Obsah (7)

§ 263§ 424§ 73§ 68§ 74§ 75§ 78

1-20-5359 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. september 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-5359 (20231601247) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi s

§ 263

lg 1 p 2 järgi Kokkuleppemenetluses Paul Pikma Prokurör Süüdistatav P.T Ik: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: vene keel, haridus: xxx; töökoht: xxx; elukoht: xxx. Kontakt: ema M K tel: xxx Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 05.06.2020. Vahistatud Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 06.06.2020 määruse alusel kuni kaheks kuuks, s.o kuni 05.08.2020, vabastatud vahi alt Tallinna Ringkonnakohtu 08.07.2020 määrusega. Varasem karistatus: Harju Maakohtu 19.08.2016 otsusega

§ 424

lg 1 järgi vangistus 4 kuud

§ 73alusel tingimisi 1 aastase katseajaga.

Katseaeg kuni 18.08.

1. Lisakaristusena kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks. Kohtuotsuse kuulutamise ajaks kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole, 1 kehtiv väärteokaristus. Advokaat Karine Nersesjan Kaitsja RESOLUTSIOON
2. P.T süüdi tunnistada

§ 263

lg 1 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 2.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg, s.o P.T kahtlustatavana kinnipidamise ja vahi all viibimise aeg 05.06.2020 kuni 08.07.2020 k.a mõistetud karistuse hulka, lugedes mõistetud karistusest kantuks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 3 (kolm) päeva, lugedes ära kandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva. 1 3.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistusest ära kandmata karistus , s.o tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva P.T suhtes kohaldamata, jättes selle osa karistusest täitmisele pööramata tingimusel, et P.T temale määratud 1 (üks) aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja mille jooksul peab P.T täitma

§ 75

lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Pärnu mnt 142, Tallinn, tel: 663 7076) 4.

§ 75

lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada P.T järgima katseajal kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla LääneHarju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 78

p 1 alusel arvestada P.T-le määratud 1-aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 17.09.

1. Menetluskulu
2. Lugeda P.T-lt välja mõistetavaks menetluskuluks KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel: - teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot; - kohtupsühhiaatria kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi nr 7.1-3/385 teostamise kulu 1140 (tuhat ükssada nelikümmend) eurot; - määratud kaitsjale Karine Nersesjanile kohtueelsel menetlusel makstud tasu 418 (nelisada kaheksateist) eurot ja 20 (kakskümmend) senti ja kohtumenetlusel makstud tasu 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot ja 40 (nelikümmend) senti; s.o kokku menetluskulu kohtueelsel menetlusel 2434 (kaks tuhat nelisada kolmkümmend neli) eurot ja 20 (kakskümmend) senti ja kohtumenetlusel 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot ja 40 (nelikümmend) senti, millest tuleb hüvitada osa kulust, s.o sundraha summas 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul igakuiste maksetena tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos näidatud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „P.T , 1-20-5359, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos arveldusarvete numbrite ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel P.T poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kriminaalmenetluse kulu kohtueelsel menetlusel summas 1558 (tuhat viissada viiskümmend kaheksa) eurot ja 20 (kakskümmend) senti, mis koosneb ekspertiisikulust 1140 eurot ja määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasust 418,20 eurot ja kohtumenetluse kulu, s.o kaitsjale makstud tasu 38, 40 eurot jätta P.T-lt välja mõistmata, jättes selle menetluskulu KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.
3. Asitõend: 1 DVD-plaat vormikaamera videosalvestusega, mis asub kriminaalasja juures tagakaanel ümbrikus, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord 2 Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
4. peatüki
5. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Süüdistuse sisu P.T süüdistatakse selles, et tema, viibides 05.06.2020 kell 10:33 avalikus kohas Põhja prefektuuri fuajees aadressil Pärnu mnt. 139, Tallinnas rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid helistades fuajees olevast üldkasutatavast telefonist Põhja prefektuuri juhi abile A S ja nõudis kohtumist Põhja prefektuuri prefektiga. Vestluse käigus A S P.T hakkas ähvardama plahvatuse toimumisega öeldes „aga mis siis kui ma lasen teid õhku ja hävitan kui parasiidilaadse riigiasutuse?“, häirides oma sellise tegevusega kõrvalisi isikuid. Seega pani P.T toime kuriteo mis kvalifitseeritakse

§ 263lg 1 p 2 järgi s.o.

avaliku korra raske rikkumise, mis on toime pandud ähvardades lõhkeseadeldise või lõhkeainega. Kokkuleppe sisu Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 29.07.2020 Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Paul Pikma, süüdistatav P.T ja tema kaitsja Karine Nersesjan sõlminud järgneva kokkuleppe:

§ 263

lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 6 (kuus) kuud.

§ 68

lg 1 alusel lugeda ärakantuks eelvangistuses viibitud aeg 05.06.2020 kuni 08.07.2020 ehk 1 (üks) kuu ja 3 (kolm) päeva. Ära kandmata on seega vangistus 4 (neli) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva.

§ 74

alusel jätta ärakandmata karistus tingimisi täitmisele pööramata kui süüdistatav ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib talle määratud käitumiskontrolli nõudeid. Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kriminaalmenetluse kulud kohtueelses menetluses: 3 Süüdistatavale on selgitatud, et iga süüdimõistva otsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha, mis teise astme kuriteo toimepanemise eest on poolteist kuupalga alammäära (

1. aastal 876,- eurot) ning kriminaalmenetluse kulud, mis kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele. kaitsjaga seotud kulud: kaitsjatasu 72,- eurot (tl 28 – ülekuulamine), 81,- eurot (tl 35 – vahistamine), 86,40 eurot (tl 79 – määruskaebus, Tallinna Ringkonnakohtu määrusega jäetud riigi kanda), 97,20 eurot (tl 85 – toimikuga tutvumine). Kokku 336,60 eurot, millele lisandub kaitsjatasu kokkuleppe läbirääkimistel osalemise eest 81,60 eurot (ehk kogusummas 418,20 eurot); ekspertiisikulud: kohtupsühhiaatria kohtupsühholoogia kompleksekspertiis 1140,- eurot; sundraha: 876,- eurot; Kokku: 2434,20 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades et süüdistatav on puuduva töövõimega pensionär kelle ülalpidamisel on 83-aastane ema (M K), määrata menetluskulud kaitsjatasu ja ekspertiisikulu kogusummas 1558,20 eurot jätta riigi kanda, menetluskulu sundraha näol summas 876,- eurot kuulub süüdistatava poolt hüvitamisele kohtuotsuse jõustumisest alates 12 kuu jooksul. Kohtumenetlusel tekkinud täiendav kulu, s.o kaitsjale makstud tasu, jätta samuti riigi kanda. Asitõendid ja muud kriminaalmenetluses äravõetud objektid ning konfiskeerimisele kuuluv vara: 1 DVD-plaat videosalvestusega asub kriminaalasja materjalide juures pakendatud ümbrikusse – jätta asja materjalide juurde. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule esitatud kokkuleppe ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
2. peatüki
3. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle

§ 263

lg 1 p 2 järgi süüks arvatud kuriteos süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4