumentatsioon;

-asjatundja poolt tuvastatud olukord oli sama, mis kostja I poolt objektilt lahkudes ehk asjatundja poolt tuvastatu esines kostja I poolt tehtud töödes.

4.2. Maakohus viitas vaidluse lahendamisel VÕS § 635 lg-le 1. Kuigi hageja on eraisik, ei ole tegemist tarbijatöövõtuga VÕS § 635 lg 4 mõttes. Siinsel juhul on ehituse töövõtulepingu esemeks teenuse osutamine tellija kinnisasja suhtes (korteriomandi remontimine), st selline ehitise töövõtuleping ei saa olla tarbijatöövõtulepinguks VÕS § 635 lg 4 mõttes. Seetõttu ei saa tellija tugineda sellise lepingu puhul ka VÕS § 657 lg-s 1 sätestatud regulatsiooni imperatiivsusele tarbija kasuks ega tarbijatöövõtu eriregulatsioonile (vt nt RKTKo 28.10.2008, nr 3-2-1-80-08, p 15).

4(15) 4.3. Hageja ei ole esitanud kostja II poolt hagejaga lepingu sõlmimise või kostjaga I sõlmitud lepinguga ühinemise või selle käendamise kohta mingeid tõendeid. Seega hageja ja kostja II vahel lepingulised suhted puuduvad.

4.4. Hageja nõuab elektrijuhtmete vahetamise ja parketi paigaldamise tööde puudustega hagejale tekitatud kahju hüvitamist.

Usutav ei ole kostja I väide, et ta pidi vahetama juhtmed vaid korteri sees, mitte aga ühendama neid kilbis. Kostja I väide, et kilbis tööde tegemiseks on vaja plommi asendamine, võib iseenesest olla õige, aga see ei välista seda, et kostja I ülesandeks oli vastava töö või teenuse tellimine vastava pädevusega isikult.

4.5. Korteri võtme tagastamine ei tõenda seda, et hageja keelas kostjal I objektil töid jätkata, vaid seda, et kostja I loobus objektil tööde tegemisest ja puuduste kõrvaldamisest. Kostja I ei esitanud tõendeid selle kohta, et hageja takistas või keelas tal ilma põhjuseta objektil töid jätkamast ja puuduseid kõrvaldamast või et ta oleks esitanud hagejale nõude mitte takistada teda töid tegemast.

Sellega keeldus kostja I sisuliselt tööde jätkamisest ja lõpetamisest ilma seadusest või lepingust tuleneva aluseta. Tegemist on VÕS § 116 lg 2 p-s 4 sätestatud olukorraga, mis andis hagejale mõistliku põhjuse eeldada, et kostja I ei täida lepingut ka edaspidi. VÕS § 647 lg 1 sätestab, et töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks mh siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Sellisel juhul ei pea tellija määrama töövõtjale täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda (VÕS § 647 lg 3).

4.6. Hageja esitas 25.07.2019 kirja, millega soovis tõendada lepingust taganemist. Kiri on allkirjastamata ja ei ole selge, millal ja kuidas on see kostjale I või II saadetud. Sama on olukord ka teiste hageja poolt esitatud tõenditega poolte e-kirjavahetuse ning kompromissiettepaneku osas.

Seega ei ole võimalik tuvastada, et hageja taganes kostjaga I sõlmitud töövõtulepingust 25.07.2019 avaldusega. Samal põhjusel ei ole hageja tõendanud kostja(te)ga kompromissiläbirääkimiste pidamist.

Pole tõendatud, et hageja oleks kostjalt I puudusega töö ümbertegemist enne kohtusse pöördumist nõudnud. Siiski on hagejal õigus nõuda lepingule mittevastava tööga põhjustatud kahju hüvitamist täitmise asemel VÕS § 115 lg 1 alusel. Hagejal on õigus nõuda kostjalt I kahju hüvitamist täitmise asemel VÕS § 115 lg 3 ja § 647 lg 1 ja 3 alusel, kuna kostja lahkus objektilt töid lõpetamata ja puudusi kõrvaldamata ning täiendava tähtaja andmine kostjale ei oleks tulemust andnud.

Kumbki pool ei ole tuginenud sellele, et nad oleksid kokku leppinud mingites kindlates kvaliteedinõuetes, millele kostja I tehtav töö peaks vastama. Seega tuleb töö nõuetelevastavuse hindamisel lähtuda VÕS § 641 lg 2 p-s 2 sätestatud kriteeriumist.

VÕS 641 lg 2 p 2 kriteeriumist tuleneb, et laminaatparkett peab olema paigaldatud vastavalt tootja juhistele ja vastavalt heale ehitustavale. Heaks ehitustavaks on ka laialdaselt tunnustatud ehitusnormid, nagu iseenesest RYL2013 võib olla. Elektrijuhtmestiku vahetus peab olema tehtud eelkõige ohutult vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele ja heale tavale selliselt, et selle edaspidine kasutamine ei põhjustaks ohtu inimeste tervisele ega varale. VÕS § 641 lg-st 1 tuleneb, et VÕS § 641 lg 2 p 2 tingimustele peavad vastama ka elektritööde juurde kuuluvad dokumendid.

5(15) Võttes arvesse, et pooltel puudusid kokkulepped konkreetsete kvaliteedinõuete osas, ei saa lugeda puuduseks vastuolu RYL2013 nõuetega, kuna korteri remondi puhul ei pruugi detailse ehitusnormistikuga arvestamise vajadus olla ka töövõtja jaoks enesestmõistetav ja arusaadav.

Kui kostja esitab VÕS § 641 lg-le 3 tuginedes vastuväite, et puudused tulenevad tellija poolt hangitud materjalidest või antud juhistest, siis on kostja I kohustatud vastavat asjaolu tõendama.

Kostja I ei ole hageja juhiste ega enda hoiatuste kohta mingeid tõendeid esitanud, seega ei vabane ta vastutusest.

Elektrijuhtmestiku vahetuse tööde kvaliteedinõuete osas viitas maakohus seadme ohutuse seaduse (SeOS, alates 01.01.2019 kehtiv redaktsioon) § 4 lg-tele 1 ja 2, samuti majandus- ja taristuministri määrusega nr 74 kehtestatud elektripaigaldise käidule ja elektritööle esitatavad nõuded (Mtm määrus) §-le 4. Poolte vahel muude või konkreetsemate kvaliteedinõuete puudumisel kehtestab nimetatud määrus n.ö tavaliselt esitatavad nõuded VÕS § 641 lg 2 p 2 mõttes, millele peab vastama elektritöö käesoleval juhul. Kokkulepitud tööd ei olnud tavaisikule lubatud tööd.

Maakohus järeldas tõenditest, et kogu töö kahes eelnevalt nimetatud aspektis on sisuliselt kõlbmatu, seda ei ole võimalik parandada või lõpetada ning see tuleb demonteerida ja uuesti teha.

4.7. Arvestada ei saa kostjate vastuväiteid hinnapakkumisele, mis esitati esmakordselt alles tõendite uurimise faasis pärast tunnistajate ärakuulamist (TsMS § 331 lg 1) 02.11.2022 kohtuistungil. Asjatundja arvamus ja hinnapakkumine esitati juba koos hagiavaldusega. Kostjaid esindas vandeadvokaat, kes pidi olema kursis tsiviilkohtumenetluse reeglitega ning avalduste, taotluste, tõendite ja vastuväidete võimalikult varase ja õigeaegse esitamise kohustusega (TsMS § 329 lg 1, § 330 lg 1).

Hinnapakkumise alusel kuulub tuvastamisele, et kostja I poolt tehtud puudustega tööde viimiseks kooskõlla lepingu nõuetega tuleb hagejal teha kulutusi summas 13 638 eurot koos käibemaksuga.

Hageja kahju on käibemaksuga summa, kuna hageja eraisikuna ei saa kulutustelt käibemaksu sisendkäibemaksuna tagasi arvestada.

Kostja I pidi ette nägema hagejale tööde korrektselt ümbertegemisega tekkivaid võimalikke kulusid. Kahju on põhjuslikus seoses kostja I tegevusega, kes tegi lepingu nõuetele mittevastavad tööd ja lahkus objektilt. Seega on hageja kahjuks, mida ta kostjalt I võib nõuda, tööde ümbertegemise kulu 13 638 eurot koos käibemaksuga. Samuti on põhjendatud hageja kahjunõude osana asjatundja arvamuse saamise kulu 480 eurot (VÕS § 128 lg 2).

Põhjendatud ei ole hageja nõue kohtueelse õigusabikulu 700 eurot hüvitamiseks ja hagi jääb selles osas rahuldamata. Hageja on esitanud selle tõendamiseks 10.07.2019 õigusabi arve 700 euro tasumiseks selgitusega „DMV OÜ-ga sõlmitud töövõtulepingu ülesütlemise avalduse ning kahjunõude koostamine, esindamine kohtuvälistes läbirääkimistes võlgnikuga.“ Kuna hageja ei ole tõendanud selle avalduse allkirjastamist, saatmist ega kättesaamist kostja(te) poolt enne kohtumenetlust, ei ole võimalik tuvastada, et hageja taganes kostjaga I sõlmitud töövõtulepingust 25.07.2019 taganemise avaldusega. Seega ei ole hageja tõendanud, et nimetatud kulu kandmine oli põhjendatud ja vajalik ning hagi jääb selles osas rahuldamata.

Samal põhjusel pole alust lugeda kahju hüvitamise nõude sissenõutavuse kuupäevaks 26.07.2019.

Tõendatud on hageja kahju hüvitamise nõude kostja I poolt kättesaamine koos hagiavaldusega 05.03.2020 e-toimiku kaudu. Mõistlik aeg kahju hüvitamise nõude täitmisel oli 1 kuu selle kättesaamisest, järelikult muutus nõue sissenõutavaks 05.04.2020. Seega kuulub rahuldamisele hageja nõue mõista kostjalt 1 hageja kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses 6(15) ettenähtud määras põhinõudelt (14 118 eurot) alates 05.04.2020 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte üle põhinõude summa. Viivis tuleb välja mõista kohtuotsuse tegemise (02.12.2022) seisuga. Viivitus on kestnud 952 päeva ja viivise summa seega 3007,71 eurot (14 118 eurot x 8% : 365 x 972). Alates 03.12.2022 kuulub välja mõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras põhinõudelt (14 118 eurot) kuni põhinõude täitmiseni, kuid viivis kokku ei tohi ületada põhinõude summat.

4.8. Kostja II ei vastuta VÕS § 14 lg 1 ega lg 2 alusel, sest hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et oleks kunagi pidanud läbirääkimisi töövõtulepingu sõlmimiseks kostjaga II isiklikult. Hageja poolt väljendatust tuleneb, et läbirääkimisi peeti kostjaga II kui äriühingu esindajaga. Ehkki hageja väitel ei teadnud ta äriühingu nime, ei ole see aspekt oluline ega tekita kostja II isiklikku vastutust.

Lepingueelsete läbirääkimiste pidamisest saab tekkida vastutus vaid neid pidanud isikule, mitte seaduslikule esindajale.

Hageja ei ole tõendanud ega esile toonud asjaolusid, mille alusel vastutaks kostja II tema ees VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt. Kui hageja tugineb kostja teo õigusvastasusele VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi, peab hageja tooma esile kostjat kohustava sätte (kaitsenorm) olemasolu ning VÕS § 1045 lg-st 3 tulenevalt ka selle, et sätte vähemalt üheks eesmärgiks oli kaitsta võlgnikku kahju eest, mille eest ta kostjalt hüvitist nõuab. Menetluse kestel ei ole hageja esile toonud, millist seadusest tulenevat kohustust oleks kostja II rikkunud.

VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 alusel võib kostja vastutada võlgnikule heade kommete vastase tahtliku käitumisega tekitatud kahju eest. See eeldab, et kostjale saab ette heita tahtlikku heade kommete vastast käitumist ja hageja peab tõendama kostja tahtliku heade kommete vastase teo.

Lisaks peab hageja tõendama, et kostja õigusvastane tegu põhjustas talle hagiavalduses nimetatud kahju. VÕS § 127 lg 2 järgi peab hüvitatav kahju olema hõlmatud VÕS § 1045 lg 1 p 8 kaitseeesmärgist. Hageja ei ole tõendanud, et kostjal II oli töövõtulepingu üle läbirääkimistel algusest peale heade kommete vastane plaan teha lepingu tingimustele mittevastav töö ja põhjustada hagejale kahju. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et kostja II oleks viinud hageja tahtlikult eksitusse.

Kostja II alustas kostja I seadusliku esindajana töid ning sõlmis alltöövõtjaga töövõtulepingu. Töid on teostatud.

Seega tuleb hagiavaldus kostja II vastu jätta tervikuna rahuldamata.

Apellatsioonkaebus 5. Kostja I esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus hagi kostja I vastu rahuldas, ning teha uue otsuse, millega saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Ebaõige on maakohtu väide, et kostja I ei vaielnud enne 02.11.2022 toimunud põhiistungit hinnapakkumisele vastu. Kostja I tegi seda juba 08.02.2022 korraldaval istungil. 14.02.2022 esitas kostja I väljatrüki internetikeskkonnast Hange.ee, millega soovis tõendada, et hinnapakkumises toodud parketi väljavahetamise hind on liiga kõrge. Maakohus jättis tõendi vastu võtmata ning tagastas selle 02.11.2022 toimunud istungil. Tegemist on lakoonilise ühel A4 leheküljel oleva tõendiga, millega hagejal oli võimalik tutvuda 9,5 kuud. Tõendi menetlusse võtmine ei oleks põhjustanud asja lahendamise viibimist.

Maakohus hindas tõendeid ebaõigesti, kui võttis hagi rahuldamisel aluseks kõik hinnapakkumises osundatud tööd. Asjatundja arvamuse punktis 10 on loetletud meetmed, mis tuleb ette võtta 7(15) puuduste kõrvaldamiseks. Loetelu ei sisalda uste lävede, ukseliistude ja ukselengide lammutustöid ja paigaldamist, samuti maalritöid. Hageja esitatud hinnapakkumine aga sisaldab neid töid.

Hinnapakkumisest on asjakohane selle rida 2 (laminaatparketi lammutustööd ja paigaldamine) ja osaliselt rida 3 (elektritööd).

Maakohus jättis tähelepanuta tunnistaja V. V selgitused, mille kohaselt võttis hageja korteri võtmed kostjalt I üle 2019. a aprillis, ning tubadele paigaldas uksed kolmas isik, kes ei ole kostjaga I seotud. Seega on tunnistaja ütlustega tõendatud, et korteri võtmete loovutamine kostjalt hagejale ei toimunud kostja I initsiatiivil. Samuti on tõendatud, et siseuksi ei paigaldanud kostja I, mistõttu on nende paigaldamisega seotud puuduste kõrvalamise nõude esitamine alusetu.

Tööde üleandmist-vastuvõtmist ei toimunud. Kui tööd olid alles lõpetamata, võttis hageja kostjalt I korteri võtme ehk muutis võimatuks juurdepääsu lepingu objektile. VÕS § 116 lg 2 p 4, millele hageja viitab, reguleerib taganemise ja ülesütlemise kui õiguskaitsevahendi kasutamist lepingu rikkumise korral. Käesoleval juhul ei ole võimalik rääkida lepingu rikkumisest, sest hageja ei võimaldanud kostjal I töid lõpetada. Kostja I ei saanudki töid lõpetada, seega pole võimalik öelda, et ta on lepingut rikkunud.

Kostja I pole keeldunud tööde parandamisest, mistõttu on alusetu viide VÕS § 647 lg-tele 1 ja 3.

Kui tellija leidis töös puudusi, siis tulnuks tal vastavalt VÕS § 116 lg-le 4 anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus jõudis järeldusele, et kostja I keeldus tööde jätkamisest ja lõpetamisest ilma seadusest või lepingust tuleneva aluseta. Maakohus kohaldas materiaalõiguse norme ebaõigesti. VÕS § 116 lg 2 ning VÕS § 647 lg 1 kohaldamine ei ole antud juhul asjakohane, sest tulenevalt asjaolust, et kostjalt võeti ära juurdepääs objektile, ei saanudki ta enam oma lepingust tulenevaid kohustusi täita.

Vastus apellatsioonkaebusele 5. Hageja taotleb, et ringkonnakohus jätaks kostja I apellatsioonkaebuse läbivaatamata, sest see on esitatud pärast edasikaebetähtaja möödumist. Kui ringkonnakohus kaebuse läbi vaatab, palub hageja jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja I kanda.

Vastuapellatsioonkaebus 6. Hageja palub vastuapellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja kahjunõude kostja I vastu 700 euro ja viivisenõude 221,80 euro ulatuses (ajavahemiku 26.07.2019-04.04.2020 eest arvestatuna 4000 eurolt). Samuti osas, millega maakohus jättis rahuldamata hagi kostja II vastu. Hageja palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega mõista kostjatelt solidaarselt välja kahjuhüvitis hagejale põhinõude ulatuses ning viivis maakohtu otsuse tegemise päeva (02.12.2022) seisuga 3229,51 eurot.

Kostjad ei vaidlustanud pooltevahelist kirjavahetust ja hageja 25.07.2019 ülesütlemisavalduse kättesaamist. Seega tulnuks need asjaolud tõendatuks lugeda ning hinnata nende põhjal hageja kohtueelsete õigusabikulude ning viivisenõude põhjendatust alates lepingu ülesütlemisest. Kuna lepingu ülesütlemisavalduses toodud kahjunõude suurus moodustab vaid 4000 eurot, siis vaidlustab hageja viivise välja mõistmata jätmist ajavahemiku 26.07.2019-04.04.2020 eest 4000 eurolt ehk 221,8 euro ulatuses.

VÕS § 1045 lg 1 p-ga 7 seonduvalt on hageja selgitanud, et käsitleb kostja II käitumist läbirääkimistes pahausksena ehk VÕS § 6 lg-s 1 ja VÕS § 14 lg-tes 1-2 sätestatud kohustusi 8(15) rikkuvana. Kostja II andis hagejale teadvalt ebaõiget teavet lepingueelsete läbirääkimiste pidamisel. Kostja II varjas hageja eest võimaluste ja pädevuse puudumist tegelikult töövõttu teostada. Kui hageja oleks seda teadnud enne lepingu sõlmimist, siis oleks ta lepingu sõlminud teise, tööde tegemiseks pädeva töövõtjaga ning kahju ei oleks tekkinud. Hagejat eksitavat infot avaldas läbirääkimiste käigus kostja II isiklikult, olles kasusaajaks kostja I tegevuses. Kostja II esitles end lisaks mitme ehitufirma omanikuna.

Maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 1045 lg 1 p-s 8 sätestatut, pidades ainsaks kriteeriumiks kostja II tahet hagejat kahjustada. Teo õigusvastasuse tuvastamiseks VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi piisab ka sellest, kui kostja mõistis oma käitumise õigusvastasust ja möönis, et see võib tuua hagejale kaasa kahju. Kostja II jättis tööde tegemise ilma järelevalveta ega võtnud kasutusele mingeid abinõusid hagejale ilmselge kahju tekitamise lõpetamiseks. Kostja II pole talle esitatud etteheidete osas vastuväiteid esitanud, mistõttu saab need lugeda tema poolt omaksvõetuks.

Maakohus pidanuks tuvastama kostja II poolt ÄS § 187 lg 1 sätestatud hoolsuskohustuse täitmata jätmise.

Vastus vastuapellatsioonkaebusele 7. Kostjad vaidlevad vastuapellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kostja I vastu 700 euro nõudes ja kostjalt I välja mõistmata viivise 208,43 euro osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uu otsuse, millega rahuldab hageja nõude selles osas. Seoses sellega tuleb muuta maakohtu menetluskulude jaotust ja väljamõistetavate menetluskulude suurust. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata, kuid ringkonnakohus muudab selle põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p-d 2 ja 21). Kostja I apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, hageja vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

9.Maakohus leidis õigesti, et hageja ja kostja I vahel sõlmiti töövõtuleping (VÕS § 635 lg 1 mõttes) ja hageja nõude aluseks kostja I vastu saab olla VÕS § 115 lg 3, viivisenõude osas VÕS § 113 lg 1.

10.Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha hageja 18.01.2023 taotluse osas jätta läbi vaatamata kostja I apellatsioonkaebus (I), seejärel hindab kostja I apellatsioonkaebuse väiteid (II), hageja vastuapellatsioonkaebuse väiteid (III) ja teeb menetluslikud otsustused (IV).

9(15) I 11. Kostja I apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmiseks puudub seaduslik alus, sest see on tähtaegne ja õigesti menetlusse võetud.

11.1. Toimiku materjalidest nähtuvalt sai kostjate esindaja maakohtu otsuse e-toimiku vahendusel kätte 05.12.2022, muid andmeid kostjatele otsuse kättetoimetamise kohta ei nähtu.

Edasikaebetähtaeg saabus 04.01.2023 ja kaebus esitati 04.01.2023.

11.2. Õige on hageja seisukoht, et kostja I seaduslik esindaja avas otsuse paar päeva varem kui lepinguline esindaja. Samas ei anna see alust lugeda kaebust seaduse kohaselt mittetähtaegseks.

Riigikohtu praktika kohaselt peab TsMS § 321 lg 1 silmas kohtulahendi kättetoimetamist kohtumenetluse esindajale, kelleks tuleb lugeda lepinguline esindaja. Seega on kohtul hoolimata seadusliku esindaja olemasolust TsMS § 321 lg 1 järgi kohustus toimetada menetlusdokument kätte isiku lepingulisele esindajale (RKTKm 18.12.2009, 3-2-1-128-08, p 8).

TsMS § 321 lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Üks menetlusdokumendi esindajale kättetoimetamise eesmärke ja ühtlasi tagajärg on see, et menetlusdokumendi kättetoimetamisest esindajale hakkab kulgema menetlustähtaeg, sh nt apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg (RKTKm 30.09.2009, 3-2-1-97-09, p 11).

11.3. Kolleegium ei nõustu ka hageja seisukohaga, et esindaja teadis kohtuotsuse kuulutamise aega ja venitas otsuse vastuvõtmisega. Arvestades kohtuotsuse tegemise ja selle kostja esindajale kättetoimetamise kolmepäevast ajavahemikku (vastavalt 02.12.2022 ja 05.12.2022), ei saa siinsel juhul vaadelda kostjate esindaja tegevust põhjendamatu venitamisena kohtuotsuse vastuvõtmisega.

Ringkonnakohus ei võta vastu hageja apellatsioonkaebusega esitatud maakohtu kirja, millega hageja soovib tõendada kohtuotsuse kuulutamise aega. Vastav kiri on toimikus olemas (I kd, tl

198)ja tõendatavat asjaolu pole vaja tõendada (TsMS § 238 lg 1 p 1).

II 12. Ringkonnakohus jääb 14.06.2023 määruses, millega võttis vastu kostja I apellatsioonkaebusega esitatud tõendi, toodud põhjenduste juurde ja neid ei korda. Seetõttu puudub vajadus analüüsida apellatsioonkaebuse väiteid, et tõend tulnuks vastu võtta.

13.Põhjendamatu on kostja I väide, et maakohus on asjatundja arvamust ja hinnapakkumist nende koosmõjus ebaõigesti hinnanud ja puuduste kõrvaldamiseks vajalike tööde mahu ja hinna seetõttu ebaõigesti määranud.

13.1. Õige on maakohtu otsuse p-s 16.1.2 toodud seisukoht, et kostjad ei vaielnud enne 02.11.2022 toimunud põhiistungit kirjalikes menetlusdokumentides hinnapakkumise sisule tööde liigi, mahtude ega hindade osas vastu. 08.02.2022 korraldava istungi protokollist (I kd, tl 161) nähtuvalt seadis kostjate esindaja kahtluse alla selle (ajamärge 00:45:43), kas on vaja kogu parkett üles võtta ja kas kogu töö maksumus on 13 600 eurot. Sellega vaidlustasid kostjad hinnapakkumise parketi paigaldamise tööde hinna osas.

Kolleegium nõustub maakohtuga, et üldjuhul tuleb poolel kõik oma avaldused esitada menetluses võimalikult vara (TsMS § 329 lg 1). Eelmenetluses on paljud kohtu ülesanded seotud 10(15) menetlusosaliste seisukohtade kindlakstegemisega ning nende ärakuulamisega (TsMS § 392 lg 1).

Menetlusosalised ei pruugi alati aru saada, kuidas oma soove kohtule selgelt väljendada, kuid kostjat esindas vandeadvokaat ja kohtul ei pidanud sellist kahtlust tekkima. Samas saab käsitada kostjate seisukohta tõendite uurimise käigus avaldatud arvamusena esitatud tõenditest nähtuvate ebakõlade kohta, millele kohtul tulnuks otsuses vastata. Selle menetlusliku minetuse saab ringkonnakohus kõrvaldada.

13.2. Asjatundja arvamuse p-s 10 (I kd, tl 27 pöördel) on toodud tööd, mis tuleks uuesti teha, ja hinnapakkumises (I kd, tl 30) tööd, mille eest hageja hüvitist nõuab. Iseenesest on õige kostjate seisukoht, et asjatundja arvamuses toodud loetelu ei sisalda uste lävede, ukseliistude ja ukselengide lammutustöid ja paigaldamist, samuti maalritöid, hinnapakkumine aga sisaldab.

Täiendavast asjatundja arvamusest (I kd, tl 69-71) nähtub, et elektritööd tegi alltöövõtja, kellel puudus selleks vajalik majandustegevuseteade elektritööde kohta; kelle töötaja paigaldas juhtmed deformatsioonivuukidesse. Asjatundja on selgitanud, et elektrisüsteemi ja parketi puuduste parandamata jätmisel on tulevikus elektrikaablite isolatsiooni vigastusest tingituna elektrilöögi oht ning parketil puuduva deformatsiooni tõttu jäävad põrandad õõtsuma. Hageja on selgitanud 23.07.2021 menetlusdokumendi p-s 1.7 (I kd, tl 137), et kaablid on paigaldatud ka ukselengide alla ja enne [uue nõuetekohaselt paigaldatud] elektrijuhtmestiku paigaldamist tuleb ligi pääseda juhtmestiku paigaldamise kohtadele. Sellega seoses saavad kahjustatud varem nõuetekohaselt tehtud maalritööd ning maha tuleb võtta uksekarbid.

Hageja selgitused on ringkonnakohtu jaoks loogilised ja usutavad. Hinnapakkumise kohaselt on see tehtud tulenevalt eksperdi 13.01.2020 töös nr 020-003E sisalduvatest soovitustest vaidlusaluse korteri kapitaalremondi ümbertegemisel. Kokkuvõttes saab tõenditest teha järelduse, et hinnapakkumises nimetatud ja kostjate poolt vaidlustatud tööd on tööde ümbertegemiseks vajalikud.

14.Väljatrükilt internetikeskkonnast Hange.ee (II kd, tl 6) nähtub, et keskmiseks parketi paigaldamise hinnaks kujuneb sisestatud tööde põhjal 15 eurot ruutmeetri kohta (sisaldab käibemaksu). Parketi paigaldamise hind sisaldab vana põrandakatte eemaldamist ja parketivaiba, parketiplaatide ning liistude paigaldamist.

Hinnapakkumisest (I kd, tl 30) nähtub, et see sisaldab laminaatparketi lammutustöid ja paigaldamist 60 m2 ulatuses, sh lisaks tööle ka materjali. Kui lähtuda kostjate esitatud tõendist, oleks parketi paigaldamise hinnaks (60 × 15) 900 eurot. Hinnapakkumisest nähtuvalt on töö ja materjali hinnaks 2520 eurot. Hageja on selgitanud, et paigaldatava parketi hinnaks on (2520 –

900)1620 eurot. See teeb parketi maksumuseks (1620 : 60) 27 eurot ühe ruutmeetri kohta. Hageja on selgitanud, et selline hind mahub keskmise turuhinna raamidesse ja kostjad ei ole sellele vastu vaielnud. Hange.ee väljatrükist nähtub, et selles ei ole arvestatud parketi soetamise hinda ja uue parketi kohaletoimetamiseks vajalikke transpordikulusid. Kokkuvõttes leiab kolleegium, et Hange.ee väljatrükk ei lükka ümber hinnapakkumises toodud parketitööde ja materjali hinda 2520 eurot.

15.Põhjendamatu on kostja I väide, et maakohus on jätnud hindamata tunnistaja V. V (I kd, tl 189) ütlused selle kohta, et hageja võttis kostjalt I üle 2019. aprillis korteri võtmed ja tubadele paigaldas uksed kolmas isik, kes ei olnud kostjaga I seotud.

11(15) Maakohus on tõendite hindamise tulemusena jõudnud õigele järeldusele, et hageja ei keelanud kostjal I objektil töid jätkata ning tõendite tagastamisest ei saa teha vastupidist järeldust. Tunnistaja ütlustest ei tulene, et uksed paigaldas kolmas isik. Tunnistaja ütlustest tuleneb, et uksed pandi tagasi, kui tuldi töid ümber tegema. Kuna hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude täitmise asemel, siis saab ta nõuda kostjalt I ka uste tagasipanemise maksumust.

16.Maakohus ei ole vaidluse lahendamisel materiaalõigust vääralt kohaldanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega (otsuse p-d 12.2 ja 12.4), et kostja lahkus objektilt ja hageja ei pidanud andma täiendavat tähtaega tööde parandamiseks, kuna see poleks tulemusi andnud. Kuigi hageja tööde parandamist ei nõudnud, on tal õigus nõuda kahju hüvitamist täitmise asemel ja seda ilma tähtaega määramata VÕS § 115 lg 3 ja § 647 lg-te 1 ja 3 alusel. Ringkonnakohus järgib maakohtu põhjendusi ja ei korda neid (TsMS § 654 lg 6).

17.Kokkuvõttes puudub kostja I apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alus ja see tuleb jätta rahuldamata.

III 18. Maakohus tugines põhjendamatult hageja nõude osaliselt rahuldamata jätmisel asjaolule, et hageja ei tõendanud 25.07.2019 kirja saatmist kostjatele.

18.1. Toimiku materjalidest nähtuvalt nõudis hageja kostjatelt kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist 700 euro ulatuses alates 26.07.2019 ja viivist alates samast kuupäevast. Toimikus oleva e-kirja saatmist ei nähtu, kuigi kirja pealdises on e-posti aadressid. Hageja esitas maakohtus vaid kirja manuse (I kd, tl 13–15, tõlge samas tl 16-17). Õige on hageja seisukoht, et kostjad ei vaielnud kirja saamisele vastu.

18.2. Üldjuhul eeldatakse faktilise asjaolu kohta esitatud väite omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta seda selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka tema muudest avaldustest (TsMS § 231 lg 4). Kolleegium leiab, et praegusel juhul tulnuks maakohtul TsMS § 392 lg 1 p-s 3 sätestatu järgimiseks kostjatelt küsida, kas nad vaidlustavad kirja saamist. Maakohtu menetlusliku minetuse kõrvaldamiseks esitas ringkonnakohus kostjatele vastava küsimuse ja kostjad teatasid oma 20.06.2023 menetlusdokumendis, et said kätte hageja 25.07.2019 kirja.

18.3. Kuna kostjad võtsid 25.07.2019 kirja saamise asjaolu omaks, ei vaja see asjaolu enam tõendamist (TsMS § 231 lg 1 I lause). Seetõttu ei võta ringkonnakohus asja juurde hageja esitatud e-kirja saatmist tõendavat kirja koos selle manusega (TsMS § 238 lg 1 p 1).

Kostjate omaksvõtuga seoses saab tuvastada, et kostjad said kätte hageja 25.07.2019 saadetud ekirja lepingust taganemise kohta. Eeltoodust saab järeldada, et hageja tahteavaldus jõudis kostjateni.

19.25.07.2019 kirjast nähtuvalt on hageja selles teatanud, et taganeb lepingust, on palunud kostjatel hüvitada talle tekkinud kahju 4000 eurot ja andnud selleks ka täiendava tähtaja 10.08.2019. Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks täiendava tähtaja andmisele järgnevast päevast. Hageja nõue viivise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 alusel ja sama normi teises lauses sätestatud määras saab viivisenõue kuuluda rahuldamisele alates 11.08.2019.

12(15) Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus hageja nõude viivise väljamõistmiseks ajavahemiku eest 11.08.2019–04.04.2020 arvestatuna 4000 eurolt. Ajavahemikus on viivitatud päevi 138, viivis on aastas 8% ja viivise suurus on perioodi lõpuks 208,43 eurot (viivisekalkulaator.ee andmetel). Seega kuulub hageja nõue täiendavaks viivise väljamõistmiseks rahuldamisele osaliselt 208,43 euro ulatuses (221,80 euro asemel).

Samal põhjusel on ebaõige maakohtu seisukoht hageja õigusabikulude rahuldamata jätmise kohta (maakohtu otsuse p 16.4) seetõttu, et hageja ei ole tõendanud 25.07.2019 kirja saatmist ega kostjate poolt kättesaamist enne kohtumenetlust. Ringkonnakohus muudab nimetatud osas maakohtu põhjendust ja leiab, et hageja on kirja saatmist tõendanud.

20.Kostja kohustuse rikkumisega seotud kohtueelsed õigusabikulud 700 eurot on osaks lepingu rikkumise tõttu põhjustatud kahjust VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 järgi ning nende väljamõistmine hageja kasuks kostjalt I on praegusel juhul õiguslikult võimalik. Kahju on hõlmatud VÕS § 127 lg-tega 2 ja 3. Hageja esindaja 25.07.2019 kostjale edastatud taganemisavaldus ja nõudekiri on seotud käesoleva kohtuvaidlusega. Kostjad ei vaidle, et pooled pidasid edasi läbirääkimisi.

Tähendust ei oma vaidluse lahendamisel, mis vormis see toimus.

Arvelt 700 euro õigusabikulude tasumiseks nähtub, et see on esitatud selgitusega „DMV OÜ-ga sõlmitud töövõtulepingu ülesütlemise avalduse ning kahjunõude koostamine, esindamine kohtuvälistes läbirääkimistes võlgnikuga.“ Arvestades, et hageja esindaja on kohtumenetluses esindanud hagejat tunnitasuga 100 eurot, võib eeldada, et sama oli tunnihind ka kohtueelses menetluses. Kohtueelsele suhtlusele kulunud ajakulu 7 h on põhjendatud ja vajalik juba üksnes arvestades vaidluse asjaolusid ja 25.07.2019 kirja mahtu ning sisu. Seega kuulub kostjalt I lisaks maakohtu väljamõistetud 14 118 eurole väljamõistmisele kahjuhüvitis summas 700 eurot hageja kasuks, kokku 14 818 eurot.

21.Lisaks esitas hageja tõendid e-kirjavahetuse kohta, millega soovis tõendada, et ka edasine suhtlus toimus kirja teel. Nimetatud tõendite asja juurde võtmisele pole kostjad vastuväiteid esitanud. Kolleegium leiab, et tõendite vastuvõtmiseks puudub alus, kuna need ei oma hageja apellatsioonkaebuse lahendamisel tähendust (TsMS § 238 lg 1 I lause). Kostjad on 20.06.2023 menetlusdokumendis omaks võtnud, et toimus ka edasine suhtlus.

22.Maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõigust, kui jättis hageja nõude kostja II vastu rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega (otsuse p 17 ja selle alapunktid), järgib neid ja ei korda (TsMS § 654 lg 6).

22.1. Õige on maakohtu seisukoht, et hageja ei ole esile toonud, millist ainuüksi või muu hulgas ühingu võlausaldajate kaitseks kehtestatud seadusest tulenevat kohustust oleks kostja II kostja I seadusliku esindajana rikkunud. Samuti ei ole hageja tõendatud, et kostja II soovis tahtlikult hagejale kahju tekitada.

Kui kostja I kasutas alltöövõtjana äriühingut, kellel puudusid vastavad load (teades sellest juba lepingueelsetel läbirääkimistel) või kostja II kostja I seadusliku esindajana ei teostanud tööde tegemise üle piisavalt järelevalvet, ei anna see alust mõista tekkinud kahju välja solidaarselt kostjaga I tema seaduslikult esindajalt. Nagu maakohus õigesti tuvastas, ei pidanud hageja läbirääkimisi kostjaga II. Seetõttu ei saa lepingueelsetest läbirääkimistest tuleneda kohustusi kostjale II kui kostja I seaduslikule esindajale.

13(15) 22.2. Põhjendamatu on hageja apellatsioonkaebuse väide, et maakohus pidanuks tuvastama kostja II poolt ÄS § 187 lg-s 1 sätestatud hoolsuskohustuse täitmata jätmise. Nimetatud normi kohaselt peab juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest (VÕS § 1045 lg 3). ÄS § 187 lg 1 kaitse-eesmärgiks on kaitsta osaühingut, mitte osaühingu võlausaldajaid. Kuna puudub seadusest tulenev kohustus, mida kostja II rikkus (VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes), ei tule hinnata ka seda, kas kostja mõistis oma käitumise õigusvastasust või möönis, et tema tegevus võib tuua hagejale kahju.

IV 23. Kokkuvõttes jääb kostja I apellatsioonkaebus, milles vaidlustati maakohtu otsust 15 247,44 euro ulatuses, rahuldamata. Hageja vastuapellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o kostjalt I õigusabikulude 700 euro ja nendelt arvestatud viivise 208,43 osas, vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata kostjalt II põhinõude ja viivise kokku 16 675,19 eurot väljamõistmise osas.

Seoses sellega tuleb osaliselt muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Arvestades hageja põhinõude täies ulatuses rahuldamist kostja I vastu ja vaid marginaalses osas viivisenõude rahuldamata jätmist, tuleb hageja menetluskulud maakohtus jätta täies ulatuses kostja I kanda.

Muus osas jääb maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas muutmata.

24.Kuna kolleegium muudab menetluskulude jaotust, tuleb muuta ka menetluskulude väljamõistmist puudutavat osa maakohtu lahendist. Kindlaksmääratud menetluskulude suuruse üle pooled ei vaidle, seega ei kontrolli kolleegium maakohtu otsustusi, millega määrati kindlaks menetluskulude rahaline suurus, mis tuleb hüvitada hagejale maakohtu menetluskuludena.

Maakohus on lugenud hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruseks (700 + 2800 + 200 +228) 3928 eurot, mis kuulub kostjalt I hageja kasuks väljamõistmisele.

25.Ringkonnakohtus jäi kostja I apellatsioonkaebus rahuldamata, seetõttu jäävad kostja I hageja vastu apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud kostja I kanda. Rahuldamata jäi hageja vastuapellatsioonkaebus kostja II vastu, mistõttu tuleb kostja II vastuapellatsioonkaebusega seonduvad menetluskulud jätta hageja kanda. Ringkonnakohus rahuldas osaliselt hageja vastuapellatsioonkaebuse kostja I vastu. Rahuldamata jäi viivisenõue marginaalses ulatuses.

Ringkonnakohus hindab seetõttu hageja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamise ulatuseks kostja I vastu 100%. Arvestades kostja I ja kostja II vastu esitatud nõuetele vastuapellatsioonkaebuses pühendatud mahtu ja menetlusdokumentide sisu, on kokkuvõttes mõistlik jätta vastuapellatsioonkaebuse kuludest 50% kostja I kanda ja 50% hageja kanda (TsMS § 171 lg 1).

Iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud jäävad tema enda kanda (TsMS § 167 lg 2 I lause).

26.TsMS § 174 lõigete 1 ja 3 järgi tuleb ringkonnakohtul vastavalt menetluskulude jaotusele määrata kindlaks hageja menetluskulude rahaline suurus. Pooled on esitanud menetluskulude nimekirjad, milles on eristanud apellatsiooni- ja vastuapellatsiooniga seonduvaid kulusid.

26.1. Kostja II ei ole esitanud taotlust menetluskulude kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks.

Kostja II menetluskulud jäävad seetõttu nende puudumise tõttu kindlaks määramata.

14(15) 26.2. Hageja põhjendatud menetluskuludeks on riigilõiv kostja I vastu esitatud vastuapellatsioonkaebuselt. Apellatsioonkaebuse hinnaks kostja I vastu oli 921,80 eurot, millelt tuli tasuda riigilõivu 245 eurot.

Hageja vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks esindajakulude osas peab ringkonnakohus maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega tutvumist ja analüüsi 3 h ulatuses; kliendile apellatsioonkaebuse sisu ja vastuapellatsioonkaebuse esitamise võimaluse selgitamist 30 minuti ulatuses, apellatsioonkaebusele vastuse koostamist 4 h ulatuses; vastuapellatsioonkaebuse vastusega, 14.06.2023 kohtu kirjaga ja 20.06.2023 kostja I menetlusdokumendiga tutvumist 15 min ulatuses, kohtu 21.06.2023 nõude täitmist 45 min ulatuses; kostja menetluskulude nimekirjaga tutvumist 10 min ulatuses; 27.06.2023 seisukoha koostamist 15 min ulatuses; menetluskulude nimekirja koostamist 20 min ulatuses. Kokku on vajalik ja põhjendatud ajakulu 9 h 15 min.

Vastuapellatsioonkaebuse osas on põhjendatud ajakulu kaebuse koostamise ja täiendamise aeg 3 h ulatuses. Ringkonnakohus arvestab seejuures kaebuse sisu ja mahtu, samuti suures ulatuses maakohtus varem esitatud seisukohtade kordamist. Samuti arvestab ringkonnakohus sellega, et hageja kostja II vastu esitatud vastuapellatsioonkaebusega seonduvad kulud jäävad 50% ulatuses hageja enda kanda (praeguse otsuse p 25), mille tõttu on põhjendatud ajakulu kostja I vastu esitatud vastuapellatsioonkaebuse osas pool sellest ehk 1,5 h.

Esindaja tunnihind 100 eurot (käibemaksuta) on asjaolusid arvestades mõistlik. Seega määrab ringkonnakohus hageja apellatsioonimenetluses hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 245 + 925,50 + (300 × 50%) = 1320,50 eurot, mis tuleb kostjalt I välja mõista hageja kasuks.

27.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

28.Juhindudes TsMS § 654 lg st 2², esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. (allkirjastatud digitaalselt) 15(15)

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.